Liina Loorits TL II rühm Emulsioon Emulsioon on süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Emulsioonid on näiteks piim, majonees, või, vahukoor, aga ka kosmeetilised- või farmaatsiakreemid, mitmed ravimid, kuid ka ehituses kasutatakse palju emulsioone. Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. Emulsioone jaotatakse kas vesi õlis ja õli vees. Jaotuse aluseks
PIHUSED JA NENDE ALALIIGID Pihus Segu, milles üks aine on jaotunud teises n ä i l i s e l t ühtlaselt, aga aineosakesed on suuremad kui päris lahuses. Et jutustada täpsemalt alaliikidest, peame meelde jätma, et pihused koosnevad kahest ainest: PIHUSTUSKESKKOND + PIHUSTUNUD AINE = PIHUS (see kuhu aine pihustatakse) + (aine, mida pihustatakse) = tulemus Pihuste alaliigid jagunevad järgmiselt: EMULSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning selles pihustunud aine samuti vedelik, nt majonees ja kätekreem. Kui tegu on suuremate aineosakestega, lisatakse neile püsivamaks muutmiseks hulka (st nad ei kihistuks nii kiiresti) emulgaatoreid. SUSPENSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning pihustatav aine on tahke aine, nt savine vesi, kohv ja kakao. VAHT Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ja pihustatav aine on gaas. See tekitabki vahu, mida võime näha näiteks pesupesemise tulemusena. AEROSOOL ...
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega....
Pihus-segu,milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt,kuid jaotunud aine osakesed on suuremad kui lahuses.Pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest.Pihustuskekskkond-aine(te) segu, milles mingi teine aine on pihustunud..Tõelisest lahustes on osakesed vastavate mõõtmetega(10-7)ebapüsivad,kolloidlahused on näiliselt phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk.(tolmune õhk, juukselakk,deodorant).Tarre-voolavuse kaotanud,tahke kolloidlahus(sült,tarretis).Tõelise ja kolloidlahuse sarnasus-koosnevad kahest ainest.Tõelistes lahustes on 1ain...
docstxt/125580256856340.txt
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Triin Tõnisson 105 308 EAKI Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 TTÜ Tartu Kolledz Looduslikud värvid ehituses Referaat Õppeaines säästev ja keskkonnasõbralik ehitamine Juhendaja: K. Akermann Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Triin Tõnisson Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Looduslikud värvid ehituses....................................................................................
savipulbrit, ja segame, tekib hägune vedelik, mida nimetame pihussüsteemiks. Pihussüsteemid Udu puhul on õhus äärmiselt väikesed veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest, mis on pihustatud sellesse keskkonda. Pihussüsteemid Suspensioonides, emulsioonides ja aerosoolides on jaotunud aine osakesed 10 5 kuni 10 3 cm. Emulsioon Emulsioon tekib kahe teineteises lahustumatu vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel vees. Emulsioon Emulsiooni puhul on nii keskkond kui ka pihustunud aine mõlemad vedelikud. Emulsioon Emulsioon tekib vee pihustamisel õlisse või õli pihustamisel vette. Emulsioon Emulsioonid on ebapüsivad. Aeglaselt toimub vedelike kihistumine, aeglane vedelik vajub allapoole: raskem vedelik moodustab alumise kihi ja kergem
Lahus-ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.Lahusti- enamasti vedelik ja on aine , milles lahutsunud aine on ühtlaselt jaoutunud.Lahustunud aine-on aine, mis on lahustis jaotunud üliväikesteks osadeks.Küllastunud lahus- kui lahustunud aine sisaldus lahuses on(antud tingimustel)maksimaalne.Küllastumata lahus-kui ainet saab lahuses veel lahustada. Pihus- segud, milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas. Suspensioon- tahke aine pihustunud vedelikus.Tarded-suuri polümeerseid molekule sisaldav kolloidlahus...
Keemia konspekt I Pihustatud aine + pihustamise keskkond = pihussüsteem gaas, vedelik, tahke gaas, vedelik, tahke PEENPIHUSED tõeline lahus- ei ole nähtav 10-7 cm = molekulid, ioonid kolloidlahus e. kolloidid- nähtav ultramikroskoobiga 10-5 cm = molekulide, ioonide kogum JÄMEPIHUSED suspensioon, emulsioon aerosool, vaht- nähtav palja silmaga 10-3 cm = veel suuremad kogumid Suspensioon: PIHUSTATUD LAHUSTAMATU tahke aine vedelikus. Kriit vees. Emulsioon: vedelik vedelikus. Õli vees. Aerosool: 1) tahke aine gaasis. Suits. 2) vedelik gaasis. Udu. Vaht: 1) gaas vedelikus. 2) gaas tahkes. Tõelise lahuse omadused- läbipaistev, ei kihustu, kiirte käik pole näha. Kolloidid- läbipaistev, kihustub natuke, kiirte käik on näha. Jämepihused-
Neil on kõrge viskoossussisaldus ja taluvad kõegeid temperatuure. Nende kasutamist piirab nende kõrge hind. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud pärinevad hüdrovedelikud on oma omadustele lähedane mineraalõlidele, nad on keskkonnasõbralikud. Mittesüttivad hüdrovedelikke kasutatakse ajamites, mis töötavad tule ja plahvatusohtlikes ruumides. Neid jagatakse väheviskoosseteks vedelikeks ja vedelikuks mille viskoossus vastab mineraalõli viskoossusele. HFA- õli vee emulsioon 80-98% vett HFB- õli vee emulsioon 40% vett HFC- vee, glükoosisegu 35-55% vett HFD- fosfaatester 0-0,1% vett
1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloid koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, kusjuures üks nendest on teise jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena. Emulsiooni moodustumisest annab märku selgu lahuse muutumine häguseks. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda tugevalt segada ja loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valada 4ml lahust, mis on valmistatud 96%-lisest etanoolist ja 2 erinevast lahusest, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Lisada mõlemasse katseklaasi ml destilleeritud vett, seejärel loksutada tugevalt. Järeldada, kummas katseklaasis olev lahus sisaldas lipiide. Tulemus: Lahuse nr 1 korral muutusi ei toimunud ja lahus jäi selgeks, seega selles lahuses lipiide ei leidunud
kontrollib manustaja: 1) Ampull pole terve 2) Ampullis on võõrkehi 3) Ravimi värvus on muutunud 4) Lahuses on tekkinud hägusus või sade 5) Ravimi kehtivusaeg on lõppenud. 16. Mis on kuivampull? Millised ained paigutatakse kuivampullidesse? kuivampull on steriilset pulbrit sisaldav ampull, millest valmistatakse süstelahus vahetult enne manustamist. sisaldavad vesilahustena ebapüsivad aineid. 17. Mis on suspensioon ja emulsioon, kuidas teete nendel vahet. Kuidas neid manustatakse? Suspensioon – raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus. Emulsioon – raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks ja seespidiseks kasutamiseks
Elusorganismide koostisse kuuluvad Emulsioon on üks vedelik vedelikud(taimemahlad,veri,lümf) tilgakestena teises pihustunud vedelikus Mõõtmed Aerosoolid on 1-100nm Kolloidlahused pihussüsteem Kõige mille keskonnaks
Katse 1.3.2 Emulsioonitest. · Teooria: Emulsioonid on üks liik kahe, või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide ime all. Kolloidid koosnevad kahest mitteseunevatest vedelikust. Emulsioonid hajutavad valgust, mille tulemusena lahus muutub häguseks. Rasvad ja rasvhapped on hüdroffobsed ja lahustavad apolaarsetes lahustites. Siis kui lahustada rasva apolaarses lahustis ja lisade vette, tekkib vees emulsioon. · Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valame 2ml 96-% etanooli. Igaühele lisame 2ml kahte erineat uuritavat lahust. Ainult üks neist sisaldab lipiidi. Loksutame gomogeense süsteemi modustamiseni Lisame igaühel 4 ml destileeritud vett. Jälgime. · Töö tulemus: Teises katseklaasis (emulsioonitest II) lahus muutus häguseks, siis selles katseklasis tekkis emulsioon, järelikult lahus sisaldab sisaldab lipiide
Lahused ja Pihused * Lahus = Lahustunud aine + lahusti Näited : * Soolvesi = sool + vesi * Suhkruvesi = suhkur + vesi * Jooditektuur = jood + piiritus Selge, püsiv, koosneb üksikutest ioonidest või molekuldest. Osakesed väiksemad kui 10 astmes -7 cm Pihus Osakesed suuremad, kui 10 astmes -7 cm Hägused, ebapüsivad, koosnevad suurematest molekulidest või ioonide kogumikest. Jämepihused Pihustunud aine olek Pihustuskeskkond *Suspensioon Tahke Vedel nt. porivesi *Emulsioon Vedel Vedel nt. õlivesi *Vaht Gaas Vedel, tahke nt. mannavaht / vahukoor *Aerosool Vedel Gaas nt. aevastus/köhimine
(rasvapleki proov I), oli vastu valgust vaadeldes selgelt näha heledamat suurema läbipaistvusega ala ning vastu tumedamat pinda vaadates tumenenud ala. Teisel filterpaberil rasvaplekile iseloomulikke tunnuseid ei esinenud. Järeldus: Esimene lahus, mis oli valmistatud rasvapleki proov I ainest, sisaldas lipiide. Rasvapleki proov 2 lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon on kahe-või enamafaasiline süsteem, mida tuntakse ka kolloidina. Emulsioon koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Emulsioonid hajutavad läbivat valgust ja neid saab kindlaks teha hägu tekkimisega. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Orgaanilistes solventides aga nad lahustuvad. Kui orgaanilises solvendis lahustatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda segada/loksutada, moodustub
Pihused, pihussüsteemid · Tõeliseid lahuseid ja kolloid lahuseid saab eristada Tyndalli efekti abil, mis näitab valguskiire teed lahuses. · Suspensioonis on tahke ained osakesed pihustatud vedelikus nt: * hambapasta, kohv, tee, küürimis vedelikud, vedelad ravimid. · Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole. Tarded on: Sütt, hapupiim, lihased, nahk, makaronid, oad, herned, leib, sai. Iseloomulik on vananemine. Vahud tekivad- gaasi pihustamisel vedelikku nt mannavaht, vahukoor. Aerosoolides on tahke aine pihustatud gaasides. Happed- Ained, mis annavad lahusesse vesinikioone.
Bituumen(põhja-A)- Bituumen mujal maailmas-bitumen Pressitud killustikkate-macadam Osake-particle Maardla-mineral deposit Puhastatud, rafineeritud jääk- a Regined residue Defineeri sõnad? Asphalt-“Asphalt” is a dark brown to black, highly viscous, hydrocarbon produced from petroleum distillation residue. This distillation can occur naturally, resulting in asphalt lakes, or occur in a petroleum refinery using crude oil. Slurry-Slurry seal involves a creation of mixture of asphalt emulsioon and fine crushed aggregate that is Spread on the surface of a road chip seal-Chip seal involves spraying the road surface with asphal emulsions followed by crushed rocks or gravel Heat island-The term "heat island" describes built up areas that are hotter than nearby rural areas.
Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik ja tahke lahustumatu aine. (liiv vees) · EMULSIOON vedelik ja lahustumatu vedelik. (piim, majonees) · VAHT vedelik ja lahustumatu gaas. (vahustatud vahukoor, mannavaht) · TARRE voolavuse kaotanud kolloidlahus. (sült)
vere kolesteroolisisalduse - vererõhk; vähendamine. - ainevahetushäired. SISSEVÕETAVAD RAVIMIVORMID: siirupid pulbrid kapslid tilgad tabletid mikstuurid graanulid tinktuur lahus eliksiir geel ekstrakt emulsioon KASUTATUD INFOALLIKAD: HTTP://BIO.EDU.EE/TAIMED/GENERAL/RAVIOIS.HTM HTTP://WWW.MIKSIKE.EE/DOCUMENTS/MAIN/REFERAADID/RAVIMTAIMED.HTM HTTP://WWW.TERVIKLIK.EE/ARTIKLID/TAIMEDEGA_RAVIMINE.HTML HTTP://WWW.NAISTELEHT.EE/NODE/5276 TÄNU TÄHELEPANU EEST!
Aerosool-süsteem mille tahke aine või vedelik on pihustatud gaasi;esimesel juhul on suitsu tüüp aerosool,teisel juhul udu tüüpi aerosool Emulgaator-aine,mis muudab emulsiooni püsivamaks Emulsioon-veselik,millesse on pihustatud selles lahustumatu vedeliku tilgad Hüdratatsioon-lahustunud aineosake ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega Kolloidlahus-vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt Lahustunud aine-lahuses esinev ning lahustisjaotunud aine Lahustuvus-aine suurim mass grammides mis lahustub antud tingimustel 100g lahustis Massiprotsent-lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses Suspensioon-vedel...
Lahused 1. Mis on : · Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud · Küllastumata lahus lahus, millesse lahustunud ainet mahub veel. · Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. · Lahustuvus suspensioon · Emulsioon · Vaht · Aerosool · Elektrolüüt aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. · Mitteelektrolüüt aine, mis ei juhi elektrit. · Elektrolüütiline dissotsatsioon · Hüdraatumine keemiline liitumisreaktsioon veega. · Dissotsatisoonimäär · Neutralisatsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille saadused on
Mis vahe on puhtal ainel ja segul? Selgitused! Puhas aine on ühe ja sama aine osakestes koosnev aine, millel on väga vähesel määral teiste ainete oskakesi. Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited! (Jämepihuste, kolloidide omakorda liigitus + näited ja kasutusalad!) Jämepihus(deodorant) Kolloidlahus(tolm) Tõeline lahus(söögisool) 10-3-10-5 cm 10-5-10-7 cm <10-7 cm >109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved) Aerosool(ved/tah+gas) Poorsed materjalid Va...
Pihussüsteemid Lahus: tõeline lahus: aineosakeste läbimõõt väike 10-7cm(destilleeritud vesi happed) Kolloidlahus: aineosakeste läbimõõt 10-7-10-5cm(piim, vesi, värvid) Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud...
1. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastamata lahus küllastunud lahuseks? Lisada rohkem ainet lahusesse 2. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastunud lahus küllastamata lahuseks?Lisada lahustit näitkeks vett. 3. Millest ja Kuidas sõltub gaaside lahustuvus vees? 4. Nim 2 võimalust Kuidas saab suurendada süsinikdioksiidi lahustuvust vees? 5. Lahus- Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 6. Lahustuvus- Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril 7. Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena 8. Koloid lahus- Pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 - 10-5 cm (1-100nm) 9. Suspensioon- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus 10. Emulsioon- pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 11. Kirjelda ioonilise aine lahustvusprotsessi vees .Vee molekulid av...
1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides b) tarretes c) happelahustes
termodünaamiliselt stabiilsed. Kui korrata uuesti emulsioonide definitsiooni, on emulsioonid heterogeenne süsteem, milles on ühe lahustumatu aine väga väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Tavalised emulsioonid on kreemid ja losjoonid. Looduslik emulsioon on näiteks piim. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid. Emulsioonid on kõige tavalisem vorm kosmeetikatoodete hulgas, mis võimaldavad nahale ja juustele mugavalt ja kiiresti levitada suurel hulgal erinevaid aineid. Emulsioonitüübid, mida kosmeetikatoodetena kasutatakse, on tüüpiliselt pooltahked ained, mis sisaldavad vee (hüdrofiilset) osa ja õli (hüdrofoobset) osa. Need kaks moodustavad emulsiooni sisemised ja välimised faasid.
1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimörtsuspensioon Deodorantaerosool Majoneesemulsioon Happelahussuspensioon Uduaerosool Tsemendisegususpensioon Soolvesisuspensioon Vahtbetoonvaht Hapupiimemulsioon Tolmune õhkaerosool Lauaäädikastõeline lahus Vahukoorvaht 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides
Seejärel kuterdatakse kahes kuni kolmes osas juurde mitterasvane segu ning lisatakse maitseained. Kuterdamise lõpptemperatuur 12–14 °C. Saadakse heleda põhiseguga vorstimass. Kuterdamise lõpuks peab saavutama normaalse kahefaasilise süsteemiga emulsiooni, mille pidevaks faasiks on vesi seal sisalduvate valkude ja sooladega ning dispengeerunud faasiks on vedel või tahke rasv (emulsioon, rasv või õli vees). Moodustunud emulsioon peab olema stabiilne, et moodustuks vorstimass. Emulsioonid on ebastabiilsed siis, kui nad ei sisalda emulgaatoreid või stabilisaatoreid. Lihaemulsioonides kasutatavad emulgaatorid on ebasümmeetrilise molekuliga, mille üks ots on hüdrofiilne (vett siduv) ja teine ots hüdrofoobne (vett mittesiduv). Sellised emulgaatorid paiknevad vee ja rasva osakeste vahel hüdrofiilse otsaga vee poole ja hüdrofoobse otsaga rasva poole. Juhul kui emulsioon sisaldab
1. Täitke tabel sobivate suppide nimetustega, valige toorained, kirjeldage supi valmistamist ja selle serveerimist. Sobiva supi Nimetus Toorained Valmistamine Supi valik serveerimine menüüs/ann a nimetus supile Eelroa supp Kevadine Kana-või Keeda köögiviljadest Serveerida kevad- taimesupp köögiviljapuljon puljong või valnista eelsoojendatu suvisesse g, erinevad puljongikontsentraadi d menüüsse taimed (naat, st supipõhi. Pane supitaldrikul võilillelehed, samal ajal eraldi potis või kaarkollaku õied, keema riis. puljongitassis nõgeselehed, Eralda taimede varte 65C juures. jänesekapsas),...
Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molek ulide või aatomitena,(10-7 ei ole nähtavad) ei kihistu, läbiva valguskiirte kimbu nähtavus ei ole näha, välimus- läbipaistev. Segusid milles üks aine on jaoutunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks, ehk pihusteks. Need koosnevad analoogiliselt pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest Kolloidlahus- kui pihustatud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.nähtavad ultramikroskoobiga, läbiva valguskiirte kimbunähtavus on nähtav Lahus on ühtlane segu, mis kooosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Suspensioon pihussüsteem, mi...
Fairy Tutvustus Nõudepesuvahend pH 12 Koostis pakendil 5-15% anioonseid pindaktiivseid aineid <5% mitte ioonsed pindaktiivsed ained Benzisothiazolinone Fenoksüetanool Lõhnaained Hexyl Cinnamal Linalool Benzisothiazolinone mikrobitsiidi ja fungitsiidi toimemehhanismiga kasutatakse säilitusainena on emulsioon värvide , lakkide , liimide , pesuainete, kütuste ja paberi protsessis Fenoksüetanool sisaldab süsinikku , mistõttu on orgaaniline toimib lahustina Molekul on kahjulik sissehingamisel, allaneelamisel või kokkupuutel nahaga selge õlijas vedelik kasutatakse näiteks kosmeetikas, vaktsiinides ja ka säilitusainena Heksüül Cinnamal lisaaine parfüümide ja kosmeetikatööstuses aroomi aine helekollane selge vedelik kuni tahke, mis on vees lahustumatu,
Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Emulsioon - Emulsioon on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Vaht - Vaht on keemias pihussüsteem, kus gaasi on pihustunud tahkesse ainesse või vedelikku.
1.3 Lipiidide kvalitatiivsed reaktsioonid Teooria Lipiidideks nimetatakse suurt gruppi aineid, mida reeglina iseloomustab vees ja vesilahuses mittelahustumine ja molekuli keemilises ehituses esinev(ad) esterside(med). Mittelahustumine vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinud rühmitamine: · Rashapped · Rasvad · Glütserolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Samuti võib lipiide eristada seebistumisvõime või struktuuri järgi (liht-, liit-, tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Looduses omab erilist tähtsust toiduenergia säilitamises, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse ja kõrgemates taimedes seemnetes. Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne, kaks hüdrofoobset rasvh...
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristall...
Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena (dispergeerunud faas) teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Kui orgaanilises lahustis valmistatud rasvalahus viia vette ja seda intensiivselt segada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96% etanooli · Lisatakse 2 ml kahte uuritavat lahust ja loksutatakse · Mõlemasse katseklaasi lisatakse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse (ei mäleta, aga usun, et tegin just nii) · Teises katseklaasis tekkis hägu ehk õli-vees emulsioon, seega sisaldas teine lahus lipiide 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvatamine lipiidides
LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul ning hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne o...
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à soojust neeldub à endotermiline protsess. · Lahustunud aine osakes...
Looduslikud värvid valmistatakse looduslikest, puhastest ainetest. Lahustiks on vesi või õli. On hingavad ja keemiavabad. Värvikelme omadused: Kaitsev Mõjutab seina hooldatavust Hea puhastatavus Esteetiline Tugev Fresko märjale lubikrohvile teostatud seinamaaling. Eestis leidub Saaremaa kirikutes ja Tartu Jaani kirikus. Tempera emulsioon; vee- ja õliosakeste ühinedes saadud piimjas vedelik, millesse segatakse värvimuldasid, levinud munatempera, mis annab pinnale läikivuse. Lasuur läbipaistev või poolläbipaistev vahekiht ( 1/3 värnitsat, 1/3 lakki, 1/3 tärpentiini) Õlivärv värvipigmendi sideainena kasutatakse õli. Kasutamine: puitpinnad jm Tuubiõlivärvid imitatsiooni tegemiseks Puit värvialusena, milliste materjalidega on võimalik puitu töödelda? Puidu hallistumine imiteerib looduslikku kuivanud mändi Pruunistunud puit tõrv, mida võib vedeldada tärpentiiniga Tõrvavärv 1/3 tõrva (vee tõrjeks)...
maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits. 3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid.
maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 – 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits. 3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid.
33. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämedisperssne süsteem. Osakesed suuremad, kui 10-6. Kolloidisperssne süsteem, osakesed 10-9...10-6 vahel. Tõelised lahused, osakesed väiksemad, kui 10-6. 34. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! 35. Millised on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel jagatavad disperssed süsteemid? Emulsioon, tahke emulsioon, vaht, tahke vaht, aerosool, tahke aerosool.
Mõisteid keemiast aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa. ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse...
Emulgaatori difiilsel molekulil peab olema enam-vähem võrdne sugulus nii polaarse kui ka mittepolaarse keskkonnaga. Sellise hea tasakaalustatusega paistavad silma seebid. Vastavalt Bancrofti reeglile kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv (< 900), siis on stabiliseeritudõ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. 32. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine
ersne spersne Gaas Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d tahke suspensioon kolloidlahus gaas Lahus (vedelike segud) Lahus
Tõeline lahus Kolloidlahus Jämepihus Mida suurem osake, seda suurema massiga ning seda kiiremini settib ta gravitatsiooni mõjul. Tõeline lahus ei setti üldse (vt joonis 1). Tõeline lahus Kolloidlahus Jämepihus Suspensioon (vedelik + tahke aine) Emulsioon (vedelik + lahustumatu vedelik) Vaht (vedelik + lahustumatu gaas) Aerosool (gaas + tahke aine/ vedelik) Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon all mõistetakse elektrolüütide lahustumisel toimuvat ioonide eraldumist lahusesse st ainete lahustumine lahustites.
Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud 3 Töövedelikud 3.1 Sissejuhatus Kuna pole olemas universaalset töövedelikku, mis oleks sobilik Töövedeliku põhiliseks ülesandeks kasutamiseks kõigis kasutus- hüdrosüsteemis on kanda edasi energiat. valdkondades, vastates erinevatele Lisaks esitatakse töövedelikele täien- nõudmistele, siis tuleb töövedeliku davaid lisaülesandeid ja nõudmisi, mis valikul arvestada kõiki antud valdkonnas on seotud hüdroseadmete konstrukt- esitatavaid nõudeid, et tagada süsteemi siooniga ja nende erinevate tõrgeteta ja majanduslikult efektiivne kasutusvaldkondadega. ekspluatatsioon (...
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14.Oksüdeerija – Aine, mille os...
Katse leidis aset 13-23 november. Piima säilivuskuupäevaks oli märgitud, et säilib kuni 17 november ning säilitada tuleks temperatuuril 2+...6+ °C. Toatemperatuuriks oli minul 22°C ja külmkapis 4°C. Katse läbiviimiseks katsin toatemperatuuril oleva piimaklaasi säilituskilega kuna keskütte tõttu on õhuniiskus mul kodus madal ning vältisin võimalikku aurustumist. Säilituskile eesmärk oli ka aimu anda õhukogusest ja vältida ebameeldivate lõhnade leket. Taustainfo: Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem valku. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Piima koostis
tulevat liikluskoormust. Vuukide kruntimisel tuleb vältida sideaine sattumist katte pinnale. Kruntimiseks kasutatav sideaine tuleb valida selline, et see ei kahjustaks katte ja aluse omadusi. Krunt peab katma aluspinna ühtlaselt ja tungima aluse peentesse pragudesse, mis on eriti oluline vanade katete kruntimisel. Emulsioonis sisalduv vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud. Kruntimiseks kasutatav emulsioon ei tohi koguneda krunditaval pinnal nn lompidesse. Sellise olukorra ilmnemisel tuleb emulsioon harjaga taas laiali ajada. Vältimaks pehmematest baasbituumenitest 7 emulsioonidega kaasnevat veoautode rataste külge kleepumist, võib kasutada sitkematest baasbituumenitest valmistatud emulsioone. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
