Reformatsioon. · on usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16 saj. · Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliiklikust protestantlikud harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine.
1586 aastal suri Stefan Battory ja troonile tõusis Rootsi kuniga Johann III poeg Sigismund III. 1592 aastal suri ka Johann III ja Rootsi kuningaks sai Sigismund III. Rootsit alitses tema onu Södermanlandi hertsog Karl sel ajal kui teda polnud, aga nende omavaheline suhtlemine teravnse. Poola tahtis läbi Tartu endale alistata Venemaa, kuid enne seda oli vaja Lõuna Eesti taas katoliiklikuks muuta. 1583. hakkasid levitama Tartusse katoliiklikust jesuiidid. jesuiidid- katoliikluse ja paavstivõimu kõige agaramad, kõige paremini organiseeritud ja kõige targemad levitajad. Nad rajasid tartusse oma kollegiumi ja hakkasid andma tipptasemel haridust. Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu töötamine, et katoliiklikust säilitada. 1561. aastal algas Rootsi aeg põhja-eestis. Rootsis sai troonile järgmisena Karl IX , kes oli talurahvasõbralik. Eestimaa ja Rootsi riigi vahel puudus usubarjäär. Mõlemad tunnistasid luterlikku usku.
Õnneks on Eesti nüüd nii NATO-s kui Euroopa Liidus, mis teeb rünnakuohu väiksemaks. Eesti ründamine on vaid hüpoteetiline, kuid sarnane konflikt lääne ja slaavi tsivilisatsiooni vahel toimus 1990-de alguses Balkani poolsaarel. Horvaadid on läänemaailmas, moslemid islami kultuuris ning serblased slaavi kultuuriruumis. Sellest kasvas väga verine sõda ja rahutused pole siiani läbi (näiteks islamiusulise ja kristliku Kosovo lahkulöömine õigeusklikust ja katoliiklikust Serbiast). Maailmas on pidevalt teemaks läänestumine ja moderniseerumine. Meie kultuuris on läänestumine midagi head, mis peab kindlasti juhtuma, mis aitab riigil areneda ning moderniseerumine on läänestumise loomulik osa. On avaldatud arvamust, et need kaks asja on vaid koos, üks ei toimu teiseta. Selle tõttu tõukab islami kultuur endast eemale mitte ainult lääne kultuuri, vaid ka moderniseerumist. Samas on jaapani tsivilisatsioon need kaks lahutada suutnud tegu on modernse
säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu, kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid (independent=iseseisev) nõudsid kogu kirikliku võimu üleandmist kogudusele. Nagu kõik protestandid eitasid puritaanid lõbu,kandsid lihtsaid musti rõivaid,pühendusid töötamisele ja ei kandnud parukat. Kuningas Charles I kiusas taga puritaane,mistõttu paljud neist lahkusid 17.saj. Uus- Meremaale ja Põhja-Ameerikasse.Kuid kui James II tahtis neile ja katoliiklastele
· Martin Luther koostas oma õpetuse kokkuvõttena väikese ja suure katekismuse (ilmusid 1529) · Tõlkis Piibli saksa keelde (ilmus lõplikult 1534). Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele · 1531-1533 kirjutas ta 4 kirja Tallinna magistraadile · Kirikukorralduses kaotas Luther rooma-katoliku hierarhia, vaimulike tsölibaadi, muutis jumalateenistuse rahvakeelseks ja lihtsustas selle talitusi. Reformatsiooni tulemus Katoliiklikust kirikust eraldusid protestantlikud harud Luterlus Kalvinism Anglikaani kirik Viimastest eluaastatest · Lutheri õpetus rajaneb pühakirjal ja lähtub väitest, et inimene ei saa ise oma tegude läbi ennast lunastada, vaid see saab toimuda ainult Jumala armust usu läbi. · Paavst võitles uuenduste vastu ning Lutheri saatus oleks olnud
Salomele tuuakse hõbekandikul Johannese pea. Ekstaasis Salome suudleb Johannese veritsevat pead. Heroodes käsib valvuritel Salome tappa. Salome sureb valvurite kilbilöökide all. Ajaloost Salome" esietendus oli ooperi lavaletoomise raskustest hoolimata rahvusvaheline triumf. Teose kõhedusttekitav atmosfäär ja julm lõpustseen, rääkimata Salome seitsme loori tantsust, tekitasid hirmu tsensuuri ees. Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 muusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada tantsijat. Aga
Quevedo kuulsuse sai kriitikuna, sotsiaalsed ja kodumaa teemad, kritiseeris ka Gongorat, istus pagenduses ja vangis. 18.märts Gongora ja Quevedo 2 hispaania suurt luuletajat, elavad ajastu raskelt läbi. Hispaania riigi allakäigu tajumine Hispaania barokk. John Donne (1572 - 1631) inglane, peened filosoofilised arutused, ei võlunud naisi vaid tahtis arutada, metafüüsiline luule. Väärikast aadlisuguvõsast pärit, katoliiklikust perekonnast. Õppis Oxfordis ja Cambridges. Peale ülikoole rändas Hispaanias ja Itaalias ja õppis õigusteadust Londonis. Ta oli seltskonnainimene, teatraal, teravmeelitseja, kaunite daamide kummardaja. Tema armastus oli maine seal on teravaid nägemusi ja üksikasjalikke tegevusi, tema meelest eksisteeris ainult armastus, tunded kahe inimese vahel. Kasutab selget kõnekeelt (lihtsat). HILISLOOMINGUS ,,Palvused äärmise häda puhul" proosateos, just see teos
Mahlevil on 2-6 osani. Tal on kokku 9 sümfooniat. Ta nimetas on 9. sümfoonia ümber- kantaat sümfoonia ,,Laul maast". Ta tundis, et 9. on kahtlane number, et see ei jääks viimaseks, kuid siiski jäi. Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, see on senikuulmatu kestus. See kestab ligi 1,5 tundi. Seal on tohutu esituskoosseis seda on nimetatud ka tuhande sümfooniaks, sest esinemisel oli 1029 muusikut. See jaotub 2 suureks osaks vastavalt tekstile. 1. osa algab ühest katoliiklikust hümnist ,,Veni, creator spiritus" ( tule looja vaim). Richard Strauss (1864-1949) Saksa helilooja ja dirigent. Sündis Münchenis. 5 aastaselt õppis klaverit, 6 aastaselt komponeeris esimese muusikalise pala. Veel õppinud viiulit ja kompositsiooni. Esimese dirigeerimiskogemuse sai 20 aastaselt Meiningeni sümfooniaorkestrit juhtides. Töötas ka Beriliini ja Viini ooperis, üle poole sajandi tegutses dirigendina. Looming Kirjutanud kõiki zanre peale missa ja oratooriumi
lõpuks on sunnitud nõustuma. Salomele tuuakse hõbekandikul Johannese pea. Ekstaasis Salome suudleb Johannese veritsevat pead. Heroodes käsib valvuritel Salome tappa. Salome sureb valvurite kilbilöökide all. Ajaloost: "Salome" esietendus oli ooperi lavaletoomise raskustest hoolimata rahvusvaheline triumf. Teose kõhedusttekitav atmosfäär ja julm lõpustseen, rääkimata Salome seitsme loori tantsust, tekitasid hirmu tsensuuri ees. Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse 6 Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 muusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada tantsijat
ooperiloojana esmakordselt värvikalt teksti kujutava retsitatiivi ning varsti pärast seda kodunes julge ooperistiil ka Hamburgi passioonides. Sellest näitest võiks otsida ka seletust Mederi fenomenile. Ta lõi ajastu kõige modernsemas stiilis, mille eest kultuuriliselt kapseldunud Saksamaa end üldiselt kaitses. Läbi lüüa võis selles laadis kas kõige avatumas suurlinnas, nagu Hamburg, või siis ääremaal. Sama lugu on Saksamaal ooperiga: anroli pärit katoliiklikust Euroopast ja XVII sajandil lisaks veel eriliselt seotud jesuiitide haridus süsteemiga. Seepärast olid pärast Kolme kümne aastast sõda Saksamaa protestantlikes linnades seda laadi etendused tihti lausa seadusega keelatud. Vahemikus 1660 1675 tõendavad arhiividokumendid küll mitme saksakeelse ooperi ettekandeid õukondades, ent päriselt sündis saksakeelne ooper koos esimese ooperimajaga alles 1678. aastal Hamburgis. Ning 1680. aastal Tallinnas, kuigi ka siin kohtas Mederi teos
2. 1553-1558 MARY I püüdis taastada katoliiklust 3. ELISABETH I ( 1558-1603) o Anglikaani kiriku taastamine o 1588 Võitmatu armaada: Hispaania võitlus Inglismaaga ülemvõimu pärast merel. Lõppes Inglismaa võiduga. o Kirjanduse õitseaeg ( Shakespeare) 4. Puritaanid o Eesmärk viia reformatsiooni Inglismaal lõpule o Puhastada anglikaani kirik katoliiklikust toredusest o Elustiil: tõsised, töökad, askeetlikud, elurõõmu eitamine.. o Äärmuslikud suunad: Independid, presbüterlased.. o Kiusati taga( põgenesid nt Ameerikasse, Sveitsi) 17.saj · 1603-1625 JAMES I · 1625-1649 CHARLES I · 1642-1649 KODUSÕDA o 1640 a Sotimaal puhkes mäss, kuninga ebaedu ja suur rahapuudus. o Muud ei jäänud üle, kui parlament kokku kutsuda, et see kehtestaks raha saamiseks uued maksud
• - Saksa ekspansioon suundus itta ja selleavalduseks oli orduriigi loomine, millega Euroopa idapiir kinnistus Narva jõel . • Tanlastel, norralastel ja rootslastel õnnestus Euroopaga liituda, et neid oleks vallutatud - Soome hõlmati Euroopasse rootslaste poolt - Sageli käibisid sõnd „ladina“ ja „frangi“ sünonüümidena. - Rahvusvahelist suhtluskeelt nimetatakse tänini lingua-franca - Ladinakeelsest ja katoliiklikust Euroopast idas asus kreekakeelne õigeuslik maailm, mille kultuuriliseks ja poliitiliseks keskuseks oli Bütsants - Õigeusklikku maailma kuulusid peale Kreeka ja Venemaa veel Balkani maad, samuti mitmeid Aasia piirkondi - Need kaks jõudu põrkasid kokku muu hulgas Eestis ja Lätis, mida püüdsid endaga liita nii õigeusklik kui ka katoliiklik maailm - 14.saj lõpus võtsid ristiusu viimasena vastu ka Leedu valitsejad Sisekolonisatsioon • Euroopa mitte üksnes ei laienenud, vaid ka
Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused nendes kasutati lisaks tavapärastele muusikanumbritele pantomiimi. Suurmoeks oli nn.semiooper (lad.k semi = pool), selles kasutati kõnetekste. Üks esimesi selles stiilis teoseid oli John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) 6. BAROKK SAKSAMAAL 16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid. Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks. 7. BAROKK ITAALIAS 7.1.Loe teksti. Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil haritlaste ringis Camerata. Esimene ooper etendati1597. aastal Firenzes. See oli Jacopo Peri ,,Daphne". Laulmisstiiliks oli ooperites algselt kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv.
mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel. Paljud surid, paljud pagesid Saksamaale. Tekkis Euroopa esimene vabariik Holland. Reformatsiooni tulemused: 1) Ristiusu lõhenemine 2) Euroopa usuline lõhenemine 3) 1555 Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. Katoliiklikust kirikust eraldusid protestantlikud harud. Nt. kalvinism ( Johann Calvini rahatud protestantlik usuvool, luterlus ja anglikaani kirik. Predestinatsioon J. Calvini arusaam jumalikust ettemääratlusest. Ühed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Võitmatu Armaada Felipe II saatis Inglismaale 130 laevast koosneva Võitmatu Armaada, hispaanlased jäid aga inglastele alla. 30. aastane sõda toimus, katoliiklaste ja protestantide vahel 1618 1648. Lisaks taheti uusi territooriume vallutada
muusikuid saadeti Pariisi õppima. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused., nendes kasutati lisaks tavapärastele muusikanumbritele pantomiimi . Suurmoeks oli nn.semiooper (lad.k semi = pool), selles kasutati kõnetekste. Üks esimesi selles stiilis teoseid oli John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) 6. BAROKK SAKSAMAAL 16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid. Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks. 7. BAROKK ITAALIAS 7.1.Loe teksti. Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil haritlaste ringis Camerata. Esimene ooper etendati1597. aastal Firenzes. See oli Jacopo Peri ,,Daphne". Laulmisstiiliks oli ooperites algselt kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv.
VANA MAAILM:tekkisid kauba- ja fondibörs,hindade revolutsioon,laevaehitus ja navigatsioon,avardus maailmapilt(geograafia,zooloogia,botaanika,etnoloogia),mais,maapähkel,kakao,küüslauk,kartul,tomat,tubakas,uba,kalkun(saksa hani),süüfilis. REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON. REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16,saj; tulemusena eraldusid katoliiklikust kirikust protestantlikud harud NT luterlus,kalvinism,anglikaani kirik;PÕHJUSED riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt,vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust,katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Martin Luther(1483-1546)oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon, TEMA VAATED:usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel,õndsaks saab ainult usu kaudu selleks ei ole vaja kirikut ja
Näiteks saavad oma haigusele seal leevendust hingamisvaegustega inimesed, nahahaigustega inimesed. (http://en.wikipedia.org/wiki/Dead_Sea ) Joonis 4: Surnumere kallas (www.google.com pildiotsing, märksõna Surnumeri) Nimi Surnumeri võeti kasutusele alles pärast kristluse levikut. Enne seda oli järvel mitu nime, näiteks Haisev järv. Hoolimata kliimast on inimesed selle veekogu ääres elanud tuhandeid aastaid ning katoliiklikust perioodist alates oskavad nad kasutada selle ala eeliseid. Kagu- Idas Punane meri oli samuti tekkinud Aafrika rifiorgu, aga merevesi ei saanud voolata veel põhjapoolsemasse murrangusse. Liiv ja setted olid selle oru läbipääsmatuks muutnud. 3 000 000 aastat tagasi oli oru põhjapoolne osa veel Vahemerega ühendatud Galilea väinaga ja piklik mereharu moodustas Tiberi järvega ühtse kaldajoone, mis oli sai alguse Vahemerest.
oliiviõlil, millele on lisatud 39-57 aromaatset ainet. Katoliiklased on kasutanud võidmist ristimise, leeri, haiguste tõrje, piiskoppide või preestrite ordinatsiooni, kirikute, altarite, tornide ja kellade pühitsemise puhul. Maarja Magdaleena võidis Jeesust nardiõliga ja tema surnukeha võiti enne matmist aaloe ja mürriga. Samuti käisid Jeesuse jüngrid kodust kodusse suitsutades kurje vaime välja ajades ning võides tõbiseid ravides. Peale reformatsiooni kui katoliiklikust ja õigeusklikust kirikust hakkasid killustuma pisemad usulahud, kadus see tava paljudel lahkulöönud traditsioonidel. Tänapäeval kasutatakse lõhnarohte ortodoksi, katoliku ning osades anglikaani kirikuis. Katoliku kirikutes on peamiseks lõhnarohu kasutamise kriteeriumiks, et rohi sümboliseeriks Kristuse pühadust, täpne retsept ei ole oluline, kuid ristiusule omaseks peetakse viirukit (sümb vaimset
kitsas trepp kiriku võlvidele. Võlvidepealne täitis hädaohu korral redupaiga ülesandeid. Pilt nr. 2 Haapsalu piiskopplinnus Haapsalu toomkirik oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal, kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium - toomkapiitel. Liivi sõja ajal (1558-1583) läks Eestimaa luterliku Rootsi riigi valdusse. Siis sai Saare-Lääne piiskopkonna katoliiklikust toomkirikust luterlik kogudusekirik ja toomkirikut hakati nimetama lossikirikuks. 1625. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf Haapsalu linna, linnuse ja ümbruskonna maad krahv Jacob De la Gardie'le. De la Gardie'del oli kavas Haapsalu linnus renoveerida. Kuigi suurem osa plaanidest jäi teostamata, suudeti kirik siiski korda seada. Kirikusse ehitati ka orel ja valmistati uus altar. Sellest ajajärgust on pärit ristimiskabelis asuv, 1634.
Aadlike vastuseisu tõttu ellu viia ei õnnestunud. Lihtrahva olukord tema valitsusajal tegelikult halvenes. Pärisorjust ei kaotatud ja karistusi karmistati. Positiivsena võib nimetada trüki- ja sõnavabaduse kehtestamist. Tugevaim valdkond oli välispoliitika. Sõdis palju ja muutis Venemaa Euroopa suurimaks riigiks. Hispaania Carlos III 18. saj valgustatud absolutism. Reaalselt valitses riiki tema nõunik Pedro Armando. Kujunes idee, et protestantliku usuga riik areneb katoliiklikust kiiremini. Alustati võitlust katoliku kiriku ja jesuiitide vastu. Katoliikluse mõju vähendamiseks hakati tasuta toitu jagama, lõpetati nõia protsessid ja loodi riiklik hoolekanne. Veel rajati manufaktuure ja head maanteed kaubanduse arenguks. Sellest hoolimata soovis rahvas katoliiklust ja jesuiite tagasi. Rootsi Gustav III 1771- 1792 valgustatud absolutism. Elas pikalt Pariisis, oli hea haridusega,
ka Viinis, mängides oma rolli kulisside taga. Prantsusmaad, "viiendat" suurriiki, esindas välisminister CharlesMaurice de TalleyrandPérigord, samuti täievoliline minister Dalbergi hertsog. Elulood: Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, MetternichWinneburgBeilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773Koblenz 11. juuni 1859 Viin) oli Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler (1821 1848). Metternich pärines Vestfaali katoliiklikust perekonnast ning tegi juba 18. sajandi lõpul diplomaatilist karjääri ning resideeris 1801 Dresdenis (Saksimaapealinnas), 1803 juba Berliinis. 1806, kui SaksaRooma riik kadus, asus Metternich tööle aga Austria keisri alluvana. 1808 määrati ta Austria välisministriks. Metternich sai Austria poliitika peamiseks suunajaks 1809. aastal, peale seda, kui riik oli Napoleon Ilt rängalt lüüa saanud. Metternich suutis prantslaste keisri lepitada, aidates temaga naita Austria
Renessanss järgnes keskajale. · Humanism renessanssliku maailmavaate keskmeks oli humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesetes hakati enam hindama isiklikke omadusi, varem hinnati päritolu. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostas end edukalt ja iseseisvalt. Tähtsaks muutus isikuvabadus. · Reformatsioon reformatsioon e. usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil. Selle tulemusena eraldusid katoliiklikust kirikust protestantlikud harud nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Põhjused: 1) ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla 2) vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 3) indulgentside e patulunastuskirjade müük, millega rahastati kirikut 4) kirik pidi olema lihtne, odav ning emakeelne, et kõik saaks kirikus käia ning aru saada
Tema elu sündmuste kujutamine kunstis aga kujuneb kristliku kiriku traditsioonidele vastavalt. Piltide kultuslike tavade pärast omistatakse temale atribuudid, et mitte teda teiste pühakutega segamini ajada. Põhiliste kristlike suundade, ehk rooma katiku ja õigeusu kiriku piltide kujutamise viis erineb, kuid teemad on ühesugused. Alates sünnist kuni surmani, kõik sündmused Ristija Johannese elust, kujutavad nii katoliku kirik kui ka õigeusu kirik. Protestantlik usk erineb rooma katoliiklikust kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld, patuta eostumist, Maarja kehalist taevasseminekut ja pühakute eespalveid. Seega ei asetata protestantlikus kirikus Ristija Johannest Maarja kõrvale. Neitsi Maarja protestantlikus kirikus polegi pühak. Ta oli reaalne inimene, nagu Ristija Johannes. Ta oli Jeesuse ema, kuid ta suri nagu ka kõik teised inimesed. Peale seda, et ta oli Jeesuse ema, ei erinenud ta millegi poolest 24 F.Büttner, A
Küprose keisriks. 1191. aastal oli Inglismaalt pärit sõdalaste kuningas Richard teel Pühale Maale, kuid ta peatus Küprosel. Seal kukutas keisri ja jättis maha sõdalasi, et saar alistada. Hiljem aga otsustas Richard Küpros maha müüa templirüütlitele, sest see saar ei toonud talle midagi muud kui tüli. Templirüütlid suutsid maha suruda kohalike ülestõuse, kuid ei möödunud kuigi palju aega, kui nad pidid kontrolli Küprosee üle loovutama prantsuse katoliiklikust valitsejatesoost pärit aadlimehele. Saarel algas Prantsusmaa okupatsioon, mis kehtestas Küprose kuningariigi. Riigi ametlikuks religiooniks kuulutati katoliiklus. Türgi impeerium jätkas võitlust Küprose pärast ja 82 aastat hiljem suutsid nad saare uuesti okupeerida. 2 2. RIIK 2.1. Küpros Küpros asetseb Vahemeres ning loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. See on suuruselt
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi.
Ema Teresa Tallinn Sissejuhatus See oli 70-ndate aastate alguses. Üks vanem naine katoliiklikust nunnaordust palus kubernerilt Etioopias haigla ehitamiseks tükikest maad. ,,Kas te siis ei tea, et meil käib siin revolutsioon? Kes praegu niisuguste asjade pärast muretseb?" selgitas kuberner naisele ülalt alla vaadates. ,,Jah," vastas naine kartmatult, ,,mina olen ka revolutsionäär. Aga minu revolutsiooni algatajaks on Jumal ja see seisneb armastuses." Naine sai maad ning võis rajada haigla. Kes oli see väike lihtne, peaaegu eatu näoga naine? Kahtlemata oli ta 20. sajandi
majandussüsteemi tekkimine ja arenemine, linnakodanluse kujunemine ning võitlus oma vabaduse ja poliitilise võimu eest. 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuuri traditsioon, puhkesid õitsele mitmed suured ja rikkad linnad. Kaubandusele, eriti kaugkaubandusele Idamaadega olid oma rikkuse eest tänu võlgu Veneetsia ja Genova; Firenze tähtsaimateks majandusharudeks olid pangandus ja tööstus. Roomas asus paavst, kes kogus makse kogu katoliiklikust maailmast. Palverändurid olid samuti üheks oluliseks sissetulekuallikaks roomlastele. Ka mitmed väiksemad Itaalia linnad rikastusid tänu tööstusele ja kaubandusele. Itaalia linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline võim. Selle aja Euroopas täiesti erandliku nähtusena valitsesid siinsed linlased mitte ainult oma linna, vaid ka seda ümbritseva maaala üle. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vana-Kreeka poliseid
õnnetu elu. Ühe teate järgi Tarvastu kihelkonnast sai tütarlaps oma nime ristiemalt ja poiss ristiisalt. (Valk 2009) Nagu näha, taotleti kindla nime andmisega sageli seda, et laps noorelt ei sureks, vaid elaks kaua. Enamasti pidi selle kindlustama vanema nimi, kuid ühe Kaarma kihelkonnast pärineva kirjapaneku järgi tagasid ka piiblinimed Aadam ja Eeva lapsele pika elu. Sama on uskunud ka lutsid ning ilmselt pärineb see vanast katoliiklikust traditsioonist (näit. Poolas on need nimed laialt levinud; samuti tundsid uskumust sakslased). Ühes teates on peetud vajalikuks rõhutada järgmist: Ühel paaril ei tohi mitte kaks ühenimelist last olla: ainult üks neist saab sarnasel korral taeva raamatusse kirjutatud. (Ibid) 2.2.1.2. Ühe pere lapsed said ühe nime Meile tundub iseenesestmõistetav, et samade vanemate lastest saab igaüks erineva nime, kuid
c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1. Puritarism kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju. a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru. · Iseloomult vaikivad ja sünged. · Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud. · Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng.
Mäluproblemaatikaga tuuakse sisse mineviku, mälu usaldusväärsuse ja muutlikkuse teema jne. Õnnepalul mälu metafooriks angerjas kala, mis pidevalt muudab oma kuju. Kõik need teemad, mis mainitud said (Lääs-Ida, kehalisus, mälu), leiab ka teistest mainitud romaanidest (,,Hind", ,,Printsess"). Nimetatud kahes on veel lisaks ka religiooni teema, mida ,,Piiririigis" niiväga pole. Üks kriitik on öelnud, et Piiririik on kirjutatud protestantlikust ilmavaatest lähtudes, Hind katoliiklikust ning Printsess vene õigeusust. Religiooni diskursus, religioossete sõnade kasutamine paistab nendes romaanides silma. Veel üks asi, mis kõiki neid raamatuid läbib: toimub mingi kuritegu või näeme seal tahet tappa või on üks või teine tegelane seotud mingi süüga. Süütunde analüüsi kaasatakse ka religioossed arusaamad kuriteost ja süüst. Loodus olulisem ruum kui kultuuriline ümber või linn. Peatähtis pole siiski loodus ise, vaid
Ainult maailmavaade defineerib neid. Maailmavaade võib ühendada ka väiksema kokkupuutega kultuure. näiteks kristliku kultuurikandjad- perekonna organiseerimise süsteem. Nt agnostikust kristlane võib väiksema künnise tagant mõista praktiseerivat kristlast, kui agnostikust moslem ei saa kristlasega nii hästi läbi. nt. Bunuel rezisöör, oli küll väga ateistlik, kuid tema filmid on väga läbi põiminud katoliiklikust kultuurist. · poliitiline korraldus: katoliiklike riikide korraldus on üksteisele lähemal. diktaatoritega riigid ja nende kodanikud saavad üksteisest paremini aru. · sotsiaalsed eelarvamused: rassistlikud eelarvamused ühendavad inimesi üle formaalsete kultuuri piiride ja lasevad üksteisega paremini suhelda, kui nendega kellele teised eelarvamused ja selle läbi nö piiri taga.
Vähendas talurahva maksukoormust. Kehtestas usuvabaduse. Keelas piinamised. Soodustas kultuuri ja teaduse arengut. Suured vabadused tekitasid kõrgkihis opositsiooni. Ka rahva hulgas hakkas kuninga populaarsus langema (nt: liiga suured kulutused õukonnale ja armukestele. Viina monopol. 1792a tulistas üks aadlik maskiballil kuningat selga. Hispaania Valgustatud absulutismi esindas carlos 3.mas. oluline roll oli tema nõunikul pedro aranda. Levis idee edt protestantliku usuga riik areneb katoliiklikust kiiremini. Seega alustati võitlust katoliku kiriku ja jesuiitide vastu. Rahvameelsuse murdmiseks hakati tasuta suppi jagama. Loodi riiklik hoolekanne. Lõpetati nõiaprotsessid. Rajati manufaktuurid ja head teed kaubanduse arenguks. Kuridegevuse vähendamiseks keelati pikad mantlid, ja kohustati linntänavaid valgustama. Sellest hoolimata soovis rahvas jesuiite tagasi. Uus aasta!
positiivsetest teadustest. * Kultuuriliselt on sel ajal mõjukaks realism, romantism ja klassitsism. -) Eelkõige oli üheksateistkümnes sajand inseneride sajand. * Positivism on teiste sõnadega teadususk. * Selle ajastu progress on teadused, tunne et kõik on võimalik. On tunne, et sõda ei tule, kõik on haritud ja moraalsed, kõik lheb aina paremaks. Auguste Comte * Auguste Comte (1798-1857) prantslane, kes oli pärit rangest katoliiklikust perekonnast, õppides polütehnilises ülikoolis ja saades hea hariduse matemaatikas ja teadustes. -) Filosoofiat seal ei õpetatud. * 1822 ,,Hädavajalike teaduslike tööde plaan selleks, et reorganiseerida ühiskonda" * 1824 ,,Positiivse filosoofia süsteem" * Pärast neid teoseid ta haigestub, satub vaimuhaiglasse ja ähvardab end ära tappa. -) Kaotas koha õppejõuna Pariisi polütehnikaülikoolis, kuid annab elu lõpuni eratunde matemaatikas.
räägitakse pikemalt Tartust, Viljandist, Otepääst – nende linnade lugudele pannakse kroonikas algus. Kroonikas mainitakse ka külasid või veel väiksemaid kohti. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Keskne tegelane on piiskop. Kroonikas puudutatud ajastu on tänapäevakultuuri, massikultuuri aines, nt Metsatöll. Henrik lähtub katoliiklikust mõtteviisist. Kroonika on kirjutatud ladina keeles. Kroonikad edastavad andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma “Liivimaa kroonikas” eestlaste alistamisest ja ristimisest 13.saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Henricus de Lettis on korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keelte mõistjana on
annaabi.ee 
