Kovalentne side · Jaguneb polaarseks ja mittepolaarseks kovalentseks sidemeks. · Mittepolaarne esineb lihtainetes ühe ja sama elemendi aatomite vahel,elektronegatiivsuste(EN) erinevus on EN=0. Sellise sideme korral kuulub ühine elektronpaar võrdselt mõlemale aatomile. · Polaarnse esineb erinevate elementide aatomite vahel, side on aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale. · Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone. EN suureneb perioodilisustabelis rphmades alt üles ja vasakult paremale. · Mitme ühise elektronipaari abil mood...
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisuleht • Ioonide tekkimine • Mg aatomi ja katiooni võrdlus • Cl aatomi ja aniooni võrdlus • Ioonide jagunemine • Katiooni ja aniooni võrdlus • Aatomite ja ioonide mõõtmete võrdlus • Ioonide nimetuste moodustamine • Ülesanne 1 Täida lüngad Sisuleht • Iooniline side • Iooniline side • Slaid 14 (Ioonilise sideme tekkimine NaCl) • Slaid 15 (Ioonilise sideme tekkimine • Ioonide tekkimine (video) • Ioonidest koosnevad ained • Ülesanne 2 • Teemaga seotud lingid • Kasutatud materjal Ioonide tekkimine • Ioon – laenguga osake. • Aatomid liidavad või loovutavad väliskihi elektrone, et saavutada elektronoktett. • Elektronoktett – 8 elektroni väliskihil. Mg aatomi ja katiooni võrdlus
keemia väärisgaaside aatomitle on väliskihise enamasti 8 elektroni ehk, nn elektronkett. Ühiste elektronpaaride moodustamine või elektronide litmine- loovutamine sab toimuda kemilisetes reaktsioonides. Keemiline reaktsioon on protsess milles tekivad või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel alati eraldub keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Iga süsteem püüab võimaluse korral minna üle kõige madalama energia olekusse nn. Energia miinimumi printsiibile. Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton ...
tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumisel Kovalentne keemiline side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side (Mitte)?kovalentne keemiline side esineb 2 ühesuguse mittemetallivahel Kovalentne polaarne keemiline side keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronipaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud, tekib 2 erineva mittemetalli vahel Keemiline iooniline side - Kristalli moodustavate ioonide korrapärane ruumiline asetus, tekib metalli ja VIA ja VIIA elementide vahel Ioonilist sidet iseloomustab : 1)esinevad ainult molekulidena või auru olekus 2)moodustavad ioonilise kristalli võre 3)nendel on iseloomulik tahke agregaatolek 4)hea lahustuvus vees 5)tahkena ei juhi elektrivoolu, vees lahustunult juhib 6)kõrge sulamistemperatuur, alates 2000 kraadist 7)mehaaniliselt kõvad ained 8)haprad Elektronegatiivsus avastas 1932
elektronkatte väliskihis on 8 elektroni, st elektronoktett, püsiv element elektronoktett - 8 elektroni väliskihil katioon - positiivse laenguga ioon, prootoneid on rohkem kui elektrone, esineb metallidel anioon - negatiivse laenguga ioon, elektrone on rohkem kui elektrone, esineb mittemetallidel kovalentne side - mittemetalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid moodustavad ühised elektronpaarid iooniline side - mittemetalliliste ja metalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid loovutavad ja liidavad elektrone molekulaarne aine - aine, mis koosneb molekulidest (kovalentne side) mittemolekulaarne aine - aine, mis koosneb ioonidest või kristallidest (iooniline side) molekulvalem - valem, mis näitab molekuli koostist: keemiliste elementide sümboleid ja alaindekseid (aatomite arvu molekulis) lihtaine - aine, mis koosneb vaid ühe keemilise elemendi aatomitest
skeemina ja ruutskeemina) Mittepolaarne kovalentne side- tekib ühe ja sama mittemetalli aatomi vahel (N2, H2, O2). Ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. 3) Polaarne kovalentne side(millisel juhul tekib; osata näidata selle tekkimist täpp skeemina ja ruutskeemina) Polaarne kovalentne side- tekib erineva mittemetalli aatomite vahel (HCl; H2O). Ühine elektronpaar on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole. 4) Iooniline side (millisel juhul tekib; osata näidata selle tekkimist täpp skeemina ja ruutskeemina) Iooniline side- tekib metalli ja mittemetalli aatomi vahel. Mittemetalli aatom tõmbab metalliaatomi viimaselt kihilt tema elektroni(d) ära. 5) Osata iseloomustada vesiniksidet ja näidata kuidas see tekib. Vesinikside- tekib kui vesinik on kontaktis: hapniku; lämmastiku; fluoriga. On lisaside molekulide vahel. Kui vee molekulide vahel poleks vesiniksidet, oleks vesi toatemperatuuril gaas
Kaltsium ja magneesium Kaltsium Keemiliselt aktiivne Tegu leelismuldmetalliga Leidub looduses ainult ühenditena Kasutatakse telliste, klaasi, betooni valmistamiseks Ühendites iooniline side Töötab redutseerijana Inimkehas täidab struktuurseid funktsioone Kuulub erinevate kudede koosseisu MAGNEESIUM Hõbe värvus, läikiv Keemiliselt aktiivne Reageerib paljude ainetega Looduses lihtainena ei eksisteeri Kuulub luude koostisse Mõjutab süsivesikute ainevahetust Kasutusalad Valuveljed Tulekindlad tellised Pigmendid ja täiteained Lennukiosad Vähendab maohappesust Lihastele mõjub lõdvestavalt http://www.youtube.com/watch?v=doPeT2pjChg
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3. Li 3 , 3 on järjekorra number , ütl...
Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Elektron negatiivse laenguga elementaarosake, mis moodustab koos neuklonidega tuuma. Prooton positiivse elektrilaenguga elementaarosake, millede arv määrab ära keemilise elemendi. Neutron elektriliselt neutraalne elementaarosake, mis määrab ära keemilise elemendi isotoobi. Isotoop sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Elektronskeem aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. Elektronvalem elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide paigutust alakihtidel. Aatomiraadius aatomi tuuma ja välimise täidetud elektronkihi vaheline kaugus. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide om...
7. Polaarse kovalentse sideme korral tõmbab mittemetallilisem element ühist elektronipaari tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt. 8. Elektronegatiivsus iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. 9. Elektronegatiivsus suureneb vastavalt elementide metalliliste omaduste nõrgenemisele ja mittemetalliliste omaduste tugevnemisele. 10. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli seondumisel. 11. Ioonvõre moodustavad kristallivõre keskmetes asuvad ioonid. Ioonvõre hoiab koos ioonne side. 12. Iooniline side on vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis. 13. Ioonsed ained on kõvad, kuid haprad, neil on kõrge sulamistemperatuur, nad on head elektrijuhid sulatatult, lahustuvad vees küllaltki hästi. 14. iooniline side KF, Na2O, BaCl2 sest koos on metall + mittemetall
KEEMIA KT keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik aatom- neutraalne osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest prooton- positiivse laenguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse neutron- laenguta osake, mis kuulub aatomi koostisesse elektron- negaiivse leanguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse lihtaine- koosneb ühe keemilise aine osakestest liitaine- koosneb mitme keemilise aine osakestest molekul- aineosake, mis koosneb aatomitest ioon- laengu omandanud aatomite katioon- positiivne ioon anioon- negatiivne ioon kovalentne side- ühiste mittematalli aatomite elektronpaaride abil tekkinud side iooniline side- vastasmärgiliste ioonide tõmbumine metalliline side- metalli aatomite vahel molekulaarsed ained- molekulidest koosnevad ained mittemolekulaarsed ained- aatomitest ja ioonidest koosnevad ained
Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentsside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1.1 Kristallid Aatomid/ioonid on paigutatud kindlas korras, moodustades ruumvõre . Võre konstandi saab määrata lainepikkuse kaudu. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt
keemiline side-viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud iooniline side- ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena (metalliline) kovalentne side-ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side (mittemetalliline) aatommass-arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik molekulaarne aine-molekulidest koosnev keemiline aine molekul-aine väikseim osake indeks- aine valemis esinev number võnkuva keha mudel-pendel võnkumine-liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel algasend-pendli asukoht vaatluse alghetkel tasakaaluasend-koht, kus pendel peatub võnkumise lõppedes amplituudiasend-pendli asukoht, kus liikumise suund muutub täisvõnge-pendli käik ühest amplituudiasendist teise ja tagasi amplituud-võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist periood-ühe täisvõnke sooritamise kestus sagedus-n...
1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne, molekulvõre C)kovalentne,molekulvõre D)iooniline,ioonvõre E)metalliline,metallvõre.6)B,C.7)Molekulaarne koosneb molekulidest.Mittemolekulaarne koosneb aatomitest v ioonidest,mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.8)Mida suurem on erinevus elektronegatiivsuste vahel,seda polaarsem on. 1)Kovalentne side-tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel aatomite vahel.Molekulorbitaalid tekivad aatomorbitaalide ühinemisel.Mittemolekulaarne aine-koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega ühe- ndatud aatomitest v ioonidest.Mole...
Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksideme, lahustuvad hästi vees. Näiteks ammoniaak. Iooniline side on erinimeliselt laetud ioonidevaheline side. Iooniline side: KF, Na2O, BaCl2 metall+mittemetall Näide: NaCl a) Koostise järgi metall-mittemetall; iooniline side b) (NaCl) = 3,0-0,9=2,1; i.s(iooniline side) Arvud tulevad elementide elektronegatiivsus tabelist, mis on kasvav alt üles ja vasakult paremale. Sel juhul Na elektronegatiivsus on 0,9. Cl elektronegatiivsus 3,0. Iooniline side on ta sellepärast, et kui 1,9 ( on suurem kui 1,9). Sel juhul oli 2,1 ning oli suurem, seega ongi iooniline side. Mittepolaarne kovalentne side peab võrduma 0-iga.
ning lähteainetest saavad saadused ja vastupidi. Millise soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine? Keemilise sideme lagunemine on endotermiline reaktsioon ehk soojus neeldub Kas reaktsioon on ekso või endotermiline? Vastus: Reaktsioon on eksoter miline. Määra keemilise sideme liik! 1)iooniline 2) mittepolaarne kovalentne 3)Polaarne kovalentne 4) mittepolaarne kovalentne 5) iooniline 6)polaarne kovalentne Kujuta struktuurvalemite abil vesiniksidemete teket kolme molekuli vahel. Kuidas mõjutavad molekulidevahelised vesiniksidemed aine keemistemperatuuri? Põhjendus. Vastus : molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad aine keemistemperatuuri. Põhjus selles, et tekkinud sidemete lõhkumiseks läheb vaja rohkem energiat, seega tõuseb ka keemistemperatuur. JOONIS ÜLESANNETE LÕPUS Kui suur ruumala on normaaltingimustel 20 moolil lämmastikul ?
1. Mis hoiab aatomeid molekulides koos? Aatomite molekule hoiab koos keemiline side. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali esimeseks aatomiks Cl ja teiseks Na. Kliki nupul "Start". Jälgi animatsiooni. Seejärel otsusta, kas keemiline side tekkis või mitte ning vali tekkinud keemilise sideme tüüp. Seejärel kinnita oma otsus klikkides nupul "Kinnita". Kontrolli oma vastuse õigsust ning vasta järgmistele küsimustele: 2. Mis tüüpi side tekkis Cl ja Na vahele? Tekkis iooniline side. 3. Kuidas side moodustus? Sideme tekkel loovutab metalli aatom ühe või mitu väliskihi elektroni ja mittemetalli aatom omastab need . Selle tulemusena tekivad laenguga aatomid ioonid. Metalli aatom muutub positiivseks iooniks, mille laeng on võrdne loovutatud elektronide arvuga. Mittemetalli aatomist tekib aga negatiivne ioon ja selle laeng ühtib omastatud elektronide arvuga. Nüüd vali esimeseks aatomiks F ning teiseks aatomiks samuti F. Jälgi animatsiooni, otsusta
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...
M( Na2SO4* 10H2O)= 322 g/mol n( Na2SO4* 10H2O)= 48,3 g MNa= 2*23 g/mol= 46 g/mol n= m/M= 48,3/ 322= 0,15 mol kui naatriumi on selles aines 46 g/mol, siis järelikult on ilma naatriumita soola 322 g/mol- 46 g/mol= 276 g/mol n= m/M= 48,3 / 276 = 0,175 mooli on ülejäänud soolas kui pole naatriumit ja naatriumi ioonide arvu saame kui 0,175- 0,15= 0,025 mol Vastus: Naatriumi ioonide arv on 0,025 mol 3. Määra keemiliste sidemete tüüp järgmistes ühendites CO2 mittepol. kovalentne KCl iooniline H2 mittepol. kovalentne NaF iooniline side Cl2 mittepol. kovalentne CH3Cl mittepol. kovalentne NH3 kovalentne polaarne HCl kovalentne polaarne K2O iooniline SiH4 kovalentne polaarne S8 mittepol. kovalentne Li metalliline H2O kovalentne polaarne CaF2 iooniline Metall + mittemetall = kovalentne polaarne Aktiivne metall + aktiivne metall = iooniline Metall lihtainena = mittepol. kovalentne Metall = metalliline 4
H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis aatom meelsasti loobub väliskihis olevatest elektronidest. PERIOODIS » En kasvab, siis aatmid meelsasti liidavad väliskihti elektrone. POLAARNE AINE koosneb polaarsetest molekulidest. HF, HCl. MITTEPOL. AINE- ta koosenb mittepolaarsetest molekulidest. Cl2, H2. IOONILINE SIDE- esineb aktiivse metalli( I II A rühmas) ja aktiivse mittemetalli vahel( VI VII A ). IOONILINE AINE-aine, milles esineb valdavalt iooniline side. VESINIKSIDE- on täiendav side, mille tugevalt posit. Osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektroneg. Elemendi aatomiga. METALLILINE SIDE- Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemiline side. (metallid, Al, Cu, An.) MOLEKULAARNE AINE- koosnevad molekulidest. MITTEMOLEKULAARNE AINE-
elektronide vahel *Iooniline side, moodustub erinimeliselt laetud ioonide vahel *Metalliline side, moodustub metalli attomitest ja elektronidest.tekkiva sidemetüübi üle saab otsustada suhtelise elektronegatiivsuse abil Suhteline elektronegatiivsus iseloomustab elementi aatomivõimet siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Ühikuks on võetud liitiumi aatomi võime siduda endaga elektrone Kovalentne side <1,7< Iooniline side Metallilise sideme korral metallvõre sõlmpunktides asuvad metalli ioonid ja aatomid Nende aatomite ja ioonide vahel liiguvad ühised väliskihi elektronid H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, kus vesinik on seotud endast elektronegatiivse aatomiga nind kus esineb polaarne molekulide H-side on tugevam kui teised molekulivahelised jõud ja seetõttu kulub tema lõhkumiseks rohkem energiat e. H-side tõstab aine keemistemp.
· sulamistemperatuur on üsna kõrge · tavatingimustes elektrit ei juhi Metalliline side Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliliseks sidemeks. · Hea soojus ja elektri juhid · Suhteliselt plastilised · Peegeldavad hästi valgust Keemiliste sidemete liigid Kovalentne side molekulvõre ja kihiline võre Iooniline side ioonvõre Metalliline side metallvõre · metall+mittemetall iooniline side · mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side · mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side · metall lihtainena metalliline side
1. Keemiline side tekib väliskihi elektronide vahel ühe aatomi väliskihielektron(id) ühinevad teise aatomi omadega, nii hakkavadki aatomid teineteise poole tõmbuma 2. a) Elektronide loovutamine või juurdevõtmine (aatomid loovutavad/võtavad juurde niipalju elektrone, kui vaja. Aatomitest tekivad ioonid. Tekib iooniline side) b) Elektronide jagamine omavahel, moodustades ühiseid elektronpaare. Tekib kovalentne side. 3. 2H + O = H2O Energia eraldub. Eksotermiline reaktsioon 4. Keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 5. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon kus lähteainete energia on kõrgem saaduste energiast (H < O ) Endotermiline reaktsioon on reaktsioon, kus lähteainete energia on madalam saaduste energiast (H > O ) 6. Täppskeem Paardumata elektronide arvu määramine
kristalliks. 2. Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained – mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Kordne side - on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side - Elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele./ ioonidevaheline keemiine side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. Metalliline side – keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Vesinikside- on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekulide
8d klassi KT kordamisküsimused 1. Mõisted Keemiline element- on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest Molekul- koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon Kovalentne side- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel Molekulaarne aine- on molekulidest koosnev keemiline aine Elektronkiht- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest Rühm- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad
Keemilise sideme alaliigid. Kovalentne side - mittemetalli aatomite vahel; ühised elektronpaarid; molekulid. Ühine elektronpaar saadakse, et kumbki aatom annab selle moodustamiseks ühe elektroni. Seega peab mõlemal sidet moodustaval aatomil olema vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga
· Metallid-aatomite vahel on metalliline side,esinevad kristallidena · Mittemetallid-aatomite vahel on kovalentne side Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamistemp ja keemistemp,haprad
Lahendused 1. P: +15/ 2)8)5) 1s22s22p63s23p3 min -III max +V 2 2 6 2 6 2 10 3 As: +33/ 2)8)18)5) 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p min -III max +V Ca: +20/ 2)8)8)2) 1s22s22p63s23p64s2 min 0 max +II Sn: +50/ 2)8)18)18)4) 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 min 0 max +IV 2. KC l- iooniline Na2O- iooniline HNO2- kovalntne polaarne Br2- kovalentne mittepolaarne C- kovalentne mittepolaarne CO- kovalentne polaarne CO2- kovalentne mittepolaarne Al2(SO4)3 - iooniline H2- kovalentne mittepolaarne Zn(OH)2- iooniline 3. KC l- neutraalne Na2O- aluseline HNO2- happeline Br2- neutraalne C- neutraalne CO- neutraalne CO2- happeline Al2(SO4)3 - happeline H2- neutraalne Zn(OH)2- neutraalne 4
Kirjuta nimetused valemina välja: Dilämmastikoksiid – N2O Alimiiniumoksiid –Al2O3 Magneesiumhüdroksiid –Mg(OH)2 Raud (III)oksiid –Fe2O3 Naatriumnitraat –NaS 2. Anna nimetus: H2 S DiVesiniksulfiidhape H 2 C O3 Süsihappe 32−¿ Sulfit SO ¿ −¿ 2 Nitrit NO¿ −¿¿ Jodiid I 3. Määra keemiline side NaCl iooniline side F2 kovalentne mittepolaarne side NO2 kovalentne polaarne side −¿¿ Cl iooniline side Na iooniline side 4. Kirjuta välja, mis reegli alusel toimub a) Sool+alus=uus sool+uus alus reegel: lähteained peavad vees lahustuma ning 1 saadus peab olema lahustumatu b) Sool+hape=uus sool+uus hape reegel: üks saadustest peab olema reageerinud happest nõrgem või sadenema 5
Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada stabiilsemat seisundit, milleks tavaliselt on elektronidega täielikult täidetud väliselektronkiht (8 elektroni või teatud juhtudel 2 elektroni). Kuna VIIIA rühma elementidel on väliskihil 8 elektroni, siis on nad keemiliselt väga püsivad (passiivsed). Sellepärast nimetatakse neid väärisgaasideks ega loeta mittemetallide hulka kuuluvaks. Keemilise sideme alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Tahkete ainete omadused sõltuvad kristallvõre tüübist. Ioonvõre- võret moodustavate osakeste (ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu
elektroide orbitaalid osaliselt kattuvad. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes
Aatomid, mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni, loovutavad neid kergesti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks ehk katiooniks, mille väliskihis on 8 elektroni nt. Na Na+ + e- Aatomid, mille väliskihis on 6 kuni 7 elektroni, haaravad neid kergesti ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks (aniooniks), mille väliskihis on 8 elektroni nt. Cl + e- Cl- Tekkinud eriilmeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt, tekib iooniline side. Ioonide vahel mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis Culoumbi seaduse kohaselt on võrdelised laengute korrutisega ja põõrdvõrdelised nendevahelise kauguse ruuduga F = k(q1*q2) / r2 k keskkonna omadusi iseloomustav konstant, mille väärtus sõltub ühikute valikust. Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Ilmselt paigutuvad ioonid kristallvõresse mingi sellise korra kohaselt, et iga iooni naabrid oleks vastupidise
Iooniline side püsib koos elektrostaatiliste jõududega vastasnimeliste ioonide vahel. Vesinikside on molekulide vaheline side. Polaarse kovalentse sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. Kui elementide elektronegatiivususte vahe on väiksem, kui 1,9 siis on valdavaks sideme tüübiks polaarne kovalentne side. Metalli ja mittemetalli aatomite vahel, kui elektronegatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9 moodustub iooniline side. Vastasnimeliste ioonipaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse mitte polaarseks. Vesiniksideme korral peab molekulis esinema vesiniku aatom ja teise aatomina, kas O, F, N või S. Ioonilise sidemega ühendid on: 1) tahkes olekus, 2) vees lahustuvad, 3) elektrit juhivad sulas olekus või vesilahuses Ioonilise sidemega ühendid moodustavad tahkes olekus kristalli, mis koosnevad ioonidest. Metallilises sidemes osalevad 1) metalliaatomid, 2) katioonid, 3) vabad elektronid
KEEMIA Aatom-aineosake mis koosneb aatomituumast ja elektronidest;molekuli koostisosa Alus-aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid-hüdroksiid millel avalduvad nii alulised kui ka happelised omadused Anioon-neg. Laenguga aatom või aatomite rühmitus Elektronegatiivsus-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Hape-aine mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hapniku sisaldav mineraalaine Hüdrooksiid-anorgaaniline ühen mille koostisesse kuuluvad hüdrooksiidioonid OH- või hüdroksiidrühmad OH Hüdrolüüs-aine keemiline reaktsioon veega:soola hürdolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördereaktsioon Ioon-laenguga aatom või aatomi rühmitus Iooni laeng-iooni positiivsete või negatiivsete elementa...
Aatomite vaheline seos keemilistes ühendustes Keemiline side on tingitud ühiste elektronpaaride moodustumisest või ühe elektronpaari moodustumisest või seotud elektronide liitmise ja loovutamisega Elektronegatiivsus (EN) aatomi võime siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Liigitus: Kovalentne side aatomite vaheline side. Tekib siis kui EN ei erine suuresti. Delta EN=-1,9 Iooniline side erinimeliste ioonide vaheline side. Tekib siis kui EN erineb suuresti. Liidavad või loovutavad elektrone. Lahutatakse, kui väliskihil on 1-3 elektroni => +ioonid. Liidetakse, kui väliskihil 0-7 elektroni => -ioonid Kovalentne side: Jaguneb: Mittepolaarne. Ühe ja sama elemendi aatomite vahel. Delta EN=0 · Üksikside · Kaksikside · Kolmikside Polaarne. Erinevate elementide aatomid. Delta EN=-1,9
KEEMILINE SIDE KEEMILINE SIDE Sideme moodustumisel vabaneb energia. Ühinemisreaktsioonid eksotermilised Sideme lõhkumiseks kulub energiat. Lagunemisreaktsioonid endotermilised SÜSTEEMSUS: Aatomite/ioonide vahel molekulis/kristallis: Kovalentne 2 või enam mittemetalli · Levinuim · Ühine elektronpaar · Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber · Kahe sama mittemetalli korral (H2) mittepolaarne · Kahe erineva mittemetalli korral (HCl) - polaarne Iooniline metall + mittemetall(id) · Kui aatomite elektronegatiivsused on väga erinevad (tugev metall ja mittemetall) TOIMUB ELEKTRONIDE ÜLEMINEK JA TEKIVAD IOONID · Mõjuvad elektrilised tõmbejõud, mis on ioonsidemete alus · Kui tegemist on nõrga metalli ja/või nõrga mittemetalliga, siis elektronide üleminekut ei toimu Metalne m...
happed, orgaanilised ained) Osalaeng - iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu Vesinikside täiendav side, mis tekib molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid Sideme tüübi määramine (aktiivne) metall + (aktiivne)mittemetall = iooniline side mittemetall + mittemetall = kova pol side mittemetall lihtainena = kov mittpol side metall lihtainene = metalliline side
Miks? Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada väliskihti täitunud elektronide arv, nii on ained püsivamas olekus ja energia kuluvus väiksem. 11. Millised osakesed moodustavad ioonvõre ja millised jõud hoiavad neid osakesi koos? Ioonvõre moodustub ioonide vahel. 12. Selgita metallilist sidet elektrongaasi mudeli põhjal. Ioonvõre moodustavad ioonid ja neid osakesi hoiab koos iooniline side. 13. Kujutage täppvalemi abil järgmiste ainete teke vastavatest aatomitest. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest. Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid. Nii liikuv kogum moodustab ühise elektronpilve. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mistõttu seda nimetataksegi "elektrongaasiks". 14
suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 à CuO + H2O H<0 H>0 II. Keemilise sideme süsteemsus Keemiline side on mõju aatomite või ioonide vahel molekulis või kristallis. Keemilise sideme liigid Kovalentne side Iooniline side Metalliline side Ühine elektronpaar Elektroni üleminek metallilt Metallides Moodustub molekul mittemetallile Üldiselt kaks või enam Tekivad ioonid mittemetalli Aktiivne metall ja mittemetall(id) III. Kovalentne side Kovalentne side on levinuim keemiline side! See moodustub ühise elektronpaari abil: kumbki aatom annab väliskihilt ühe paardumata elektroni elektronpaari,
Keemilite elementide elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale ( kuni väärisgaasideni ). Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites Iooniline side Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Ioonsed ained ained, milles esineb valdavalt iooniline side. Kristallid Kõvad, Haprad Sulamistemp. Ja keemistemp. Kõrge Sulas olekus ja vesilahuses Hea Elektrijuht Puudub plastilisus Esineb nendes ainetes, mille elektronegatiivsuse erinevus on väga suur (leelised, liitanioone sisaldavad soolad jt.) Vesinikside Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aato saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga.
Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel. ELEKTRONEGATIIVSUS-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Aatomi ERGASTUMISEL läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab. IOONILINE SIDE(metall ja mittemetall)- ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. MITTEPOLAARSE kovalentse sideme(kaks ühesugust aatomit) korral kuulub ühine elektronipaar võrdselt mõlemale aatomile. POLAARSE kovalentse sideme(kaks erinevat mittemetalli) korral tõmbab mittemetallilisema elemendi aatom ühist elektronpaari tugevamini enda valdusse. (kovalentne side: molekulvõre(CL2,H2S,CO2), kristallvõre(SiO2) , iooniline side:
Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest Kristallvõre-ruumiline struktuur,mis vastab ioonide,aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Kristalne aine-kristallidest koosnev aine Reaktsioonivõrrand-keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (läh...
Sideme liik Esinemine Tekke viis Näide Iseloomulik omadus Iooniline side Aktiivse Toimub elektronide Moodustub metalli ja üleminekul ühelt kristall, mis aktiivse mitte- aatomilt teisele. sisaldab võr metalli hulgal ioonide vahel. positiivseid
Sideme liik Esinemine Tekke viis Näide Iseloomulik omadus Iooniline side Aktiivse Toimub elektronide Moodustub metalli ja üleminekul ühelt kristall, mis aktiivse mitte- aatomilt teisele. sisaldab võr metalli hulgal ioonide vahel. positiivseid
keemiline side Osalaeng iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel Polaarne kovalentne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides Molekulidevaheline side nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos 2. S IA; IIA elektronid + H ja He P IIIA-VIIIA elektronid D B-rühm 3. Skeemid ja asjad Elektronvalem: P+15|2)8)5) Elektronvalem: 1s2s2p3s3p Ioonskeem: P+15|2)8)8) Ioonvalem:
Keemiline side vesiniku ja kloori aatomi vahel mõlema aatomi paardumata elektronid moodustavad ühise elektronpaari + +17 kuna kloor seob elektrone tugevamini, nihkub elektronpaar kloori aatomi poole + +17 + HCl molekulis tekib Cl aatomil negatiivne ja H aatomil positiivne osalaeng keemiline side kovalentne side iooniline side tekib ühiste elektronpaaride elektriline tõmbumine abil erinimeliste ioonide vahel mittepolaarne polaarne tekib ühesuguste mittemetalliaatomi tekib erinevate mittemetallide te vahel (näit. H2 aatomite vahel (näit. HCl molekulis) molekulis) Naatriumi aatom tuumalaeng +11 elektronkate kolmekihiline
OKSIIDID Oksüdatsiooniastme arvutamine: Hapnik liidab reageerimisel teiste ainetega oma aatomite väliskihile juurde 2 elektroni. Kui eeldame, et saadusena tekib iooniline ühend, on hapniku ioonide ehk oksiidioonide laeng selles ühendis -2. Elemendi aatomite laengut ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline, nimetatakse elemendi oksüdatsiooni astmeks. Elemendi oksüdatsiooniaste märgitakse valemis tavaliselt rooma numbriga vastava elemendi sümboli kohale. Negatiivse oksüdatsiooni astme korral kirjutatakse numbri ette miinus märk. Kui on aga positiivne siis plussi reeglina ei kirjutata. II -II NÄITEKS: Mg O Oksüdatsiooniaste näitab elemendi oksüdeerimise astet ühendis. Mida suurem on
või N-H sidemeid. iooniline side – ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu metalliline side – keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Molekulidevaheline side - suhteliselt nõrk (füüsikaline) side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos. * Aktiivne metall + aktiivne mittemetall (VIIA + O) iooniline side, ioonivõre (soolad), MITTEMOLEKULAARNE * mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side, molekulvõre(aatomvõre – C, Si, SiO2), MOLEKULAARNE *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side, molekulvõre, MOLEKULAARNE *Aiktiivne (IA; IIA) metall lihtainena metalliline side, metallivõre, MITTEMOLEKULAARNE Elektronegatiivsus •Elekronegatiivsus – elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võime keemilises sidemes
KONTROLLTÖÖ nr 2 KORDAMISTEEMAD 1. Keemilise sideme liigitamine. Kovalentne side Iooniline side Metalliline side mittemetall+mittemetall Mittemetall+met Metall+metall all Mittepolaarn Polaarne Moodustamisel Fe-Fe e Erinevate läheb metalli Cu-Ag Kahesuguste mittemetalli väliskihi elektron Ag-Al mittemetalli de aatomite või elektronid Väga hea de vahel vahel täielikult üle elektrijuhtivus
Keemia mõisted. · Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. · Kavalantne side aine, mille aatomeid ühendab kavalantne side. Kavalantse sideme alamliigid on: bolaarne kavalantne side ja mittebolaarne kavalantne side. Kavalantne side esineb ainult mitte metallide vahel. · Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Iooniline side tekib alati metalliliste katioonide ja mitte metalliliste anioonide vahel. · Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine keemiline ühend. Aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. · Lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Nt: Cl2 = 2Cl ; O3 = O2 + O
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
