Sissejuhatus Atseetaldehüüd ehk etanaal on orgaaniline vedelik, mis hakkab keema toatemperatuuril. Etanaal tekib etanooli oksüdeerumisel. Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine. Atseetaldehüüdi esineb kohvis, leivas ja küpsetes viljadest, mis on osa taimede normaalses ainevahetuses. Etanaal on mürgine, ta on alkoholimürgistuse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute peamine põhjustaja. Atseetaldehüüd on kantserogeene ning suured annused võivad põhjustada surma. (inchem, 1994) Füüsikalis-keemilised omadused: CAS number: 75-07-0 (epa, 1994) IUPAC nimi: etanaal (epa, 1994) Struktuurvalem: C2H4O (epa, 1994) Välimus: vedel, värvusetu, terava lõhnaga (Celanese, 2012) Leekpunkt: -39°C (Celanese, 2012) Süttimistemperatuur: 175°C (Celanese, 2012) Sulamistemperatuur: -123°C (Celanese, 2012) Keemistemperatuur: 20°C (Celanese, 2012)
Etanaal ehk atseetaldehüüd Struktuurvalem: CH3CHO H | H C C = 0 | | H H Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, õuna lõhnaga, värvuseta, toatemperatuuril keev vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Etanaal kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Kasutamine ja esinemine: Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Etanaal moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena: CH3CH2OH => CH3CHO +H2 Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine: 2CH3CHO + O2 => 2CH3COOH
pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Aldehüüdi üldvalem. -R on aldehüüdrühmaga seotud radikaal. Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Ketooni üldvalem Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Ketoonid Karbonüül RCOR' keto-, okso- -oon
O II RCR · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on funktsiooniderivaadid. 2. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. (Hapnik saab olla ainult esimese või viimase juures !! ; Märgitakse HO, mitte OH) Näide: CH3 CH2 CH2 CHO propanaal CH3 CHO etanaal e. atseetaldehüüd HCHO metanaal e. formaldehüüd C6H5CHO bensaldehüüd CH = CHCHO propenaal e. akroleiin CH3COCH3 propanoon e. atsetoon HOCH2COCH2OH - dihüdroksüatsetoon CH3 CH2 CH CH - CH2 CHO I I CH2 OH I CH3 4-etüül-3-hüdroksüheksanaal CH3 CH CH2 CHO I Cl 3 klorobutanaal · Ketoonide tunnuseks on järelliide -oon
Karbonüülühedid- ühendid, Metaanhape sipelghape mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. oon. Rasvhapped pikema Karboksüülhapped süsiniku ahelaga RCOOH, sõnalõpp hape, karboksüülhapped, tekivad Estrid orgaanilised rasvade lõhustumisel, kõige ühendid, mis tekivad energiarikkamad karboksüülhappe vesiniku toitained(vahad leidub asendamisel radikaaliga. looduses) Sõnalõpp aat, RCOOR Amiidid karboksüülhapete teisendid, kus OH rühm on asendatud NH2 rühmaga, sõnalõpp amiid, RCONH2 Metanaal ehk formaliin HCHO, 30-40% vesilahus, desinfitsee...
ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE Referaat Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsendites, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid. Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhust...
· Omadused: o Vedel, Tahke, Lõhnab, Elektrit ei juhi, Värvusetu, Vees lahustuvad väikse molekulmassiga 1-3, o Keemistemp. (madalamad, kui alkoholidel, sest molekulide vahelised jõud suuremad , aldehüüdidel väiksemad.) · METANAAL o Ehk formaldehüüd HCHO o Terava lõhnaga mürgine gaas, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes, desinfitseerimisvahend, kasutatakse keemiatoodete valmistamiseks · ETANAAL o Atseetaldehüüd CH3CHO o Toatemp. Keev vedelik, vajalik keemiatööstustes, mürgine, peamine alkoholimürgituse ja joobele järgnevate abameeldivate aistingute pühjustaja · BENSALDEHÜÜD o C6H5CHO o Mandlilõhnaga vedelik, kasutatakse maitse- ja lõhnaainena, vanillii, · PROPENAAL o Ehk akroleiin CH2=CHCHO o Kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator, tähis vahesaadus(keemiatööstuses), tekib rasva kürvetamisel pannil, mürgine, · PROPANOON
b)2-heksanooni 5) Metanaal ehk formaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) HCHO – Saadakse metanooli oksüdatsioonil 2CH3OH+O2 = 2HCHO + 2H2O Terava lõhnaga mürgine gaas. Kasutatakse polümeerides, vaik 6)Formaliin on metanaali 38% vesilahus, mürgine, antiseptiliste omadustega. Kasutatakse anatoomiliste preparaatide säilitamisel (muudab valgud tihedaks ja vees mittelahustuvaks) 7) Etanaal ehk atseetaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) Tekib etanooli oküdatioonil. 2CH3CH2OH + O2 = 2CH3CH2O + 2H2O Keeb toatemperatuuril, mürgine, õuna lõhnaga vedelik. Kasutatakse polümeeride valmistamisel. 8) Aldehüüdide ja ketoonide isomeeria. 9)Arvutusülesanded: ☺Näide a) Mitu g sadestub hõbedat, kui hõbepeeglireaktsioonil osales 10 g butanaali, milles oli 4% lisandeid? Reaktsiooni kaod on 10% b) Mitu g butanaali tuleb võtta, et hõbepeeglireaktsioonil saada 15 grammi
R-CHO või OHC-R. Metanaal e formaldehüüd HCHO värvusetu,mürgine gaas,vees lahustub hästi,terava lõhnaga, desifitseerivad omadused kasutusala:plasmasstoodete,kilematerjalide laagrite tehiskiu lõhnainete ja värvainete tootmisel,nahkade parkimisel, mikroorganismide hävitamisel,desifitseerimiseks viljaseemnetes,ruumides,rõivastel põlemine- HCHO+O2->CO2+H2O oksüd./tõest. 1) (hõbep. reak..) HCHO+Ag2O->HCOOH+2Ag 2) - HCHO+2CuO- >HCOOH+Cu2O redut.- HCHO+H2->CH3OH (metanool) Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO-mürgine ,õrna lõhnaga,värvusetu,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel kasutusala:ravimid,etanaalist toodetakse etanooli,keemiatööstustes etaanhape e äädikhappe saamisel,värv- ja põletusained põlemine- CH3CHO+O2->2CO2+2H2O oksüd.1) - CH3CHO+Ag2O->HCOOH+2Ag (nool alla, sest sade) 2) - CH3CHO+2CuO-> CH3COOH+Cu2O redut.- CH3CHO+H2->CH3CH2OH (etanool)
Keskkonnasõbralik kosmeetika SISSEJUHATUS Kosmeetikatoodetes kasutatakse umbes 10000 erinevat ainet. Informatsioon on väikeses kirjas ning raskesti loetav. Keskkonda mõjutab kosmeetika nii tootmisprotsesside käigus, hiljem pakendina kui ka läbi kasutamise. OHTLIKUD AINED KOSMEETIKAS Atseetaldehüüd- Potensiaalne vähitekitaja AHAS- Suurendab tundlikkust päikese suhtes Alkohol- Naha kaitsevõime väheneb Benzalkonium Chloride- Ärritab nahka, silmi, nina, kõri Dietanolamiin- Põhjustab vähki Keemilised lõhna- ning värvained- Tekitavad vähki, allergiaid, nahaärritust, peavalu, väsimust. Mineraalõlid- Soodustavad vistrike teket, ummistavad poore ning ei lase kasulikel ainetel imenduda SLS (Sulfaat)- Kahjustab maksa, kopse, immuun- ja närvisüsteemi. Võib tekitada silmaärritusi, hingamisteede kahjustusi MÕJU KESKKONNALE “Orgaanilise” keemiline definitsioon- ü...
b) happeline: CH3COOCH3 + H2O -> CH3COOH + CH3OH c) aluseline: CH3COOCH3 + NaOH -> CH3COONa + CH3OH amiidid- karboksüülhapete derivaadid, kus OH-rühm on asendatud NH2 (amino) rühmaga O -amiid // RCONH2 // R C NH2 Metanaal- formaliin HCHO 30% - 40% vesilahus, desifitseeriv, kasutatakse majanduses, hoitakse anatoomilisi preparaate etanaal- atseetaldehüüd CH3CHO kergesti keev vedelik, kahjustab maksa, ,,õuna" lõhnaga, in-l tekib alko liigtarbimisel vaheühendina propanoon- atsetoon e. Dimetüülketoon CH3COCH3 hea lahusti, küünelaki eemaldaja, koosneb peamiselt atsetoonist metaanhape- sipelghape HCOOH leidub sipelgates, mesilastes, nõgestes, kuuseokas-s; kõrvetab; allergilise toimega; mesilaste parasiitide tõrjeks etaanhape- äädikhape CH3COOH tekib looduses käärimisprotsessidel; nõrk hape; 95% - 100% on jäätaoline mass e
KEEMIA Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Jaguneb ketoonideks(-CO-) ja aldehüüdideks(-CHO) . Ketoonide lõpus liide oon võib panna ka ketoon/metüülpropüülketoon->pentaan-2oon) Aldehüüdide lõpus liide aal Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi. Limaskestadele mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt mürgisemad. Nahale sattudes tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Metanaal e formaldehüüd(HCHO)- värvitu mürgine gaas. Terava lõhnaga. Lahustub...
kokkupuudet Kroonilised efektid: pikaajaline kahju pärast pikka kokkupuudet Mõjud tervisele Otsene, kohene mõju: Allergia Silmakahjustus Mürgitus Uimasus ja peavalud Põletus Surm Mõjud tervisele Pikaajaline mõju: Hormoonsüsteemi kahjustamine Geneetilised muutused Püsiv allergia Sigivusvõime kahjustamine Vähkkasvaja teke Kroonilised hingamisteede haigused (astma) Kemikaalid kosmeetikas Atseetaldehüüd Küünepalsamites kasutatakse. Ohtlik sagedasel tarbimisel, tekitab vähki. Benzalkonium Chloride Äärmiselt mürgine säilitusaine kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri. Alkohol, Isopropyl (SD-40) Väga kuivatav ja nahka ärritav; muudab nahapinna Ph-taset, nii et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb; tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist. 1,4-dioxane Vähkitekitava toimega aine.
On narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad. Metanaal e. formaldehüüd (HCHO) on väga terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Lisaks kasutatakse metanaali mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel. Etanaal e. atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e
Saadused on alati soolad. 5) Karboksüülhapped reageerivad alkoholidega. Saadus kuulub estrite klassi. 5. Aldehüüdide esindajad: * Metanaal ehk formaldehüüd HCHO - terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali kalduvust polümeeruda kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Formaldehüüdi kasutatakse veel mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel. *Etanaal ehk atseetaldehüüd CH CHO - toatemperatuuril keev vedelik, leiab kasutamist keemiatööstustes; moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Kuna etanaal ise on õige mürgine ja lisaks sellele moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi, on temaga osa alkoholimürgituses ja joobele järgnevates eba- meeldivates aistingutes üsna oluline. *Propenaal ehk akroleiin CH =CHCHO - kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (silmi ja nina ärritav, pisaratevoolu esilekutsuv aine)
Toidu fermentatsioon: Mikroorganismide roll toiduainete tootmisel ja säilitamisel Olga Grygorieva 092990 KATM 1. Sissejuhatus Sisukord 2. Olulised osad toiduainete käärimises 3. Piimhappebakterite metaboolne aktiivsus 4. Antibioosi mehhanism piimhappebakterite kaudu 4.1. Orgaanilised happed, atseetaldehüüd ja etanool 4.2. Vesinikperoksiid 4.3. Süsinikdioksiid 4.4. Diatsetüül 4.5. Reuterin 4.6. Bakteritsiinid 4.6.1. I klass Bakteritsiinid 4.6.2. II klass Bakteritsiinid 4.6.3 Muud Bakteritsiinid Sisukord 5. Aspektid, mis tuleb üle vaadata bakteritsiini kultuuride kasutamises toidu fermenteerimisel 6. Hapendatud toidud 7.1. Piimatooted 7.2. Lihatooted 7.3. Taimsed tooted 7
Piimhappeline fermentatsioon – esineb inimeses, teistel imetajatel ja ka nt. piimhappebakteritel Piimahappelise fermentatsiooni produkt – laktaat – on toksiline nii imetajatele kui ka bakteritele Glükolüüsil moodustuv NADH tuleb reoksüdeerida tagasi NAD -ks + 1. Anaeroobsetes tingimustes redutseerib NADH lihastes püruvaadi laktaadiks (homolaktaalne fermentatsioon) 2. Pärmis püruvaat dekarboksüleeritakse, moodustavad CO2 ja atseetaldehüüd, viimane redutseeritakse NADH poolt etanooliks (alkohoolne fermentatsioon) 3. Aeroobse metabolismi korral oksüdeeritakse NADH hingamisahelas, protsess seotakse 2.5 ATP sünteesiga pentoosfosfaadi rada Pentoosfosfaadi (PF) rada leiab aset raku tsütosoolis ning selle käigus toodetakse NADPH ja sünteesitakse pentoos-suhkruid (5C). PF rajal on kaks eristatavat faasi: • esimene on oküdatiivne faas, kus toodetakse NADPH
·Alkoholide oksüdeerumine 2CH CH OH + O ® 2CH CHO+2H O 3 2 2 3 2 2CH CH(OH)CH + O ® 2CH COCH +2H O 3 3 2 3 3 2 ·Karboksüülhapete redutseerumine CH COOH + H ® CH CHO + H O 3 2 3 2 Aldehüüdide esindajaid · Metanaal e formaldehüüd HCHO Gaas, lahustub hästi vees, mürgine Desinfitseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmine · Etanaal e atseetaldehüüd CH CHO 3 o Kergesti keev vedelik (kt 21 ), mürgine Tekib organismis etanooli oksüdeerumisel, äädikhappe ja ravimite valmistamiseks · Propenaal e akroleiin CH =CHCHO 2 Kergesti lenduv mürgine vedelik, lakrimaator Tekib rasva kõrvetamisel pannil · Bensaldehüüd C H -CHO 6 5
leiduvast metanaalist. Metanaal on metaani ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise ehk põlemise vahesaadus ning seda leidub näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus. Metanaal võib tekkida ka päikesekiirguse ja hapniku mõjul atmosfäärimetaanist ja teistest süsivesinikest ja saada osaks sudust. Etanaal Kuidas on seotud etanaal etanooli füsioloogiliste omadustega... Etanaal ehk atseetaldehüüd. Värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Propenaal
Kemikaalid Kosmeetikas Sissejuhatus · Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses. · Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas mahu alanevas järjekorras, st kõige suuremas koguses esindatu on nimetatud esimesena. Atseetaldehüüd Kasutatakse küünepalsamites ja kätekreemides Ohtlik väga sageli tarbimisel Võib tekkitada vähki AHAS · Alphahydroxy acids, fruit acids, glycolic, lactic ja citric acid · Kasutatakse dussitoodetes, vananemisvastastes näo ja ihutoodetes pH regulaatorina. · Võib imenduda läbi naha, suurendab tundlikkust päikese suhtes, seega võib suurendada päikesega seotud nahakasvaja riski. Alkohol, Isopropyl (SD- 40) Väga kuivatav ja nahka ärritav Muudab nahapinna Phtaset, nii et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb Tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist Benzalkonium Chloride Äärmiselt mürgine ...
Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad. Metanaal e. formaldehüüd (HCHO) on väga terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Lisaks kasutatakse metanaali mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel. Etanaal e. atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e
(NB! Reaktsioon ainult aldehüüdidega) Ag2O + HCHO HCOOH + 2Ag Aldehüüdide ja ketoonide esindajad: 1. Metanaal ehk formaliin, HCHO Terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Tapab baktereid, desinfitseerimisvahend Selles hoitakse baktereid. Vanasti tehti narkoosi, aga oli palju kõrvalnähte. Kasutatakse keemiatoodete valmistamisel. 2. Etanaal ehk atseetaldehüüd Toatemperatuuril keev vedelik. Pohmelli põhjustaja kutsub esile peavalu. Organis ise tekitab etanooli oksüdeerimise tulemusena. Vanasti ka narkoosiks, aga palju kõrvalnähte. 3. Propenaal ehk akroleiin Kergesti lenduv vedelik. Silmi ja nina ärritav ning pisaratevoolu esilekutsuv aine. Kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel tuleks hoiduda tarbimisest kuna VÄGA MÜRGINE aine. 4. Bensaldehüüd
Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiiv...
Glükolüüs Süsivesikud toidus Toidus olevatest süsivesikutest on olulisemad: - monosahhariidid glükoos ja fruktoos -disahhariidid sahharoos ja maltoos -polümeersed tärklis (amüloos ja amülopektiin) ja glükogeen -tselluloos kuulub paljude toiduainete koosseisu, kuid ei ole seeditav. Süsivesikute metabolismi esimene etapp on seeditavate polümeeride lagundamine lihtsamateks, hästilahustuvateks ja soolestikus organismi imenduvateks molekulideks. Süsivesikute lagundamine algab suus. Nõrgalt happeline sülg (pH6.8) sisaldab amülaasi. Amülaas on esmane süsivesikuid hüdrolüüsiv ensüüm. Süljes sisalduva amülaasi toime piirdub toidumassiga, mis paikneb suus ja söögitorus, sest mao tugevalt happeline keskkond inaktiveerib selle ensüümi praktiliselt täielikult. Mao happeline keskkond aitab kaasa toidumassi seedimisele denatureerides makromolekulide struktuuri. Spetsiifilised mao prote...
CH3CH2CHO...OHCH2CH3 CH3COOH etanaal e äädikhape N4 CH3CH2CH2CHO CH3CH2CH2COOH Karbhappetes võib olla ka kaks karboksüülrühma ja sellisel juhul on tegemist dihaperega nt etaandihape(oblikh) O O H-O-C-C-O-H HOOC COOH Aldehüüdide esindajaid · Metaan e formaldehüüd HCHO · Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO · Bensaldehüüd C6H5CHO · Propenaal e akroleiin CH2=CHCHO · Propanoon e atsetoon CH3COCH3 · Dihüdroksüatsetoon (DHA) HOCH2COCH2OH Aldehüüdide omadused metanaali näitel O HCHO e H-C-H Füüsikalised omad: Metanaal on värvuseta mürgine gaas. Vees lahustub hästi ja u 40% vesilahus on formaliin, mis on desinfitseeriva toimega aine ja mida kasut nt anatoomiliste preparaatide säilitamiseks.
allosteeriline regulaator) Leukotsüüdid Spermatosoidid Alkoholi käärimine-alkoholi detoksikatsioon Alkoholikäärimine on identne anaeroobse glükolüüsiga kuni püruvaadini Inimorganismis toimub maksas alkoholikäärimise pöördprotsess- alkoholi kahjutustamine Pyr dekarboksülaas Alkoholi dehürdrogenaas Atsetaat Glükoos Püruvaat Atseetaldehüüd Etanool Laktaadi teke ja glükoneogeneesi pärssimine NADH Joonis 5. Alkoholi detoksikatsioon Alkoholi käärimine-alkoholi detoksikatsioon Alkoholi suurannused põhjustavad Laktatsidoosi Hüpoglükeemiat Anaeroobse glükolüüsiga seonduvad labormarkerid Glükoos Laktaat LDH Insuliin C-peptiid Glükoos Määramise näidustus Diabetes mellituse diagnostika ja ravi jälgimine Hüpo- ja hüperglükeemia diagnostika Glükoos
NH3 -> NO). Mõjub hingamisteedele (kopsud), suures kontsentratsioonis (~500 ppm) surmav. Kahjustab ka taimi, tekivad happevihmad. NO 2 absorbeerib UV ja nähtavat valgust. 4) Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Aromaatsed süsivesinikud, 1- või mitmetuumalised. Tekivad põlemisprotsessides ebapiisava hapniku tingimustes. Benseen, püreen, naftaleen, tolueen, stüreen. Aldehüüdid ja ketoonid, formaldehüüd, atsetoon, atseetaldehüüd. Eetrid ei ole levinud õhusaastajad. Dimetüüleeter, dietüüleeter, vinüületüüleeter. Epoksiidid etüleenoksiid, propüleenoksiid. Halogeenorgaanilised ühendid klorometaan, diklorometaan, polüvinüülkloriid. Orgaanilised S ühendid metaantiool, benseentiool, tiofeen, merkaptaan Orgaanilised N ühendid metüülamiin, nitrobenseen, püridiin, aniliin 5) Millised anorgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad.
kannatavatele inimestele või neile, kes ravivad end homoöpaatiliselt. Isegi, kui loed pudelili esiküljelt suurel "looduslik", "organic" , "natürlich" jne., on põhjust olla skeptiline ning tasub uurida toote tagaküljelt väikeselt kirjutatud koostisainete nimekirja. Kõrge hind ja kõva bränd ei taga veel head toodet. 4 Kahjulike ainete nimekiri ACETALDEHYDE Atseetaldehüüd Küünepalsamites kasutatakse. Ohtlik sagedasel tarbimisel vähki tekitav aine. DIAZOLIDINYL UREA- Diazolidinüül karbamiid. Kasutatakse antiseptikuna. Võib eraldada formaldehüüdi, mis on väga mürgine. DIETHANOLAMINE (DEA)- Dietanoolamiin. Kasutatakse laialdaselt selle aine emulgeeriva ja vahutava toime pärast. On seostatud allergiliste reaktsioonide ja silmaärritustega. DIMETHICONE- Dimetikon
Omadused • Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud. • Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad vees väga hästi kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. • Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale. Esindajad • Metanaal e. formaldehüüd – mürgine gaas, vesilahus on desinfitseerimisvahend. • Etanaal e. atseetaldehüüd – toatemperatuuril keev mürgine vedelik. • Bensaldehüüd – mandlilõhnaline vedelik. Kasutatakse maitse- jalõhnaainena. • Propenaal – kergesti lenduv vedelik. Tugev lakrimaator (ärritab nina ja silmi ning kutsub esile rohket pisarate voolu). Tekib näiteks rasva kõrvetamisel. • Propanoon e. atsetoon – mürgine vedelik. Väga hea orgaaniline lahusti. Karboksüülhapped • Karboksüülhapped – karboksüülrühma (–
Aeroobsed tingimused elektronide lõppaktseptor O2 on keskkonnas olemas ning selle kaudu regenereeritakse ka NAD+. Anaeroobsed tingimused - NAD+ regenereerimiseks vajalikku O2 ei ole, elektronide aktseptorina kasutatakse orgaanilisi ühendeid. Seda protsessi nimetatakse fermentatsiooniks. 1. Alkohoolne fermentatsioon pärmides ja paljudes teistes mikroorganismides tekib püruvaadist etanool. Esmalt püruvaat dekarboksüleeritakse ja saadakse atseetaldehüüd. Teiseks, atseetaldehüüd taandatakse etanooliks ning selle käigus reoksüdeeritakse NADH NAD+ 2. Piimhappeline fermentatsioon mitmed mikroorganismid, kõrgematel organismidel näiteks skeletilihased, püruvaadist tekib piimhape. Püruvaadist saab piimhape laktaadi dehüdrogenaasi abil ning selle käigus reoksüdeeritakse NADH NAD+ 3. Aeroobne oksüdatsioon püruvaat oksüdeeritakse, tekib CO2 ja H2O, elektronkandjad NADH
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
a)hõbepeegli reaktsioon (Ag2O) b) Aldehüüdid oksüdeeritakse vastavaks happeks. c)Aldehüüdid redutseeritakse vastavaks alkoholiks d)Aldehüüdid reageerivad alkoholidega. Metanaal e formaldehüüd (HCHO)- on terava lõhnaga , mürgine gaas . Kasutatakse vaikude ja polümeeride valmistamisel. Formaliin on metanaali 38% vesilahus (mürgine , antiseptiliste omadustega) Kasutatakse anatoomiliste preparaatide säilitamiseks, muudab valgud tihedaks ja vees mittelahustuvaks. Etanaal e atseetaldehüüd (CH3CHO) toa temperatuuril keev, mürgine vedelik, õuna lõhnaga. Kasutatakse etaanhappe, ravimite, värvainete tootmisel. Ketoonid Nimetamiseks on kaks võimalust. a) lõppliide oon (tunnusele väikseim kohanumber) b)mõlema poole rühmad eraldi nimetada ja lõppliiteks ketoon. Keemilised omadused- kui alkoholis olev OH rühm asub ahela otsas, siis ta oksüdeeritakse aldehüüdiks , kui ahela keskel siis ketooniks.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KAHJULIKUD AINED KOSMEETIKAS Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kahjulike ainete loetelu:......................................................................................... 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Täna on üle 200 eri...
Pärmseened. 1)Pindfermenteerivad(S.cerevisiae), 2)põhjafermenteerivad(S.uvarum, S.carlsbergensis). Sporuleerimine-kaks haploidset rakku ühinevad, modustavad diploidseraku, mis võib omakorda paljuneda punugumise teel.pärmikultuuri inokulatsioon-eelnevalt aereetitud virdesse.vajalik pärmi kasvuks käärituse esimeses faasis, et sünteeside lipiide.Pärmi respiratoorne kasv-etanooli ei teki, Pärmi fermentatiivne kasv-tekib etanool.Kõrvalpoduktid- etanool, atseetaldehüüd, kõrgemad alkoholid, glütserool, estrid, ketoonid. Flokuleerimine-pärmi omadus käärituse lõppfaasis aglomeeruda või adhereeruda üksteise külge , moodustades klompe, mis on võimelised käärituskk. Eralduma.Võõrmikrofloora õlles:valmis linnases kuni 10 astmes kuus bakt./g 10 astmes kolm hallitusi ja 10 astmes 4 pärme. 40. Mikroorganismid veini ja teiste alkohoolsete jookide valmistamisel
Loote arengut mõjutavad haigused. Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.......................................................... 4 Kroonilised neeruhaigused............................................... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV..........................................................
Etanoolkäärimise protsessi üldskeem pärmides on järgmine: glükolüüs 2 NADH+H+ C6H12O6 2 CH3COCOO- 2 CH3CHO 2 CH3CH2OH (10 reaktsiooni) 2 CO2 2NAD+ etanaal e. glükoos püruvaat atseetaldehüüd etanool Võttes arvesse ainete molekulmasse näeme, et etanooli ja CO 2 tekib käärimisel peaaegu võrdsetes kaalulistes kogustes. C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2 180 g 92 g 88 g Ensüümireaktsioonide ahelat, milles glükoos konverteerub püruvaadiks, tuntakse glükolüüsi nime all. Kahe järgneva reaktsiooniga muundatakse püruvaat etanooliks ja CO 2 ks.
Tõrva Gümnaasium Kadri Mekk 12.a klass Referaat Kosmeetikas kasutatavad vahendid Juhendaja: A. Õunapuu Tõrva 2010 Ohtlikud ained kosmeetikas Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses. Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas mahu alanevas järjekorras, st. kõige suuremas koguses esindatud on nimetatud esimesena. Kui on vaja mõne keemilise ühendi lühem tähendus või eestikeelne vaste: ABRASIIV Eemaldab keha pinnalt mitmesuguseid materjale, hõlbustab hammaste mehaanilist puhastamist või annab neile parema läike. ABSORBENT Seob vees ja/või õlis lahustuvaid lahustunud või peendispersseid aineid. ANTIOKSÜDANT Pärsib hapniku toimel tekkivaid reaktsioone ja aitab selle abil vältida oksüdeerumist ja räästumist. ANTISTAATIK Vähendab staatilist elektrilaengut pindmiste laengute neutraliseer...
Tekib 8 ATP. Glükolüüs toimib kuni püroviinamarjahappe tekkeni loomades ja teimedes ühtemoodi. Peale viimase tekkimist moodustub taimes etanool, mis on lõpp-produktiks. Glükolüüs toimub tsütoplasmasl. Joonis vihikus. Käärimine anaeroobne glükolüüs, oksüdatiivne dissimilatsioon, mille tulemusena vabaneb energia. Käärimisi eristatakse vastavalt valdavate lõppsaadste järgi. Piimhappekääritamine, etanoolkääritamine. Käärimine = Püruvaat --- Atseetaldehüüd --- etanool Eraldub CO2 lisandub NADH 3. Püruvaadi aktiveerimine ja tsitraaditsükkel. Tsitraadi tsüklis viiakse lõpule glükoosist pärineva süsinikuahela oksüdatiivne lõhustamine. Protsess toimub mitokondri maatriksis. Toimub kaks korda, kuna glükolüüsil tekkis 2 püruvaati. Püruvaat --- Atsetüül-CoA --- sidrunhape (tsitraat) ---- alfa-ketoglutanaat ----- suksinüül CoA ---
Redoksreaktsioonide abil 1. Süsivesinike oksüdeerimisel · Alkaanidest CH4 + O2 à HCHO + H2O · Alkeenidest C2H4 + 1/2 O2 à CH3CHO katalüüsivad palladiumi ühendid 2. Alkoholide oksüdeerimisel (või dehüdreerimisel) CH3OH + 1/2 O2 à HCHO + H2O - aurud juhitakse läbi hõõguva vaskvõrgu CH3-CH(OH)-CH3 à CH3-CO-CH3 + H2 katalüüsivad PbO , MnO jne 3. Hapete redutseerimisel (Praktiliselt mõttetu, kuid võimalik ja nimed formaliin ja atseetaldehüüd on selliselt võimalusest tulnud - vastavalt sipelghappest (acidum formicum) ja äädikhappest (acidum aceticum) CH3COOH + H2 à CH3CHO + H2O Liitumisreaktsioonide abil Kui reaktsioonisaadus on "võimatu alkohol" muutub ta aldehüüdiks või ketooniks · Tekiks enool (alkohol, milles OH on kaksiksideme juures) Alküünide hüdraatimine elavhõbeda soolade juuresolekul (Kutserov) CH:::CH + HOH à ( CH2=CHOH) à CH3CHO · Tekiks alkohol, kus ühe C aatomi juures on 2 OH rühma
Glütserool toimib ka rakus osmoprotektorina. Kui käärimiskeskkonnas on aineid, mis seovad H-aktseptori atseetaldehüüdi, siis suureneb glütserooli moodustumine tugevasti. Sel puhul toimib ainsa H-aktseptorina dihüdroksüatsetoonfosfaat (DAP). Glütserooli tootmine pärmide abil: atseetaldehüüdi sidumiseks saab kasutada Na-H-sulfitit, see reageerib atseetaldehüüdiga, ega saa enam aktsepteerida H 2. Kui kk-da lisada aga neutraliseerivaid aineid, nagu NaHCO3, siis dismuteerub atseetaldehüüd atsetaadiks ja etanooliks. Ka sellisel puhul toimub NADH reoksüdatsioon DAP kaudu ja moodustub glütserool. Glütserooli tootmiseks oleks hea kasutada osmotolerantseid pärme. Praegu enam glütserooli ei tasu toota pärmidega. Selle eraldamiseks kasutatakse halotolerantseid vetikaid, kellel see on osmoprotektoriks. Puskariõlid. Õlletegemine, selle etapid. Õllesaastajad bakterid. Zymomonas mobilis etanoolkääritajana, pulke. Bioetanool ja selle tootmise perspektiivid.
Redoksreaktsioonide abil 1. Süsivesinike oksüdeerimisel · Alkaanidest CH4 + O2 HCHO + H2O · Alkeenidest C2H4 + 1/2 O2 CH3CHO katalüüsivad palladiumi ühendid 2. Alkoholide oksüdeerimisel (või dehüdreerimisel) CH3OH + 1/2 O2 HCHO + H2O - aurud juhitakse läbi hõõguva vaskvõrgu CH3-CH(OH)-CH3 CH3-CO-CH3 + H2 katalüüsivad PbO , MnO jne 3. Hapete redutseerimisel (Praktiliselt mõttetu, kuid võimalik ja nimed formaliin ja atseetaldehüüd on selliselt võimalusest tulnud - vastavalt sipelghappest (acidum formicum) ja äädikhappest (acidum aceticum) CH3COOH + H2 CH3CHO + H2O Liitumisreaktsioonide abil Kui reaktsioonisaadus on "võimatu alkohol" muutub ta aldehüüdiks või ketooniks · Tekiks enool (alkohol, milles OH on kaksiksideme juures) Alküünide hüdraatimine elavhõbeda soolade juuresolekul (Kutserov) CH:::CH + HOH ( CH2=CHOH) CH3CHO
· Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad vees väga hästi kui süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. 5. Füsioloogilised omadused · Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvi süsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale. 6. Esindajaid · Metanaal e. formaldehüüd mürgine gaas, vesilahus on desinfitseerimis vahend. · Etanaal e. atseetaldehüüd toatemperatuuril keev mürgine vedelik. · Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik. Kasutatakse maitse ja lõhnaainena. · Propenaal kergesti lenduv vedelik. Tugev lakrimaator (ärritab nina ja silmi ning kutsub esile rohket pisarate voolu). Tekib näiteks rasva kõrvetamisel. · Propanoon e. atsetoon mürgine vedelik. Väga hea orgaaniline lahusti. 24 KARBOKSÜÜLHAPPED 1
· Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad vees väga hästi kui süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. 5. Füsioloogilised omadused · Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvi süsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale. 6. Esindajaid · Metanaal e. formaldehüüd mürgine gaas, vesilahus on desinfitseerimis vahend. · Etanaal e. atseetaldehüüd toatemperatuuril keev mürgine vedelik. · Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik. Kasutatakse maitse ja lõhnaainena. · Propenaal kergesti lenduv vedelik. Tugev lakrimaator (ärritab nina ja silmi ning kutsub esile rohket pisarate voolu). Tekib näiteks rasva kõrvetamisel. · Propanoon e. atsetoon mürgine vedelik. Väga hea orgaaniline lahusti. 24 KARBOKSÜÜLHAPPED 1
· Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad vees väga hästi kui süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. 5. Füsioloogilised omadused · Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvi süsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale. 6. Esindajaid · Metanaal e. formaldehüüd mürgine gaas, vesilahus on desinfitseerimis vahend. · Etanaal e. atseetaldehüüd toatemperatuuril keev mürgine vedelik. · Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik. Kasutatakse maitse ja lõhnaainena. · Propenaal kergesti lenduv vedelik. Tugev lakrimaator (ärritab nina ja silmi ning kutsub esile rohket pisarate voolu). Tekib näiteks rasva kõrvetamisel. · Propanoon e. atsetoon mürgine vedelik. Väga hea orgaaniline lahusti. 24 KARBOKSÜÜLHAPPED 1
piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Etanoolikäärimine: - On teine glükoosi anaeroobse katabolismi vorm - Inimorganismis ei toimu - Toimub mõnede bakterite ja pärmide ensüümide toimel - Ka alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes - On piimhappe-käärimine - Püruvaat -> atseetaldehüüd -> etanool Ensüümid, mis katalüüsivad anaeroobset glükolüüsi (mõni näide). - Heksoosi kinaas (Mg2+) - Fosfoglükoosi isomeraas (Mg2+) - Fosfofruktoosi kinaas (Mg2+) - Aldolaas A - Trioosfosfaadi isomeraas - GAP dehüdrogenaas - Fosfoglütseraadi kinaas (Mg2+) - Fosfoglütseraadi metaas - Enolaas - Püruvaadi kinaas (Mg2+ ja K+) Aeroobne glükolüüs
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
• Normaaltingimustel atmosfääris hapniku partsiaalrõhk 21 kPa (hüpoksia kui hapniku osarõhk 1-5 kPa; anoksia – hapniku täielik puudumine) • Ehkki taimejuured on lühiajaliselt võimelised hingama ka anaeroobselt – põhjustab see juba mõne tunni möödudes ainevahetuse häireid • Anoksia saabudes juurte kasv seiskub ja hingamine lülitub ümber anaeroobseks lagundamiseks – akumuleeruvad atseetaldehüüd ja etanool (peamine indikaator). Anoksiline keskkond ehk hapnikuvaba keskkond ehk hapnikuta keskkond on elukeskkond, kus seal puudub vaba hapnik, kuid hapnik võib esineda keemilistesse ühendeisse seostatuna, näiteks sulfaatides, nitraatides. Sellist keskkonna seisundit nimetatakse anoksiaks. Anoksilist keskkonda asustavad anaeroobid. Anaeroobid ehk anaeroobsed
täiendav lisamine) Lager tüüpi õllede puhul 0 - 2 °C juures 2-4 nädalat (3 kuud premium õllede puhul) Lager tüüpi õllede puhul võidakse lisada käärimise algfaasis olevat virret (nn high Krausen)- tänapäeval kasutusel premium õllede puhul, mis on ka kallimad 30. Millised kõrvalproduktid tekkivad käärimisel? Virde fermenteerimisel tekkivad tähtsamad kõrvalproduktid õlles: Etanool Atseetaldehüüd Kõrgemad alkoholid Glütserool Estrid Ketoonid Käärimise kõrvalproduktid mõjutavad õlle lõhna ja maitset nii positiivses kui ka negatiivses suunas 31. Milliseid filtreid kasutatakse õlle filtreerimiseks? · Mass filter · Diatomiitfiltrid o Küünalfilter o Horisontaalsete elementidega filter o Raamfilter · Pulbrivaba filtreerimine o cross- flow membraanfiltreerimine
Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad. Metanaal e. formaldehüüd (HCHO) on väga terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Lisaks kasutatakse metanaali mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel. Etanaal e. atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e
Alkoholi ainevahetus- alkoholi lagundamine organismis. Inimene vabaneb alkost: 1.) 5% alkost hingatakse välja, 2.) suurema joomise puhul ca 10% lagundatakse seedekulgla bakterite poolt, sellest 10% võib osa maos ka esterifitseeruda, juhul kui on tarvitatud rasva või õlirohkeid toiduaineid. 80% lagundatakse maksas erinevate võimaluste kasutamisel, millest põhiline on dehüdrogenaasne lagundamine, etanool (esimene ensüüm, alkoholi dehüdrogenaas) atseetaldehüüd (II ensüüm, aldehüüdi dehüdrogenaas) äädikhape (mis lülitub energeetilisse ainevahetusse). Tabel 10. Rassilised erinevused alkoholi lagundamisel Eurooplased Mõõdukas kiirus, tekib Teine ensüüm on (Kuna ensüümide aktiivsus järk-järgult kiiretoimega, ensüümil on on geneetiliselt atseetaldehüüdi. 2 varianti, atseetaldehüüd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
