H3C H2C HC = CH CH3 -> 3) Tsükliliste struktuuride ühendite tekkest Keemilised omadused eteeni näitel: C2H4 -> H2C = CH2 1) Põlemine C2H4 + 3O2 -> 2CO2 + 2H2O 2) Astuvad liitumisreaktsioon a) Br2 -> H2C = CH2 + Br2 -> CH2 BrCH2 Br b) HCl -> H2C = CH2 + HCl -> CH3CH2Cl c) H2O -> H2C = CH2 + H2O -> CH3CH2OH 3) Hüdrogeenimine H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 4) Võivad oksüdeerida (KMnO4 toimel) diool aldehüüd NB! H2 ühinemine hüdrogeenimine, H2 eemaldumine dehüdrogeenimine. CH3CH3 -> H2C = CH2 + H2 Markovnikovi reegel : H2 liitub alkaanide molekuli selle C'ga mis on enam hüdrogeniseeritud st mille ümber on rohkem H'sid.
1. met 2. et 3. prop 4. but 5. pent 6. heks 7. hept 8. okt 9. non 10. dek Alkaanid CnH2n+2 Alkeenid CnH2n Alküünid CnH2n2 ALKAANID Alkaanid CnH2n+2 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus molekuli koostises süsinike vahel esinevad ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. Nimetuse lõpp: aan Nt. Butaan C4H10 Metaan CH4 summaarne struktuurvalem C2H6 CH3CH3 (lihtsustatud struktuurvalem) etaan Hargenud ahelaga alkaanide nomenklatuur(reeglite kogum) 1) Kõigepealt leitakse molekulivalemist pikim ahel(peaahel e. tüviühend) 2) Hargnenud ahelat käsitletakse nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesinikuaatomid asendatud süsivesinikrühmadega. 3) Alkaanist pärit asendusrühma nim. Alküülrühmaks(R). Nimetuse lõpp üül 4) Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette.
1) Triviaalsed nimetused Näiteks metaan ehk ............................ Metaanhape ehk ............................ 2) Süstemaatilised nimetused moodustatakse molekuli struktuuri järgi kindlaid reegleid kasutades. ALKAANI tunnuseks on liide aan. TV 2.1. Alkaanist pärit asendusrühma nim alküülrühmaks. alküülrühmaks Tähis R- alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3 Nimetuste andmine hargnenud ahelaga alkaanidele. Kõigepealt leitakse molekuli valemist pikim süsinikahel ahel, milles süsiniku aatomite arv on suurim. Sellele hargnemata ahelale ehk peaahelale vastav süsivesinik olgu tüviühend. Tüviühendi C aatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmad saaksid võimalikult väikesed
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal *metanaali ja etanaali saadakse: ch3oh+...
(nomenklatuuris -üün lõpp) Üldvalem CnH2n-2 etüün Keemilised omadused: 1) Põlemine 2C2H2 + 5O2 -> 2H2O + 4CO2 2) Astub liitumisreaktsiooni + Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik Kasutamine: etüün- keemiatööstuses lähteainena, gaasikeevitusleek, Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud kuuluvad tsükliliste ühendite hulk, neil on iseloomulik kinnine süsiniku ahel. Üldvalem CnH2n-6 benseen C6H6 Keemilise omadused benseeni näitel: 1) Põlemine
Alkeenid: on kllastumata ssivesinikud.Tema molekul koosneb ssinikust ja vesinikust ning C-de vahel on vhemalt ks kahekordne kovalentne side. nimetuse kpp -een ldvalem CnH2n alkeenidest vivad prineda ka ssinikradikaalid -CH---CH2 e. vinl (krval side) alkaanidl esinevad ka isomeerid, vivad olla ka tskloalkaanid.Alkeenide isomeerid: trans vi cis ja nad on omavahel isomeerid. Alkaanide saamine: 1)laboratoorsel teel- alkoholide dehdraatimine(vee ra vtmise teel) nt. CH3CH2OH->H2O+CH2=CH2 2)tstuslikul teel- alkaanide dehdrogeenimiselt CH3CH2CH3->H2+CH2=CH-CH3 Alkaanide fsikalised omadused: 1)homoloogilises reas 3 esimest liiget gaasid,jrgmised vedelikud ning alates 18-dast ssinikust on alkeenid tahked. 2)keemistemp-d suurenevad molekulmassi kasvuga.sulamistemp. vheneb molekulmassi kasvuga. 3)on hdrofoobsed ained-seetttu ei lahustu vees.4)alkeenid on lhnavad ained.5)sulamis-ja keemistemp. on alkeenidel tavaliselt madalamad, kui neile vastavatel...
Aldehüüdid ja ketoonid ning nede nimetused Aldehüüdrühmaks nimetatakse karbonüülrühma, mis on seotud ühe vesiniku ja ühe süsiniku aatomiga. Aldehüüdideks nimetatakse aineid , mis sisaldavad aldehüüdrühma. Ketorühmaks nimetatakse karbonüülrühma ,mis on seotud kahe süsinuku aatomiga,. Ketoonideks nimetatakse aineid, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal, mis lisatakse tühiühendi nimetusele. Näited. 1)CH3CH2CHO > propanaal 2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta- Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona- K...
Kui kordseid sidemeid on mitu, siis on lõppliite eesliide di, tri jne ja ka numbreid vastavalt rohkem Füüsikalised omadused Alkeenide homoloogilise rea esimesed liikmed C2C4 on gaasid C5C17 vedelikud alkeenid C18st alates on tahked ained. Kõik alkeenid on vees lahustumatud ained Nad lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (välja arvatud metanool). Neil on väiksem tihedus kui veel. Keemilised omadused Liitumine vesinikuga e. hüdrogeenimine CH2=CH2 + H2 ® CH3CH3 Liitumine veega e. hüdraatimine CH2=CH2 + H2O ® CH3CH2OH Liitumine halogeenidega CH2=CH2 + Cl2 ® CH2ClCH2Cl Liitumine vesinikhalogeniididega CH2=CH2 + HCl ® CH3CH2Cl Polümerisatsioon n CH2=CH2® [CH2CH2]n põlemine a) täielik, b) mittetäielik a) C2H4 + 3O2 ® 2CO2 + 2H2O b) C2H4 + 2O2 ® C + CO2 + 2H2O ALKEENIDE LEIDUMINE LOODUSE Mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides Taimedes Kautsukipuu mahlas Okaspuudevaigus
hape R-CHO R-CO-R R-COOH Lõpp -aal Lõpp -oon Lõpp -hape CH3CHO - CH3COCH3 - CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti, prepareerimiseks o Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus o Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes
Karboksüülhapped igapäevaelus Kaisa Kask Marek Grencstein 11.E Karboksüülhapped Orgaanilised ained Sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma R-COOH või HOOC-R Nimetused Tuletatakse süsivesinike nimetustest Lõppliide hape CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Monohapped Dihapped Aromaatsed karboksüülhapped Küllastumata karboksüülhapped Hüdroksühapped Nimetused 4 20 süsiniku aatomit sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape)
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Allpool toodud erinevad karboksüülhapped : HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape)
Inooniline dissotsastsioon toimuvad lahustes. CH3 CH2+ : Cl- CH3 : Cl CH3+Cl Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja pos. laenguga osake. Nukleofiid on vaba el. paariga osake, millel on neg. osalaeng. Radikaalne dissotsatsioon (tavaliselt gaasidel) H H H :C: H H :C + H H H Radikaal on suure energiaga osake, mis püüab leida teise osakese, millel on üksik elektron. CH3CH2 + H CH3CH3 JÄTA MEELDE 1. Nuklefiid ühineb elektrofiiliga ja vastupidi. 2. Elekrtofiil ei ühine elektrofiiliga, nukleofiid nuklefiiliga. 3. Elektrofiilsus tsentri tunneme ära pos. laengu või pos. osalaengu järgi. 4. Nukleofiilsus tsentri tunneme ära neg. laengu või neg. osalengu järgi. Elekrofiilif on H+ ja metalli katiioonid. Nuklefiilid on OH- , halogeenid ja happe anioonid. NUKLEFIINE asendussüsteem :OH+CH3CH2Br CH3CH2OH + :Br CH3CH2Br OH:
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
o Pürolüüs alkaanide lagunemine või isomeerumine kõrgemal temperatuuril, mille tulemusena moodustuvad hargnenud ahelaga ühendid CH4 t0 C + H2 2CH4 t0 C2H2 + 3H2 o Asendusreaktsioonid halogeenidega Nn radikaalmehhanism Astmeliselt Saaduseks halogeenühend ja vesinikhalogeenid a. CH3CH3 + Cl2 CH2ClCH3 + HCl b. CH2ClCH3 + Cl2 CH2ClCH2Cl + HCl Halogeenühendid Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega Halogeenderivaat o Süsivesinikud, kus üks või mitu H-aatomit on asendunud halogeeni aatomitega o Alati polaarne kovalentne side Eesliidetega kloro-, bromo-, fluoro- ja jodo- o Halogeeni asend näidatakse kohanumbriga 1bromo 2kloroetaan
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja l...
ketoon annavad vesiniksidet ainult veega. Mida väiksem molekul, seda tihedamini saab neid kokku pakkida. Mida rohkem karboksüülrühmi 1C kohta, seda parem lahustuvus. Seda rohkem vesiniksidemeid saab moodustada. 3. Reaktsioonivõrrandid 1) Alkeenid alküünid Mida kõrgema energia side, seda lihtsam on neid lõhkuda. Markovnikovi reegel: vesinik läheb sinna, kus enne rohkem vesinikke on. Jälgida ainult neid, kus on kaksikside vahel. Alkeen + H2 > alkaan CH2=CH2 + H2> CH3CH3 CH2=CH-CH3 + HCl > CH3CHClCH3 CH2=CH-CH3 + Cl2> ClCH2CHClCH3 CH2=CH2 + H2O > CH3CH2OH CH2=CH-CH >(-H2) CH=-C-CH3 + H2 CH2=CH2 + 3O2 > 2CO2 + 2H2O 2) Karboksüülhapped reageerimine metalliga: 2RCOOH + 2Na > 2RCOONa + H2(up); 2RCOOH + Ca > (RCOO)2Ca +H2 (up) -''- metalliüksiidiga: 2RCOOH + ZnO > (RCOO)2Zn + H20 -''- hüdroksiidiga: 2RCOOH + Ca(OH)2 > (RCOO)2Ca + H2O; RCOOH + NaOH > RCOONa + H2O -''- soolaga: 2RCOOH + NaCO3 > RCOONa + H2CO3 H2Oja CO2(up)
2. Aldehyyd: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad aldehuudruhma. Aldehuudruhmas on karbonuulruhm seotud uhe vesiniku ja uhe susiniku aatomiga. 3. Ketoon: orgaanilised ained, mis sisaldavad ketoruhma. Ketoruhmas on karbonuulruhm seotud kahe susiniku aatomiga. 4. Karboksyylhape: orgaanilised aineid, mis sisaldavad uht voi mitut karboksuulruhma (-COOH). Karboksuulhapete nimetused tuletatakse susivesinike nimetustest ja lisatakse nimele loppu loppliide - hape. (N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) ) 5. Formaliin: on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. 6. Rasvhape: Korgemaid karboksuulhappeid, mis sisaldavad 4-20 susiniku aatomit 7. Aminohape: Uht voi mitut aminoruhma sisaldavaid karboksuulhappeid Tuntumate esindajate (metanaal, etanaal, propanoon, metaanhape, etaanhape, etaandihape) struktuurvalemid, rahvaparased nimetused, leidumine, teke, omadused,
C. Kirjutage Teie poolt valitud elektrofiili ja nukleofiili vahelise reaktsiooni võrrand. _____________________________________________________________________________ 5 ÜLESANNE 12 (6 punkti) Millised alltoodud ainetest annavad veega reageerides etanooli? (Kirjutage lünka nende ainete järjekorranumbrid alltoodud loetelus.) ________________________________ 1. CH3CH3 5. CH2=CH2 2. CH3CHO 6. CH3COOH 3. CH3COOCH2CH3 7. CH3COOK 4. CH3CONH2 8. CH3CH2ONa Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. ÜLESANNE 13 (4 punkti) A. Kirjutage alltoodud nimetustele vastavate ainete struktuurivalemid: benseen-1,4-dikarboksüülhape propaan-1,3-diool B
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumis...
Alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida alkoholideks, aldehüüdideks ja hapeteks (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema) C2H6 + 1/2O2 == C2H5OH Ka vesiniku ära võtmine (dehüdreerimine) on oksüdeerimine C2H6 à C2H4 + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdreerimine) CH3CH3 + 1/2O2 à CH2==CH2 + H2O Pürolüüs ( raskemate naftasaaduste pürolüüsi nimetatakse krakkimiseks) Mida pikem on molekul, seda rohkem erinevaid radikaale saab tekkida tema lagunemisel Propaanist saavad tekkida järgmised radikaalid: vesinik, propüül, isopropüül, metüül, etüül. . . . . . CH3CH2CH3 à à 1.)H ; 2.)CH3CH2CH2 ;3.) CH3CHCH3 ; 4.) CH3 ; 5.) CH3CH2
valmistamiseks Orgaaniliste ainete klassifikatsioon Page 15 Nimetus Üldvalem Funktsionaalne rühm Esindajad Alkaanid CnH2n+2 ________ CH4 metaan; CH3 CH3 etaan; CH3CH3 CH3 propaan Alkeenid CnH2n2 ________ CH2=CH2 eteen; CH3_CH=CH2 propeen Alkadieenid CnH2n2 ________ CH2=CHCH=CH2 butadieen
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse monohappeid (metaanhape) ja dihappeid (oblik- ehk etaandihape). Lisaks on olemas ka aromaatseid karboksüülhappeid (bensoehape), küllastumata karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape).
mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 vedelik 36, 0 Heksaan C6H14 CH3CH2CH2CH2CH2CH3 vedelik 69, 0 Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homolooglises reas pidevalt ja seaduspäraselt.
kohta kohta 1) 2) 3) 4) 5) 6) ÜLESANNE 21. (6 punkti) Millised alltoodud ainetest annavad veega reageerides etanooli? (Kirjutage lünka nende ainete järjekorranumbrid alltoodud loetelus.) ________________________________ 1. CH3CH3 5. CH2=CH2 2. CH3CHO 6. CH3COOH 3. CH3COOCH2CH3 7. CH3COOK 4. CH3CONH2 8. CH3CH2ONa Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. ÜLESANNE 22. (11 punkti) A. Tehismagusaine aspartaami (E951) molekulis esinevad erinevate aineklasside tunnused. Kirjutage viie aspartaami molekulis esineva aineklassi nimetused.
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
Nomenklatuurireeglitest arusaamine nõuab antud juhul lisaks funktsionaalsete rühmade nimetuste tundmisele veel järgmisi baasarusaamu. • Orgaaniline radikaal: see on orgaanilise ühendi molekuli jääk, millest on elimineeritud üks vesinikuaatom (radikaal omab vähemalt ühte vaba sidet). Nii näiteks saadakse metaanist metüülradikaal, etaanist etüülradikaal jne, tabel 2. CH4 või CH3-H (metaan) CH3- (metüülradikaal) CH3CH3 või CH3CH2-H (etaan) CH3CH2- (etüülradikaal) Mitme vesinikuaatomi elimineerimine annab mitmevalentse radikaali. NB! Mõistet ”orgaaniline radikaal” ei tohi segi ajada mõistega ”vaba radikaal”. Viimane on ühe või mitme paaristumata elektroniga osakene. • n-Alkaanide (CnH2n+2) ja nende radikaalide nimetused (vt tabel 2). 10 • Teised enamlevinud süsivesinikradikaalid (-grupid) (vt tabel 3).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
