Kordamisküsimused kontrolltööks Teemal RISTISÕJAD 1. Ristisõdade põhjused - ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "Püha sõja" doktriinist - paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla
Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi
Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil
Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal aga enam võimalusi ning see sundis eriti mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Olemasolevad vähesed tõesed ja rohked legenditaolised teated India, IndoHiina, Indoneesia, Hiina ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus küsimus pärast seda, kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli, sest Türgi suurvõim asus kontrollima Musta mere ja Süüria kaudu kaugematesse Idamaadesse suunduvaid kaubateid. Seni olid need sidekanalid olnud Genova kaupmeeste kontrolli all. Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu, ent sellel suunal valitses Veneetsia.
Tsunft- käsitööliste kutseorganisatsioon, millel oli oma põhikiri. Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik.
ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete, kui ka elamute osas. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Pärast Jüriöö ülestõusu 1346 läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud
HANSA LIIT Lisette Sults HANSA LIIT • Ühist poliitikat ajavate Põhja-Euroopa kaubalinnade liit. • Äri ajasid kaupmehed. • Hiilgeagadel kuulus Hansa Liitu umbes 70 suurt ja 100-130 väikelinna. • Eksisteeris 13. sajandi lõpp kuni 17. sajandi lõpuni. TÄHTSAMAD KAUBAD LÄÄNEST ITTA Sool Kangad Heeringas Hõbe TÄHTSAMAD KAUBAD IDAST LÄÄNDE • Vili • Vaha • Lina • Karusnahad HANSA KAUBAKONTORID London Bergen Brüge MIS LINNAD EESTIS KUULUSID HANSA LIITU? Tallinn Tartu Uus-Pärnu Viljandi
Miks Tordesillase leping? Kaubandushuvide kaitsmine, Hispaania ja Portugal. Kolumbus I reis Bahama saared, Kuuba põhjarannik ja Haiti. Bartolomeu Diazi retk Kanaaridelt mööda Aafrika läänerannikut kuni Hea lootuse neemeni (Aafrika lõunatipp). 1650. aastaks suuremad kolooniavaldused Hispaania. Veel kolooniatega riike Portugal, GB, NL ja FRA. 5 maadeavastuste tulemust: Maailmapildi avardamine: Piirkondi hakati koloniseerima | Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus langes | Kauba- ja fondibörs | Hindade revolutsioon | Teadmised kasvasid maailma kohta.
kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. · Avastus, et Maa on kerakujuline Negatiivsed maadeavastuse tulemused · Vallutajad ja kolonistid suhtusid põliselanikesse põhiliselt vaenulikult · Põliselanikud suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle · Põliselanike massiline häving · Nakkushaiguste levik · Orjakaubanduse levik · Rikaste Itaalia kaubalinnade osatähtsuse vähenemine Euroopas 15.saj.-17.saj. alguseni hakkasid toimuma geograafilised avastused ehk suured maadeavastused. Sel ajajärgul kerkisid esile mitmed maadeavastajad. Maadeavastusi võib vaadelda ka kui suurt eksituse rada. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Muutusi toimus veel mitmetes valdkondades.
tavaliselt Väikegildiks. Mõnes linnas oli mitu gildi ja nad kandsid enamasti pühakute nimesid. Kaupmeestegildi nimetati tavaliselt Suurgildiks ja sinna kuulusid ka kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid tegutsesid eraldi, moodustades Mustpeade gildi. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gild, vaid teatud kaupade töötajad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi. 5. Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad 13.-14. Sajandi kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda. Esimene neist oli Vahemeri kui Euroopa ning Idamaade ja Põhja- Aafrika vaheline ühendustee, kus Itaalia kaubalinnad ristisõdade tulemusel araabia ja bütsantsi kaupmehed tagaplaanile tõrjusid. Teine piirkond hõlmas Lääne- ja Põhjamerd, kus initsiatiivi haarasid saksa soost kaupmehed. 1160.
Hansa Liit Hansa Liit · Peamine kaubavahendaja · Asutati 12. sajandil · Alguses oli saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit · Tähtsaim keskus Lübeck · Poliitiliseks organiks hansapäevad (otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne) Kaubavahetus ja kaubateed · ülekaalus oli merekaubandus · tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod Tallinn Visby Lübeck Hamburg Brugge London · idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku · läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle
Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad 13.14. sajandi kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda: 1. Vahemeri 2. Lääne ja Põhjameri 1160. aastatel moodustati kaupmeeste koondis nimega Hansa. 14.16. sajandil ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Hansa edukus osav monopoliseerimine, koge. Lübeck Click to edit Master text styles Second level
8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kaubanduse ja käsitööga, oli tollimaksust vaba, linnakohus mõista kohut. 10. Millised olid linnakodaniku kohustused? Vahiteenistus linnamüüril, linna sõjline kaitse, maksude maksmine, osavõtt linnale vajalikest töödest. 11. Mis on Hansa Liit? Läänemereäärsete kaubalinnade liit. 12. Millised kaubad liikusid idast läände, millised läänest itta? Läänest itta- metalltooted, relvad, vürtsid, sool. Idast läände- mesi, vaha, vili, karusnahad. 13. Nimeta Eesti hansalinnad. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 14. Mõisted. Tsunft- käsitööliste ühendus. Tsunftijänes-tsunftiväline käsitööline Sedööver- meistritöö. Gild- Kaupmeeste ühendus. Suurgild-Rikad ja abielus kaupmehed. Mustpeade gild- vallalised kaupmehed
kohustus anda senjöörile nõu, senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse Feood- ehk lään on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamisks antud kinnisvara. Kes olid rüütlid? Rüütlid pärinesid ülikute suguvõsast. Kõigil rüütlitel polnud lääni. Keskaegne linn Gild- keskajast pärinev kutseorganisatsioon. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Raad- omavalitsusorgan. Hansa Liit- kaubalinnade organisatsioon. Keskaegne kirik Piiskop- on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Klooster- on kirik, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoomete kompleks, kus inimesed elavad. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kirikuõpetaja õpetusest
Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patulunastuskiri Kerjusmungaordu-ordu,liikmed nii mungad ja kerjused Ketser-ristiusust taganeja Saatan-kurjuse kehastus,ingel lutchiver,põrgu valitseja Patt- jumalale meelevastane tegu Reliikvia-pühad säilmed Põrgu-saatana elupaik Seitse vaba kunsti- keskaegsed õppeained,õpiti ülikoolis Alkeemia-teadusharu,valmistada tarkadekivi,metall kullaks
ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja korral. Vana-Liivimaa maahärrad: Harju-Viru maahärraks Taani kuningas
Rae liikme seisus oli eluaegne|Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut|Kaubandus: Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus|Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon|Hansa Liitu ( Põhja- ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu|Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid|Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee|Käsitöölised:Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu)| 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri)|Rikkamaid linnu
valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi avardumine, uute kaubateede kujunemine, uute kaubanduskeskuste esilekerkimine, rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine, uute põllukultuuride levik(kartulm, tomat, oad, kakao, mais jms.), hindade revolutsioon, süüfilis. Olulisemad maadeavastajad. Vasco da Gama – jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni Amerigo Vespucci – tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud „India“ oli tegelikult täiesti uus maailmajagu – Ameerika 1492.a – Kolumbus avastas Ameerika 1519 – 1522 – portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Renessanss ja humanism
sajandi algusest. Umbes samast ajast oli ilmselt kool ka dominiiklaste konvendis, 15. sajandi esimesest poolest alates ka Oleviste kiriku juures. 15. sajandi algul rajati linnast itta birgitiinide ordu klooster (Pirita klooster), mille varemeid tuntakse tänapäevalgi Tallinna keskaegse paearhitektuuri ühe silmapaistvama näitena. Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele
Hoolimata visast vastupanust vallutajaile jäid eestlased kaotajateks. Peamiselt seetõttu, et nende relvastus oli viletsam, kui vallutajatel, ning jõud ei olnud kaugeltki võrdesd. Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vabadus, oma maa ja muistne usk. Saksa feodaalid tungisid Baltimaadesse kuna katoliku kirik tahtis siinsed rahvad ristida. Samuti oli feodaalidel soov saada uusi maid koos talupoegadega. Saksa kaupmehed soovisid baltimaid heade kaubateede ja uute kaubalinnade saamise eesmärgil. Seda kõike ka saadi, seega võib öelda, et Saksa ordu ja sakslased olid Muistses vabadusvõitluses kindlad võitjad. Ka taanlaste huvid olid head kaubateed ja uued valdused. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri- Eesti allutatud
lesega) · teha pidu teistele tsunfti liikmetele · Kaupmehed-jõukad, rikkad · Gildid-kaupmeeste ühendused · Gildi eesmärk oli aidata üksteist, tõrjuda konkurente eemale. · Kaupmeeste ohud-halvad teed, röövlid, · merel laev võis tormiga põhja minna, mereröövlid Kunagi ei pandud kogu oma varandust ühe reisi peale, kauba pealt võeti suuri vaheltkadusid, õnnestunud reisi pealt teeniti palju. Eesti osad linnad kuulusid Saksa kaubalinnade liitu Hansa Liitu.(Tallinn, Viljandi, Uus- Pärnu) · Koged- keskaegsed kaubalaevad · Sisse veeti: sool, luksuskaubad, -kangad, ehted, relvad, heeringad, veini, vürtse, metalle. · Välja veeti: teravilja, kala, karusnahad, lina, hülgerasv, kivid. Linnade välisilme. · Tänavad kitsad · majad lähestikku · probleem kanalisatsiooni puudumine, mustus, puhta vee puudumine · algul peeti linnas loomi, loomad linnast väljas karjamaal, õhtul toodi tagasi
KODUNE TÖÖ 3 1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini.
Keskaegne Eesti linn kasulikum Taanlaste ja sakslaste sissetungi järel 13. sajandil oli vajalik kaubalinnade väljaehitamine ja kindlustamine vallutatud maal. Eesti suuremad linnad on kõik keskaegset päritolu, enamasti rajati nad eestlaste rajatud ja kindlustatud maalinnade kohale. Ka Tallinn oli olemas enne vallutajaid juba 10.11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula.Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt,
hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu uued nakkushaigused süüfilis Tähtsamad maadeavastused: Henrique Meresõitja portugallane, kes asutas maailma esimese meresõidukooli; kogus
kirik ja sellised. Ostustati, et nüüdsest võideltakse ausal teel ja nad pidid ka sõna pidama, kuna muidu polnuks see rüütelik käitumine. Sõjad olid suureks eelduseks, et maailm pürgib paremuse poole, algseks seisukohaks oli ju kristlaste usu pealesurumine, aga selle käigus tekkisid uued suunad ning uued käitumis maneerid. Sellega seoses jäid Jeruusalemma ning Palestiina muhameedlastele. Muudatused toimusid ka kaubateede ümberpaiknemisel ning Itaalia kaubalinnade õitsengu algus. Suurenes aga vastastikune vaen kolme tsivilatsiooni vahel, milleks olid Läänemaailm, Islamimaailm ja Büdsans. Kokkuvõtteks võib öelda, et ristisõjad tõid endaga kaasa nii tapmisi kui ka positiivseid samme. Kaheksandas ristisõjas levis kristlike inimeste seas tõved, mis tõid kaasa surmasid, ning ka kuningas sai sellepärast surma. Ellujäänud kristlased tulid Euroopasse üle.
paremat elu otsima. 11.-12. saj. haarasid linnakodanikud võimu maahärralt enda kätte ning moodustasid raadi. Raad esindas linna ja juhtis selle majandust. Linna ülemkiht oli patristiaat, neile järgnesid bürgerid ehk kodanikud ning kõige madalamal oli alamkiht. Keskaja linnades tegeldi hästi palju kaubandusega. Linn oli eelkõige kaubanduskeskus, kus vahetati kaupa. Paremaks kauplemiseks moodustati Hansa Liit mis oli kaubalinnade organisatsioon. Hiilgeaegadel kuulus Hansa Liitu 70 suurt ja 100-130 väikelinna. Kuigi keskajal elamine oli raske ja vaevaline, said siiski inimesed ilusasti hakkama.
Argo Elken Elu Keskaegses linnas Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oliTallinn, kus elas keskajal umbes 70008000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva,Rakvere, Paide, Viljandi,Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Hansa kaubalinnade liitukuulusidTallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüürm ääras ära linna territooriumi.Väljaspool müüri asusid eeslinnad-agulid,kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitisedolid kirikud,millepüstitamisekskulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid
Eesti linnade sisekorrad Rae ülesanne oli hoolitseda linna sissetulekute eest ehk koguti makse kohtu mõistmine hoolitseda kodanike julgeoleku eest kaitsta linna huve. Soodustada käsitööd ja kaubandust Hoolitseda kirikute,koolide,haigete ning vaesete eest. Kaubandus Keskaja kaubalinnade ühenduseks oli Hansaliit. Eestis kuulusid sinna 4 linna. Tallinn Pärnu Tartu Viljandi Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist, lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale. Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed
linnaõigustesse. Suurem olsa eluks vajalikku toodeti keskaja algul omaenese majapidamises või vahetati kaup kauba vastu. Seoses linnade tekke ja kaubavahetuse elavnemisega kõrgkeskajal vermiti üha enam mitmesuguses vääringus münte ja kaupade eest tasuti ainua rohkem rahas. 12.-13. sajandiltekkisid esimesed pangad. Euroopa kaubandus laienes keskajal märgatavalt. Läänemere ääres kasvas kaupmeeste ühingutest välja võimas kaubalinnade organisatsioon Hansa liit. Eesti linnadest kuulusid Hansa liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Hansa liidu poliitikat reguleeriti ja töötati välja nn hansapäevadel. Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli, Keskajal suhtuti kaupmeestesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha
· Käsitöö muutus keerukamaks, see nõudis rohkem aega ja oskusi. Kuhu tekkisid linnad ? · teede ristumiskohtadesse · sadamate lähedale · laadaplatside juurde · losside, kirikute juurde Linnade tekkimiseks valiti kohad, kus liikus palju rahvast. Seal sai oma kaupa paremini müüa. Enamasti oli linnas 2000 10 000 elanikku. § 15 Elu keskaegses linnas Raad linnavalitsus Rae liikmeteks olid ainult kaupmehed. § 16 Kaubandus ja käsitöö Hansaliit saksa kaubalinnade liit Kaupmeeste liite moodustati sest : · ühiselt kergem oma kaupa kaitsta · seista oma huvide eest · harjutada riske Gild kaupmeeste selts Käsitööliste töökojas töötasid : meister töökoja omanik ja peamine töötaja sell meistri peamine abiline, kes täiendas oma oskusi õpipoiss õppis ametit ja tegi lihtsamaid töid tsunft käsitööliste ühing Millega tsunftid tegelesid ? · kontrollisid kvaliteeti · vaatasid, et kõigil oleks tööd
kaupmehed, kes maitseaineid euroopa kaupmeestele vahendasid mitmesajakordset kasumit. Samal ajal oli see aga ka jõuks, mis XV sajandi II poolel Euroopa meresõitjate pilgud Atlandile pööras. Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda ja muid rikkusi, millest Euroopa suurt puudust tundis. Tõsi, see tõi kaasa mereteede ümberpaiknemise Atlandile ning Vahemereäärsete kaubalinnade hääbumise. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit (alamsaksa k hansa - kamp, selts). Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. XII sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks
Ül. Oli kontrollida tootmist, müüki ja kvaliteeti. Ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Põhimäärus skraa, hierarhia õpipoiss, sell, meister, viimaste seast valiti vanem. Tsunftimeistrile kuulus juhtiv osa. Tsunftijänes-inimene, kes tegeles väljaspool käsitööga. Ühe linna tsunftid moodustasid gildi, mida nim. väikegildiks. Kaupmeeste ühendus suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid Mustpeade gild. KAUBALINNADE LIIDUD: Kaubandus oli koondunud 2te suurde piirkonda: 1.Vahemeri (Euroopa ning Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee), 2.Lääne-ja Põhjameri, kuhu kuulusid saksa kaupmehed. 1160.a moodustasid kaupmeeste koondise-Hansa. Hiljem kujunes sellest kaubalinnade liit. Eestist olid hansalinnade hulgas Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Siiski olid Vahemere kaubalinnad mõjukamad. KÕRG-KESKAJA KULTUUR: TEADUS:Keda huvitas
Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Alguses oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate hansapäevad. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Kaubeldi karusnaha, mee, vahaga, rauaga ja ka viljaga. I ristisõda 1096 - 1099 Islami ajaarvamise algus 622 Lääne-Rooma riigi lõpp 476 IV ristisõda 1201 - 1204 Karl Suur kroonitakse keisriks 800 Keskaja lõpp 1492 Frangi riiki valitseb Karl Suur 768 - 814 Keskaja algus 476 Jeruusalemma vallutamine 1099
Tsunft - Ühingus, millesse koondusid käsitöölised. Igaühel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, tööaega jm. Ülesandeks oli säilitada piiratud arvu meistrite monopol turu üle. Raad – Linna valitsev linnakodanike omavalitsusorgan keskajal. Liikmeteks olid raehärrad, kes olid enamasti jõukamad linnakodanikud. Hansa Liit – Läänemere ääres kujunenud tugev kaubalinnade organisatsioon. 9. Piiskop – Katoliku kiriku ülemvaimulik, kirikupea. Paavst – Rooma piiskop, kirikupea. Paavstid pidasid end Püha Peetruse järglasteks. Klooster - Rajatised, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Tähtsad usu-, haridus- ja kultuurikeskused. Ketser – Katoliku kiriku poolt kuulutati teisitimõtlejad ketseriteks. Neid sunniti oma vaadetest lahti ütlema või vastasel korral määrati talle karistus.
kaugetele merereisidele. Tähtsust omasid ka ristisõjad, mis avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Tagajärgi oli palju ning nii häid kui halbu. Headeks võib lugeda eurooplaste maailmapildi avardumist ja uute kaubateede kujunemist - kui varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere, Põhja- ja Läänemere, siis nüüd üle Atlandi ookeani. Kerkisid esile uued kaubanduskeskused nagu näiteks Amsterdam ja Lissabon ning rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsus vähenes. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele ning Euroopasse levisid uued põllukultuurid: kartul, mais, tomat, kakao jt. Halvemateks muutusteks võib pidada uute nakkushaiguste levikut (näiteks süüfilis, rõiged) ning vallutajate ja kolonistide vaenulikku suhtumist põlisrahvastesse, mis väljendus rüüstamisega, põliselanike orjastamise ja tapmisega, pühakodade ja kunstiteoste hävitamisega
Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsaks ning tähtsaks sai esinemise virtuoossus ja omanäolisus. Kontsertstiil- sai alguse 16. sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb
Talupojad olid maal elavad, põldu harivad inimesed. Enamik talupoegi olid eestlased. 6) Kuidas muutusid eestlaste uskumused peale Muistset vabadusvõitlust? Nad hakkasid uskuma ristiusku. 7) Millised muutused toimusid Eestimaal keskaja jooksul? Lisaks tavalistele inimestele tekkisid ka vaimulikud.Kivist linnused, kaubanduse tõus. 8) Mis oli Hansa Liit? Millised Eesti linnad kuulusid Hansa Liitu? Hansa Liit oli Läänemere äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 9) Kes elasid linnades? Linnades elasid käsitöölised ja kaupmehed. Saksa ülemkiht Mõis ja küla Loe õpikust peatükki 43 ja täida lüngad. Keskajal elasid enamik eestlasi põhiliselt külades. Ridakülas asusid talud üksteise lähedal ridastikku, sumbkülas paiknesid taluõued kindla korrata kobaras koos. Suurim küla Eestis paiknes Lääne-Virumaal, Rakvere lähedal.
Barokkajastu kunst oli väljendusrikas, veidi liialdatud ja teatraalne. Barokkstiil saab alguse arhitektuurist ehk kujutatud kunstist. Järjest enam hakati huvituma muusikute tasest/meisterlikkusest. Barokkajastul tekib virtuooside kultus. Püüti inimest mõjutada emotsionaalselt. Barokk stiil tõi ka muusikasse palju uut. 2). Barokkmuusika uued jooned ja nähtused. Barokkajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ülesanneteks esinemine külalistele, efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust. Vokaalmuusikaga võrdsele kohale tõuseb ka instrumentaalmuusika. Muusikas hakkab esikohal olema üks pea hääl. Teos sai tähtsaks ka bassipartii ehk katkematu teos. Muusika pidi olema tundeküllane ja pingeline, seda annabki edasi meloodia. 3). Barokkmuusika peamised muusikazanrid. Instrumentaalmuusika muutus väga oluliseks. Kontsert-3 osaline teos pillidele. Kontserdi
1.Vürtsid;kallis tollimaks;uudishimu;kullajanu;müüdid pururikastest riikidest;ristiusu levitamine 2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat
*vastlakarneval- tähistati varakevadise paastu algust *müsteeriumid- koomilised etendused, mida etendati nt turuplatsidel, kirikutes 8. Millised olid linnakirjanduse põhilised teemad? Millised on tuntumad teosed? Pilastati inimtüüpe, eri ühiskonnakihte ja elukutsete esindajaid; ,,Rebaseromaan'' 9. Millised olid keskaegse kaubanduse riskid? 10. Mis oli Hansa Liit, milliseid kaupu veeti idast läände, milliseid läänest itta? Hansa liit oli kaubalinnade liit; idast läände viidi karusnahku, mett ja vaha; läänest itta viidi luksuskaubad, Flandria tekstiilitooted ja sool. 11. Kas linnaõhk tegi vabaks? Põhjendage vastust vähemalt 3 näitega Arvan, et linnaõhk tegi vabaks, sest kui talupoeg oli linnas elanud vähemalt aasta, sai ta isiklikult vabaks ning seal ei ,,kuulunud'' talupoeg kellelegi, kelle põldudel ja majapidamises ta pidi töötama. TEADUS JA ÜLIKOOLID KESKAJAL
Nad olid vabastatud ka tollimaksust. Linna kolisid paljud inimesed, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu.Linna valitses Eestis raad, kuid Saksamaal juhtis linnaelu nõukogu. Kaupmeeste ja käsitööliste töö kasvatas linna jõukust. Linnaelanikud pidasid loomi, kapsamaasid.Kuid need maad asusid siiski linna müüridest väljaspool. Kui linn kasvas, siis muutus elamine seal järjest kitsamaks. Majad paiknesid väga lähestikku. Linna keskuseks oli turuplats, selle vastas asus tavaliselt raekoda. Turuplatsil elu kees koguaeg, sest kaubitsejad tegid seal enda tööd
Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Taanlaste ja sakslaste sissetungi järel Eestisse 13. sajandil oli vajalik kaubalinnade väljaehitamine ja kindlustamine vallutatud maal. Eesti suuremad linnad on kõik keskaegset päritolu, enamasti rajati nad eestlaste rajatud ja kindlustatud maalinnade kohale. Ka Tallinn oli olemas enne vallutajaid -- juba 10.11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis
nende edasitoimetamise Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad c) Flandria linnade riidekaubandus: tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gibraltari kaudu d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist) tähtsaim linn oli Lübeck poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahku, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola Novgorodi loodi Hansa kaubakontor 5. Rahavahetajad ja pankurid a) Erinevate müntide hulk tingis nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele b) Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele:
KESKAEGNE LINN KORDAMINE. 1. Mõisted. 1) Bürger – linnakodanik 2) Bürgermeister – linnavanem 3) Linnaõigus – Linnakgukonnale antud eesõigused ja normid 4) Raad – linnavalitsus 5) Raehärra – raei liige 6) Hansa Liit – Läänemere äärsete kaubalinnade liit 7) Gild – kaupmeeste ühendus 8) Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon 9) Skraa – tsunfti põhikiri 10) Seek – haigete ja vaeste varjupaik 2. Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas? 11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk võimaldas paljudel hakata tegelema käsitöö ning kauplemisega. Linnad tekkisid teede äärde. Eelistati
autonoomia. Raad-linna valitseja(kogu) mille suurus sõltus linna suurusest. Gild- kaupmeeste või käsitööliste ühing. Suur gild-kaupmehi ühendanud gild. Mustpeade vennaskond-gild. tsunft - käsitööliste kogu, kuhu kuulusid üheala käsi töölised. Tsunftisundus-käsitööliste kohustus kuuluda tsunfti. Tsunfti jänes ehk vussermeister käsitööline, kes ei kuulunud tsunfti. Skraa - tsunfti põhikiri. Hansa liit-kaubalinnade liit. 11. 1208-1227 muistne vabadusvõitlus1343-1345 Jüriöö ülestõus 1346 - Taani kuningas müüs maha oma valdused 1535 tulivälja õpik nim ,,Katekismus"
ordu kõrgemad ametnikud. 9.-11. Sajand oli Euroopas kriisi aeg, sest sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Põhjast skandinaavlased ehk viikingid, lõunast moslemid, maismaadpidi Aasiast ungarlased. Ristisõjad toimusid 1096-1291. Põhjuseid ristisõdadel oli mitu: 1) et suurendada paavsti autoriteeti, 2) parandada elujärge, 3) kontroll Vahemere kaubanduse üle. Tagajärgedeks oli: 1) paavstluse vastane kriitika kasvas, 2) kuningavõim tugevnes, 3) Itaalia kaubalinnade õitseng, 4) kolme tsivilisatsiooni vastastikune vaen, 5) Araabia teaduse ja tehnika mõju. Ristisõdasi oli kokku 8 tükki. Marta V. 10.B
Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia kaubalinnade kaugkaubandus tegi neist tugevad konkurendid 11.sajandi Bütsantsile ja araabia maailmale. Seega olid keskaegsed linnad eelkõige kaubaduskeskused ning kauplemine etendas linnaelus jumalateenistuse kõrval väga tähtsat rolli. Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis- rahalis suhted olid vähearenenud ja kaupa vahetati kauba vastu. Maa oli jagatud läänideks, mille eesotsas olid vasallid. Valitses feodaalne killustatus
vahel. Ajal, mil Euroopas kujunesid kapitalism ja uus ideoloogia, olid muutused Aasia ning Aafrika traditsioonilises ühiskonnas märksa vähem murrangulised. Juba 16.sajandil algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Eruroopa maadeavastajatele ja hõivajatele tähendasid aga täiendavaid kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Kauplemisest saadav kasum tõi juba keskajal kaasa mitmete kaubalinnade esiletõusu, aga ka tihedama läbikäimise eri maade vahel. Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida- Euroopa vahel. Paljudes Lääne-Euroopa riikides, eriti Inglismaal, oli pärisorjus jäänud kaugele keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis Inglise revolutsiooni ajal viisid kodaniku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid siiski feodaalsuhted, mille raames talupoegkond oli rängalt koormatud feodaalkohustustega
tsunftidesse. Tsunftid ja gildid kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid vastavalt kvaliteedile, määrasid hindu. Inimestel, kes ühingutesse ei kuulnud, oli keelatud toota. Nendesse ühingutesse mitte kuulunud linnaelanikud jäid tavaliselt kodanike hulgast välja. Naturaalmajandus asendus kaubandusega. Enam ei toodetud asju ainult ühe majapidamise tarbeks, vaid osteti sisse kaupu, mida kohapeal ei olnud ning ka vastupidi. Keskajal tekkis kaubalinnade ja kaupmeeste ühendus Hansa liit, mis oli algul ainult saksa kaupmeeste ühendus, kuid hiljem levis üle Euroopa. Hansa liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck. Vahete vahel korraldati ka hansapäevi, mis olid linna esindajate kokkutulek, kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati erinevaid tülisid jne. Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Peamiselt kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad, tegid münte. Müntide väärtus sõltus tema
ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks
annaabi.ee 
