viia. Kõige kindlamalt võib edukaks nimetada ettevõtet, mis on pikaajaliselt suutnud täita antud lubadused omanikele, töötajatele, klientidele ja ka ühiskonnale kasu toonud, seda arvab Mihkel Pärjamäe oma artiklis ,,Edukuse vastuolud". (1) Eesti edukesksete väärtustega ühiskond on loonud mitmeid käitumismalle, milleks on enda paremana demonstreerimine ning kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. Airi-Alina Allaste sõnul olukorras, kus üks väärtussüsteem on lagunenud ning teine ei ole veel kanda kinnitanud, on pidetus eriti tugev ning vajadus oma elu näivuse kaudu korraldada sellevõrra suurem. Järelikult on see Eestis, nagu ilmselt teisteski ülemineku- ühiskondades, levinum kui stabiilsema elukeskkonnaga Lääne-Euroopa riikides. Selle väljenduseks ongi esemete tähtsustamine mitte lähtudes nende otsesest tarbimisväärtusest, vaid võttes neid pigem staatuse sümbolina
näha. Selle asemel, et näha naiste edu tööl ohuna perekonnaelule, võiks loota, et see on omakorda ühe eduka inimese iseloomustus. Niisiis võib nii naine kui ka mees edukas olla, kuigi õrnemast soost esindaja peab end tööturul rohkem tõestama, et täieliku edu saavutada ning kui ta seda teeb võib teda pidada edukaks inimeseks ettevõtluse alal. Väärtushinnangute kohta võtab sõna noorsoosotsioloog Airi-Alina Allaste: Eesti edukesksete väärtustega ühiskond loob mitu käitumismustrit, mida võtab kokku väljend show off. Lühidalt märgib sõnapaar uhkeldamist, enda paremana demonstreerimist ning tähistab laiemalt elustiili, kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. See, kellena sa paistad, aitab saada selleks, kelleks sa tahad. Sellised on lavinuimad nooremas põlvkonnas. Sageli tähendab edu eelkõige materjaalset edukust. Üheks show off'i väljenduseks ongi
Tähtis on, et ta kõrval on inimesed: perekond, sõbrad, lähedased, kellega kõike seda jagada. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kasutajanimi: m53. (s.a.). Milline on edukas inimene {15. august 2009} http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?69,9220245,page=2 2. Jean-Paul Charles Aymard Sartre 3. Stina (s.a.). Kes on edukas inimene? {12. märts 2009} http://kaksteistkuud.blogspot.com/2009/03/kes-on-edukas-inimene.html 4. Reet Roos (s.a.). Mis teeb inimese edukaks? {27. september 2010} http://www.aripaev.ee/?PublicationId=a36d8ae6-03b5-44cc-a21c-1a7866022787 5. 10 mõtet, mis aitavad saada edukaks {15. märts 2014} http://alkeemia.ee/artiklid/10-motet-mis-aitavad-saada-edukaks/l-142/c-1699/ 6. Kasutajanimi: pahalaps. (s.a.) Et olla edukas, tuleb olla rumal {19. veebruar 2011} http://www.poogen.ee/?SubID=8&ArID=62839 7. Linda Pärn (s.a
sihid, kuhu ma tahan jõuda. Oskan teistega suhelda ning inimesi motiveerida. Me saame oma ÕF liikmetega omavahel hästi läbi ja oleme kõik tööd ilusti ära jaotanud. Kui me Tartu õpilasfirmade laadale läksime, siis ennem kodunt lahkumist otsustasin saata kõigile oma KiisuMiisu liikmetele sõnumi, et nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe, liimipulga, käärid ja kutsusin ema appi ning ütlesin, et teeme nendest lehtedest nüüd paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal selliseid.
2011. aasta märtsis kinnitas Haapsalu volikogu koolivõrgu ümberkorralduse kahe aasta kava - selle kohaselt alustab Wiedemannis riigigümnaasium 1. septembril 2013. Juba aprillis algas nimekonkurss ja mais direktori konkurss. Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale üks kool, aga see mõte ei meeldinud kõigile. 2012. aasta juulis allkirjastas haridusminister 3 Aaviksoo ühisgümnaasiumi moodustamise käskkirja (Lääne elu. Aaviksoo...), mille järel alustati Wiedemanni koolimajas remonti. Gümnasistide jaoks tähendas see aastakese veetmist Haapsalu Gümnaasiumis suures ruumikitsikuses (Ilves 2011a). Kolimisega kaasnes ka suur kevadpuhastus: hinnati vallasvara mis läheb põhikoolile, mis riigikoolile. (Ilves 2011b) Konkurss kooli direktori kohale algas 2012. aasta märtsis. 24. septembril kinnitas halduskomisjon, et Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktoriks saab Leidi Schmidt, kes oli seni
lugudega, nii mõnelgi bändil sai just sellest saatest alguse tähelend (näiteks Terminaator, Metsatöll) Mihkli enda sõnade kohaselt sai tema nimi tuntuks just selles saates. Raud loobus saate tegemisest aastal 1999, sest see hakkas teda kurnama ja muutus liiga rutiiniliseks teha 5 aastat jutti iga pühapäev ühte saadet. (http://et.wikipedia.org/wiki/7_vaprat) Järgmisena võttis Mihkel saatejuhina osa saatest ,,Koosolek", alguses koos Juhan Ulfsak'iga, hiljem tuli asemele Tuuli Koch. ,,Koosolek" oli meelelahutuslik jutusaade, päevakajaline ning tutvustas televaatajatele erinevaid Eesti inimesi, kombeid ja Mihkel Raud ,,Eesti otsib Superstaari" kohtuniku hobisid. Igas saates oli kohal ka mõni toolis. Foto: Ilmar Saabas 9 menukas ansambel või solist muusikat tegemas. Koosoleku saade sai alguse aastal 2004, kuid lõpetati kehva edukuse tõttu juba 2005. aastal.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tallinna filiaal Bat Huumus Peeter Lorents “Süsteemse käsitluse alused” Raamatu kokkuvõte Juhendaja Mag Jur Varro Vooglaid Tallinn 2014 Sissejuhatus Peeter Lorents on käesoleva teose “Süsteemsete käsitluste alused” autoriks. Ta on sündinud 25. septembril 1951 ning ametilt matemaatik ja poliitik. Lorents on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas aastal 1971 Nõo keskkooli. Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika. Teos ,,Süsteemse käsitluse alused'' on suurepärane elutee ehitamise abiline, mis annab väga head nõu valikute ja tegevuste ellu viimiseks. Raamatu I peatükis käsitlet
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorraldus LOOV ORGANISATSIOON Referaat Õppejõud:.... Viljandi SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LOOVUS JA LOOV ORGANISATSIOON............................................................................... 4 Loova organisatsiooni tunnused.......................................................................................... 4 LOOVUSE ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................. 5 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................... 7 Se
Sisekaitseakadeemia ETTEVÕTJA OLEMUS. ETTEVÕTJA EESTIS Referaat Koostas: Tony Tsilk Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn 2015 Sisukord Olen ettevõtlik, aga kas minust võib saada ettevõtja?..............................2 Kas mina sobin ettevõtjaks?............................................................................... 3 Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused..................................................3 Saavutusvajadus.............................................................................................. 3 Initsiatiiv.......................................................................................................... 4 Enesekindlus................................................................................................... 4 Eneseteadlikkus.......................................................................................
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................ 11 KASUTATUD MATERJALID ....................................................... 12 LISAD SISSEJUHATUS Minu
• kõik tooted/teenused alustavad küsimärkidena • rahavajadus kõrge, rahavoog negatiivne • tuleb teha uuringuid Tähed • hea konkurentsipositsioon turul • suur kasv, järkuv atraktiivsus • juhtpositsioon turul/segmendis • eesmärk : säilitada kasvukiirus, mis vastaks vähemalt turu kasvu kiirusega • nt. Imax, scape Rahalehmad • madala kasvutempoga turg • säilitada kõige edukamad teenuse ja tooteliinid, vähemedukaid kärpida • rahavajadus väike Koerad • nõrk positsioon mitteaktraktiivsetel turgudel • minimeerida turunduse üldkulusid • vähendada toodangud Ideaalne toote/teenuste portfell - küsimärkide arv suurem kui tähed - minimaalselt kaks rahalehma - vähem koeri Küsimärkidest traditsiooniliselt saavad tähed, siis rahalehmad, ja siis koerad. Vahel ka kohe koerteks või rahalehmadeks ja siis koerteks. nt
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
Vaataja on passiivne, erinevalt õppimiseks tarvilikust aktiivsest hoiakut. Infovoo üle puudub kontroll ning tagasiside. Levinud on ka arusaam, et kirjalik õppimine on tulemuslikum kui suuline. Siiski leiti, et telesaadetel võib olla ka arendav mõjul. Näitena tuuakse kuidas lapsed õppisid telerivaatamise käigus võõrkeelseid sõnu (Kruuse, 2011). Samuti on hariva sisuga lastesaate Sesame Street võrdlev uuring näidanud, et lapsed, kes vaatasid saadet rohkem, olid koolitulemustes edukamad. Türgis läbi viidud uuringust ilmnes, et õpetliku sisuga lastesaated võivad teatud määral täita koguni eelkooli kohta. Vaatlus viidi läbi emade ning nende sügisel esimesse klassi minevate laste peal. Ühel grupil paluti vaadata hariva sisuga lastesaadet ,,Kas sa mängiksid minuga?" (,,Benimle Oynar mýsýn?") iga päev. Teisel grupil paluti vaadata samal ajal meelelahutuslikku saadet. Kolmandale grupile räägiti saatest, kuid otseselt ei palutud seda vaadata.
Pärnu Täiskasvanutegümnaasium Illimar Valg 12. klass PÄRNUMAA LOODUSTURISM Uurimistöö Juhendaja: E. Solom Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Valisin teemaks loodusturismi Pärnumaal, sest Eestimaa loodus on lopsakas ja mitmekülgne oma pakutavate tegevuste poolest. Oma uurimistöös keskendusin loodusturismi murekohtadele ja nende lahendustele. Urimustöö käigus külastasin mitut loodusturismi pakkuvat ettevõtet ja ettevõtjat kes kõik rääkisid meile loodusturismis toimuvast. Eesti on tuntud oma eripärase ja mitmekesise looduse poolest siin on loodushuvilisel lootust näha nii haruldasi taimi kui loomi, puutumatuid rabamaastikke ja puisniite. Loodusturism ongi looduse mitmekesisuse tutvustamine keskkonda säästval moel. Õpilased saavad põhjalikke teadmisi loodusest, aga ka turismindusest ja ettevõtlusest. Kiirelt suurenev turistide arv kujutab ohtu meie suhteliselt puutumatule loodus
3. ollakse liiga monoloogiline; 4. eelarvamused kuulajate suhtes; 5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine. SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID Suhtlemisjulgus Suhtlemisjulgus on isiksuseomadus, mille võib võrdesse panna sõnaga "edu". Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Kuid see - kuidas inimene oskab leida sõnu, millisesse vormi ta neid paneb, kuidas seda mõistavad teised inimesed - aitab juba kaasa infovahetuse efektiivsemaks muutmisele ja isikliku edu saavutamisele. Selge on, et julgus suhelda areneb just suheldes.
Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .................................................................................................................... 8 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis ..........................................................................
ajal on langenud. Graafik 3.1 Planeerimata ostude osakaal majanduslanguse ajal Jah, mõtlen nüüd alati oma ostud rohkem läbi 6 25% enne kui midagi ostukorvi panen. Jah, üritan vähem teha planeerimata oste, kuid 7 29.2% aeg-ajalt ostan ikka impulsiivselt. Planeerimata ostude osakaal on kuust-kuusse väga erinev ja ma ei jälgi nende osakaalu teiste 6 25% ostudega võrreldes. Ei oska vastata, sest ei ole oma ostude üle
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad sensoneuraalsed põhjused, näi
Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR ……
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
Mis on ärieetika Ärieetika on üks kõige olulisematest, kuid samas ka kõige vähem mõistetud teemadest tänapäeva ärielus. Ärieetika valdkond tegeleb küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad. Näiteks, kas müügimees võiks kliendile korraldatud tootepresentatsioonil välja jätta faktid toote nigelast ohutusstandardist? Kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, teades, et seda tehes tõenäoliselt klient lõpetab koostöö firmaga? Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja ee
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
Mis tüüpi andmeid analüüsi käigus kogutakse? 1) Mida inimene töö ajal teeb. 2) Töötajale orienteeritud tegevus töönõuded inimesele. 3) Mida inimene töö tegemiseks vajab, masinast pliiatsini. 4) Tulemused, katsutavad ja katsumatud. 5) Töö sooritus 6) Töö kontekst. Vaadatakse ressursse, ajakava, töö füüsilist keskkonda ja nõudeid. 7) Personalile suunatud nõuded. Haridus, töökogemus jne. Tööanalüüsi viime läbi kolmel juhul: 1) Organisatsiooni loomisel mis tööd seal on vaja teha, 2) Uue ametikoha loomisel võtame appi ,,partnerametikohtade" analüüsid 3) Töö tehnoloogia, meetodite ja protseduuride muutumisel Töö analüüsi meetodid: Vaatlus. Jälgime, mida inimene tööl teeb. Ei sobi nt direktori, tegevjuhi puhul. Sobiks näiteks baleriini, poemüüja puhul
"kasulikkuse" kohta on olulised faktorid, mis annavad lisandväärtuse toodetele/teenustele. Minu kujutlus kauba kohta aitab olla sellel edukas. Üldistavalt võib brändi mõistet käsitleda kui tarbijatele ja huvigruppidele kujundatud ja vahendatud kollektiivset kogemust kauba või ettevõtte väärtustest ja omadustest. Minu unikaalne, induviduaalne kogemus muutub väga kergelt kollektiivseks kogemuseks kuna ma räägin enda ostust ning üritan seda ka õigustada. Samuti võib öelda, et brändi näol on tegemist strateegilise positsioneerimise tulemusena sõnastatud ja visualiseeritud konkurentsieelisega Positsioneerimise ail leiame me selle ,,augu", kus meie bränd parimalt müüks. Kunst tuleb samuti juurde. Peamine eesmärk on tõsta brändi väärtust(- arvamuste ja kogemuste kogum antud brändi kohta). Kui me räägime olulisest brändist, siis me räägime temast kui isiksusest. Ta on keegi, keda teatakse.
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................
Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. Demagoogiavõtteid ......................
Angehrn (1997) ettevõtteid, kelle strateegia uus virtuaalne inforuum enda ärieesmärkide saavutamiseks tööle panna on 1) internetikanalite integreerimine ettevõtte turundusstrateegiasse ja 2) interneti unikaalse omaduse – interaktiivsuse – ärakasutamine, et arendada efektiivse internetipõhise infovahetuse uusi vorme (Angehrn 1997). Siia alla kuulub kanalitest näiteks koduleht, aga ka Wikipedia ja Vikipeedia. Oluline on mõista, et internetis on tegevuse järjepidevus palju tähtsam kui traditsioonilistes massiteabevahendites. Unarusse jäänud blogi või aegunud koduleht võib mainet pigem kahjustada, seega on eriti oluline tegutseda läbimõeldult ja järjepidevalt. Virtuaalse inforuumi pluss: see on rohkem organisatsiooni enda kontrolli all, nn “oma meedia”. 1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum Virtuaalne kommunikatsiooniruum (virtual communication space ehk VCS) on Angehrni (1997)
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast ,,Ma vihkan ... ."- lause, mida ma olen öelnud või mõelnud päris tihti. Kolme punkti asemele võiksin ma erinevaid sõnud: Teda, oma tööd, endist elukaaslast, kellest ma olen just lahku läinud, seda ilma jne. Väidetavalt pidi olema armastusest vihkamiseni üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on stress. Viha olemasolu tõ
sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga
äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alati omavahel väärtusi vahetanud, andes mingeid väärtusi teistele ja saades midagi vastu. Kui nad vahetavad raha toote või teenuse vastu, siis on nad kliendid. Kui nad vahetavad oma tööd palga vastu, siis on ettevõtte ja tööandja nende klientideks, samas on nad ise klientideks tööandjale ja ka kaastöötajatele. Kui inimesed osalevad kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi,
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
