TOOREST JA KEEDETUD LIHAST EKSTRAHEERUVATE VEES LAHUSTUVATE VALKUDE KOGUSE VÕRDLEMINE JA NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUSE MOLAARSE KONSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Termotöötluse denatureeriv mõju lihasvalkudele Liha ja kala termilisel töötlemisel toimub vastavalt temperatuuri tõusule toiduaines järkjärguline lahustuvate valkude denatureerumine. Denatureerumisprotsess algab juba küllaltki madalatel temperatuuridel (30-35ºC) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65ºC. Nimetatud temperatuuri saavutamisel on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100ºC säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Töö käik: Peenestasime käsitsi väherasvase sealiha ning kaalusime kummassegi keeduklaasi umbes 5 g peenestatud liha. Ühe keeduklaasi lihaga panime keevale vesivannile ning kuumutasime seda klaaspugaga pidevalt segades 10 minutit. Jälgisime liha värvuse muutumist. Enne kuumutamist oli lih...
1. Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid. Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne. Side võib olla ka iooniline tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsus...
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Keemialabori I praktikum Juhendaja: dotsent Kaie Pappel Tallinn 2011 Praktikum I Töö eesmärk: Demonstreerida termotöötluse denatureerivat mõju lihasvalkudele. Töövahendid: 1. rasvata loomaliha ~20 grammi 2. keeduklaasid mahuga 100 ml (2 tk) 3. mõõtsilinder mahuga 100 ml (1 tk) 4. koonilised kolvid mahuga 100 ml (4 tk) 5. kolbidele sobivad kummikorgid (2 tk) 6. klaaslehtrid (2 tk) 7. klaaspulgad (2 tk) 8. katseklaasid (6 tk) 9. paberfiltrid (2 tk) 10. veevann (1 tk) 11. pipetid mahuga 1,2,3 ml (a' 1 tk) Töö käik: Rasvata loomaliha peenestada, kaaluda 100 ml keeduklaasidesse tehnilisel kaalul a' 5 grammi peenestatud liha. Üks keeduklaas lihaga panna keevale vesivannile ja klaaspulgaga pidevalt segades kuumutada 10 minutit. Kuumutamise tulemus: liha hakkas vär...
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
Toidukeemia (krõpsud) Nimetus + - Taimne õli Pole praadimisel kahjulik Monoküllastumata rasvape (oliiviõli) Sool Annab maitset juurde. Suures koguses kahjulik, Elusolendid vajavad ka sooli. vähendavad kehas vett. Piimapulber Saab valmistada lastele asenduspiima. Vadakupulber Kulturistid kasutavad toidulisandina. Naatriumvesinikglutamaat Lõhna- ja maitsetugevndaja. Põhjustab südame pekslemist, pearinglust, näo punetust. Piimhape e. 2- Saab valmistada looduses hüdroksüpropaanhape lagunevaid kilekotte. Sidrunhape e. 2- inimorganismi keskse Kahjustab hambaemaili,...
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
Etaanhape on üks vanimaid happeid, mida inimkond tunneb. Rahvakeeli tuntakse seda hapet kui äädikhapet. Oma olemuselt ei ole see hape mürgine ja on tuntud igapäevaelus. Etaanhape on terava lõhnaga ning läbipaistev vedelik. Ta lahustub hästi vees ning on kõrge konsentratsiooni juures söövitav. See hape tekib väga kergesti suhkruid sisaldavates vedelikes, näiteks vein. Veevaba äädikhape külmub +16°C juures, mistõttu nimetatakse puhast 99%-list etaanhapet jää- äädikhappeks. (Toidukeemia esitlus; 27.04.16) Etaanhappe valem on CH3COOH ning struktuurvalem näeb välja järgnev: Etaanhape on tuleohtlik ja võib põhjustada tugevaid söövitusi. Aine on ärritava toimega ja sissehingamisel kahjustab hingamisteid. Nahale sattudes võib põhjustada haavu ja ville. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. (Vikipeedia; 27.04.16) Etaanhapet leidub eelkõige toiduainetes. See toodetakse puidu kuumutamisel ilma hapnikuta ja alkoholi kääritamisel
Sellel reaktsioonil põhineb taimerasva saamine õlidest lähtuvalt. Rasvade keemilised omadused on tingitud: 1.estersidemete, 2.küllastumata rasvhapete kaksiksidemete reaktiivsusest ( võivad siduda halogeene ja vesinikku või alluda hapniku toimele) Kasutatud materjalid: http://www.slideshare.net/chryssy/lipiidid-ehk-rasvad http://et.wikipedia.org/wiki/Palmitiinhape http://www.annaabi.com/search.php?s=lipiidid www.tlu.ee/~kpappel/Toidukeemia.2009.%20Lipiidid.doc http://www.tervisekool.ee/main.php?p=75 http://www.healthilife.ee/raamat/lipiidid.html http://www.tarbija24.ee/230108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/307720.php?rasvad- kahjulikud-voi-kasulikud
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka ...
...........................................................................................................16 6. KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 17 SISSEJUHATUS 2 Otsustasin valida sellise uurimustöö teema kuna oli hea pakkumine teha katseid Tallinna Tehnikaülikoolis Toidukeemia laboris ja kohupiim on olnud minu toidulaual ja minu lemmiktoit alates minu esimestest mälupiltidest. Valke toidus olen hakkanud jälgima lähi aastadel. Enne uurimustöö alustamist ning teema valimist oli mul tekkinud mõned küsimused. Miks muutub piim kohupiimaks? Kuidas tehakse erinevaid kohupiimasi? Kui pikk on kohupiimade ajalugu? Tervislk toitumine on oluline alus tervise säilitamiseks ning seetõttu peaks inimesed olema sellest rohkem teadlikud
(2015). Allikas: Loodusvägi: http://loodusvagi.ee/gmo-geneetiliselt-muundatud-organismide-mojust-inimestele/ GMO. (03. 02. 2017. a.). Allikas: Keskkonnaministeerium: http://www.envir.ee/et/gmo Homutov, T. (24. 03. 2011. a.). Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu. Allikas: Bioneer: http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid-10497/Geneetiliselt-muundatud- organismide-poolt-ja-vastu Koik, A. (kuupäev puudub). Geneetiliselt muundatud organismid. Allikas: Toidukeemia: http://toidukeemia.weebly.com/gmo.html Maaeluministeerium. (01. 09. 2015. a.). Geneetiliselt muundatud organismid. Allikas: Eesti riigiportaal: https://www.eesti.ee/est/keskkond_loodus/looduskaitse/geneetiliselt_muundatud_orga nismid Matt, D. (19. 10. 2009. a.). Miks hoiduda geneetiliselt muundatud toidust. Allikas: Mahekeskus: https://mahekeskus.wordpress.com/2009/10/19/miks-hoiduda- geneetiliselt-muundatud-toidust/ Mäekask, K. (2008). Biotehnoloogia
annaabi.ee 
