Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse. Mozart hakkas klaveri mängima nelja-aastaselt, viiendast eluaastast on pärit juba tema esimesed loomingukatsetused, siis andis ta ka oma esimese kontserdi. Oma lühikese eluea jooksul lõi ta üle 600 teose. Looming – 41 sümfooniat, 27 klaverikontserti, 19 ooperit, (neist väljapaistvaimad lõi helilooja kümnel viimasel eluaastal Viinis - “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Võluflööt”) ja hulk kammermuusikat (keelpillikvartetid, puhkpillikvintetid, klaverisonaadid) Tema muusika on valdavalt päikeseliselt särav. 5 Ludwig van Beethoven (1770-1827) Ludwig van Beethoven oli Saksa helilooja, kes suurema osa oma loomeperioodist elas Viinis, saades esialgu kuulsaks pianistina. Koos Haydni ja Mozartiga kuulus ta Viini klassikalisse koolkonda. Beethovenit on peetud viimaseks klassitsismiajastu heliloojaks ja ka esimeseks romantikuks. Sündis 1770
7. Kirjelda klassikalist sonaaditsüklit! (2 varianti) Milliste teoste puhul kasutatakse? Sonaaditsüklis on vähemalt üks osa sonaadivormis ning klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1. Kolmeosaline - tempoga kiire-aeglane-kiire (peamiselt kammersonaadid ja instrumentaalkontserdid) 2. Neljaosaline - tempoga kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire (sümfooniad ja keelpillikvartetid) 8. Nimeta klassitsismiajastu tüüpilisemaid koosseise! - klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi - keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) - teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa
Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür Kõla kammerlik, impressionistlikult varjundirikas, lüürilise karakteri ja eepilise väljenduslaadiga Eduard Tubin 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti sümfoonikuid
pärast lõpupartiid uuesti kordamine 7.Leia helilooja: (4)7.Leia helilooja: Don Giovanni- Mozart Reekviem- Mozart Lahkumissümfoonia- Haydn sümf. "Eroica"- Beethoven Väike öömuusika- Mozart Pateetiline sonaat- Beethoven sümf."Rõõmule"-Beethoven Keelpillikvartetid- Haydn Muusika muutus?? Barokk Klassitsism · tugev kirikulaadide järelmõju · funktsionaal harmoonia · *koraalilik meloodia · perioodiliselt liigendatud meloodia · eelistati polüfooniat · eelistati homofooniat · fuuga, süit, motett, concerto crosso · sonaat, sümfoonia, kontsert
sissetulek 1791 jõudis kirjutada veel mitu suurteost(ooperid "Tituse halastus", "Võluflööt" ning Reekviem) Mozart suri 5. detsembril 1791 täpset haigust ei teata tänini. Maeti vaestehauda miks?- ei teata. Looming Ühtekokku komponeeris üle 600 teose Orkestrimuusika: 41 sümfooniat Sümfoonia nr. 40 g-moll, I osa Instrumentaalkontserdid Kõige enam klaverile (27); viiulile; flöödile; klarnetile, metsasarvele, fagotile. Kammermuusika: Sonaadid klaverile, viiulile Keelpillikvartetid Keelpillikvintetid jm Serenaadid, divertismendid, mida esitati vabas õhus "Väike öömuusika" I osa (1787) Mozarti ooperid Kokku u 20 ooperit; tähtsamad viimasel kümnel aastal Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) 1790 Symphony 40 in G min KV 550 Don Giovanni - Overture The Marriage of Figaro Eine Kleine Nachtmusik Overture
Pariisis legendaarse vene-prantsuse päritolu kompositsiooniõpetaja Nadia Boulanger`i juures täiendamas. Prantsusmaal tutvus ta ka sealse väga esindusliku ja jõulise filmiliikumisega, samuti Ravi Shankari muusikaga. Tagasi Ameerikasse tulles mõjutas teda palju Steve Reichi looming. Tema muusikat on peetud ülimalt visuaalseks, moodustades suuremaid kujundeid ja pannoosid. Ta on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides: kammermuusikat (nt keelpillikvartetid), oopereid, sümfooniaid, 11 kontserti erinevatele instrumentidele (sh tsellole, 2 tükki viiulile, klaverikontserdid jt) ja muidugi palju filmimuusikat (seotud üle 100 filmi helindamisega). Filmimuusika hulka kuulub ka suurejooneline maailma öko-süsteemi ja tarbimise tulemusena sündinud traagilisi tagajärgi käsitlev "Koyaanisqatsi: Life Out of Balance" (1982). Lavateostest on kõige kuulsamad portree-ooperite
Nii vaimulik kui ilmalik. 14. INSTRUMENTAALKONTSERT- 3-osaline Solisti(de)le, orkestrile. Soolopillike tavaliselt oboe ja viiul 15. SÜMFOONIA-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. ( koosneb 4 osast) allegro (kiire) Andante ( aeglane) Menuett (tantsu tempo) Finaal ( kiire tempo) 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA- Kirjutas palju sümfooniaid. ,,Papa Haydn'', sümfoonia isa. 17. HAYDNI LOOMING-sümfooniad (104) , keelpillikvartetid (68), klaveritriot (45), kontserti (19), ooperit (15), missat (13) 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA- väga itaaliapärane looming, julge ja järskude kontrastidega, tavalise kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud. 19. MOZARTI LOOMING kammerteosed (110) klaveri teosed (27) viiuli kontserti (27) sümfooniad (41), ooperid, reekviem.
* Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja * Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima * Mozart ei leidnud kogu elu oma võimetele väärilist ametikohta. Ta astus välja õukonnamuusikute hulgast. * Alates 1781 aastast töötas Viinis vabakutselise muusikuna, heliloojana, klaveriõpetajana. Andis alguses väga menukaid kontserte. LOOMING * ligi 50 sümfooniat * 27 klaverikontserti * Ooperid ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" * Kammermuusika (keelpillikvartetid, klaverisonaadid jm) * Vaimulikku muusikat, sh ,,Reekviem" ,,VÕLUFLÖÖT" * Üks kõige kuulsam Mozarti ooper, valmis vahetult enne ta surma. * Tegemist on nagu muinasjutuga, vastamisi on hea vs halb (valguseriik vs pimeduseriik) Valitseja kuningas Sarastro, valitseja öökuninganna, öökuninganna tütar Pamina, valguseriigis on ka prints Tamino. Sarastro varastab Pamina ja vangistab ta oma kungiriiki, et ta kurjuse eest päästa. Öökuninganna palkab omale abilise Tamino
Igor jääb ellu, saab kokku naisega ja on sõbralik. Ooper lõpeb rahva piduliku tervitusega. *Slava koor - rahulik meloodia, koor, vaheldumisi mehed, naised, ilus viis, inimesed nagu vaidleksid taa-ta-taa-ta. *Kontsaki aaria - algab khaaniga, kes pakub iga asju, taustaks viiul, nagu hobuse kapak (tairi-tairi), rahulik, ilus ja mõtlik khaan. *Igori aaria - algab rahuliku mehehäälega, mõtlikud sõnad, mõtleb vabadusest, kodust...ta-dii-da-dii-da-ti-da-too-taaa. Kammermuusika: keelpillikvartetid. On kirjutanud mitmeid kvartette. *Avamäng "Vürst Igorile" - tavaliselt läbivad kõik teemad - kogu ooperi tutvustus, sünge, aeglane, ühe pika noodiga hakkab; rahulik, viiulitega, läheb võitlevaks, timpanid, kiire, valju, võimas, vaikseks ja valjumaks; rahulikumaks ja vaiksemaks - vene laul, peateema, võimeneb, ähvardavad madalad noodid; Igori teema-andke vabadust, rahulik, õrn - Igori naise teema inglipillidega, uuesti viiulid. Kontsak peale võitlevat ja kiiret muusikat
Tsaikovski. Tegutsemist jätkasid veel Verdi, Wagner, Liszt. Romantism tegelikult ei lõppenud 19. sajandil. Mitmete heliloojate loomingus kestis romantism edasi ka 20. sajandil, nt Gustav Mahler ( 1860-1911), Richard Strauss (1864- 1949), Sergei Rahmaninov (1873-1943). Uued jooned Romantismis 19. sajandi heliloojate suurteks eeskujudeks olid Viini klassikud, eriti Beethoven. Romantismi heliloojad kasutasid oma loomingus peamiselt samu zanre klaverkontserdid, sümfooniad, keelpillikvartetid, klaverisonaadid. Varasemast enam kirjutati oopereid ja soololaule. Tähtsaim väljenduslaadoli pikk ja laulev meloodia. Harmoonia muutus ühs keerukamaks ja pingelisemaks kasutati palju dissonantse (ebakõlasid) ja kromaatilisi liikumisi. Toonikatunne pole selge, esineb palju juhuslikke märke (dieese, bekaare, bemolle) ja helistikumuutusi. Dünaamika sai oluliseks väljendamaks heliloojate suuri tundeid võeti kasutusele erilisi dünaamikamärke ( nt. Tsaikovski ppppp)
ja antsamblites nii kirikus kui ka serenaadikontserditel vabas õhus. Oli mitu aastat Nicola Porpora juures teenistuses klaverisaatja ja toapoisina. Seejärel elatus kammermuusika ja klaveripalade loomisega.1759.a sai töö krahv Morzini väikese kapelli juhina.Samal aastal kirjutas oma esimese sümfoonia.(alustas loomingit küpses eas) LOOMING: Segab paljude rahvaste muusikat. zanrid-laulumängud, vaimulikud vokaalteosed, orkestrimuusika, klaveripalad, sümfooniad(104), oratooriumid(4), keelpillikvartetid. Uuendused muusikas-maneerilkud efektid, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid,harjumatu harmoonia. Muusika üldiseloomustus-Haydni muusikaline käekiri oli kohe väga originaalne.Alustas varaklassikalisest stiilist ning jõudis 19. saj. romantismile iseloomuliku väljenduseni. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Isa oli tema mänedzer ning oli ise kapellimängija.Mozarti kodus olid kõik mänguks vajalikud tingimused.Oli lapsepõlvest ärahellitatud.
Siit peale elas tagasitõmbunult. Sureb samal aastal kui Stalin. LOOMING Loomingu periood jaguneb kolmeks: 1. 1914-18 õpiaastad 2. 1918-32 emigratsioon #. 1932-53 kodumaal. P. oli originaalse stiiliga. Helikeel täis teravmeelsusi ja originaalseid ideid. Meloodiate omanäolisus, ootamatud muutused ja helistike kaldumised. Need on harva laulvad, meloodilised. Omased teravad akordid. Tähtis rütmika, mis lisab tantsulisust. P. muusika hõlmab laia zanrite ringi- keelpillikvartetid, triod, sonaadid jm. suurvorme on 9: 5klaverikontserti, 2viiulikontserti, 1tsellokontsert, 1tsellokontsertiino. Sümfooniad 7 , orkestrisüite 21: ,,Armastus 3apelsini vastu"; ,,Romeo&Julia"; ,,Simjan Kotho"; ,,Cinderella" . Osa süite on ta koostanud ooperitest ja ballettidest. Tal on 7balletti: ,,Romeo&Julia" ,,Tuhkatriinu" ,,Kivilill". Oopereid 7: ,,Sõda&rahu" ,,Õnnemängija". Vokaalmuusikast 1oratoorium ja 3 kantaati ja muud koorimuusikale. Palju
viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile Beethoveni kammermuusika tähtsaima osa moodustavad tema 16 keelpillikvartetti.Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles 19. sajandi teisel poolel. Tema kaasaegsed pidasid nende meeleolude vaheldumisi häirivateks, samuti ei meeldinud neile teravate kooskõlade eelistamine, vormitult pikad fraasid ega ebaharmooniline polüfoonia.Kammermuusika zanrist on Beethoven kirjutanud veel viis tsellosonaati, ühe metsasarvesonaadi, klaveritriosid, keelpillikvintette, keelpillitriosid, teoseid flöödile, viiulile ja vioolale, kahele klarnetile, kahele metsasarvele ja kahele fagotile, kahele
23 "Appassionata" fmoll op. 57, 18041805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) EsDuur op. 81a, 18091810 Nr. 29 "Hammerklaviersonate" BDuur op. 106, 18171818 Variatsioonid Diabellivariatsioonid op. 120, 1819, 1823 Klaveripalad Bagatell "Für Elise" (Elisele) amoll, WoO 59 Laulud, laulutsüklid ja rahvalaulutöötlused Kammermuusika, sealhulgas Keelpillikvartetid 10 viiulisonaati, sealhulgas Nr. 5 ,,Kevadsonaat" FDuur op. 24, 1801 Nr. 9 ,,Kreutzeri sonaat" ADuur op.47, 1803
Reekviemi lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. W. A. Mozarti muusika Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Looming Komponeerinud 600 muusikateose. Orkestrimuusika : * üle 50 sümfoonia Instrumentaalkontserdid enamasti klaverile (27); viiulile, flöödile, klarnetile Kammermuusika: * sonaadid klaverile, viiulile * keelpillikvartetid * keelpillikvintetid * serenaadid, divertismendid, mida esitati vabasõhus 19 ooperit Missad ja Reekviem Mozarti ooperid Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. On ka oopereid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu (näiteks "Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on armastus. Oopereid läbib mõte arastuse, headuse ja valguse jõust. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja
- Loomingu uudsus (uute zanrite kasutamine , keskendumine suurvormidele , kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus , liidertafellisuse vastane , modernne helikeel, teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism) Looming : 1) Oratoorium "Sealpool Jordanit", "Joonas" ; 2) Kantaadid "Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; 3) Avamäng "Julius Caesar"; 4) Keelpillikvartetid; 5) Koorilaulud - Eks teie tea (vaimulik) jt Artur Kapp (1878-1952) - Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas -Pärit Suure-Jaanist. ( Sinna ka maetud!) -13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis -Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks. -1920.a. taas Eestisse- "Estonia " teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna
Hector Berlioz – Programmiline. Teosel idee, mille aluseks nt kirjandusteos või fantastilised nägemused. Kirjutas orkestratsiooniõpiku. Lõi programmilisi sümfooniaid 'Fantastiline', 'Romeo ja Julia', oopereid, vokaalsümfoonilisi suurvorme, oratooriumeid 'Te Deum', 'Reekviem' Ooper 19. sajandil (Itaalia) Gioacchino Rossini – Kirjutas oopereid (suurimad kordaminekud koomilised ooperid). Hea meloodilisusega. 'Sevilla habemeajaja', 'Wilhelm Tell' Gaetano Donizetti – Esimesed teosed keelpillikvartetid, hiljem ooperid. 'Armujook', 'Lucia di Lammermoor' Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', 'Puritaanid' Giuseppe Verdi – 'La Traviata', 'Rigoletto', 'Trubaduur' Ooper 19. sajandil (Itaalia ’verism’, prantsusmaa) Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper. Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos)
sümfooniaorkestrile *"Klaverikontsert"(d-moll) *"Koraali variatsioonid" orelile ja sümfooniaorkestrile F-moll *Melodraamad "Kalevipoja unenägu", "Kalevipoja epiloog" deklamaatorile ja sümfooniaorkestrile Koorimuusika: *"Psalm 42", "Seitse motetti", "Psalm 32" segakoorile *Segakoorilaulud "Õõtsuv meri"(K.E.Sööt); "Murtud roos"(M.Lipp); "Noored sepad"(G.Suits)jt. Orelimuusika: *"Fuuga" d-moll; "Prelüüd ja fugett" c-moll jt. Instrumentaalkammermuusika: *Keelpillikvartetid *"Duett" 2 viiulile jt. Vokaalkammermuusika: *Duetid "Mis on inimene?"; "Psalm 21" jt. *Soololaulud "Niitja"(H.Salus ja K.E.Sööt); "Sügis"(K.E.Sööt) *Rahvaviisitöötlused "Meie elu"(M.Mohn); "Mis sa nutad, lillekene?"(L.Koidula) 5. Kokkuvõte: Rudolf Tobias on jätnud sügava jälje eesti muusikaajalukku ja mitte ainult. Tobiase oratoorium ,,Joonase lähetamine" on ka paljudes Euroopa riikides ettekandele tulnud. Vaatamate sellele, et oratooriumi ettekannet ei saatnud
53, 1803-1804 Nr. 23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810 Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op. 106, 1817-1818 o Variatsioonid Diabelli-variatsioonid op. 120, 1819, 1823 o Klaveripalad Bagatell "Für Elise" (Elisele) a-moll, WoO 59 · Laulud, laulutsüklid ja rahvalaulutöötlused · Kammermuusika, sealhulgas o Keelpillikvartetid o 10 viiulisonaati, sealhulgas Nr. 5 ,,Kevadsonaat" F-Duur op. 24, 1801 Nr. 9 ,,Kreutzeri sonaat" A-Duur op.47, 1803
piiskopi teenistusest, astus välja õukonna muusikute hulgast, kuna ei leidnud oma võimetele väärilist ametikohta ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ta on kirjutanud: · ligi 50 sümfooniat. · 27 klaverikontserti. · ooperid ,,Fiagro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv". · kammermuusika (keelpillikvartetid, klaverisonaadid jm). · vaimulik muusika, sh ,,Reekviem". Ludwig van Beethoven 1770-1827 Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Es-duur klaverikontserdi. Ta on kirjutanud: · 32 klaverisonaati (,,Pateetiline", ,,Kuupaistesonaat"). · 5 klaverikontserti.
g) orkestri koosseis: keelpilliorkester basso g) orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, continuo’ga vaskpuhkpillid 6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus. 7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel? a) Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire (sonaadid, kontserdid) b) Neljaosaline: kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire (sümfooniad, keelpillikvartetid) 8. Missugused muutused toimusid 18.saj. kammermuusikas? Koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tšelloga või keelpillikvartettiga. Teine levinud koosseid on keelpillikvartett. 9. Missugused muutused toimusid 18.saj. orkestrimuusikas? Aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm. Suurim uuendus oli keelpillide liidetud neljahäälne puupillirühm. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. 10
oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". 1804.a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand old man'i vastu annab seegi, et 1809.aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoleon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi. Tähtsamad teosed: sümfooniad(104), tsellokontserdid(2), keelpillikvartetid(83), klaveritriod(32), klaverisonaadid(62), ooperid(24), missad(12), oratooriumid(4). "Lahkumissümfoonia" Vürsti suvelossi, Esterhazasse, muusikute pereliikmeid kaasa võtta ei lubatud, kuna kõigile ei jätkunud seal ruumi. 1772.a. sügisel viivitas vürst linnasõiduga ja muusikud hakkasid nurisema. Haydnil hakkas muusikutest kahju ja solidaarsuse märgiks kirjutas ta "Lahkumissümfoonia". Vürst võis olla üllatunud, kui kuulis
oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". 1804.a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand old man'i vastu annab seegi, et 1809.aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoleon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi. Tähtsamad teosed: sümfooniad(104), tšellokontserdid(2), keelpillikvartetid(83), klaveritriod(32), klaverisonaadid(62), ooperid(24), missad(12), oratooriumid(4). "Lahkumissümfoonia" Vürsti suvelossi, Esterhazasse, muusikute pereliikmeid kaasa võtta ei lubatud, kuna kõigile ei jätkunud seal ruumi. 1772.a. sügisel viivitas vürst linnasõiduga ja muusikud hakkasid nurisema. Haydnil hakkas muusikutest kahju ja solidaarsuse märgiks kirjutas ta "Lahkumissümfoonia". Vürst võis olla üllatunud, kui kuulis
Ülemine, gregooriuse koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas ja omal käel õppides; Ta elu kulges alalises töös õue- või "Aastaajad" (I ilmalik oratoorium); sümfooniad (104), koraalile lisatud hääl on erakordselt liikuv kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased kirikukomponistina. Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, tsellokontserdid (2), keelpillikvartetid (83), klaveritriod (32), ja jätab alumise, põhihääle varju. Uudse paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana. Ta on küll loonud pedagoogina ning klahvinstrumentide häälestajana; teatri jaoks klaverisonaadid (62), ooperid (24), missad (12), oratooriumid (4).;
Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt ,,Joonas") ja kantaadid (nt ,,Johannes Damaskusest"). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum. 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod. Arendati rahvuslikku ooperit ja balletti: 1928 Eevald Aav "Vikerlased" 19** Eduard Tubin "Kratt". Alustati muusikaväljaannete publitseerimisega: "Muusikaleht", mida anti välja 16aastat
Igor jääb ellu, saab kokku naisega ja on sõbralik. Ooper lõpeb rahva piduliku tervitusega. *Slava koor - rahulik meloodia, koor, vaheldumisi mehed, naised, ilus viis, inimesed nagu vaidleksid taa-ta- taa-ta.*Kontsaki aaria - algab khaaniga, kes pakub iga asju, taustaks viiul, nagu hobuse kapak (tairi-tairi), rahulik, ilus ja mõtlik khaan. *Igori aaria - algab rahuliku mehehäälega, mõtlikud sõnad, mõtleb vabadusest, kodust...ta-dii-da-dii-da-ti-da-too-taaa.Kammermuusika: keelpillikvartetid. On kirjutanud mitmeid kvartette. *Avamäng "Vürst Igorile" - tavaliselt läbivad kõik teemad - kogu ooperi tutvustus, sünge, aeglane, ühe pika noodiga hakkab; rahulik, viiulitega, läheb võitlevaks, timpanid, kiire, valju, võimas, vaikseks ja valjumaks; rahulikumaks ja vaiksemaks - vene laul, peateema, võimeneb, ähvardavad madalad noodid; Igori teema- andke vabadust, rahulik, õrn - Igori naise teema inglipillidega, uuesti viiulid. Kontsak peale võitlevat ja kiiret muusikat
11. R.Tobias looming Loomingu uudsus: · uute zanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele · kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus · liidertafellisuse vastane · modernne helikeel · teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism Looming: · Oratoorium " Sealpool Jordanit", " Joonas" ; ,,Joonase lähetamine" · Kantaadid " Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; · Avamäng " Julius Caesar"; · Keelpillikvartetid; · Koorilaulud- Eks teie tea (vaimulik) jt 12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas (1878-1952) Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas · Pärit Suure- Jaanist. ( Sinna ka maetud!) · 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis · Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks., tegutsedes ka organistina. · 1920.a
traditsioonide ühendamine isikupärase ütlemislaadiga. Suur osakaal tema muusikast oli vaimulik muusika. Tobias armastas polüfoonilist väljenduslaadi. Rudolf Tobiase loomingusse kuuluvad mitmed esimesena kirjutatud uued zanrid eesti muusikas: 1. Avamäng ,,Julius Caesar" 2. Vokaal-sümfoonilised suurvormid Kantaat ,,Johannes Dramaskusest" Oratooriumid: ,,Joonase lähetamine" , ,,Sealpool Jordanit" (jäi lõpetamata) 3. Klaverikontserdid 4. Keelpillikvartetid Rudolf Tobiase kuulsamad teosed: ,,Läbi öö" , ,,Noored sepad" , ,,Õõtsuv meri" , ,,Allik" , ,,Varas" , ,,Eks te tea" , ,,Otsekui hirv" , Fuuga d-moll orelile, 12 koraaliprelüüdi orelile, ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast." Artur Kapp (1878 1952) oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog. Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta isalt.
Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsüklite kiiretes osades. 18. sajandil hakkas kaduma barokiajastu instrumentaalgruppide iseloomulikum osa basso continuo. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis.. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Need mängisid tavaliselt kahekaupa, vaskpille kasutati tagasihoidlikult vaid harmoonias. 18. sajandil tekkis uus suund ooperis- koomiline ooper ja laulumäng. Itaalias oli õhtut täitva ülesandega koomiline ooper esindatud juba 17. sajandil.
· Kes on kirjutanud: Esimese eesti ooperi ja esimese ooperi Euroopas- Esimese ooperi Euroopas kirjutas Claudio Monteverdi. Selleks olid 1607.a valiminud ,,Orpheus". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" Esimese eesti oratooriumi - Rudolf Tobias ,,Joonase lähetamine" Eesti esimese klaverikontserdi Rudolf Tobias - Klaverikontsert d-moll Eesimese eesti reekviemi C. Kreek Esimese eesti balleti - 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt" Esimesed eesti keelpillikvartetid- Rudolf Tobias · Iseloomusta W.A. Mozarti loomingut (zanrid, vormid, helikeel) Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud"Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor. Mozart on loonud muusikat kõigis tolleaegseis muusikazanreis. Mozarti muusika on mitmetahulisem ja peenekoelisem
· Kes on kirjutanud: Esimese eesti ooperi ja esimese ooperi Euroopas- Esimese ooperi Euroopas kirjutas Claudio Monteverdi. Selleks olid 1607.a valiminud ,,Orpheus". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" Esimese eesti oratooriumi - Rudolf Tobias ,,Joonase lähetamine" Eesti esimese klaverikontserdi Rudolf Tobias - Klaverikontsert d-moll Eesimese eesti reekviemi C. Kreek Esimese eesti balleti - 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt" Esimesed eesti keelpillikvartetid- Rudolf Tobias · Iseloomusta W.A. Mozarti loomingut (zanrid, vormid, helikeel) Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud"Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor. Mozart on loonud muusikat kõigis tolleaegseis muusikazanreis. Mozarti muusika on mitmetahulisem ja peenekoelisem
aastal Bonnis, aasta pärast Napoleoni sündi.Beethoven oli Saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis, kus sai esialgu kuulsaks pianistina. Tema isa tahtis, et temast saaks samasugune pianist nagu oli Mozart ja seega sundis ta Beethovenit klaveri taha, kuid tegelikult ei olnud poiss üldse mitte imelaps pianistina...Temast sai hoopis andekas helilooja ning looming on tal tõesti imeline! Kuulsaks on saanud tema üheksa sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper "Fidelio" jne. (http://miksike.ee/docs/referaadid/kuulsad_heliloojad.htm) Esmakordselt andis ta kontserti 7 aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist G. Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiini mängija koha. Bonni ülikoolis vaba kuulajana omandas ta filosoofia, kirjandus, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19 aastaselt saab temast perekonnapea.
3) Asunud elama Saksamaale, oli R. Tobias juba hästi tuttav kaasaegsete muusikavooludega. Nende tundmaõppimise eesmärgil oli ta veetnud mõne kuu ka Pariisis. Ometi ei hüljanud Tobias kunagi klassikalisi aluseid, kuigi tema hilisemas helikeeles ilmneb impressionismi ("Kalevipoeg põrgu väravas", "Sest Ilmaneitsist ilusast"). Looming: · Oratoorium " Sealpool Jordanit", " Joonas" ; · Kantaadid " Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; · Avamäng " Julius Caesar"; · Keelpillikvartetid; · Koorilaulud- Eks teie tea (vaimulik) jt 12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas: Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori.19201924 oli Estonia
ja orkestrile ning Rondo B-duur klaverile ja orkestrile.[92] KAMMERMUUSIKA: Beethoveni kammermuusika tähtsaima osa moodustavad tema 16 keelpillikvartetti. Eristatakse Beethoveni varaseid (kuus kvartetti, kirjutatud aastatel 17981800), keskmisi (viis kvartetti, kirjutatud aastatel 18061810) ja hiliseid keelpillikvartette (viis kvartetti ja "Suur fuuga", kirjutatud aastatel 18231826). Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles 19. sajandi teisel poolel. Tema kaasaegsed pidasid nende meeleolude vaheldumisi häirivateks, samuti ei meeldinud neile teravate kooskõlade eelistamine, vormitult pikad fraasid ega ebaharmooniline polüfoonia.[93] Kümnest viiulisonaadist üheksa komponeeris ta vahemikus 17971803. Algselt nimetati neid teoseid tihtipeale "sonaadiks klaverile koos viiuliga" või isegi "sonaadiks klaverile viiuli saatega"
Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt „Joonas”) ja kantaadid (nt „Johannes Damaskusest”). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. „Kontsertpala” klaverile ,„Julius Caesar”pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna „Ööpala”. Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( „Largo”, „Varas”). Johannes Kappel ( Rapla 1855 –Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas
Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsüklite kiiretes osades. 18. sajandil hakkas kaduma barokiajastu instrumentaalgruppide iseloomulikum osa basso continuo. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Need mängisid tavaliselt kahekaupa, vaskpille kasutati tagasihoidlikult vaid harmoonias. 18. sajandil tekkis uus suund ooperis- koomiline ooper ja laulumäng
Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt ,,Joonas") ja kantaadid (nt ,,Johannes Damaskusest"). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Artur Kapp (1878-1952) Esimene sümfonist. Oli organist, väga hea improvisaator. Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis. Pärit Suure-Jaanist. Isa oli ka muusik, lõpetanud Simse seminari, oli köster ja organist
Elas aastatel 1732-1809 Austria helilooja Klassitsistliku muusika esimene suurmeister Teostest kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid Sümfoonia ja keelpillikvarteti looja Isa oli tõllasepp Esimese sümfoonia teose kirjutas 27 aastaselt Elas Viinis Suri Viinis Kirjutas sümfooniaid, kontserte(viiul, tšello, metsasarv, trompet, klahvpillid), oopereid, missasid Keelpillikvartetid ja klaveritriod Töötas Ungaris Esterházy õukonnas Klassitsism Pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad.
Eszterhazy õukond(1761-1790) pöördepunktiks tema karjääris. Algusest peale kirjutas ta peamiselt instrumentaalmuusikat , sellest tulebki suur sümfooniate arv(104) ,,Lahkumissümfoonia", 24 ooperit-,,Apteeker" ja ,,Kuu maailm", ,,Armida". London ja Viin (1791-1809) sümfoonia ,,Oxford", oratooriumid-,,Loomine" ja ,,Aastaajad", hümn ,,Keisrilaul" Tal on ka oratooriume-,,Tobia tagasitulek", vokaalset kirikumuusikat(missad). Keelpillikvartetid ,,Päikesekvartetid", ,,Preisi kvartetid", ,,Appunyi kvartetid", ,,Erdödy kvartetid". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Sündis Salzburgis, 4aastaselt mängis klaverit, 8 aastaselt esimene heliteos. Esimene täismöödus koomiline ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus" Mozart komponeeris 1770. aastatel suurem osa oma vaimulikest teostest missad, kontsertlikud motetid, kaks suurt vesprimuusika tsüklit ja neli litaaniat, kiriklikku instrumentaalmuusikat väikesele ansamblile (kirikusonaate)
"Traagiline")kontsert, "Ungari tantsud" klaverile, "Saksa reekviem", kammermuusikat, laule jne. Brahmsi looming on põhiolemuselt tõsine, kuid selle kõrval leidub ka rohkesti tantsumuusikat. Anton Bruckner (1824-1896) Alustas sümfoonikuna kui Schuberti järglane ning lähenes harmoonias ja värvirõõmsas orkestratsioonis Wagnerile. Hiline loominguline kujunemine (esimene sümf. 41 aastasena) Teosed: 9 sümfooniat, 3 missat (orelimuusika), keelpillikvartetid, kooriteosed . Laiendas sümf. vormi kolmanda teemaga nn. finaal-sümfoonia (teose kõigi teemade ühendamine). 8.Rahvuslikud koolkonnad,Grieg, Smetana, Dovorak, Mussorski, Tsiokovski. Romantism vallandas kultuuriautonoomia taotlusega rahvalikud liikumised. Muusikalistele püüdlustele on iseloomulik lähtumine kohalikust rahvamuusikast, folkloorsed jooned meloodias ja harmoonias. Grieg ( 1843- 1957) oli norra helilooja. Tema muusika on tihedalt seotud kodumaa
annaabi.ee 
