Kontrabass (2)

1 HALB

KONTRABASS
Kontrabass on keelpill , nn viiuli perekonna kõige madalama kõlaga liige.
Kontrabass on suurim ja madalaima kõlaga pill, mida kasutatakse kaasaegses sümfooniaorkestris. Klassikalises muusikas kuulub kontrabass sümfooniaorkestri keelpillirühma ja väiksematesse keelpilliansamblitesse. Lisaks kasutatakse seda ka jazzis, 1950ndate bluusis ja rock'n'rollis, bluegrassis ja tangos.
Kontrabass valmistatakse erinevatest puiduliikidest: kõlakasti tagumine osa vahtrast, kõlalaud kuusest ja sõrmlaud eebenipuidust. Ei ole kindel, kas kontrabass on viola da gamba perekonna või viiuliperekonna järeltulija – tal on mõlemale viitavaid tunnuseid.
Nagu mitmeid teisigi keelpille , võib kontrabassi mängida kas poognaga või näppides ( pizzicato ). Orkestrirepertuaaris ja tangomuusikas on kasutusel mõlemad mängimisviisid. Jazzmuusikas kasutatakse enamasti näppimist, välja arvatud mõned soolod , mida mängitakse poognaga. Teistes stiilides, kus kontrabass on kasutusel, teda valdavalt näpitakse.
Ajalugu
Üldiselt peetakse kontrabassi ainukeseks kaasaegseks viola da gamba järglaseks.
Enne 20. sajandit oli paljudel kontrabassidel ainult kolm keelt, samas kui viola da gamba perekonna pillidel oli enamasti viis või kuus keelt ja viiuliperekonna pillidel neli. Kontrabassi proportsioonid on erinevad viiuli ja tšello omadest , näiteks on kontrabass sügavam (kaugus kõlakasti pealmise ja alumise laua vahel on märksa suurem kui viiulil). Lisaks, kui viiuli õlad on pungis ja kumerad, siis kontrabassil on need kumerused justkui ära lõigatud ja kõlakast kumerdub laugemalt, nagu viola da gamba laadsetel pillidel. Selline kõlakasti kuju kergendab mängimist moodsa tehnikaga . Ajalooliselt sarnanesid kontrabassid selles osas siiski rohkem viiulile. Kontrabass on ainuke kaasaegne poogenkeelpill, mille keeled häälestatakse üksteisest kvartide, mitte kvintide kaugusele.
Pilli päritolu probleem on ikka veel arutluse all ja väide, nagu pärineks kontrabass otseselt viola da gamba perekonnast, pole veel täielikult tõestatud.

Ehitus

Kontrabassi kujundust ei ole erinevalt viiuliperekonna pillidest tegelikult kunagi täielikult standarditega kindlaks määratud. Laias laastus on kontrabassi välisele kujundamisele kaks lähenemist: viiuli kuju ja viola da gamba kuju. Kolmas, vähemtuntud kuju on busetto. Väga harva on kontrabass kitarri - või pirnikujuline. Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiulile: roop , f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk.
Kindlaksmääratud standardite puudumine tähendab seda, et erineva kujundusega kontrabassid võiva üksteisest kõla ja väljanägemise poolest väga erineda.
Kontrabassi sõrmlaual ei ole krihve, nagu viiulilgi.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ristokas11 Õppematerjali autor

Kontrabassi ajalugu,ehitus ja tutvustus ning pilt

kontrabass muusika keelpill

Sarnased õppematerjalid

docx

KONTRABASS

KONTRABASS Kontrabass on madala kõlaga keelpill. Nagu teisedki keelpillid(viiul,vioola, tšello) on kontrabass loodud 16.sajandil. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kontrabass kuulub viiuli perekonda ja on neist kõige madalam. Kontrabassi mängitakse enamasti ansamblipillina, kuigi seda mängitakse ka sümfooniaorkestris, jazzis, bluusis, rock’n’rollis, tangos, rahvamuusikas, kantrimuusikas ja bluegrassis. Kontrabassi ülesanne on täita orkestris või ansamblis bassi osa. Soolopillina kasutatakse kontrabassi harva. Kontrabassi võib mängida kahte viisi, poognaga või näppides. Kontrabass võib olla umbes 1.60 kuni 2

Muusika

pptx

Kontrabass

Kontrabass Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis Ehitus Kontrabassi kujundust ei ole erinevalt viiuliperekonna pillidest tegelikult kunagi täielikult standarditega kindlaks määratud. Selle sõrmlaual ei ole krihve nagu viiulilgi. Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiulile: roop, f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk. Ajalugu Üldiselt peetakse kontrabassi viola da gamba järglasks. Tema proportsioonid erinevad mitmesti viiuli ja tsello omadest.

Muusikaõpetus

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul

Muusika ajalugu