asendatud kasvuga. halogeeniga. Neid kas. paljude | | Mürgised. ainete Hüdrofoobsed. H-C+-Cl- +Na+OH- H-C-OH +NaCl Head lahustid (alkohol,eeter, amiid jt.)saam. paljudele | | (alkohol) (metanool) hüdrofoobsetel Kas. lahustina orgaanilistele (rasvade,õlide, H H ainetele. vaikude jt. lahustamisel). b
Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti
Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan à CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OHetanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool ehk butaan-2-ool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool ehk butaan-2,3-diool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad
F –fluoriid / fluoro- madal sulamistemperatuur, 2) Reageerimine alkoholaatidega CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl I –jodiid / jodo- hargnenud ahela puhul Nukleofiilne asendus, tekivad eetrid Neid kas. paljude ainete vastupidi. CH3Cl + CH3Ona → CH3OCH3 + NaCl (alkohol,eeter, amiid jt.)saam. • Veest raskemad. • Kõik Kas. lahustina (rasvade,õlide, halogeeniühendid on vaikude jt. lahustamisel). mürgised, kahjustavad CCl4 (tulekustuti)
CH3CH(NH2)COOH lahustuvus vees Fenoolid Ar-OH hüdroksübenseen ehk fenool C6H5OH Keemilised omadused * TÄIELIK PÕLEMINE 2 C2H6 + 7 O2 4 CO2 + 6 H2O RADIKAALILINE ASENDUS a) halogeeniga: alkaan + halogeen halogeeniühend + HHal CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CHClCH3 + HCl b) hapnikuga: alkaan + hapnik alkohol 2 CH 3CH2CH3 + O2 2 CH3CH(OH) CH3 ELEKTROFIILNE LIITUMINE a) halogeeniga: alkeen + halogeen dihalogenoalkaan CH2=CHCH3 + Cl2 CH2ClCHClCH3 b) vesinikhalogeniidiga: alkeen + vesinikhalogeniid halogenoalkaan (halogeeniühend) CH2=CHCH3 + HCl CH3CHClCH3 c) veega (hüdraatimine): alkeen + vesi alkohol CH2=CHCH3 + H2O CH3CH(OH) CH3
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis
Keemilised omadused • Polaarne kovalentne side • Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid ebaühtlaselt, halogeen haarab terve elektronpaari ja saab neg. laengu (nukleofiil), teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng (elektrofiil) • Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. • N: R — Cl + NaOH → ROH + NaCl (ROH alkohol) Alkoholid • Alkohol – orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (—OH), see on funktsionaalseks rühmaks. • Alkoholidel on järelliide –ool. • CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem. • alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik.
Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.
Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.
Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.
organismi poolt. Vees lahustumatud aminohapped Rasvaga sarnane keemiline koostis; Sisaldab väävlit Maltoos C12H22O11 Glükoos C6H12O6 Tärklis C6H10O5 4. Tärklis koosneb (amüloos ja amülopektiin.) 5. Glükoosil on OH rühm (all) pool. 6. Tselluloos koosneb ( ) glükoosist, kus OH rühm on (üleval) pool. 7. kirjelda tselluloosi pundumist (vesi lükkab molekulid üksteisest eemale, pugedes neile vahele) 8. piimhappe tekkimine (glükoosist- glükoos läheb pooleks C3H6O3) 9. amiinide tunnused on? (-amiin liide lõpus, haiseb) 10. CH3CH2NH2 + HNO3 = CH3CH2NH3NO3 11. 2(CH3)2NH + H2SO4 = [CH3NH2]2SO4 12. (CH3)2NH + HPO4 = [(CH3)2NH2]3PO4 13. 4CH3CH2NH2 + H4SiO4 = (CH3CH2NH3)4SiO4 14. Aminohapped koosnevad (aminorühmast) ja ..hapetest 15. 2NH2CH2COOH + H2SO4 = (NH3CH2COOH)2 + SO4 16. 2NH2CH2COOH + Mg(OH)2 = (NH2CH2COO)2Mg + 2H2O 17. NH2CH2COOH + NaOH = NH2CH2COONa + H2O 18. NH2CH2COOH + H3PO4 = (NH3CH2COOH)3 + SO4 19
Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.) Reageerib aluseliste oksiididega----> Happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri hapete, vee ega alustega. Hapete keemilised omadused. Happed dissotsieeruvad vesilahustes vesinikioonideks ja happeanioonideks.. Hcl --->H+ + Cl- Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt
Polaarse kaksiksidemega ühendid KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Liigitus: Aineklass Aldehüüd Ketoon Tüüpvalem RCHO RCOR Joonisena Järelliide -aal -oon Eesliide -okso -okso Aldehüüdide nimetused tuletatakse alkoholidest ja süsinikuahelas süsinike nummerdatakse alates karbonüülrühma süsinikust.
Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti
8. Kiudained on taimedes tselluloosina, see on seedumatu polüsahhariid, aitab siduda soolestikus vett ja mürkaineid ning aitab toidumassil sooles edasi liikuda. 9. Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Tagajärg: bakterid eritavad jämesooles mürgiseid aineid 10. Suhkruhaiguse põhjuseks: keha toodab liiga vähe või ei tooda üldse hormooninsuliini kõhunäärmes ja seetõttu glükoos ei pääse rakkudesse vaid jääb vereringesse. Tagajärg: veresoonte/kapillaaride kahjustused silmades ja neerudes. 12. Di-ja polüsahhariidid kuuluvad eetrite aineklassi. 13. Rakud saavad energiat glükoosist. C6H12O6+6O2----6CO2 + 6H2O + energia tselluloos (puidu põlemine) (C6H10O5)n 14. fotosüntees 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O. Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Fotosünteesi tulemusena saavad
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit
Etanooli kasutamine Kogu toodetavast etanoolist kasutatakse 80% keemiliste ühendite tootmiseks ehk keemiliseks sünteesiks 20 % etanoolist (toodetud teraviljast kartulist) kasutatakse alkohoolsete jookide ja ravimite tootmiseks Etanooli kasutatakse veel lahustina, parfümeeria, reaktriiv lennukite ja raketikütus, konserveerimisvahend (bioloogilised preparaadid) temast tehakse sünteetilist kautšuki äädikhapet jne piiritus piiritus on vee ja etanooli segu 95% C2H5OH 5% H2O Absoluutne alkohol = 100% etanool Kt vead Mitmiksidet ei tohi lõhkuda CH 3 H H H | | | | H - C - C - C - C - H | | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Karboksüülhapped 1.üldvalem R-COOH 2. –COOH on funktsionaalne tühm 3 ........hape 4 esimesed karboksüüllhapete valemid H-COOH metaanhape, sipelghape
· Asendamatud rasvhapped ehk küllastumata rasvhapped · Karboksülaatioonid on karboksüülhappest tekkinud anioonid. · Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs 1) happeline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35 rasv + vesi glütserool + rasvhape 2) leeliseline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 rasv + seebikivi glütserool + seep 5. Estrite ja amiidide keemilised omadused Hüdrolüüs aine ära reageerimine veega. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). 2) Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ning alkohol
K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid.
KORDAMISKÜSIMUSED: ( karboksüülhapped, amiidid, estrid). 1. Selgitada mõisted: karboksüülhape, ester, amiid, happe halogeniid, hüdroksühape, küllastunud hape, küllastumata hape, aminohape, halogeenhape, dihape, rasvhape, happe asendusderivaat, happe funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs. 2. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on
O CH2 H2 C HC c) OH CH2 CH2 CH2 C O H H2 C CH2 2 9. KARBOKSÜÜLHAPPED (LK 2627) 1. Tugevam hape tõrjub nõrgema happe tema soolast välja. Tuleb leida sobiv ilming, mis teeb selle nähtavaks. Süsihappest tugevama happe lisamine karbonaadile või selle lahusele tekitab ,,kihi- semise", s.o süsinikdioksiidi eraldumise. Vees mittelahustuvat karboksüülhapet võib töödelda leelise lahusega. Hape hakkab lahustuma soola moodustumise tõttu. 2. C6H5O- + H 3O+ HCO3- + H 3O+
liituvad järgmiselt: Omadused: Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused.Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. Hapete tugevus kasvab ALKOHOL VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE PALJUD ANORGAANILISED HAPPED (HCl, H2SO4, HNO3) Karboksüülhapped reageerivad: 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool).
Estrid: Amiidid: o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites Nukl.ts O ; elektr.ts C 5. Reaktsioonid estrite ja amiididega Estrid: o Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine Ester + alus karb.happe sool + alkohol R COO R' + NaOH R COO Na + R'OH o Happeline hüdrolüüs Vesi + ester karb.hape + alkohol R COO R' + H2O R COOH + R' OH o Estri saamine Karb.hape + alkohol ester + vesi R COO R' + H2O R COOH + R' OH o Ümberesterdamine Ester + alkohol ester + alkohol R COO R' + R* - OH R COO R* + R' OH
Estrid: Amiidid: o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites Nukl.ts – O ; elektr.ts – C 5. Reaktsioonid estrite ja amiididega Estrid: o Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine Ester + alus → karb.happe sool + alkohol R – COO – R’ + NaOH → R – COO – Na + R’OH o Happeline hüdrolüüs Vesi + ester ↔ karb.hape + alkohol R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH o Estri saamine Karb.hape + alkohol ↔ ester + vesi R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH o Ümberesterdamine Ester + alkohol ↔ ester + alkohol
etanaal Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesinike nimetusest, kus eesliide näitab C aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Butanaal C3H7CHO Pentanaal C4H9CHO Heksanaal C5H11CHO Heptanaal C6H13CHO Oktanaal C7H15CHO Nonanaal C8H17CHO Dekanaal C9H19CHO Aldehüüdide saamine: Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdeerumisel (organismis alkohol oksüdeerubki algul mürgiseks aldehüüdiks ) Alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O Aldehüüd tähendab ladina k. ,,alcohol dehydrogenatus" ehk alkohol, millest on vesinik ära võetud. Aldehüüdide ja ketoonide omadused: on kergesti lenduvad gaasid või vedelikud lahustuvad vees väga hästi lõhnavad ained ( lõhn on meeldiv või ebameeldiv) on mürgised aldehüüdid on mürgisemad kui ketoonid.
· Sulamis- ja keemistemperatuur on madal (v.a. süsinik ja räni) Keemilised omadused · Nii oksüdeerija kui ka redutseerija o F alati liidab elektrone o Metalliga reageerimisel mittemetall alati liidab elektrone o H mittemetalliga reageerimisel alati annab elektrone · Süsinik C vt edasi · Vesinik H o Leidumine Vesi, Maal lihtainena ei leidu o Saamine Elektrolüüs, metall + hape o Füüsikalised omadused Värvitu, lõhnatu, maitsetu, kerge o Keemilised omadused H + metall H on oksüdeerija; H + mittemetall H on redutseerija · Hapnik O o Leidumine Õhk o Saamine Fotosüntees o Füüsikalised omadused Nagu H-l (v.a. kergus) o Keemilised omadused - F järel tugevuselt teine oksüdeerija · Allotroopia nt O2 ja O3 METALLID Füüsikalised omadused
Alkoholid, estrid ja karboksüülhapped 11. Valkude tähtsus. Tänu valkudele toimub inimeses hapniku ülekanne rakkudesse. Samuti olulised seedimisel, immuunsuse tekitamisele. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. · ei juhi elektrit ehk neid nim mitteelektrolüütideks. · lõhnavad või haisevad. · Süttivad · Võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. 14. Fenool valem, omadused, kasutamine. C6H5OH aromaatne alkohol benseenituumaga. · Omapärane lõhn · Värvusetu · Mürgine · Kristalne aine · Õhu käes oksüdeerub kiiresti · Lahustub hästi etanoolis · Nõrgad happelised omadused a) Plastmassi tootmine b) Nailon ja kapron c) Mürkkemikaalid d) Paratsetamool ja aspiriin e) Värvained f) Fenoolilahusega immutatakse aiaposte mädanemise eest. 15. Valkude omadused ja tõestamine.
Alkoholid on veesõbralikud ühendid. Alkoholid ei ole alused- nad ei lagune vees ioonideks. 2. Karboksüülhapped- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) R--C--OH--O HCCOH metaanhape (sipelghape) · hapu lõhnaga, söövitav ja mürgine vedelik, seguneb veega. CH3COOH etaanhape (äädikhape) · hapu lõhnaga, söövitav vedelik, tahkub 17o C lähedal ja seguneb veega, pole mürgine. · Kasutatakse toidu maitsestamiseks ja marineerimiseks. · Nõrk hape Saadakse alkoholi aeglasel oksüdeerumisel. CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O · Reageerimine alusega: 2CH3COOH + Mg(OH)2 (CH3COO)2Mg + 2H2O · Reageerimine aluselise oksiidiga: 2HCOOH + K2O 2HCOOK + H2O · Reageerimine metalliga: 6CH3CH2COOH + 2Al 2(CH3CH2COO)Al + 3H2 · Reageerimine soolaga: (karboksüülhapped on ainult tugevamad süsihappest, ränihappest ja sulfiidhappest) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 Teised karboksüülhapped:
omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H Kui alkaani molekulist kõrvaldada üks vesiniku aatom, saadakse alküülradikaal. Nimetus lõpeb lõpuga üül. CH4 metaan CH3 metüül C2H6 ehk CH3 CH3 etaan C2H5 ehk CH3 CH2 etüül Hargnenud ahelaga küllastunud süsivesiniku nimetus saadakse kõrvalahela (radikaali) nimetuse asetamisel peaahela ette. 1. Leian peaahela. 2. Nummerdan kõik peaahela süsiniku aatomid ühest otsast teise (nummerdamise suund nii, et kõrvalahela jaoks oleksid väiksemad numbrid). 3. Kõrvalahela asend märgitakse peaahela süsiniku aatomi numbriga, mille juurde ta kuulub. 4
omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H Kui alkaani molekulist kõrvaldada üks vesiniku aatom, saadakse alküülradikaal. Nimetus lõpeb lõpuga üül. CH4 metaan CH3 metüül C2H6 ehk CH3 CH3 etaan C2H5 ehk CH3 CH2 etüül Hargnenud ahelaga küllastunud süsivesiniku nimetus saadakse kõrvalahela (radikaali) nimetuse asetamisel peaahela ette. 1. Leian peaahela. 2. Nummerdan kõik peaahela süsiniku aatomid ühest otsast teise (nummerdamise suund nii, et kõrvalahela jaoks oleksid väiksemad numbrid). 3. Kõrvalahela asend märgitakse peaahela süsiniku aatomi numbriga, mille juurde ta kuulub. 4
asuvad asendajad (nt metüülrühmad, halogeenid jt) on teine teisel · Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. pool kaksiksidet. · Cis-isomeeria isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad Fenoolideks e hüdroksübenseen. Aromaatne tuum on seotud OH- asendajad paiknevad ühel pool kaksiksidet. rühmaga. Termin aromaatne alkohol tähistab aromaatse hüdroksüülühendi isomeeri, Alkoholid ja fenoolid (saamine,omadused,võrdlus) milles OH-rühm on seotud küllastunud C-aatomiga (fenüülmetanoolis) Alkoholideks R-OH nim ühendeid, milles OH on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Alkoholi molekulid on polaarsed ja võivad käituda hapetega, vees ei
CH3 CH CH3 propaan 2 ool OH 2. CH3 CH2 CH2 OH Propaan 1 ool 3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik. · Keemis t° = 78°C