Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasvatuspõhimõtted ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
äärmus, vabakasvatus, karistus, ajastule, muutuma, tuleme, käitumiskultuur, meiega, suuremal, piire, küsima, kasvatades, vastaks, karmid, rangem, ranged, hindavad, järeltulijad, esiplaanil, kasvatusele, lastelt, indigo, kristall, karistada, selliselt, arvutid, mängima, niimoodi, toetavad, tahtmataseaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973)
keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste
mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida). Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad tervikteemad kergesti segapuntra, kui neid mingi suunava taustsüsteemi alusel ei korrastata. Dearden (1976) heitis ette ka seda, et informaalse kooli teoreetiliseks aluseks võeti psühholoogia ja sotsioloogia, mitte aga pedagoogika. Laps ei ole nagu taim, mida kastetakse, toetatakse ja väetatakse. Vabakooli liikumine Free Schoolmovement sündis Ameerika Ühendriikides õpetajate ja lastevanemate koostöös.
tema enese pärast, vaid et teda armastatakse ainult sellepärast, et ta meeldib, et teda kokkuvõttes üldsegi ei armastata, vaid et teda käsutatakse. Pole mingi ime, et me kõik, nii lapsed kui ka täiskasvanud, hoiame kramplikult kinni emalikust armastusest. Enamikul lastest on piisavalt õnne emaarmastust kogeda (millises ulatuses, seda arutame hiljem). Täiskasvanute puhul on seda igatsust märksa raskem täita (ibid.). Suhted isaga on hoopis erinevad. Ema on kodu, kust me tuleme: ta on loodus, pinnas, ookean; isa ei kujuta endast sellist looduslikku keskkonda. Tal on lapsega selle esimestel eluaastatel lõdvad sidemed ning tema tähtsust lapsele ei saa ema omaga sel varasel perioodil võrreldagi. Isa ei kujuta endast küll looduslikku maailma, ent ta kannab endas inimeksistentsi teist poolust: mõttemaailma, inimese loodud asjade maailma, õigust ja korda, enesevalitsust, rändamist, julgeid ettevõtmisi
Abielu puhul sõlmiti abieluleping (märgiti naise kaasavara suurus). Lastel olid kindlad õigused. Isad ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta. Isa pidi vastutama poegade eest ja õpetama neile selgeks käsitöö. Austus isa vastu oli üldine nõue ja sellest üle astumine karmilt karistatav. Kindlaid käitumisreegleid õpetati lastele juba maast madalast. Vanemad sisendasid varakult lastele, et vale käitumise eest ootab inimest jumalate karistus. Eristati eksimusi usu, õiguse ja kõlbluse valdkonnas.. KIRJUTAJA INIMENE Ühiskond oli mehekeskne. Naine allus mehele, kuulas ta sõna. Perekond elas omaette majas. Egiptlased armastasid lapsi ja pidasid lasterikkust perekonna õnnistuseks. Muidugi oodati esiklapseks poega. Ent mõlemast soost lapsed olid vanematele armsad. Nime pani lapsele isa. Nimed olid seotud jumalate nimedega. Laste mängud ja lelud olid sarnased teiste rahvaste omadega (pallid, vurrid, rõngad, nukud,
vastastikuiseid järeleandmisi tehes, on siiski tülisid, kus kasutatakse ka agressiivsust: tülid lahendatakse karjumise ja/või füüsilise vägivalla abil. Ja sellistel juhtudel ei maksa imestada, kust laps on oma agressiivse käitumise teiste kaaslaste vastu pärinud. Paljud lapsed peavad omapead kodus olema, sest vanemad käiavd tööl ja neil pole laste jaoks aega. Üksi olles tulevad ette eksimused, kuna puudub vanemate valvas silm, millele järgneb karistus halva hinde, kaotatud asjade, koolist puudumise, saadud märkuse ja kodutööde tegemata jätmise eest. Karistused on sageli liiga ranged ja seetõttu hakkavad lapsed petma ja valetama. Sageli kasutavad vanemad karistusena seda, mida nad ise lapsepõlves enim kartsid, endale teadvustamata, et nende lapse jaoks on see karistus samuti hirmuäratav. (Ibid, 42-43) 2.3. Kodu lapse toetajana Lastekasvatuses on olulisel kohal eeskuju ja läbi selle kasvatamine.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Z61.6 Probleemid seoses väidetava füüsilise vägivallaga lapsepõlves Z61.7 Hirmuelamised lapsepõlves Füüsiline ja vaimne vägivald Füüsiline vägivald 4 Lapse vastu suunatud füüsiline vägivald ilmneb mitmes vormis. Sellesse kuuluvad nn. kasvatuslikud meetmed, kehaline karistus, mida mõned rahvad veel praegugi õigustatuks peavad. Soomes on kehaline karistamine seadusega keelatud. Kehalise karistuse vormid varieeruvad otsaette nipsu laskmisest rihmagapeksmiseni. Peale selle nn. kasvatusliku vägivalla esineb mitmesugust muud laste või noorte vastu suunatud vägivalda, nagu käega või kõva esemega löömine, viskamine või maha pillamine, põletamine või lämmatamine. Vigastuste päritolu ei saa sel juhul seletada õnnetusega. Vigastuse iseloomu ja selle tekkimise
struktuure vöistkondade, klubide jms. näol. Seega iseloomustab sporti organiseeritus, piirkondade vaheline ja sisene vöistlussüsteem ja kindlad reeglid (seadusandlus). See välistab selliste iseformeerunud sotsiaalsete struktuuride, mis tegutsevad ilma kindlate sotsiaalsete reegliteta, nagu laste meelehutuslik sportimine ja mängimine, kuulumise spordi organisatsioonilise vormi alla. 5. Spordi reeglid. Spordiga seotud tegevused on vähemal vöi suuremal määral seotud reeglitega. 6. Eetilised väärtused. Sellised väärtused nagu osavötjate heaolu, ebavördsuse puudumine, vöistkonna vaim ja fairplay on spordiga seotud eetilised väärtused mida suurema osa sportlaste poolt tunnustatakse. Et need väärtused on töesti spordis olulised, vöime kergesti märgata nende ignoreerimist mitmetes mängudes ja tegevustes. "Show
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata. 1) Sünd 1,5 aastat, usaldus ja usaldamatus. Laps hindab keskkonna sõbralikkust, kui on saanud piisavalt hoolt ja hellitust, kriis ületatakse. See etapp on identsuse vundament. 2) 1,5 3 aastat, autonoomsus ja häbi, ebakindlus, kahtlus. Lapsed testivad oma piire. Kui saavad õiges olukorras iseseisvust ja suunamist, saavutatakse iseseisvus. Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas. 3) 3 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
arvates vôrrelda vôi hinnata endid mingite objektiivsete standardite alusel nagu nt testid ja hinded. Kuid tihtipeale ei ole meil sellist objektiivset standardit käepärast. Seetôttu peavad inimesed endid hindama vôrdluse alusel teiste inimestega. Teisiti öeldes võrdleme me endid sotsiaalse tegelikkusega (Goethals 1986). Oluline küsimus seisneb siin selles, kellega end vôrreldakse. Tavaliselt vôrreldakse end sarnaste teistega. Sarnased teised on need inimesed, kes on meiega enam-vähem vôrdsed konkreetse tunnuse, näitaja, vöime osas. Seega, kui inimesed ei ole oma vôimetes kindlad, siis nad vôrdlevad end teiste endale sarnaste inimestega. Kuid môningatel juhtudel vôrreldakse end ka meist erinevate inimestega. Nt kui inimese mina-pildis mängib olulist rolli sugu, siis ta vôrdleb end oma soo esindajatega ja seda ka siis kui vaadeldaval vôimel ei ole mingit pistmist sooga. Nad arvavad, et samast soost isikud on nende kôige suuremad vôistlejad.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
vaatan natukese aja pärast, kuidas sul läheb,“ lõpetab õpetaja ja pilgutab silma. Ta jalutab eemale, ta ei pea üksnes distsiplineerima, vaid võitma.] andes Bradley’le hoomamisaega. Tema hääletoon ja käitumisviis annavad märku, et ta on teadlik Bradley „vältimismängust“, kuid on kindel, et poiss saab, mis vaja ja alustab ka tööd. Ta tuleb Õpilane: „Häh, huvitav miks teised õpetajad ei õienda meiega sellise asja pärast?“ tunni ajal natuke hiljem tagasi Bradley’ga vestlema (tunni iseseisva õppimise faasis), et taastada Õpetaja: „Kellega sa omast arust räägid? Võta need kohe ära või sa jääd peale tunde!“ keskendumine ja kontrollida töö edenemist ning pakkuda talle mõningast julgustust ja toetust. Selline lugu juhtus; seda juhtub ikka veel
kõike teaduslikult. Oleme end programmeerinud. Aga ütle, et sa ei taha sellega ühi- neda, et ei võta seda vastu, et ei taha olla osa sellest grupist, et tahad midagi muud. A: Ja mul õnnestub? D: Muidugi, rohkem kui õnnestub! Sa lood uue mõttevormi-energia, millega saavad liituda kõik, kes tahavad soovida, kes tahavad mõista. A: Aga kuidas ma saan neid mõistma panna? D: Pakun kõigile, kes loevad seda raamatut, ühineda meiega igal pühapäeval kell 22:30 uuele mõttevormile-energiale, mis räägib sellest, et inimene on surematu. Ta sünnib, küpseb ja jääbki nii. Tugevana, tervena, täis energiat. A: Kuid see viib ülerahvastumisele? Juurde sünnib ju lõputu arv uusi inimesi. D: Ära muretse, kõik on korraldatud. Hingede arv ei saa ületada Maatriksis kehtes- tatut. Seda ei saa juhtuda. A: Aga kui keegi ei sure kuid tahab sellelt planeedilt lahkuda? D: Seda otsustab igaüks ise. A: Hästi, proovime.
3. Kirekurjategijad- kurjategijad mõne oma kire tõttu 6.küsimus Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine 19.sajandi lõpul Uus elavnemine ehk nn kriminaalpsühholoogia taassünd leidis asset 19.sajandi teasel poolel,mil loodusteadlased ja meedikud hakkasid julgemalt käsitlema juura sfääri kuuluvaid probleeme.Kuritegevuse küsimustega tegelesid vaadeldaval perioodil mitmed väljapaistvad psühhiaatrid,nt R.Krafft-Ebbing,R.Sommer.Sel ajal hakkasid eri teadused suuremal määral omavahel põimuma,mis oli samuti kriminaalpsühholoogiale soodne.Juristid hakkasid julgemini tegelema seni arstide poolt peetud probleemidega.Kõige olulisemaks kriminaalpsühholoogiaalaseks teoseks sellest perioodist on Saksa juristi Hans Grossi(1847- 1915) "Kriminaalpsühholoogia"(1898),kus autor defineeris kriminaalpsühholoogiat: "KP on rakenduspsühholoogia haru,mis tegeleb kõigi hingeliste aspektidega,mis kuritegude avastamisel ja uurimisel kõne alla tulevad"
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
5) Hälvikusse suhtutakse kui inimesse, kes oma eesmärkide nimel on otsustanud teiste õigusi rikkuda. 6) Inimene normaliseerub, kui tekitada neile kannatusi proportsioonis saadud naudingutega. 7) Eesmärgiks on süüdlases teiste huvidega arvestamise motiivi tugevdamine. Sellele teooriale tugineb avalik arvamus, et kuritegevust on võimalik vähendada ainult karistuse kandmisega. Naudingut saadakse 1 ühik, sellele peab vastama kannatus (formaalne karistus, millele lisandub moraalne karistus). Kannatuste 1 ühik korrutatakse aga vahelejäämise tõenäosusega ja riskiprotsendiga ja karistuse lähedusega jne. Probleeme tekitab antud lähenemisviisi puhul küsimus, et mida mõista naudingu ja kannatuste proportsionaalsuse all. Esmapilgul tundub, et vahekord peaks olema 1:1, kuid sinna ette tuleb lisada veel kannatuste hulka suurendav koefitsient, mis on iga juhtumi puhul erinev st. 1:k*1
seaduslike pärijate vahel jagada. Naine käsutas oma kaasavara, mees oma vara. 6.4. Vanemate ja laste suhted 6.4.1. Seadusjärgsed lapsed Abielust sündinud lapsed ja orjatari lapsed, kellele isa ütleb minu lapsed, need arvatakse perenaise laste hulka, st saab. 6.4.2. Vanemate õigused laste üle Vanemad panid paika pärijad, otsustasid kaasavara üle. Vanemad said teha kokkuleppeabielusid, vaadata oma poegadele välja sobivad naised. 7. Õigusrikkumine ja karistus Hammurabi koodeksi normide järgi 7.1. Tsiviil- ja kriminaalõigusliku vastutuse eristamine Ma arvan, et need teod, mis nägid karistusena ette surmanuhtlus või vigastust, siis tegu oli kriminaalõiguse valdkonda kuuluva pügalaga. 7.2. Süüteod 7.2.1. Süüteoliigid Kuriteod Karistused Isikuvastased Surmanuhtlus; vigastavad karistused (taliooni printsiibil); rahatrahv
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
tarvitamiseks mõeldud ravimite tegemiseks (3) ning välispidiseid (4). Retseptide analüüsi põhjal saab väita, et omaaegsetel arstidel oli ravivahendeiks eeskätt ravimtaimed: sinep, nulg, mänd, liivatee, ploomid, viigid, paju jne. Samas kuulus ravimite koosseisu nafta, asfalt, sool, piim, vill, kilpkonna kilbid jne. Mesopotaamias on haigusepõhjused jagatavad kolmeks: · üleloomulikud (jumalate, deemonite jt kättemaks, karistus jne) · karistus kombe-, moraali- jm normide rikkumise eest. (Hiljem on polüneeslastelt maailma keeltesse laenatud sõna "tabu" tähistamaks selliseid reguleerivaid norme.) · loomulikud põhjused (mürgistused, reostusega kokkupuutumine jm). 4 Arstide puhul mainitakse kahte traditsioonilist meditsiinilist suunda: asutu ja asiputu. Esimene tegeles enam empiirilise arstikunstiga, teine oli rohkem nö ,,posimine".
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
