Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaubandusteooriate üldistus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
spetsiali, kaubavahetus, kaubavahetuses, import, eksport, spetsialiseerumine, merkantilism, alternatiivkulu, ricardo, alternatiivkulud, käsutuses, mobiilne, ressursid, tootmistegurid, tootma, spetsialiseeruma, üldistus, heckscher, mudelis, kummagi, sissevool, kuld, olevast, vabakaubandus, impordib, kogusumma, tööjõud, tooraine, lisaväärtuseOtveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses
Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Kasu saab ainult Kasu saavad See kes spets. Kasu tekib Mõlemad riigid, Kasu saab see, kes 1
(2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: • (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. • (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. • (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine Väliskaubanduse riiklik reguleerimine • Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud, koguselised impordipiirangud • Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid – kaubandusbilanss
(2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: · (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. · (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. · (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine Väliskaubanduse riiklik reguleerimine · Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud, koguselised impordipiirangud · Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid kaubandusbilanss
4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puudub ülevooluefekt/välisefekt. 5) tootmistegurid on vabalt liikuvad mõlema tööstusharu vahel ühe riigi raames; 6) ühiskonna samasuskõverat saab esitada üksikindiviidide samasuskõverate summana. Kombineerides pakkumist ja nõudmist leitakse tootmise ja tarbimise maht ning määratakse hinnad. Autarkia olukord, kus riik ei osale rahvusvahelises kaubanduses. MERKANTILISM Majandusteooria, mis seob riigi rikkuse selle riigi kaubavahetuse käibega. Kaubavahetuses teiste riikidega peab ületama eksport pidevalt importi (positiivne kaubandusbilanss) ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob teisele kaotuse. Absoluutne eelis (ADAM SMITH) Teooria, mille kohaselt erinevad riigid võivad toota kaupu ja teenuseid erineva efektiivsusega.
Kaubanduspoliitika teooria uurib kaubanduspiirangute põhjusi ja nende mõju. Rahvusvaheline rahandus tegeleb riikide monetaarsuhetega. Välisvaluuta turud on süsteemiks, mille vahendusel toimub ühe rahvusliku valuuta vahetamine teise vastu. 3. Rahvusvaheline tööjaotus: põhilised tunnused, rahvusvahelise tööjaotuse tegurid, tööjaotuse kujunemise etapid. Globaliseerumine. Põhi-Lõuna konflikt. · Rahvusvaheline tööjaotus - riikide spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. · Põh. tunnused.Tootmisprotsess jaotub suhteliselt iseseisvateks faasideks, staadiumideks teatud territooriumi regioonides või eri riikides. Samal ajal toimub eraldunud tootmiste ühendamine vahetuse protsessis. · Rahvusvahelise tööjaotuse kujunemist mõjutab kolm rühma tegureid:
ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrastruktuuri näide. 2. Väikeriigi puudused
uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaubandus, international trade on kaubavahetus kahe või , - rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel.
SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see SKP/ mida rohekm suudame tarbida, seda jõukamad oleme)
Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla Alternatiivkulu printsiip- Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektidoma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv
(Marshalli rist) 2. Kes olid merkantilistid ja füsiokraadid, millised olid nende põhimõtted? Füsiokraadid olid rühm, kes uskusidmajandusteooriat, mille kohaselt rahva rikkus tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piirangut kõrgete kaitsetollide abil – põhimõte, et võimalikult suur eksport ja minimaalne import oleks riigis. 3. Mis on aktsiaselts, kes seda juhib, mida tehakse kasumiga – mis on aktsiaseltsi eesmärk? As on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Seda juhib aktsionäride üldkoosolek. Kasumiga ostetakse aktsiaid juurde. Eesmärk on peamiselt riigile kui aktsionäridele kinnisvarateenuste osutamine. 4. Mis on import, mis eksport? Too näide. Import on välismaal toodetud kaupade ja teenuste sisseostmine tarbimiseks sisemaal, nt nafta
Merkantilistid tegelesid esmajoones praktiliste majandusküsimustega. Rahasüsteemi, kaitsetollide, kaubaseltside jms moodustamisega. Soovitasid juhtida riigi majandust jõukuse, rikkuse suunas. Merkantilistide arvates kujutas majandus endast masinat, mida riigiorganid juhivad. Majanduselu oli riigi juhtide teadliku tegevuse tulem. Merkantilismi teoreetiline käsitlus oli kõige ulatuslikum Prantsusmaal ja Inglismaal. 15. sajandil tekkis varane merkantilism, mis põhiliselt kaitses monetaarsüsteemi, 17. sajandil aga algas merkantilismi lagunemine ning saabus nn hilismerkantilism. Hilismerkantilistide jaoks oli „eriliseks” valdkonnaks kaubandus. Peamised vaated ja seisukohad: • Rikkuse aluseks on kuld ja hõbe (ainult see, mida on võimalik realiseerida ja mida ka tegelikult maha müüakse). Väärismetallide varu riigis määrab majandustegevuse arengu ja kasvu. • Rikkus on raha. • Tootmine on rikkuse loomise eeldus
Kui aga riigi A tisler tuleb riiki B oma mööblit tootma, siis võimaldab see riigi B tarbijatel seda mööblit osta ilma, et oleks tegemistrahvusvahelise kaubandusega. Töölise kui tootmisteguri liikumine ühest riigist teise asendas rahvusvahelise kaubavahetuse. Seega võib tootmistegurite liikumist ja rahvusvahelist kaubandust pidada teineteise asendajaks. Tootmistegurite liikuvuse olulisust on võimalik iseloomustada ka David Ricardo lihtsa suhtelise eelise mudeli abil. Tuletame meelde, et suhteline eelis iseloomustab seda, et kui me suudame toota midagi suhteliselt efektiivsemalt kui partnerriik, siis saame spetsialiseeruda selles valdkonnas. Kui riigid spetsialiseeruvad oma suhtelise eelise valdkonnas võib tootmine maailmas suureneda ilma, et peaksime lisama tootmisesse uusi tootmistegureid. Ainuüksi olemasoleva tööjõu, maa ja kapitali parem ärakasutamine oma suhtelise eelise valdkonnas võimaldab
asümmteetri.a 41. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika? Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemalt määral- sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi- töötu abiraha, pension, lapsehoolduspuhkus. Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest?
nappiv ressurss või hüvis (scarce resource, good) selline, mille saadaolev ja tarbijaile (soovijaile) pakutav kogus on väiksem kogusest, mida potentsiaalsed kasutajad sooviksid omada juhul, kui seda hüvist jagataks tasuta (ehk 0-hinnaga). Piiratud e nappivad ressursse või hüviseid ei jätku tasuta jagamisel kõikidele soovijatele ja nende omandamisega kaasnevad alati alternatiiv- e loobumiskulud. Piiratud ressursside (või hüviste) hankimisel ilmneb alati alternatiivkulu e loobumiskulu (opportunity cost), kuna piiratuse tingimustes tuleb valikute tegemisel millegi saamiseks alati loobuda millestki (ajast, rahast, mingitest teistest hüvistest jne). Alternatiivkulu on loobumiskulu piiratud ressursi mingiks otstarbeks kasutamisel (kulutamisel). Mõõdetakse (saamata jäänud) tuluga, millest jäädakse ilma ressursi mõnest muust (alternatiivsest) kasutusviisist loobumise tõttu.
Maria Dolgyi PS Rohelise värviga on märgitud need vastused, mida ma kontrollisin RAHVUSVAHELINE ÄRITEGEVUS .Rahvusvahelistumise etappideks on OK a. ühisettevõtted b. otseinvesteeringud c. otsene ja kaudne eksport d. litsenseerimine ja frantsiis e. ettevõtete omandamine ja ost 2. Pane vastavusse a. kohandatakse oma tegevus, tooded/teenused asukohamaa tingimustelevastavaks Kohanemise strateegia b. eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandminevälisturgudele koos mõnigase kohandumisega Eriomaste oskuste strateegia c. kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu, standardiseerimine
Kulupiirang eraldab komplekte, mille muretsemiseks ettevõttel jätkub ressursse nendest komplektidest, mille muretsemiseks ressursse ei jätku. Graafiliselt väljendab samakulujoon ja matemaatiliselt selle joone võrrand. Samakulujoon kulupiirnagu graafiline kujutis. Samakulujoone võrrand: maksimaalsed kulutused võrdsustatakse kulutustega kahele tootmistegurile. C=Lw+Kr (w=palk, r=kapitali hind). Sageli mõistetakse kapitalikulude all alternatiivkulu. Samakulujoone tõus näitab, kuidas proportsioonid erinevates kombinatsioonides vahetuvad, niiet kulud jääksid samaks kuidas ja kui palju peab muutuma teiseteguri panus, kui esimese teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. w/r Alternatiivkulu ettevõtja enda ehk omanikutööjõu kulu, ehk saamata jäänud tulu, mille ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades. Tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik teenida.
1. milles seisneb rahvusvahelistumise olemus ja vajalikkus? Olemus: ● Väliskaubanduse vajalikkus ja roll riigi majanduses ● Suhteline ja absoluutne eelis ● Ettevõtjate „ahnus“ ● Riikide erinev roll ● Riikide majanduslik võimsus ● Riikide võimalused Vajalikus: ● Tööjaotus ja spetsialiseerumine ● Ressursside optimaalne jaotamine ja kasutamine ● Hindade võrdsust ● Mitme valiku kättesaadavus ● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18- sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama. Merkantilistide
hõlbustav vahend. Hindade avaldamise vahend Raha kui rikkuse akumulatsioon ja laenamisvahend 1) Vahetus vahend võimalik vahetada kaupu ja teenuseid ilma partnertehinguta a) Kaubanduse ulatuse suurenemine rahvusvaheline kaubandus b) Majandus efektiivsuse tõusus spetsialiseerumine majandusüksuste tasemel c) Majanduse spetsialiseerumise süvendamine piirkondlik spetsialiseerumine 2) Maksevahend - võimalik maksta tänapäeval ajaalise nihkega (pangakaart) 3) Väärtusmõõt raha abil hinnatakse nii kaupu kui teenuseid. Raha teeb hinnad võrreldavaks 4) Akumulatsiooni vahend rikkus on paigitatud rahasse, raha annab koguda 5) Ajadimensiooni kandja, kus raha on seotud tuleviku tehingutega( foward futur)
Firma peab keskenduma nende tingimuste väljaselgitamisele, kus vahe MÜÜGITULUDE JA TOOTMISKULUDE vahel on maksimaalne. Majandusteadlased ja raamatupidajad aga käsitlevad kasumit erinevalt: · kogutulu arvestavad ühtemoodi; · kogukulu käsitlus on erinev. Vaatleme siinkohal esimest kulude liigitusvõimalust: 1. OTSESED KULUD tegelikud rahalised väljamaksed, N.: tooraine, palgakulu 2. KAUDSED KULUD s.o. alternatiivkulu, mis mõõdab seda, mida firma oleks teeninud oma ressursse kasutades parima alternatiivse kasutusviisi korral. N.: kui firma kasutab tootmiseks oma ressursse (maa või hooned), loobub ta sissetulekust, mille ta oleks teeninud selle ressursi rentimisel või müümisel. Seepärast ongi nimi kaudne, et firma ei pea kellelegi rahalisi väljamakseid tegema. Raamatupidajate kasum nemad arvestavad ainult otseseid kulusid; Majandusteadlaste kasum otsesed kulud + kaudsed kulud
Aeglane rahareform Kiire rahareform rahamass: riigi majanduses ringleva raha hulk laenumaht: riigiasutuste, ettevõtete ja eraisikute laenukohustuste kogumaht intressitase: laenu- ja hoiuseintresside keskmine tase mingil vaadeldaval perioodil vahetuskurss: ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas import - kaupade ja teenuste ostmine välismaalt eksport - kaupade ja teenuste müük välismaale Kaubandusbilanss = eksport import kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis - kui riik impordib rohkem, kui ekspordib kaubandusbilanss ülejäägiga - kui riik ekspordib rohkem kui impordib Maksebilanss koostatakse selleks, et kajastada riigi tehinguid muu maailmaga mingi aja, tavaliselt aasta (ka kuu ja kvartal) jooksul. 11 Maksebilanss sisaldab:
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika.
b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside piiratus, tööjõu piiratus, riikidevaheline sõltuvus. Autarkia- puuduvad välismajandussuhted. Riik peab toetuma oma ressurssidele. Nt Albaania, Islam. VMN vastastikuse majandusabi organisatsioon 1949 VLO varssavi lepingu organisatsioon 1955 2) Majandusloogika liigub sinna, kus soodsamad tingimused. SEOSED:
Tööstusharusisene kaubandus Tööstusharusisene kaubandus tekib, kui riigid vahetavad sarnaseid tooteid Tööstusharusisese kaubanduseni viivad monopolistlik konkurents ja mastaabiefekt Suhtelise eelise abil selgitatakse kaubandust majanduslikult erinevate riikide vahel Tööstusharusisese kaubanduse mudelite abil selgitatakse kaubandust majanduslikult sarnaste riikide vahel Erineva kvaliteediga sarnaste toodete kaubavahetus moodustab vertikaalse tööstusharusisese kaubavahetuse Sarnase kvaliteediga sarnaste toodete kaubavahetus, mis erinevad üksteisest mitmesuguste omaduste poolest, nimetatakse horisontaalseks tööstusharusiseseks kaubavahetuseks Horisontaalne tööstusharusisene kaubandus Horisontaalse tööstusharusisese kaubanduse mudelid lähtuvad tarbija eelistustest o Võimalikult suure valiku nõudlus o Sobivaima valikuvariandi nõudlus
- on oma eesmärkides lõhenenud. · Majanduslik ebastabiilsus finantsiline ebastabiilsus riikides kriisid. Maailama majandus sõltub USA tohutust jooksevkonto defitsiidist. · Rahvusvaheline rivaliteet rahvusvahelisi suhteid ohustab suurriikide rivaliteet. 4 fundamentaalset aspekti: 1) on olemas üks vaieldamatu hegemoon US, 2) prevaleerib arusaamine, et õitsengut ja heaolu genereerib rahumeelne kaubavahetus mitte territoriaalsed vallutused; 3) suurjõud on teatanud pühendumust turumajanduslikule arengule ning rahvusvahelisele ja poliitilisele integratsioonile; 4) globaalsed institutsioonid ja tihe koostöö soodustavad koostöötahet. · Ressursinappus - Rikkust luuakse tootes ja vahetades. Kui pakkumine on fikseeritud ja nõudlus kasvab, siis tarbija on kehvemas olukorras: - kõrge nafta hind;
Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise aste piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 2 Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest
2. Nõudluspoolne fiskaalpoliitika.......................................................................30 4.3. Situatsioonikohase fiskaalpoliitika puudused ja võimalikud alternatiivid........31 4.4. Riigieelarve ...................................................................................................32 4.5. Väljatõrjeefekt ...............................................................................................32 4.6. Ricardo ekvivalentsus ....................................................................................32 4.7. Fiskaalpoliitika multiplikaatorimudelis ..........................................................33 4.8. Fiskaalpoliitika pakkumispoolsed efektid.......................................................33 5. RAHA JA PANGANDUS NING RAHAPOLIITIKA.......................................35 5.1. Raha olemus .......................................
Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu
võimalik kindlaks teha kolme meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod. Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu
80:20 printsiibi mõistmine ning kasutamine õiges suunas võimaldab muuta oma elu, firmat või ka ühiskonda. 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest 1.2.1. Merkantilistid Tänapäeva majandusteaduse areng sai alguse vastuse otsimisest küsimusele, mis on rahvusliku rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust ja kolmandad inimtööd üldse. Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks suunaks peale feodaalset tootmisviisi oli merkantilism (pr. mercantilisme, it. mercante 'kaupmees'). Merkantilism -- majanduspoliitika teoreetiline suund valitses 15--18. sajandil (W. Stafford, Th. Mun, A. Serra jt.). Pidasid rikkuseks raha (kulda, hõbedat). Pooldasid riigi aktiivset sekkumist majandusellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Merkantilismi kõrgperiood langes kokku 8 absoluutse monarhiaga, näiteks Louis XIV väljendas seda nii: "Riik -- see olen mina".
neli kohta, asudes 44. kohal. 3 Inimarenguprobleemid: Tervisenäitajad ehk keskmine eluiga (78. kohal maailmas) 8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? Arengumaade ühisjooned: kultuurilised vastuolud, suhteline vaesus, põllumajanduse suur osakaal SKP-s, primaartoodete eksport, rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon. 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? 1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur; 4)rahvusvaheline kaubandus Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid põllumajanduslik maa ja energiakandjad.
aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). amortisatsioonikulu – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul
· aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine · alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest · ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). · amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks · ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse
annaabi.ee 
