Propenaal ehk akroleiin Akroleiin ehk propenaal (süstemaatiline nimetus 2-propenaal) on teravalõhnaline mürgine kergestisüttiv kantserogeenne värvuseta keemiline ühend. Struktuurvalem: CH2=CHCHO Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Kergesti lenduv vedelik ning väga tugev lakrimaator ehk silmi ja nina ärritav aine, mis võib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Kasutamine ja esinemine: Keemiatööstuses on ta tähtis vahesaadus, kuid kodus võib see tekkida näiteks rasva kõrbemisel pannil
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõ...
Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Propenaal Milline aine on seotud rasvade kõrbemisega ja milline oht sellega kaasneb... Akroleiin ehk propenaal (süstemaatiline nimetus 2-propenaal) on teravalõhnaline mürgine kergestisüttiv kantserogeenne värvuseta keemiline ühend. Kergesti lenduv vedelik ning väga tugev lakrimaator ehk silmi ja nina ärritav aine, mis võib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Keemiatööstuses on ta tähtis vahesaadus, kuid kodus võib see tekkida näiteks rasva kõrbemisel pannil. Akroleiini mürgisuse tõttu tuleks hoiduda rasvade kõrvetamisest pannil ning kõrbenud rasva tarvitamisest. Looduses seda ei leidu.
Karbonüülühendid: Aldehüüdid ja ketoonid Koostasid: Kevin Maranik Johannes Rooso Hendrik Aksalu Ketoonid ja aldehüüdid Ketoonid nr-oon Aldehüüdid nr-aal Metanaal Struktuurvalem: HCHO metanaal ehk metaan-1-aal Etanaal Struktuurvalem: CH3CHO etanaal ehk etaan-1-aal Propenaal Struktuurvalem: CH2=CHCHO Propanoon Struktuurvalem: CH3COCH3 propanoon ehk propaan-2-oon Sahhariidid ehk polühüdroksükarbonüülühendid Glükoos Fruktoos
· Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on funktsiooniderivaadid. 2. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. (Hapnik saab olla ainult esimese või viimase juures !! ; Märgitakse HO, mitte OH) Näide: CH3 CH2 CH2 CHO propanaal CH3 CHO etanaal e. atseetaldehüüd HCHO metanaal e. formaldehüüd C6H5CHO bensaldehüüd CH = CHCHO propenaal e. akroleiin CH3COCH3 propanoon e. atsetoon HOCH2COCH2OH - dihüdroksüatsetoon CH3 CH2 CH CH - CH2 CHO I I CH2 OH I CH3 4-etüül-3-hüdroksüheksanaal CH3 CH CH2 CHO I Cl 3 klorobutanaal · Ketoonide tunnuseks on järelliide -oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel).
Aldehüüdid ja omadused ! Aldehüüdide nimetuse lõppliide on aal. Aldehüüdrühma süsinik võetakse tüviühendi süsinike nummerdamisel esimeseks (etanaal või etaan-1-aal, 3-metüülbutanaal või 3-metüülbutaan-1-aal) Vesiniksidemeid praktiliselt ei moodusta Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud. Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad vees väga hästi kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale ja tekitavad põletikke. Aldehüüdid on mürgisemad kui ketoonid Aldehüüdide esindajad: Propenaal e akroleiin CH2=CHCHO Kergesti lenduv mürgine vedelik, lakrimaator (silmi ja nina ärritav, pisaraid tekitav) Tekib rasva kõrvetamisel pannil Bensaldehüüd C6H5-CHO Meeldiva lõhnaga vedelik Maitse- ja lõhnaaine (vanilliini saamine)
o Terava lõhnaga mürgine gaas, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes, desinfitseerimisvahend, kasutatakse keemiatoodete valmistamiseks · ETANAAL o Atseetaldehüüd CH3CHO o Toatemp. Keev vedelik, vajalik keemiatööstustes, mürgine, peamine alkoholimürgituse ja joobele järgnevate abameeldivate aistingute pühjustaja · BENSALDEHÜÜD o C6H5CHO o Mandlilõhnaga vedelik, kasutatakse maitse- ja lõhnaainena, vanillii, · PROPENAAL o Ehk akroleiin CH2=CHCHO o Kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator, tähis vahesaadus(keemiatööstuses), tekib rasva kürvetamisel pannil, mürgine, · PROPANOON o Atsetoon CH3COCH3 o Hea lahusti, mürgine · DIHÜDROKSÜATSETOON o DHA HOCH2COCH2OH o Annab kunstliku päevituse(kreemid, geelid), reageerib valguga, · SAAMINE o Alkoholide oksüdeerimisel CH3CH2OH +[O]= CH3COH +H2O
Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutatakse. Seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse veel. Lipiidi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks. Järeldused Hägusus tekkis esimest proovi sisaldavas katseklaasis. Tekkis õli-vees tüüpi emulsioon. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga propenaal (akroleiin). Sama juhtub ka rasvade ja glütserofosfolipiidedega, kuid mitte lipiididega, mis ei sisalda glütserooli. CH2OH-CHOH-CH2OH CH2=CH-CHO + H2O Glütserool (propaantriool) Akroleiin (propenaal) Töö käik Kahte kuiva katseklaasi pannakse ~1g KHSO 4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk akroleiintesti proovidest 1 ja 2. Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulab ja proov tumeneb, mis annab märku akroleiini moodustumisest. Käega
KEEMIA Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Jaguneb ketoonideks(-CO-) ja aldehüüdideks(-CHO) . Ketoonide lõpus liide oon võib panna ka ketoon/metüülpropüülketoon->pentaan-2oon) Aldehüüdide lõpus liide aal Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi. Limaskestadele mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt mürgisemad. Nahale sattudes tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Metanaal e formaldehüüd(HCHO)- värvitu mürgine gaas. Terava lõhnaga. Lahustub...
Alkoholid, aldeh. Ketoonid.Füsioloogilised omad:narkootilise toimega, kahjustab knsi, ald. Mürgisemad kui ketoonid, nahale sattudes tekitavad põletikke, organismist eraldub aeglaselt. Metanaal e. formaldehüüd.terava lõhnaga, mürgine gaas. Lahustub vees, metaani vesilahus-formaliin, kas. Desinfitseerimisvahendina, säilitatakse preparaate.Etanaal e. atseetaldehüüd.toatemp. keev vedelik, tekib etanooli oksüdeerimisel.Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik,kas. maitse ja lõhnainena. Propenaal e. akroleiin kergesti lenduv ved. Mürgine, ärritab silmi ja nina. Propaan e. atsetoon väga hea lahusti, küünelaki koostisosa, mürgine, lahustub mingil määral vees.DHA dihüdroksuatsetoon- mittetoksiline, kuntstliku päevituse kreemides.Metaanhape (HCOOH).terava hapuka lõhnaga, mürgine, sulamistemp. u 5C, värvitu, kergesti lenduv, söövitav. Leidub: kõrvenõges, kuuseokas, mesilase sipelga mürk.Etaanhape e. äädikhape hapuka lõhnaga, sulamistemp. u 17C, ei ole mürgine, lenduv,
läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine proov mitte. 2. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: Kuiva katseklasi kandsin u 1 g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga taimeõli. Kuumutasin gaasipõletil tõmbekapis kuni lahus muutus pruunikaks ning tekkis tugev lõhn. Järelikult oli tekkinud akroleiin ning oli tegu glütserooli sisaldanud lipiidiga. 3. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides.
KORDAMINE. 1. aldehüüdid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli otsas ketoonid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli keskel karboksüülhapped - orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüül rühma estrid - karboksüülhappe tuletised 2. Nomenklatuuria... 3. Karboksüülhapeid saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel. a) "Hõbepeegli" reaktsioon: b) "Porgandimahla" reaktsioon: Tumesinine vedelik muutub kuumutamisel oranziks. Neid reaktsioone saab kasutada kõikide aldehüüdrühma sisaldavate ainetega. 4. Karboksüülhapete keemilised omadused: 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega. 2) Happed reageerivad metalli oksiididega. 3) Happed reageerivad alustega (leelistega, hüdroksiididega...) 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega. Saadused on alati soolad. 5) Karboksüülhapped reageerivad alkoholidega. Saadus kuulub estrite klassi. 5. Aldehüüdide esindajad: * Metanaal ehk formaldehüüd HCHO ...
Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati ~2 ml 96% etanooli ning lisati 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest ühes sisalduvad lipiidid. Loksutati, lisati 4 ml destilleeritud vett ning loksutati veel. Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis muutus segu loksutamisel häguseks, seega proov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Akroleiini moodustumise järgi saab eristada glütserooli sisaldavaid ja mittesisaldavaid lipiide. O t° H2C HO OH + 2H2O
Aldehüüdide esindajaid · Metanaal e formaldehüüd HCHO Gaas, lahustub hästi vees, mürgine Desinfitseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmine · Etanaal e atseetaldehüüd CH CHO 3 o Kergesti keev vedelik (kt 21 ), mürgine Tekib organismis etanooli oksüdeerumisel, äädikhappe ja ravimite valmistamiseks · Propenaal e akroleiin CH =CHCHO 2 Kergesti lenduv mürgine vedelik, lakrimaator Tekib rasva kõrvetamisel pannil · Bensaldehüüd C H -CHO 6 5 Meeldiva lõhnaga vedelik Maitse- ja lõhnaaine (vanilliini saamine) · Propanoon e atsetoon CH COCH 3 3 Vedelik, hea lahusti, mürgine Küünelaki lahusti
Tsüklilised orgaanilised ühendid 1. Mida tähendab tsükkel orgaanilises ühendis? 2. Nimetage tsüklilised orgaanilised ühendid, klasside kaupa. Valem ja esindaja. Struktuurvalemiga. 3. mis on hetero tsükliline ühend. 4. keemiline side tsüklilistes ühendites. 5. keemilised omadused. Tsükloheksaan + kloor; benseen+ kloor; benseen+ lämmastikhape; benseen+ vesinik, fenooli lagunemine ioonideks. Fenool+ naatriumhüdrooksiid; fenool+ broom; fentüülamiin + vesinik kloor 6. tähtsamad tsüklilised orgaanilised ühendid, nende kasutamine ja keskkonna ohtlikus. Keskkonnale ja teistele ohtlikud tsüklilised ühendid Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid, eriti need, mis sisaldavad üle nelja bensiiniringi, on tugeva kantserogeense toimega. Selliseid aineid sisaldavad kivisöe- ja põlevkivitõrvas, samuti ka tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Suitsetajatel on suur risk haigestuda kopsuvähki, kuna see on tingitud p...
!!! Kes soovib, kirjutab selle õppematerjali endale konspekti; kui on võimalus see välja printida, siis tehke seda. Mõlemad tegemised on lubatud. III k ,,Keemia meie ümber" 1. ptk Karbonüülühendid * Karbonüülühendid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mis sisaldavad molekulis nn karbonüülrühma C= O I ALDEHÜÜDID JA KETOONID 1. Aldehüüdid * Aldehüüdid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn aldehüüdrühma CHO, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (+)-sidemega ja C on sp2- valentsolekus see rühm on planetaarne; * Aldehüüdide molekulis asub -CHO rühm süsinikahela lõpus. 1.1 Molekuli üldvalem ja ehitus. * strukt. üldvalem - R-CHO (vt teistsugust kirjutist ka) * aldehüüdrühma elektroniline ehitus R-C+HO- - hapniku aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu on elektronpilv (elektronpaar) sidemest kandunud tema poole, põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need...
docstxt/135102997371.txt
Kaks tahket materjali. Panin kummastki umbes 1 g katseklaasi, lisasin orgaanilist lahustit (atsetoon), loksutasin ja lasin 5 minutit seista. Mõlemast katseklaasist panin pipetiga ühe tilga paberile ja lasin kuivada. Lipiide sisaldavast proovist jäi järele heledam/läbipaistvam laik. Tulemus: Lipiide sisaldas proov number 2. Akroleiinproov: Teooria: Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid glütserooli sisaldavad lipiidid mitte. Töö käik: Kuiva katseklaasi panin 1 g NaHSO4 ja lisasin veidi taimeõli. Kuumutasin katseklaasi gaasipõletil tõmbekapis kuni sool sulas ja segu tumenes. Tulemus: Eraldus kirbe kärsahais, segu muutus pruuniks. Järeldus: Taimeõlis sisaldub glütserool. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Teooria:
Tapab baktereid, desinfitseerimisvahend Selles hoitakse baktereid. Vanasti tehti narkoosi, aga oli palju kõrvalnähte. Kasutatakse keemiatoodete valmistamisel. 2. Etanaal ehk atseetaldehüüd Toatemperatuuril keev vedelik. Pohmelli põhjustaja kutsub esile peavalu. Organis ise tekitab etanooli oksüdeerimise tulemusena. Vanasti ka narkoosiks, aga palju kõrvalnähte. 3. Propenaal ehk akroleiin Kergesti lenduv vedelik. Silmi ja nina ärritav ning pisaratevoolu esilekutsuv aine. Kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel tuleks hoiduda tarbimisest kuna VÄGA MÜRGINE aine. 4. Bensaldehüüd Mandlilõhna meenutava aroomiga vedelik, mida kasutatakse maitse- ja lõhnaainena. Aromaatne aldehüüd on ka kristalne aine vaniliin. 5. Propanoon ehk dimetüülketoon ehk atsetoon Hea lahusti.
atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e. akroleiin (CH2=CHCHO) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav). Tekib näiteks kodus rasva kõrvetamisel ja on väga mürgine. Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina. Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH
Loksutati ja lasti 5 min sesita. Mõlemast katseklaasist kanti pipetiga tilk tahke materjalikohal olevat lahust paberile ja kuivatati. Tulemus: Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 02 Akroleiinproov Teooria: glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: kuiva katseklaasi kanti 1g NaHSO4 ja lisati mõni tilk taimeõli. Kuumutati põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutati ettevaatlikult. Tulemus: eraldus vänge lõhn, seega sisaldab taimeõli glütserooli. 03 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides
Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli näha, et paberil, milles oli olnud proov nr 2 oli õrn plekk. See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. Arvatavasti panin etanooli liiga palju, muidu oleksid plekid selgemini näha olnud. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd nimega propenaal, ehk siis akroleiin. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga Töö käik: Kuiva katseklaasi kantsin 1g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga oliivõli. Kuumutasin segu põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Tekkis ebameeldiv lõhn, mis meenutas veidi kõrbelõhna, see täheldas, et proov sisaldas lipiide. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides
Katseklaase loksutatakse homogeense sademe moodustumiseni. Lisatakse mõlemasse 4ml destileeritud vett ja loksutatakse uuesti. Esimeses katseklaasis tekkis valkjas sade, mis tõestab glütseerüülestrite olemasolu, teises aga muutusi ei toimunud, mistõttu puuduvad sealt glütserüülestrid. Akroleiiniproov Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi kantakse 1g KHSO4 ja lisatakse mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist. Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõletil kuni soola sulamiseni ja proovi tumenemiseni
Töökäik: Kahte kuiva katseklaasi valasin 1 ml kahte erinevat uuritavat lahust. Katseklaase loksutatasin kuni homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin taas. Järeldus: Hägu tekkis esimeses katseklaasis, teises katseklaasis oli lahus selge. See tähendab, et lipiide sisaldab esimene proov. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töökäik: Kahte katseklaasi panin ~1g NaHSO4 ja lisasin mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist. Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni
Teises katseklaasis, kus oli emulsioonitesti lahus II, muutusi ei toimunud. Järeldus: Hägu tekkimine esimes katseklaasis annab tunnistust emulsiooni tekkest ja võib öelda, et emulsioonitesti lahus I sisaldas lipiide. Emulsioonitesti lahus II lipiide ei sisaldanud, kuna emulsiooni ei tekkinud. 1.3.3 Akroleiiniproov Kui glütserooli kuumutada vett siduvate ainete juuresolekul, siis tekib teravalõhnaline aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, aga ei anna glütserooli mittesiduvad lipiidid. Katse käik: Kandsin kahte katseklaasi u 1g NaHSO4 ja lisasin ühte katseklaasi paar tilka akroleiiniproov I lainet ning teise katseklaasi sama palju akroleiiniproov II ainet. Kuumutasin katseklaase tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni sool sulas ja üks proovidest tumenes. Nuusutasin ettevaatlikult proove. Tulemus: Esimene proov tumenes pisut, teine üldse mitte
Jälgitakse, kumba proovi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks ja tehakse järeldus lipiidi sisaldumise kohta. Järeldus: Pärast dest vee lisamist ja loksutamist hägustus esimese prooviga tehtud lahus. Sealt järeldub, et esimene proov sisaldab lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi kantakse ~1g KHSO4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist (tähistatud akroleiinitesti proovid 1 ja 2)
CH3CHO väheneb. (karb.rühm on küll CH3CHO + H2 → CH3CH2OH Etanaal tekib organismis etanooli Etanaal polaarne, aga H-side-meid ei 3) Reageerivad alkoholidega oksüdeerumisel olles peamiseks CH2=CH2CHO moodusta.) CH3CHO + CH3OH → CH3-CH(OH)-OCH3 alkoholimürgituse põhjustajaks. Propenaal ehk Osadel meeldiv lõhn, osadel Nukleofiilne liitumine, tekivad poolatsetaalid Väga mürgine akroleiin tekib akroleiin ebameeldiv. rasva pannil kõrvetamisel. Sellest tuleks hoiduda! ketoon Järelliide -oon Füüs om
10. Aldoolreaktsioonid Karbonüülrühma -vesinike happelisus Karbonüülühendite teiseks oluliseks iseloomuks on karbonüülrühmaga külgnevate süsinikuaatomite juures olevate vesinike happelisus. Selliseid vesinikuaatomeid nimetatakse -vesinikeks. O H O R C C C R H Karbonüülrühma -vesinike happelisuse põhjused on lihtsad. Karbonüülrühm on tugev elektronaktseptoorne rühm ja kui karbonüülühendist eraldub -prooton, siis tekkinud anioon on resonantsi poolt stabiliseeritud. Aniooni negatiivne laeng on delokaliseerunud. .. - .. .. - :O H :B :O :O : -.. C C C C C C + H B A B Resonantsi po...
..OHCH2CH3 CH3COOH etanaal e äädikhape N4 CH3CH2CH2CHO CH3CH2CH2COOH Karbhappetes võib olla ka kaks karboksüülrühma ja sellisel juhul on tegemist dihaperega nt etaandihape(oblikh) O O H-O-C-C-O-H HOOC COOH Aldehüüdide esindajaid · Metaan e formaldehüüd HCHO · Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO · Bensaldehüüd C6H5CHO · Propenaal e akroleiin CH2=CHCHO · Propanoon e atsetoon CH3COCH3 · Dihüdroksüatsetoon (DHA) HOCH2COCH2OH Aldehüüdide omadused metanaali näitel O HCHO e H-C-H Füüsikalised omad: Metanaal on värvuseta mürgine gaas. Vees lahustub hästi ja u 40% vesilahus on formaliin, mis on desinfitseeriva toimega aine ja mida kasut nt anatoomiliste preparaatide säilitamiseks. · Metanaal ja kõik teised aldehüüdid on keemiliselt aktiivsed, kuna nende molekulis esineb kaksikside
Katseklaasis nr.2 lahus muutus häguseks,seega see lahus sisaldas lipiide. Katseklaasis nr.1 lahus ei muutunud,seega see lahus ei sisaldunud lipiide. Vastupidi peaks olema. Lipiide sisaldab see lahus, mis muutus häguseks. Parandage järeldused ära. 1.3.3. Akroleiiniproov Teooria Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi panin 1g NaHSO4 ja lisasin ~0,5g akroleiini proovi nr 1 ja 2. Kuumutasin põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutasin ettevaatlikult. Tulemus
Lipiidide vees lahustumatus on põhjustatud hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluivad rakumembraanide koostisse, on loomsetes organismid4es energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse- ja regulatoorseid funktsioone. Seebistuvad lipiidid: rasvad, fosfoglütseriidid, stingolipiidid, vahad, mitteseebistuvad: steroidid, prostaglandiinid, isporenoidid Akroleiinproov: glütserooli kuumutamisel, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal ( akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfaadid, kuid ei anna gllütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Küllastumata rasvhappete tuvastamine lipiidides: Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus
Järeldus Eelnevalt orgaanilises solvendis olevad orgaanilised lahused viisin vesikeskkonda ning segasin intensiivselt, mille tulemusena muutus 1. katseklaasis olnud uuritav lahus häguseks. See annab tunnistust sellest, et katseklaasi tekkis õli-vees tüüpi emulsioon ning seega võib järeldada, et 1. uuritav lahus sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel (eriti vett siduvate ainete juuresolekul) tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Reaktsioon toimib samuti rasvade ja glütserofosfolipiididega, kui ei toimu glütserooli mittesisaldavate lipiidide korral. Akroleiini moodustumine võimaldab otsustada, kas uuritav lipiid sisaldab glütserooli või mitte. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi kandsin ~ 1 g . · Lisasin mõne tilga kahest erinevast uuritavast materjalist (akroleiinitesti proovid 1 ja 2). · Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamiseni ja proovi
vees väga hästi kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. • Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale. Esindajad • Metanaal e. formaldehüüd – mürgine gaas, vesilahus on desinfitseerimisvahend. • Etanaal e. atseetaldehüüd – toatemperatuuril keev mürgine vedelik. • Bensaldehüüd – mandlilõhnaline vedelik. Kasutatakse maitse- jalõhnaainena. • Propenaal – kergesti lenduv vedelik. Tugev lakrimaator (ärritab nina ja silmi ning kutsub esile rohket pisarate voolu). Tekib näiteks rasva kõrvetamisel. • Propanoon e. atsetoon – mürgine vedelik. Väga hea orgaaniline lahusti. Karboksüülhapped • Karboksüülhapped – karboksüülrühma (– COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid. • Saadakse: aldehüüdide oksüdeerumisel – CH3—CHO → (oksüdeerumine) CH3 — COOH.
) etanooli oksüdeerumisel CnH2n+1CHO olles peamiseks HCHO + Ag2OHCOOH+ 2Ag CH2=CH2CHO Osadel meeldiv lõhn, alkoholimürgituse (hõbepeegli reakts.) osadel ebameeldiv. põhjustajaks. R-CHO Propenaal ehk HCHO+CuOHCOOH+Cu2O Füüs om. on analoogsed Väga mürgine akroleiin Aldehüüdid on ühendid, mis akroleiin aldehüüdide-ga. tekib rasva pannil sisaldavad aldehüüdrühma. 2
polümeeride,nagu fenoolformaldehüüdvalkude ja muude keemiatoodete valmistamiseks. Formaliin-metanaali ehk formaldehüüdi vesilahus. Kasutatakse desinfitseerimisvahendina ja keemiatööstuses. Fenoolformaldehüüdvaigud-valmistatakse formaldehüüdist. Atseetaldehüüd-ehk etanaal. CH3CHO. Toatemperatuuril keev vedelik. Vajalik keemiatööstuses. Peamine alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Akroleiin-ehk propenaal. CH2=CHCHO. Kergesti elnduv vedelik,tugev lakrimaator(silmi ja nina ärritav,pisaratevoolu lekutsuv aine). Keemiatööstuses tähtis vahesaadus,kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Mürgine. Atsetoon-ehk propanoon. CH3COCH3. väga hea lahusti. Kasutatakse mitmel pool,näiteks küünelaki vedelikus. Mürgine. 12. Süsivesikute ehk sahhariidide klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid ehk lihtsuhkudaldoosid _ trioosid, tetroosid, pentoosid,
uurimisega reaktsiooni halogeenidega. 6. Valige lipiidid, mille lahuses Br värvus kaob: stearhape, päevalilleõli, linoleen-hape, palmithape, maisiõli. Põhjendus? Küllastatud, küllastamata 7. Millist informatsiooni lipiidi kohta annab akroleiini tekkimine ja millised lipiidid annavad positiivse akroleiiniproovi? Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. 8. Joonistage steroidide ehituslikuks aluseks olev steraanituum. Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol?
pikenedes lahustuvus väheneb. 5. Füsioloogilised omadused · Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvi süsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale. 6. Esindajaid · Metanaal e. formaldehüüd mürgine gaas, vesilahus on desinfitseerimis vahend. · Etanaal e. atseetaldehüüd toatemperatuuril keev mürgine vedelik. · Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik. Kasutatakse maitse ja lõhnaainena. · Propenaal kergesti lenduv vedelik. Tugev lakrimaator (ärritab nina ja silmi ning kutsub esile rohket pisarate voolu). Tekib näiteks rasva kõrvetamisel. · Propanoon e. atsetoon mürgine vedelik. Väga hea orgaaniline lahusti. 24 KARBOKSÜÜLHAPPED 1. Saamine ja nimetamine · Karboksüülhapped karboksüülrühma (COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid.
pikenedes lahustuvus väheneb. 5. Füsioloogilised omadused · Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvi süsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale. 6. Esindajaid · Metanaal e. formaldehüüd mürgine gaas, vesilahus on desinfitseerimis vahend. · Etanaal e. atseetaldehüüd toatemperatuuril keev mürgine vedelik. · Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik. Kasutatakse maitse ja lõhnaainena. · Propenaal kergesti lenduv vedelik. Tugev lakrimaator (ärritab nina ja silmi ning kutsub esile rohket pisarate voolu). Tekib näiteks rasva kõrvetamisel. · Propanoon e. atsetoon mürgine vedelik. Väga hea orgaaniline lahusti. 24 KARBOKSÜÜLHAPPED 1. Saamine ja nimetamine · Karboksüülhapped karboksüülrühma (COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid.
pikenedes lahustuvus väheneb. 5. Füsioloogilised omadused · Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvi süsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale. 6. Esindajaid · Metanaal e. formaldehüüd mürgine gaas, vesilahus on desinfitseerimis vahend. · Etanaal e. atseetaldehüüd toatemperatuuril keev mürgine vedelik. · Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik. Kasutatakse maitse ja lõhnaainena. · Propenaal kergesti lenduv vedelik. Tugev lakrimaator (ärritab nina ja silmi ning kutsub esile rohket pisarate voolu). Tekib näiteks rasva kõrvetamisel. · Propanoon e. atsetoon mürgine vedelik. Väga hea orgaaniline lahusti. 24 KARBOKSÜÜLHAPPED 1. Saamine ja nimetamine · Karboksüülhapped karboksüülrühma (COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid.
Etanaal e. atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e. akroleiin (CH2=CHCHO) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav). Tekib näiteks kodus rasva kõrvetamisel ja on väga mürgine. Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina. Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH
Katseklaase loksutatakse kuni homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse taas intensiivselt. Jälgitakse, kumba proovi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks ja tehakse järeldus lipiidi sisaldumise kohta. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. 28 Töö käik Kahte kuiva katseklaasi kantakse ~1g KHSO4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk kahest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
