PIHUSED JA NENDE ALALIIGID Pihus Segu, milles üks aine on jaotunud teises n ä i l i s e l t ühtlaselt, aga aineosakesed on suuremad kui päris lahuses. Et jutustada täpsemalt alaliikidest, peame meelde jätma, et pihused koosnevad kahest ainest: PIHUSTUSKESKKOND + PIHUSTUNUD AINE = PIHUS (see kuhu aine pihustatakse) + (aine, mida pihustatakse) = tulemus Pihuste alaliigid jagunevad järgmiselt: EMULSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning selles pihustunud aine samuti vedelik, nt majonees ja kätekreem. Kui tegu on suuremate aineosakestega, lisatakse neile püsivamaks muutmiseks hulka (st nad ei kihistuks nii kiiresti) emulgaatoreid. SUSPENSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning pihustatav aine on tahke aine, nt savine vesi, kohv ja kakao. VAHT Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ja pihustatav aine on gaas. See tekitabki vahu, mida võime näha näiteks pesupesemise tulemusena. AEROSOOL ...
Lahused koosnevad lahustunud ainest+lahusti Lahusti on aine,milles lahustunud aine on jaotunud ühtlaselt Lahustunud aine: gaasiline,vedel, tahke Hüdraat on ioon ja temaga seotud vee molekulid Hüdraatiumine on hüdraadi moodustumine Eksotermiline reaktsioon lahustumise käigus soojust eraldub Aine lahustuvus on aine suurim mass g, mis on antud tema temp lahustub 100g vees Lahustuvuse järgi jaotatakse ained: 1)vees hästi lahustuvad (sool) 2)vähe .. (lämmasatik) 3)lahustumatud (riis) Aine lahustuvusst mõjutavad: 1)temp, selles tõstmisel tahkete ainete lahustuvus suureneb,gaasidel väheneb 2)rõhk, selle tõstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on...
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega....
Pihus-segu,milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt,kuid jaotunud aine osakesed on suuremad kui lahuses.Pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest.Pihustuskekskkond-aine(te) segu, milles mingi teine aine on pihustunud..Tõelisest lahustes on osakesed vastavate mõõtmetega(10-7)ebapüsivad,kolloidlahused on näiliselt phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk.(tolmune õhk, juukselakk,deodorant).Tarre-voolavuse kaotanud,tahke kolloidlahus(sült,tarretis).Tõelise ja kolloidlahuse sarnasus-koosnevad kahest ainest.Tõelistes lahustes on 1ain...
docstxt/125580256856340.txt
paneb aatomeis olevad elektronid võnkuma.Homogeenses keskkonnas sekundaarlained kustutavad üksteist täielikult kõikides suundades, väljaarvatud primaarlaine levimise suund.Seepärast valguse hajumist ei esine. Valguse hajumine tekib ainult heterogeenses keskkonnas. Selliseid keskkondi nimetatakse sogasteks keskkondadeks: - suits s.o. gaas, kus hõljuvad tahke aine väikesed osakesed; - udu s.o. gaas, kus on väikesed vedeliku piisad; - suspensioon s.o. vedelik, kus hõljuvad tahke aine väikesed osad; - emulsioon s.o. vedelik, kus hõljuvad teise vedeliku väikesed osakesed (mis ei lahustu selles vedelikus); - tahked ained , nagu piimklaas, pärlmutter, opaal jt. 5.Elektrolüüs (Faraday seadused)- Molekulide lagunemine lahustes. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nimetatakse teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks.Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à soojust neeldub à endotermiline protsess. · Lahustunud aine osakes...
Aeglaselt toimub vedelike kihistumine, aeglane vedelik vajub allapoole: raskem vedelik moodustab alumise kihi ja kergem vedelik ülemise kihi. Emulsioon Argielust on hästi tuntud koore kerkimine piimavedeliku peale. Emulsiooni stabilisaatorid ehk emulgaatorid muudavad emulsiooni püsivamaks. Piimas on emulgaatoriks kaseiin (valk) Emulsioon Argielust tuntud emulsioonideks on majonees, kastmed, kreemid, värvid jm. Suspensioon Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel seda mitte lahustavasse vedelikku. (näiteks kui segada vees kriidipulbrit) Suspensioon Tüüpilise suspensiooni saab saab kohvi keetmisel, sest kohviubade purustamisel saadud on vees vaid osaliselt lahustuv. Veel on suspensioonideks tsemendisegu, õlivärvid jne. Suspensioon Suspensioonid on ebapüsivad : aeglaselt toimub tahke aine sadenemine. Näiteks kohvi seismisel sadeneb nn. kohvipaks. Aerosool
Keemia konspekt I Pihustatud aine + pihustamise keskkond = pihussüsteem gaas, vedelik, tahke gaas, vedelik, tahke PEENPIHUSED tõeline lahus- ei ole nähtav 10-7 cm = molekulid, ioonid kolloidlahus e. kolloidid- nähtav ultramikroskoobiga 10-5 cm = molekulide, ioonide kogum JÄMEPIHUSED suspensioon, emulsioon aerosool, vaht- nähtav palja silmaga 10-3 cm = veel suuremad kogumid Suspensioon: PIHUSTATUD LAHUSTAMATU tahke aine vedelikus. Kriit vees. Emulsioon: vedelik vedelikus. Õli vees. Aerosool: 1) tahke aine gaasis. Suits. 2) vedelik gaasis. Udu. Vaht: 1) gaas vedelikus. 2) gaas tahkes. Tõelise lahuse omadused- läbipaistev, ei kihustu, kiirte käik pole näha. Kolloidid- läbipaistev, kihustub natuke, kiirte käik on näha. Jämepihused-
Lahus-ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.Lahusti- enamasti vedelik ja on aine , milles lahutsunud aine on ühtlaselt jaoutunud.Lahustunud aine-on aine, mis on lahustis jaotunud üliväikesteks osadeks.Küllastunud lahus- kui lahustunud aine sisaldus lahuses on(antud tingimustel)maksimaalne.Küllastumata lahus-kui ainet saab lahuses veel lahustada. Pihus- segud, milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas. Suspensioon- tahke aine pihustunud vedelikus.Tarded-suuri polümeerseid molekule sisaldav kolloidlahus...
õppetool Töö nr 13K Töö pealkiri PULBRI SEDIMENTATSIOONANALÜÜS Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.02.2011 Aparatuuri skeem: Joonis Stopper 1. arretiir 2. tasakaaluosuti 3. tasakaalunäit 4. tasakaalustuskang 5. näit Po 6. konks 7. suspensioon uuritavast pulbrist 8. kaalukauss 10. jalakruvid H sukeldussügavus TÖÖÜLESANNE Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi TÖÖKÄIK Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus
Lahused ja Pihused * Lahus = Lahustunud aine + lahusti Näited : * Soolvesi = sool + vesi * Suhkruvesi = suhkur + vesi * Jooditektuur = jood + piiritus Selge, püsiv, koosneb üksikutest ioonidest või molekuldest. Osakesed väiksemad kui 10 astmes -7 cm Pihus Osakesed suuremad, kui 10 astmes -7 cm Hägused, ebapüsivad, koosnevad suurematest molekulidest või ioonide kogumikest. Jämepihused Pihustunud aine olek Pihustuskeskkond *Suspensioon Tahke Vedel nt. porivesi *Emulsioon Vedel Vedel nt. õlivesi *Vaht Gaas Vedel, tahke nt. mannavaht / vahukoor *Aerosool Vedel Gaas nt. aevastus/köhimine
· MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik ja tahke lahustumatu aine. (liiv vees) · EMULSIOON vedelik ja lahustumatu vedelik. (piim, majonees) · VAHT vedelik ja lahustumatu gaas. (vahustatud vahukoor, mannavaht) · TARRE voolavuse kaotanud kolloidlahus. (sült)
Aerosool-süsteem mille tahke aine või vedelik on pihustatud gaasi;esimesel juhul on suitsu tüüp aerosool,teisel juhul udu tüüpi aerosool Emulgaator-aine,mis muudab emulsiooni püsivamaks Emulsioon-veselik,millesse on pihustatud selles lahustumatu vedeliku tilgad Hüdratatsioon-lahustunud aineosake ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega Kolloidlahus-vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt Lahustunud aine-lahuses esinev ning lahustisjaotunud aine Lahustuvus-aine suurim mass grammides mis lahustub antud tingimustel 100g lahustis Massiprotsent-lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses Suspensioon-vedel...
Kordamisküsimused V Lahused 1. Mis on : · Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud · Küllastumata lahus lahus, millesse lahustunud ainet mahub veel. · Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. · Lahustuvus suspensioon · Emulsioon · Vaht · Aerosool · Elektrolüüt aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. · Mitteelektrolüüt aine, mis ei juhi elektrit. · Elektrolüütiline dissotsatsioon · Hüdraatumine keemiline liitumisreaktsioon veega. · Dissotsatisoonimäär
Mis vahe on puhtal ainel ja segul? Selgitused! Puhas aine on ühe ja sama aine osakestes koosnev aine, millel on väga vähesel määral teiste ainete oskakesi. Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited! (Jämepihuste, kolloidide omakorda liigitus + näited ja kasutusalad!) Jämepihus(deodorant) Kolloidlahus(tolm) Tõeline lahus(söögisool) 10-3-10-5 cm 10-5-10-7 cm <10-7 cm >109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved) Aerosool(ved/tah+gas) Poorsed materjalid Va...
Pihussüsteemid Lahus: tõeline lahus: aineosakeste läbimõõt väike 10-7cm(destilleeritud vesi happed) Kolloidlahus: aineosakeste läbimõõt 10-7-10-5cm(piim, vesi, värvid) Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud...
1. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastamata lahus küllastunud lahuseks? Lisada rohkem ainet lahusesse 2. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastunud lahus küllastamata lahuseks?Lisada lahustit näitkeks vett. 3. Millest ja Kuidas sõltub gaaside lahustuvus vees? 4. Nim 2 võimalust Kuidas saab suurendada süsinikdioksiidi lahustuvust vees? 5. Lahus- Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 6. Lahustuvus- Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril 7. Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena 8. Koloid lahus- Pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 - 10-5 cm (1-100nm) 9. Suspensioon- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus 10. Emulsioon- pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 11. Kirjelda ioonilise aine lahustvusprotsessi vees .Vee molekulid av...
kustutamisel veega. Seda võib saada ka segades lahustava kaltsiumi soola ja lahustava aluse vesilahuseid. Traditsiooniline kaltsiumhüdroksiidi nimetus on kustutatud lubi. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida kutsutakse lubjaveeks, on keskmise tugevusega alus, mis reageerib ägedalt hapetega ja korrodeerib vee juuresolekul mitmeid metalle. Suspensioon peentest kaltsiumhüdroksiidi osakestest kutsutakse lubjapiimaks ja kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses ning ehituses. Kasutusalad Tänu oma tugevatele aluselistele omadustele kasutatakse kaltsiumhüdroksiidil muuhulgas: · Koostisosana lubjapiimas, mördis ja krohvis. · Leelisena, mida kasutatakse seebikivi asendajana seebikivivabades juuksepehmendajates. · Reaktiivina · Akvaariumis, lisamaks vette kaltsiumi seda tarbivatele vetikatele, tigudele, ussidele
Loteprednool OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Toimeaine Loteprednoolet a-bonaat on tugeva Farmakoterapeutili põletikuvastase ne rühm: toimega uue Põletikuvastased klassi ained, kortikosteroid kortikosteroidid. Toime avaldub Kasutatakse: manustamiskoha Lotemax, 0,5% l silmatilgad Lotemax 0,5% KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Suspensioon Sisaldab: 0,5% (= vedelik + loteprednooletabona tahke ati (5 mg/ml). lahustumatu Iga tilk sisaldab 0,19 aine) mg loteprednooletabona ati Teadaolevat toimet omav abiaine: Bensalkooniumklorii d (0,01%) Näidustused Silmaoperatsioon An...
1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides b) tarretes c) happelahustes 1 8
Kes kontrollib seda? kontrollib manustaja: 1) Ampull pole terve 2) Ampullis on võõrkehi 3) Ravimi värvus on muutunud 4) Lahuses on tekkinud hägusus või sade 5) Ravimi kehtivusaeg on lõppenud. 16. Mis on kuivampull? Millised ained paigutatakse kuivampullidesse? kuivampull on steriilset pulbrit sisaldav ampull, millest valmistatakse süstelahus vahetult enne manustamist. sisaldavad vesilahustena ebapüsivad aineid. 17. Mis on suspensioon ja emulsioon, kuidas teete nendel vahet. Kuidas neid manustatakse? Suspensioon – raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus. Emulsioon – raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks ja seespidiseks kasutamiseks
1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimörtsuspensioon Deodorantaerosool Majoneesemulsioon Happelahussuspensioon Uduaerosool Tsemendisegususpensioon Soolvesisuspensioon Vahtbetoonvaht Hapupiimemulsioon Tolmune õhkaerosool Lauaäädikastõeline lahus Vahukoorvaht 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides b) tarretes
Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molek ulide või aatomitena,(10-7 ei ole nähtavad) ei kihistu, läbiva valguskiirte kimbu nähtavus ei ole näha, välimus- läbipaistev. Segusid milles üks aine on jaoutunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks, ehk pihusteks. Need koosnevad analoogiliselt pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest Kolloidlahus- kui pihustatud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.nähtavad ultramikroskoobiga, läbiva valguskiirte kimbunähtavus on nähtav Lahus on ühtlane segu, mis kooosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Suspensioon pihussüsteem, mi...
Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht.
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristall...
LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul ning hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne o...
bioaktiivsed ained nende toimekohtadesse. ● Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine: soojuse ühtlane jaotamine kehas; organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamine (puhverdamine). ● Organismi kaitse: veres tekkivate ja ringlevate antikehade abil organismi tunginud haigusetekitajate hävitamine. Verepreparaadid ● Konservveri on töötlemata doonoriveri hüübimisvastases ja toitelahuses ● Erütrotsüütide suspensioon (ES) on verepreparaat, mis sisaldab hüübimisvastases ja toitelahuses suspendeeritud erütrotsüüte ● Pestud erütrotsüütide suspensioon on verepreparaat, mis on plasma eemaldamiseks vähemalt kolm korda füsioloogilise lahusega läbi pestud ja erütrotsüüdid on suspendeeritud füsioloogilises lahuses. Verepreparaadid ● Värskelt külmutatud plasma (VKP) on verepreparaat, mis on
Mõisteid keemiast aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa. ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse...
• Noonakordile + terts - undeetsimakord ("11"). • Undeetsim võib olla puhas või suurendatud(6). • Sarnaselt nooniga asendab puhas undeetsim akordimärgis septimi või nooni tähise • Suurendatud undeetsim märgitakse sulgudesse septimi või nooni järel. Tertsdeetsimakord • Undeetsimakord + terts – tertsdeetsimakord ("13") • Tertsdeetsim võib olla puhas või vähendatud(7). Sus-akord • Tähis "sus„ tuleneb ingliskeelsest sõnast suspensioon (e.k. pide) • See tähistab tertsi asendamist kvardiga (sus4) või sekundiga (sus2). • Sus4-le võib lisada madala septimi(7sus4), nooni(9sus4), väikese nooni(7(b9)sus4) ning tertsdeetsimi(13sus4) • Sus2-le võib lisada madala septimi(7sus2) ning suure septimi(Δsus2) Kasutatud kirjandus • http://www.musictheoryforum.com/2010/03/9th-chords- and-beyond/ • http://www.musictheory.net/lessons/45 • https://en.wikibooks.org/wiki/Music_Theory/Complete_Li
Joonis 1. Joonis 2. Joonis 3. Tõeline lahus Kolloidlahus Jämepihus Mida suurem osake, seda suurema massiga ning seda kiiremini settib ta gravitatsiooni mõjul. Tõeline lahus ei setti üldse (vt joonis 1). Tõeline lahus Kolloidlahus Jämepihus Suspensioon (vedelik + tahke aine) Emulsioon (vedelik + lahustumatu vedelik) Vaht (vedelik + lahustumatu gaas) Aerosool (gaas + tahke aine/ vedelik) Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon all mõistetakse elektrolüütide lahustumisel
abil. Imendumine seedetraktist Nõrgad happed imenduvad paremini happelisest keskkonnast aluselisse keskkonda ja vastupidi. Nõrgad happed esinevad mao happelises keskkonnas (pH = 1,4) mitteioniseeritud kujul ja vereplasmas (pH = 7,4) valdavalt ioniseeritud kujul. Kui uriin on aluselise reaktsiooniga, siis erituvad paremini nõrgad happed. Rinnapiim on happelisem kui vereplasma, seega erituvad sinna paremini aluselised ained. Imendumist mõjutavad faktorid Lahustamisviis (vesi, õli, suspensioon jne.). Tingimused lahustamiskohal (pH). Kontsentratsioon (kõrgema kontsentratsiooni puhul on kiirem). Manustamiskoha verevarustus, soojus, füüsiline töö, vasokonstriktorid. Manustamiskoha pindala (peensool, kopsud). Biosaadavus Retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud ravimi koguste suhe %-des. Praktiseerivat arsti huvitab see rohkem kui imendumine. Mõjustavad imendumine, metabolism ja jaotumine. Määratakse kontsentratsioonikõvera aluse ala põhjal.
see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi 4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes.
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14.Oksüdeerija – Aine, mille os...
oksüdatsioonireaktsioon 50. Reaktsiooni kiirus reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus 51. Redustseerja aine, mille osakesed loovutavad elektrone 52. Roiskumine kõdunemine õhuhapniku osavõtuta 53. Rooste raua korrosioonil niiskes õhus tekkiv punakaspruun oksiidikiht 54. Sool kristalne aine, mis koosned katioonidest ja anioonidest 55. Sulam mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal 56. Suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustatud vedelikus 57. Tarre voolavasu kaotanud, näiliselt tahke kolloidlahus ( tarretis ) 58. Tugev elektolüüt aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks 59. Tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, aatomite või ioonidena 60. Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines 61. Vee karedus kaltsiumi- ning magneesiumionide sisaldus vees 62
Redutseerijate standardlahused: Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria: Titrant: I2+ KI ja Na2S2O3 Indikaator: tärklis Kasutamine: Madala redokspotentsiaaliga aineid tiitritakse otse joodi lahusega Hapete määramine; oksüdeeriate määramiseks Veavõimalusi jodomeetrias: Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, ...
naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. KUNSTLIKU VILJASTAMISE VIISID: Ovulatsiooni indutseerimine: Printsiip on stimuleerida munasarju(viljakusravimitega) väikest arvu munarakke (tavaliselt 2 ja mitte üle 3-e) tootma, millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. Emakasisene viljastamine: Ovulatsiooni ligikaudsel toimumise ajal valmistatakse ette meespartneri sperma. Saadud liikuvate spermatosoidide suspensioon viiakse peenikese kateetri abil naise emakakaela või emakasse. Superovulatsiooni indutseerimine: eesmärgiks on stimuleerida naise munasarju rohkemat arvu folliikuleid tootma. Embrüode siirdamine emakasse: Embrüo siirdamise käigus viiakse punktsioonil saadud ja follikulaarvedelikust laboris puhastatud munarakkude viljastamisel meespartneri spermatosoididega arenema hakanud eluvõimelised embrüod tagasi naise emakasse.
· Küllastunud lahus nim. lahust, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. · Küllastumata lahus nim. lahust, milles antud temeratuuril veel sama ainet lahustub. · Kristallhüdraatideks nim. kristallilises olekus esinevaid hüdraate. · Kolloidlahused - on vahepealsed ühelt poolt tõeliste lahuste ja teiselt poolt emulsioonide ja suspensioonide vahel. · Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. · Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustuvasse vedelikku. Näiteks, kui segada vees tärklist või kriidipulbrit. · Aerosool tekib tahke aine või vedelikku pihustamisel gaasi. · Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. · Vee karedus põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. · Elektrolüütilise dissotsiatsiooni all mõistame hüdratiseeritud ioonide moodustumise protsessi lahuses (nim
Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits või aerosool. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Kontsentratsiooni väljendamisviise on mitmeid. Näiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon jne.
Reoveepuhastus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse olmereovett (tekib elamis-, ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes), tootmisreovett (tööstus- ja põllumajandusettevõtteis), sademetevett. Reoveepuhasti suublasse juhitav vesi on heitvesi. Reoveesete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Eristatakse toor-, anaeroobselt (kääritatud) või aeroobselt stabiliseeritud, tahendatud (niiskus 40...60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveepuhastus võib olla kolmeetapiline: mehhaaniline, bioloogiline, keemiline, Võidakse kasutada ka ainult mehhaanilist ja bioloogilist või mehhaanilist ja keemilist reoveepuhastust. Veekaitsevöönd vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks.
Töölahuse valmistasin juhendaja näpunäidete järgi, ensüümi võtsin kaaluti 14,7 mg ning lahustina kasutasin 5ml atsetaatpuhvrit pH väärtusega 4,6. Tahke invertaasi preparaadi puhul jääb sobiv ensüümi kontsentratsioon lahuses 1 ja 5 mg/ml vahemikku, antud katses oli ensüümi kontsentratsioon 2,94 mg/ml. Ensüümipreparaadi kaalumine toimus analüütilisel kaalul, lisasin vajaliku puhvri koguse ning segasin klaasi sisu 5 minuti vältel ettevaatlikult, kuni moodustus ühtlane suspensioon. Ensüümireaktsiooni läbiviimine · 50 ml katseklaasi pipeteerida 25 ml substraati (7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris), katseklaas varustada korgiga, asetada 5-10 minutiks vesitermostaati 30C juurde soojenema. · Kolme koonilisse kolbi pipeteerida 10 ml komplekslahust. · Kui substraat on termostaadis saavutanud vajaliku temperatuuri (30C), lisada sellele 1 ml uuritavat invertaasi töölahust, loksutada ning asetada tagasi termostaati. Fikseerida
Juba 17.sajandil tähendas inglise teadlane Robert Boyle, et looduses esinev hõbeda mineraal sarvhõbe muutub valguse käed tumedaks. Hiljem selgus, et seda põhjustab hõbekloriidi lagunemisel tekkiv metalliline hõbe. Mida intensiivsem on valgusevoog, seda suuremal määral hõbekloriid laguneb. Veel tundlikuma valguse suhtes on hõbebromiid. Fotomaterjalide valmistamiseks kantakse pimedas filmilindile väga väikeste hõbebromiidikristallide suspensioon zelatiinilahuses. Hõbebromiidi kristallivõres paiknevad järjestikku hõbe-ja bromiidioonid. Säritamisel toimuvad protsesse võib lihtsustatult kujutada järgmiselt. Kui fotoaparaati katik on avatud ning filmile langeb valgus, siis hõbebromiid laguneb. Hõbebromiidi lagunemisaste sõltub valgustamisest: mida eredam on valgus ja mida kauem valgustatakse, seda rohkem kristalle laguneb. Fotografeerimisel tekib väga
Vesi Mõjutab tekstuuri Märkimisväärne efekt toidu kvaliteedi säilitamisele Lahusti 1) Lahus a. Tõelised lahused a.i. Ioonsed lahused a.ii. Molekulaarsed lahused 2) Kolloidlahus 3) Suspensioon Struktuur Aatomite vahel on kovalentsed sidemed Sidemed on polaarsed (40% ioniseeritud) H ->nõrk + ja O nõrk -> vesiniksidemed (nõrk side, mida esineb suurel hulgal ja tänu millele on vesi vedelik) Iga vee molekul on tetraeedriliselt kooskõlas teise vee molekuliga vesiniksidemete abil Sidemete vaheline nurk vee puhul on 105 ja jää puhul 109 -> moodustub 3D võrk Külmutamisel vee tihedus väheneb -> maht suureneb u. 9%
3 Töö käik Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Lahustina kasutasin atsetaatpuhvrit pH väärtusega 4,8. Tahke invertaasi preparaadi puhul jääb sobiv ensüümi kontsentratsioon lahuses 1 ja 5 mg/ml vahemikku. Tahke invertaasi oli vaja võtta 2mg/mL, töölahuse ruumala on 5 mL. Kaalusin analüütilistel kaaludel 10 mg invertaasi. Panin invertaasi katseklaasi, lisasin 5 mL puhvri kogus. Segasin sisu 5 min klaaspulgaga kuni tekkis ühtlane suspensioon. Selget lahust ei tekkinud, sest ensüümpreparaat on tehniline ja sisaldab muid valke ja tähtaineid. Ensüümreaktsiooni(sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine · Võtsin 50 mL-st katseklaasi ja pipiteerisin 25 mL 7%-list sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH väärtusega 4,8(see on substraat). Panin korgi katseklaasile ja asetasin 10 minutiks vesitermostaati 30oC juurde soojenema.
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemi...
lahustunud ja lahustumatuid aineid, leotisi, keediseid, tinktuure, ekstrakte jm. (Viimasel ajal valmistavad mikstuure ka tehased, aga nendele on lisatud konservante. Erinevus lahusest sisaldavad rohkem kui kahte komponenti, võivad olla hägused ja sademega. Tähtis on, et neid tuleb alati enne tarvitamist loksutada.) Manustatakse seespidiselt supilusikaga. 20. Selgita, mis on suspensioon ja emulsioon? Milline nõue on suspensioonide ja emulsioonide manustamisel? Suspensioon raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonis võib tekkida sade, mis loksutamisel kergesti dispergeerub stabiilseks suspensiooniks. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus. Emulsioon raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks
Ampull pole terve Ampullis on võõrkehi Ravimi värvus on muutunud Lahuses on tekkinud hägusus või sade Ravimi kehtivusaeg on lõppenud. Kiirabis kontrollib II liige 37. Mis on kuivampull? Millised ained paigutatakse kuivampullidesse? Kuivampull on steriilset pulbrit sisaldav ampull, millest valmistatakse süstelahus vahetult enne manustamist (kuivampulle valmistatakse, kui aine on vesilahusena ebapüsiv). 38. Mis on suspensioon ja emulsioon, kuidas teete nendel vahet. Kuidas neid on võimalik manustada? Suspensioon raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonis võib tekkida sade, mis loksutamisel kergesti dispergeerub stabiilseks suspensiooniks. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus.
3. järeleutektoidne teras 4. eutektiline teras 32. (Points: 2.5) Palju süsiniku on Fe-Fe3C faasidiagrammi eutektilisel sulamil? 1. 0,02 % 2. 2,14 % 3. 4,3 % 4. 6,67 % 33. (Points: 2.5) Kuidas muutuvad terase kõvadus ja plastsus süsinikusisalduse vähenedes? 1. kõvadus langeb, plastsus suureneb 2. süsinikusisaldus ei mõjuta neid omadusi 3. kõvadus tõuseb, plastsus väheneb 4. kõvadus tõuseb, plastsus suureneb 34. (Points: 2.5) Mis nimetust kannab pulbri kontsentreeritud suspensioon vedelikus (40...70 %)? 1. silikotermia 2. lobri 3. elektrolüüt 4. pihustatud lahus 35. (Points: 2.5) Millisel temperatuuril toimub tardfaaspaagutamine pulbermetallurgias? 1. T = 0,3 ... 0,5 Tsul 2. T = 0,5 ... 0,8 Tsul 3. T = 0,7 ... 0,9 Tsul 4. T = 0,7 ... 1,0 Tsul 36. (Points: 2.5) Mis kõrguse (H) ja läbimõõtu (D) suhega detaile toodakse kahepoolse pressimise teel? 1. 3 > D/H > 1 2. 2 > D/H > 1 3. 2 > H/D > 1 4. 3 > H/D > 1 37. (Points: 2
Vali üks: a. mitteredutseeritud terasel b. rahulikul terasel c. keevterasel d. poolrahulikul terasel Küsimus 23 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmi tootmisel kasutatav meetod on Vali üks: a. pulbermetallurgia b. elektrometallurgia c. pürometallurgia d. hüdrometallurgia Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis nimetust kannab pulbri kontsentreeritud suspensioon vedelikus (40...70 %)? Vali üks: a. pihustatud lahus b. elektrolüüt c. lobri d. silikotermia Küsimus 25 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. grafiit b. magnesiit c. samott d. dinas Küsimus 26 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt Vali üks: a. kütusest b. maagist c
line K3Fe(CN)6 lahus, metüleensinine, 2,5 M NaOH lahus, analüütiline kaal, elektripliit, spaatlid, mõõtesilinder, Pasteur'i pipetid, lehter, filterpaber, keeduklaasid (2 tk 100 ml, 1 tk 400 ml), 250 ml mõõtekolb, koonilised kolvid (2 tk 250 ml), 50 ml bürett, jää, kauss, automaat segaja. Töö käik: Kisselli valmistamine: Segasime 50 ml külmas destilleeritud vees 2 g kartulitärklist seni kuni tekkis suspensioon. Valmistasime nii öelda kissellilahuse - eelnevalt kaalutud keeduklaasi valasime 150 ml eelmises punktis saadud happe lahust ja lisasime 10,67 g suhkrut. Lahuse panime keema ning lisasime kartulitärklise suspensiooni peenikese joana, samal ajal segasime intensiivselt seda, et vältida klompide tekkimist. Saadud segu keetsime ca 1 minuti, mulle esile ei kerkinud kisselli keetmisel. Võtsime kissell pliidilt ja jahutasime kiiresti külmas vesivannis. Vesivanni valmistasime juba enne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
