tugevate emotsioonidega: · armastus · valu · võitlus ja võit · ... 4) muusika tulenes inimkõne intonatsioonidest. Näiteks erutatud kõne puhul võis sõnadest väheseks jääda ning vaimustunud inimene väljendas end muusikaliste helide abil. 5) muusika tekkis üksikisikute ja ka suguharude omavahelise suhtlemise vahendina. Muusika olemus Muusika on meie vaimse elu omapärane produkt. Muusika abil me kasvame vaimselt, meis tärkavad paremad tunded ja mõtted. Muusika võlujõust loodi legende juba iidsetel aegadel. Muusika suurt mõjujõudu kinnitab ka meditsiin heakõlaline rahulik muusika tasakaalustab inimese närvisüsteemi. Muusikat kui kunstiliiki iseloomustab: 1) muusikateos elab ajaliselt ehk hetkes. Kõlamise hetkel suudab ta edasi anda tunnete sügavust, meeleolusid. 2) muusika mõjutab eelkõige meie tundmusi. Helid kannavad meieni mingeid
Põlvkondade vahelised suhted. Aeg liigub, mailm areneb, me kasvame, saame paremaks ja targemaks kui meie vanemad, meil on oma eluviis, haridus ja arusaamine maailmast. 15 aastat tagasi noortel polnud mobiiltelefone, arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris
Olukord frustreerib enamikku meist ja nad soovime olla nii nagu ideaalsed selle äppi “superstaarid”. Tänu selle on levivaks trendiks kaks halba haigust nagu buliimia ja anoreksia. Kahjuks võetaksegi need ilusad ja “perfektse” eluga noored supermodellid eeskujuks, kes just ei hiilga millegi erilisega, kui just uuemate kosmeetikatoodete ning soengustiilide tutvustamist väga edasiviivaks jõuks pidada. Nende peale noored vaatavad alt ülesse - jääb vaid üle loota, et sellest välja kasvame või sureme nutitelefon käes. Võin öelda seda, et tehnika areng on küll toonud meile nii moodi kasu ka kahju, sest see on üks suurematest probleemidest, miks sellel generatsioonil nii palju probleeme on. Soovitan oma sõpradel ja lähedastel astuda välja sellest digimaailmast ja võtta mõõtu päris elu probleemidega.
on vähe ja ega need vene suitsud nii halvad kah pole, et tõmmata ei kõlba. Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt. Olen elanud terve oma elu ida-virumaal ja mulle meeldib siin. Räägitakse küll et meid tuleks okastraadiga ülejäänud eestist eraldada aga asi ei ole nii hull, me areneme ja kasvame. Ida-Virumaal on tulevikku . Robert Kuusemets Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt. Oleme põlevkivi kaevandamise keskmes ja tööstuste mis seda puudutavad , varsti loodetakse et Eestis hakatakse diislikütust tootma arvatavasti tuleb see tehas siia sest meil juba on Viru Keemia
tiivutud tööd, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Värsiloomingu mõjutajaks Eino Leino. "Elu tuli" polnud mitte ainult kirjanduslik debüüt vaid ka ühiskondlik sündmus, eesti luule üks helgemaid näiteid. Luuletustes valitsev nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku ning võistlusvalmidus kajastavad hästi 20 saj alguse meeleolusid. Valdavaosa kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: Kord neile, kes veel näevad und, Me müristame kõrvu sõjalugu! ("Noorte laul") Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus "Vesiroosid". Tuntuim nooruslooetus on "Oma saar"- võrdpilt, mis seostub ühe kirjandusliku motiiviga, ideaali otsinguga, mis jääb leidmata. Ometu kuulutab luuletuse lõpp, et elu on elamist väärt. Teine kogu "Tuulemaa" on jäädavalt eesti luuleraamatute tippide hulgast tundlike,
Unustatud maailm Kõik asjad mis on maailmas loodud ei jää siia igaveseks ning kuulub minevikku. Kuid mineviku abil saab luua uusi ja paremaid ideid mis võiksid tuleviku elu parandada. Kogu elu Maal muutub inimestele aina kergemaks kuid selle tagajärjel halveneb kõik see ühtne keskkond kus me kasvame ning kõik see elamine muutub kinniseks. Kuid minevikust ei tohi kaua kinni hoida sest on alati põhjuseid miks see tagasi ei tule ning seda muuta ei saa. On asju mis muudavad isiku mõtteid ja aitab kaasa neil maailma parandamisel kuid alati peab olema ühtne kogukond mis toetab seda ellu viia. Kui kunagi kiviajal inimesed säilitasid andmeid või infot kiviseinadele koopamaalingute abil, et edastada nende abil teistele elusolenditele nende olemasolust siis täna kasutatakse
luulele tervikuna. Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivustatud töö, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Kontrastina on kaasas paratamatusetaju, teadmine, et võitluses ammendatakse jõuvarud, kuni kõik põleb mälestuste tuhaks. ,,Elu tuli" on loodud noore inimese vaatekohast. Suits näeb noortes eelkõige jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: kord neile, kes veel näevad und, me müristame kõrvu sõjalugu! Algab ,,Noorte laul", mis lõpeb piibellikult karmi ähvardusega: ,,ja tulikirjal välkuval maas viletsaile kuulutame kadu. ,,Kevade laul" seob noorte ülesandeid kodumaa teadmisega: Sest tõuskem nüüd noored! Meid ootab see maa ja küsib, kas tuleme juba. Kõik tuled, mis on, pangem põlema, et sära saaks kodune tuba. Võitlusmeel, mida luuletustes õhutatakse on eeskätt vaimne
Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise sündinud maapiirkonnas, kus valikuvõimalused on kordades väiksemad kui linnas, näiteks vabaajategevused, haridustase, sportimisvõimalused ning muud ahvatlevad pakkumised, tean ning usun, et iga inimene saab alati otsustada ise, milliseks ta tahab, et tema elu kujuneb. Nii mõnigi minu suuremast lapsepõlvesõbrast istub praegu vangis või ei tule oma eluga enam toime. Seda suurelt osalt selle tõttu, et nende valik põhikoolis oli elu nautida ning haridus jäeti tahaplaanile.
kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku keegi ei hooli, mil viisil see tulemus saadakse. Ükski inimene ei sünni siia ilma kurjana, see kes temast kasvab on paljude asjade tulemus. Näiteks keskkond, kus inimene sirgub ja kasvab, ehk siis tema sotsiaalne küpsus.Määravaks teguriks on ka kindlasti kodu, kus me kasvame ja meie haridustase.See määrab kindlasti, kas inimesest kasvab hea, või siis halb ja kuri isik. Kui selliselt võib üldse inimese kohta öelda. Aga kurjusel ongi mitu nägu. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis kurjus polegi nii halb kui tundub, sest seda võib näiteks kasutada ka enesekaitsena, kui tundub, et halvast olukorrast polegi muud väljapääsu. Õnneks on meie ümber ka palju headust. On olemas inimesi, kes on lahked, abivalmis, südamlikud
Ma usun, et igal inimesel tuleb arusaam vastutamisest erineval ajal, kellel tuleb see juba lapsena, kellel pole see selge veel täiskasvanunagi. Esimesed märgid ilmnevad juba siis, kui laps on korda saatnud midagi halba ja ta tunneb, et ta peab vabandama. See näitab, et ta mõistab oma väärtegu ja proovib asja parandada. Olgugi see kellegi pikali tõukamine või hoopis emaga jonnimine. See ei pea olema ilmtingimata midagi suurt. Mida suuremaks me kasvame, seda suuremaks meie mured lähevad. Mõni inimene jääbki lapseks ja ei hakkagi kunagi oma tegude eest vastutama. See olukord on juba keeruline. Ma ei kujutagi ette, kas sellisele inimesele on võimalik selgeks teha, et elu ei toimini nii. Nad on süüdimatud. Ilmselgelt ei saa me oletada, et kui inimene saab 18, on ta täiskasvanud. Osad noored on juba ammu enne seda küpsed ja teised on veel 25 ja ikka veel lapsele omase käitumisega. Minul oli väga raske suhestuda enda
ei sirgu. Seega lasub vanemate õlul äärmiselt tähtis vastutus last arendada juba alates esimestest eluaastatest. Kuid need, kellel pole aega või tahtmist oma võsukeste tarvis, võivad loota ka lasteaiale. Tänapäeval täidavad need mitte ainult tänuväärset rolli laste hoidjana, vaid ka arendajana. Siiski on lasteaial ja koolil inimese arengus vaid suunav, kodul siiski määrav roll. Eetilisus ja kombed tulevad kaasa sealt, kus kasvame. Sõnavara, mida kasutame teistega suhtlemisel, võtame vanematelt. See on meisse justkui sisse kodeeritud, et jäljendame, kas siis tahtlikult või mitte, oma lähedasi. Isegi pesemise-söömise-magamise harjumused pärinevad kodust. Koolis või mujal võime ju püüda vahest varjata ja mitte välja näidata oma harjumusi, ajapikku tulevad need ikkagi ilmsiks. Sellegipoolest saab haridusasutus suunata õigemale teele. Olulised on mõlemad. Õppides vajab laps nii kodu kui ka kooli tuge
ütlemise hetkel minust lihtsalt mööda ning ma isegi ei süvenenud sellesse. Kuid ilmselt see meenub mulle kunagi, kui aeg või siis mina ise selleks küpsed oleme. Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Elutee jooksul moodustame me erinevaid kooslusi, erinevaid kooselu vorme. Nii nagu meid mõjutab ümbritsev, mõjutame seda ümbritsevat ka meie ise, vahel rohkem, vahel vähem sellega kokku kasvades. ,,Nii me kasvame virnrohu kombel / kinni hakates siit ja sealt." (K. Ristikivi). Looduses nimetatakse seda sümbioosiks, halvimal juhul parasitismiks. Ka seda viimast esineb inimeste elus ja mitte harva. Ka see mõjutab ja ehk pole seesuguse kogemuse tagajärg alati nii halb, ehk teame, millest hiljem hoiduda, mida vältida. Ja kust me ka iganes ei pärine, milliseid kogemusi ja elutarkusi ei oma, pole me kindlustatud juhuste vastu. Üks võike pilk, üks armumine
Iga inimene on unikaalne Iga inimene on unikaalne. Seda võib mõista mitmeti, näiteks kasvõi meie geenide väiksemgi erinevus teeb meid erinevateks. Me kõik kasvame üles eri tingimustes ning saame erineva kasvatuse, käime eri koolides ning suhtleme arinevate inimestega, mis teebki meid kõiki haruldaseks. Maailmas ei ole võimalik leida kaht täielikult identset inimest, kes oleksid samasugused nii geneetiliselt kui ka käitumiselt ja mõtlemiselt. Tänapäeva juhtivad geeniteadlased on kõik selles ühel arvamusel, et peale ühe munaraku kaksikute pole olemas inimesi, kellel oleksid identsed geenid.
Inimene on oma loomuselt juba selline, et kui tekib mõte, järgneb sellele ka kohe teostus, kuid viimase tagajärg jääb millegipärast läbimõtlemata. Aeg on näidanud, et tagajärjele mõeldakse alles siis, kui see kipub olema negatiivne. Siis hakkavad meie peas uuesti tiirlema mõtted, et mida oleks saanud teha teisiti ning miks see teatud asi üldse nii välja kukkus. Võtame näiteks noored. Noorus on väga ilus ja põnev aeg, mil me kasvame ja areneme läbi meie endi tegude ja teiste elude põhjal, neid tundes ning neid pealt vaadates. Kui me näeme, et keegi on midagi valesti teinud, siis me hakkame kohe mõtlema ning talitlema vastupidiselt, et me ise samasse ämbrisse ei astuks. Kahju on vaadata inimesi, kes on valesti mõelnud, valesti teostanud ning kogu selle protsessi käigus oma saatuse valesti kujundanud. Alati ei pruugigi inimene ise mõelda, mõte tuleb kelleltki teiselt, kuid teostamisel oleme abis meie.
Gustav Suits Loodusluule ja looduskujundid • Luuletustes valitses nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku • 1905 ’’Elu tuli’’ oli rahvusromantiline kogu, mis on eesti luule üks helgemaid näited (sisaldas ka loodusluulet) • Tuulised lagendikud • Kõikuva pinnaga sood • Aastaaegadest valitsevad sügis ja talv Looming Valdava osa Suitsu kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, Ja ootame, mil tuleb tund, Kus nendele kes näevad und, Kord müristame kõrvu sõjalugu ,,Noorte laul’’ Tuntuim Suitsu luuletus • Oma saar Gustav Suits • Analüüs- võrdpilt, mis seostub ühe Ma sõuan merel ja sõuan, Üht saart mina otsin sääl. kirjandusliku Seda kaua ju otsinud olen motiiviga, ideaali
peegel. Koos „sotsiaalse mina“ leidmisega võtame omaks sotsiaalkogukonna arusaamad, millega kaasneb tihti sallimatus. Merle Klandorf on samasugupoolte abielu kommenteerides öelnud, et tema ei soodustaks neile ka kõige väiksemate õiguste andmist. Nii leiabki indiviid end mittetolereerides näiteks seksuaalvähemuste õigusi, kuna meedias kajastatakse vastavat teemat tihti negatiivselt. Seetõttu saab järeldada, et ühiskond, kus me üles kasvame, mängib suurt rolli sallivuse määratlemisel. Eesti ühiskonnas ei peeta ühtviisi väärtuslikuks kõiki siin elavaid eri kultuurilise taustaga rahvusi. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni raporti järgi on eestlased selle organisatsiooni liikmesriikide seast vähemuste suhtes kõige sallimatumad. Eestis näidatakse eelkõige sallimatust üles vene rahvusest sisserännanud inimeste vastu, kes ei oska kohalikku keelt ning ei tunne siinset kultuuri
Ma ei ole enam see, kes olin. Ma ei tunne ennast äragi. See valu, see piin, need pisarad... Kas see on siis tõeline armastus? Sellele küsimusele mina vastata ei suuda, vähemalt praegu. Küll aga see tunne, mis on nüüdseks hävitatud, hävitab ka mind! Ma pean õppima sellega elama. Õpetaja kommentaar: Tunne, mida inimesed ühiselt nimetavad armastuseks, peab ,,andma tiivad." Ja kui ei ole haiget saanud, ei oska ka tõelist armastust ära tunnda. Kummaline, et just valu läbi kasvame tugevaks, siirateks, hoolivateks. Või siis ka vastupidi- vajume lämmastavasse soppa. Ent Sina, kaunis noor julge täiskasvanud naine, vali tiivad- andev ülev tunne! Sest meile antakse täpselt nii palju kui palju me soovida oskame. Austa ja armasta!
Pole maailmas suuremat õnne kui jagada õnne. Suurim õnn armastus. Ja millega võiksin end siin surma ja armastuse vastu kindlustada? Selle kahe häda vastu on olemas ainus abinõu /.../ Abielu. Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa. Lapsi kasvatades kasvame kõigepealt ise. Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad. et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks.
Organismide paljunemine Kõige laiemalt jaguneb paljunemine kaheks: suguline ja mittesuguline. Suguline paljunemine algab alati seemne ja munaraku ühinemisega, mida nimetatakse viljastamiseks. Nt õistaimed, linnud jne. Mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta. Vaja läheb ainult ühte isendit. Nt pungumine (pärmseen, hüdra), eostega ( seened, sõnajalad), pooldumine (bakter, amööb), vegetatiivne paljunemine (kartulimugul). Mitoos Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame. Raku elutsükkel jaguneb kaheks: interfaas ja mitoos (paljunemisfaas). Mitoos jaguneb nelja faasi, mille kestvus oleneb vastavast koest ja elundist. a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Profaas kromatiinidest kromosoomid. DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid. Metafaas tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid
(b) arusaamine, millised oskused on vajalikud ning (c) harjutamine. Muudatuste elluviimise protsessid: Artikkel Äripäevast (http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=4658/uud_uudidx_465807) ’’Radissoni hotelliketti haldav Rezidor võtab Baltimaades ja Peterburis üle kümme Norra ettevõttele Linstow kuuluvat hotelli. Eestis lähevad Radissoni kaubamärgi alla Reval Hotelsile kuuluvad Olümpia ja Central. Me kasvame tempos üks hotell nädalas. Kui me hotellihooneid omaksime, siis me ei saaks nii kiiresti kasvada. Knut Kleiven, Rezidori tegevjuhi asetäitja "Selle tehingu numbrid ja kulud on väga väikesed, mõnedsajad tuhanded eurod. Me ise hotelle ei rendi, vaid meil on n-ö opereerimise kokkulepe. Omanik maksab meile teatud protsendi käibest ja kasumist," kommenteeris 1. juunil jõustuvat tehingut Rezidori tegevjuhi asetäitja Knut Kleiven.’’
Haige lehm annab haiget piima. Ja kui sa annad haiget piima, siis ükskõik kui head su kavatsused ka poleks, ikka sa annad haiget piima. 6. Lapsevanemad, ärge unustage seda, mida te oma vanemate juures vihkasite. Ärge tehke seda oma lastele. Siis see jääbki kestma. Täiskasvanud peaksid tegelema sellega, et mitte unustada, millised nad ise lastena olid. Sest see laps meis ei sure kunagi. Seni kuni see laps meis on elus, me oleme ise elus, seni on meil veel arengut, kui me veel liigume, kasvame ja meil on huvitav. Ühel päeval, kui me oleme lihtsalt mingid vinguvad pateetilised täiskavanud, siis me oleme igavad. Siis ei ole enam midagi teha. 7. Tuleb olla aktiivsem, selles osas, mida sa vajad. Tule kätte võtta ja see saavutada. Ei maksa üle hinnata teisi inimesi. Näiteks, et üks mees on nüüd kuskil minister, ta on ikka inimene. Ameerikas on selle kohta väga hea ütlus: "Tõesta mulle, et sinu sitt ei haise!". Me kõik oleme
iga päev kokku. Võttis küll aega, aga ka tema hakkas mulle tähelepanu pöörama, käisime tihti väljas ja ajasime niisama juttu. Pool aastat hiljem me armusime. Sõbrad olid kõik nii imestanud, nad ütlesid, et poleks kunagi arvanud, et just meie kokku saame. Tüdruk oli alguses nii häbelik ja tagasihoidlik, imelik kohe tagantjärgi mõelda. Möödunud on sellest kohe juba 2,5 aastat. Me oleme siiani koos ja aina rohkem kokku kasvame. Hea on mõelda, et see oli nagu armastus esimesest silmapilgust ja kestab siiani. Kõikidel inimestel on hetki, mida nad endaga kaasas kannavad. Samuti ka minul, neid hetki ei unusta ma iial ja need annavad mulle jõudu ja tahtmist tulevikule vastu astuda. Kindlasti saan tulevikus neid hetki ka teistega jagada.
Mats ja vurle tänases Eestis Kõik me erineme üksteisest millegi tõttu. Meie iseloom kujuneb välja juba lapsepõlvest, kuna kõigi kasvatus ja elupaik on erinev. Väga suurt rolli mängib just piirkond, kus me üles kasvame. Lastevanematel on suur roll kujundamaks meie väärtushinnanguid. Tänapäeval jagunevad inimesed ühiskondlikult kaheks: maa ja linnainimesed. Kuid kummana oleks Eestis parem elada ja lihtsam elus läbi lüüa? Igal ühel on kujunenud erinevad väärtushinnangud. Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud
Hommikulaul, 1-häälne laul puhkpilliorkestri saatega Dateerimata: Aeg antud elada segakoorile (Gustav Suits) Emale segakoorile (Evald Aav) Õitse maa ja müha meri segakoorile Öösse ära kadus segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) Ei saa aru segakoorile (Juhan Liiv) Humal meeskoorile/segakoorile (rahvaluule) Kaasa kaugel segakoorile (rahvaluule) Tuul tuhknai... segakoorile Orja kaebelaul segakoorile (rahvaluule) Las kasvame segakoorile (Gustav Suits) Vabaduspühaks (Võidulaul) segakoorile Meil aiaäärne tänavas segakoorile (Lydia Koidula) Eokene, eo, eo segakoorile (Henrik Visnapuu) Noorte laul segakoorile (Henrik Visnapuu) Laulik segakoorile (rahvaluule) Ühte laulu tahaks laulda meeskoorile (Gustav Suits) 7 Pottsepp ja savi meeskoorile (Juhan Liiv) Kirgastus meeskoorile (Mart Raud) Oma saar meeskoorile (Gustav Suits) "Eesti laulumeeste" moto meeskoorile
Ø 1935. aasta : "Looduse" kirjastuse võistluse esimene auhind jutustuse " Lendav maailm" eest Ø Pälvis A. H . Tammsaare tunnustuse teosega "Tuli ja raud" Ø Teoses jutustab autor ühest pääsukeste perekonnast, "sisendades lastesse lindude kaudu kodumaa- armastuse ja hoidmise tunnet" (R. Krusten) "H ingede "Imede saar" öö" "Päevaraamat" Meie juured ei ole lapsepõlves M eie juured ei ole N ii me kasvame lapsepõlves, virnrohu kombel kodumullas ja kinni hakates siit ja maakamaras, sealt. murukoplis, Ja need lõputa kus aabitsalapsed keerlevad teed mängivad. ja need kauguses M eie juured on sinavad metsad, Ei igas nad päriselt paigas, unistuste mägedest kao. kust me kunagi rääkimata, Äkki haljendab
Kodukirjand Kes tahab lennata, valib ka kõrguse Juba väikesest peale on meid kasvatatud teadmisega, et kunagi kui me suureks kasvame, siis peame käima tööl ja looma pere. See, kui kõrgelt ma kavatsema lennata, on juba iga inimese enda valik ja otsus. Kas liuelda rahulikult taevalaotuses, või siis võtta riske ja manööverdada ohtlikult. Üks võimalus, kuidas vuhiseda taevalaotusesse nagu kahurikuul, kuid mille puhul töötab gravitatsiooni seadus eriti põgusalt, on „15 minutit kuulsust“. Üldjuhul tähendab see seda, et
alles eile kusagil mujal nägime. Ehk oskab ta meile öelda midagi, mida me varem ei teadnud või milles enne kindlad ei olnud. Ja võibolla aitab see kujundada meie arvamust. Seega meie valikud ei ole ainsad, mis kõike muudavad. Kellegi teise valik võib pöörata meie maailma pea peale nagu ka võime seda teha teistele. Meie vanemad, üks või mitu neist, on algupäraselt meie ainsad suunajad hiljemalt lisanduvad kool, sõbrad ning loomulikult ka ühiskond, kus üles kasvame. Arusaamad õigest ja valest kujunevad ajapikku abiga meid ümbritsevast. Meile veel praegu õigena tundunud samm või pööre võib vaid hetke möödudes olla väär. Kuid kas me üldse saame vastutada valikute eest, mille kasuks oleme otsustanud, kui me eales ei tea, mis need endaga tegelikult kaasa toovad? Üks asi on ettekujutus, teine asi on reaalsus. Olukord võib muutuda ning kõik meie parimad kavatsused võivad põleda põrmuks. See, mida eeldame, ei pruugi olla tõde. Ent kas
on selle näitajaga 134 riigi seas 98. kohal. Näiteks võib meesarhitekt teenida palju rohkem raha sama töö eest kui naine, sest mees nõuab oma teenuste eest rohkem raha. Enamasti on selle põhjuseks see, et paljud naised on rahul selle palganumbriga, mis neile on antud - nad kas ei julge või ei oska enamat nõuda. Kindel on see, et sallivus on omandatav. Tolerantsuse õppimine algab perekonnas, kus me kasvame üles ning näeme enda ümber pidevalt, mis meie lähedastele meeldib, mis mitte ning mille suhtes nad on skeptilised. Teine elustaadium, kus puutume juba tugevamalt kokku sallivusega on kooliiga. Seal tuleb meil kõigil elada üle erinevad perioodid, kus me osaleme (kas tahtlikult või mitte) kellegi või millegi mitte sallimises. Näiteks on koolis ju palju erinevaid inimesi, erinevate iseloomudega. Sellest, kuidas keegi oma iseloomu ,,näitab"
.........................................................................7 Ristsõna.....................................................................................................8 Sissejuhatus Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne, mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti sellest, kui kiiresti me suudame erinevate muutustega harjuda. Samuti sellest, millises keskkonnas me elame ja kasvame, millised on meie suhted, kui palju toetavad meid kaaslased, milliseid väärtusi hindab ühiskond ja meie ise, millised on meie hariduslikud ning tööalased võimalused. Oluline on lahendada konflikte, arendada eneseusku, vastu seista kaaslaste survele, tulla toime enda emotsioonide, pinge ja stressiga. Kui tihti oleme kuulnud oma koolikaaslasi või sõpru ütlevat järgmised lauseid? · Keegi ei mõista mind · Ma ei meeldi mitte kellelegi · Mulle meeldib asju lõhkuda
kooliga. 2 Arengupsühholoogia lisa Erinevaid ülesandeid saab jagada kaheks. Imikute ülesannet kutsutakse näiteks usaldus- umbusaldus. Alguses võibolla tundub tundub enesestmõistetav et õppida tuleb nii usaldust kui umbusaldust, kuid Erikson rõhutas eriti et selgeks tuleb õppida tasakaal nende kahe vahel. Kindlasti peame õppima usaldama, samas tuleb natuke ka umbusaldada, muidu kasvame ühiskonna naerualusteks. Igal tasemel on optimaalne aeg. Pole kasulik lapsi liiga kiirelt noorukiikka suruda, nagu paljud kuulsuse kinnisideega lapsevanemad seda teevad. Samuti pole võimalik last ka välismaailma eest kaitsta ja tema arengut aeglustada. Iga ülesande jaoks kulub oma õige aeg. Kui tase saab ilusti läbitud, muutub inimene vooruslikumaks, ehk psühholoogiliselt tugevamaks ja tal on elus kergem läbi lüüa
Seitse juhist, kuidas muuta kodust elu õnnelikumaks 1) Kuidas kõige kiiremine oma abielule hauda kaevata. E. A. Rheinhardt «Napoleon ja Eugénie». Lev Tolstoi «Sõda ha rahu». Lev Tolstoi «Anna Karenina». Ärge näägutage. 2) Armasta, kuid lase teist elada. «Esimene asi, mida inimestega suhtlemisel tuleb õppida, on oskus lasta teisi omal viisil õnnelik olla - eeldades muidugi, et nende harjumused meie omi häirima ei hakka» (H. James) Leland Foster Wood «Kasvame koos perekonnas». Ärge püüdke oma elukaaslast ümber kujundada. 3) Tehke seda, ja te hakkate peagi mõtlema lahutuseleärge tunnustust. 4) Kiirem vahend igaühe õnnelikuks tegemiseks - jagage siirast tunnustust. 5) See tähendab naisele nii palju - osutage väikesi tähelepanuavaldusi. 6) Kui tahate olla õnnelik, ärge unustage seda juhist - olge viisakas. «See on imelik, aga siiski tõsi, et õigupoolest ainsad inimesed, les ütlevad meile inetuid,
leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku keegi ei hooli, mil viisil see tulemus saadakse.Ükski inimene ei sünni siia ilma kurjana, see kes temast kasvab on paljude asjade tulemus. Näiteks keskkond, kus inimene sirgub ja kasvab. Määravaks teguriks on ka kindlasti kodu, kus me kasvame ja meie haridustase. See määrab kindlasti, kas inimesest kasvab hea, või siis halb ja kuri isik. Kui selliselt võib üldse inimese kohta öelda. Aga kurjusel ongi mitu nägu. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis kurjus polegi nii halb kui tundub, sest seda võib näiteks kasutada ka enesekaitsena, kui tundub, et halvast olukorrast polegi muud väljapääsu. Aga kahjuks ei väljendu inimese kurjus ainult tema iseloomus, käitumises ja olemuses.
Ei maksa arvata, et kui laps sünnib, siis hakkavad kõik tema kehalised ja vaimsed omadused korraga arenema. Igal omadusel on oma aeg, millal tema areng algab, millal kulgeb kiiresti ja millal aeglustub või lakkab. Küpse isiksuse kujunemiseks kulub aega (u 20 aastat) Enesehinnang on muudetav uute enesekohaste positiivsete kogemuste ning käitumis- ja mõtlemisviiside omandamise abil. See, kelleks me end peame ja kuidas me teistesse inimestesse suhtume, sõltub eelkõige kultuurist, kus me kasvame. Inimese mina mõjutab tema info tõlgendamist ja mäletamist, käitumist, emotsioone. George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti või kodupoe müüjat. Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib
Igapäev sureb inimesi nii vanadusse, avariidesse. Aga kui on mingi terroriakt, siis pööratakse sellele nii palju tähelepanu, kuna neid on piisavalt harva. Tänapäeva nähtus on see, et ajalehte sattumiseks, peab midagi erakordset või kummalist ja parem kui midagi halba juhtuma. Tavapärane asi lehte ju ei saa, inimene otsib erakordset. Viimases troopis arvavad skeptikud, et meie ettekujutused ja hinnangud sõltuvad tavadest, seadustest, traditsioonidest, uskumustest, kus me kasvame. (Meos, 2000). Tõsi ta on, kui kristlaste maailmas on enesetapp patt, siis moslemitel värav paradiisi. Tavad ja traditsioonid on antiikajast tänapäevani toonud tülid, sõjad inimeste vahele. Kuigi võiks arvata, et 7 tänapäeval oleme targemad, siis nii see ikka pole. Skeptikute arvates peaks see arusaam meile näitama, et tuleb arvestada teiste inimeste traditsioonide ja kommete ja ka elulaadiga.
sest tants iseloomustab inimesele omast liikumist. Oluline on mõista, et tants ja liikumine on mitmel moel inimeste jaoks vajalikud eneseväljendamise oskused. Kuigi on ebatõenäoline, et enamus meie (inimeste) seast end kunagi tantsulavalt või esinemast leiavad, võib ikkagi liikumist pidada üheks tähtsaimaks osaks, mis aitab kaasa inimese kui indiviidi kujunemisele. (Warren, 2008) Juba lapseeas saab kehast vahend, mille abil on võimalik väljendada tundeid ja emotsioone. Mida rohkem me kasvame, seda enam jõuame erinevate liigutusteni, mille jaoks meie keha on võimeline, ja mida me varem isegi ei teadnud. Tänu järjepidevale liikumisele ja selle arengule kasvab inimeste teadvus oma keha suhtes ning kujuneb välja teatav struktuur. Kusjuures selline avastuslik teekond ei ole omane mitte ainult lapsele, kes oma keha alles tundma õpib, vaid ka täiskasvanutele, kes avastavad, mil moel on keha sõltuvuses meie tunnete, mõtete ja käitumisega. (Warren, 2008)
KLIENDI VISIOON PROTSESSIDE PERSPEKTIIV PERSPEKTIIV JA Kuidas rahuldatakse STRATEEGIA Kuidas olla paremad oma tegevuses? kliendi ootused ja vajadused? KASVU JA ARENGU PERSPEKTIIV Kuidas areneme ja kasvame? Т.KARM 45 ROE FINANTSPERSPEKTIIV KLIENDI LOJAALSUS KLIENDI PERSPEKTIIV TARNE TÄHTAJALISUS PROTSESSI PERSPEKTIIV PROTSESSI PROTSESSI KVALITEET TSÜKKEL KASVU JA ARENGU PERSPEKTIIV TÖÖTAJATE KOMPETENTS
teadlikkusest kõiges, mis puudutab riigi valitsemist. Vabakond termin, mida viie aasta eest polnud olemaski on kõikvõimalikes vormides oma olemasolekust märku andnud. Mõned selle ilmingud on rabedamad, teised aga siirast murest kantud. Eirata seda peaaegu märkamatut tõusu ei ole Eesti riigi valitsemisel enam võimalik. Kodanikuna on igaüks meist oma riigi omanik. Ja omanik vastutab, omanik hoolib. Nii nagu kasvasime Noor-Eesti aegadest euroopalikuks riigiks, nii kasvame ka avatumaks ja kaasaegsemaks rahvaks, kes tuleb toime kõige sellega, mis meil ees seisab. Aga vaid siis, kui me ise oleme selleks valmis. Head sõbrad. Kõik, mis on hea ja armas, ei pea olema uhke ja kaugele näha. Eesti on nagu metsmaasikas: ta on ürgne ja väike, teda on raske leida ja need, kes seda ei oska, ei märkagi teda ega oska teda ka hinnata. Aga kui ta on kord käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse. Meie kodu ongi me metsmaasikavälu.
Kõigepealt tuleb ehitada maja, siis alles saab värvida ja sisustada.Sarnaselt värvile on nende anded nähtavad ja olulised, kui ilma iseloomuta langeb vaid värvist maja uppi. JUHTIMISVORM Et juhina edasi kasvada peavad nad harjutama seda, mida nad on õppinud. Avastage anded, arendage suhtlemisoskust, püüelge visiooni poole. Ohverdus selle nimel, et saada grupis panustajaks mitte üksnes tarbijaks. Mida kõrgemale juhi rollis me kasvame, seda enam peame loobuma. Peame loobuma, et liikuda ülespoole.Teie ülesanne: õpetage, et läbikukkumine on normaalne. Lapsed peavad võtma vastutuse, riskeerima ja tegutsema. SEITSE PEAMIST JUHIOMADUST iseloom Ma võtan ise enda ja oma meeskonna eest vastutuse. Ma olen oma identiteedi ja eneseväärikuse osas kindel Ma teen mida pean, ka siis, kui ma seda ei taha Mul on veendumused, mille eest seisan ka avalikult. osavõtlikus Ma olen teiste vajaduste suhtes tundlik
Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab Tamarat meenutab väga Humberti Humberti kirjeldusi Annabelist. Mingi kurb, nostalgiat täis igatsus, mida lugedes tahaks endagi süda kurbusest saapaäärde vajuda. Nabokovi Tamara jäi alati lapsepõlvearmastuseks, millekski, mida üks inimhing kogeb nii või teisiti. Inimestena me ju teame, et need lõõmavad tunded ühel hetkel mööduvad ning elu tuleb peale. Me kasvame nendest asjadest välja ja vaatame tagasi pigem mingi teatava õnnetundega, et taolisi kauneid hetki üldse kogeda võisime. Humbert Humberti saatus on küll hoopis kurvem, sest tema jaoks ei jäänud see mitte ainult minevikuarmastuseks, vaid millekski, mis viis ta täpselt nii kaugele, et ta sooritas ühe kuriteo teise järgi. Humbert ise lausub need sõnad: ,,.. tema oligi see haldjas, kellega kohtumine eluhakul sai mulle saatuslikuks."
võiks. Näiteks tuleb lapsel koolis töökaks õppida. Usinus õpitakse läbi keeruliste sotsiaalsete seoste oma perekonna ja kooliga. Erinevaid ülesandeid saab jagada kaheks. Imikute ülesannet kutsutakse näiteks usaldus- umbusaldus. Alguses võibolla tundub tundub enesestmõistetav et õppida tuleb nii usaldust kui umbusaldust, kuid Erikson rõhutas eriti et selgeks tuleb õppida tasakaal nende kahe vahel. Kindlasti peame õppima usaldama, samas tuleb natuke ka umbusaldada, muidu kasvame ühiskonna naerualusteks. Igal tasemel on optimaalne aeg. Pole kasulik lapsi liiga kiirelt noorukiikka suruda, nagu paljud kuulsuse kinnisideega lapsevanemad seda teevad. Samuti pole võimalik last ka välismaailma eest kaitsta ja tema arengut aeglustada. Iga ülesande jaoks kulub oma õige aeg. Kui tase saab ilusti läbitud, muutub inimene vooruslikumaks, ehk psühholoogiliselt tugevamaks ja tal on elus kergem läbi lüüa. Samas kui meil ei lähe kõige paremini, võivad tekkida
Veel annavad informatsiooni omataoliste grupp (sõbrad), kusjuures kõige olulisimad teismeea sõbrad ning kool (õpetajad) ning massimeedia. Rollide õppimiseks on vaja asjakohast informatsiooni (rollijuhiseid), võimalust harjutada, tagasisidet, sotsiaalset toetust. Enesehinnang on muudetav uute enesekaste positiivsete kogemuste ning käitumis- ja mõtlemisviiside omandamise abil. See, kelleks me end peame ja kuidas me teistesse inimestesse suhtume, sõltub eelkõige kultuurist, kus me kasvame. Inimese mina mõjutab tema info tõlgendamist ja mäletamist, käitumist, emotsioone. Peegelpildi- mina teooria järgi on ,,mina" inimese ettekujutuste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutuses sellest, kuidas teised inimesed näevad ja kuidas teised inimesed seda hindavad. Samuti inimese arvamus teise hinnangute kohta. Seega kujundab inimene ise aktiivselt oma mina- pilti
4.2 Autor oma teosest Nagu karjapoiss Santiago, peame me kõik olema valmis oma isiklikuks kutseks. Mis on isiklik kutse? See on Jumala õnnistus, see on see tee, mille jaoks Jumal valis meid siia Maa peale. Kui me teeme midagi, mis täidab meid entusiasmiga, siis me järgime oma legendi. Siiski pole meil kõigil julgust vastu astuda oma eneste unistustele. [4] Miks? [4] On neli takistust. Esiteks lapsepõlvest saadik on meile öeldud, et kõik, mida me tahame teha, on võimatu. Me kasvame üles selle ideega ning aastate möödudes tunneme üha suuremat hirmu ja süüd. Tuleb aeg, mil meie isiklik kutse on nii sügavale meie hinge maetud, nii et see on lõpuks nähtamatu. Aga see on ikka seal. Kui meil on julgust see unistus uuesti välja kaevata, seisame me silmitsi teise takistusega: armastusega. Me teame, mida me tahame, aga me kardame meie ümber olevatele inimestele haiget teha neid oma unistuste täideviimise nimel hüljates. Me ei mõista, et
tõelisusesse. 77. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 78. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. 79. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. 2 80. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. 81. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. 82. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. 83. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. 84. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 85. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. 86. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. 87. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. 88. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. 89. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. 90. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses.
aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb.
viks arvata, et kindlaim mrk mistuslike eluvormide olemasolu kohta universumis on see, et keegi neist pole meiega kontakti vtnud Taevas ei ole ida ja lnt - inimesed mtlevad need vlja ning usuvad siis nende telisusesse Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates Rusikas kega ei saa vtta ega ka anda Inimene, kui tal on hea olla, mtleb harva Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda Kannatus pole karistus, kannatus on tagajrg Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ra teise nrkust Meie alguse ja lpu vahel on vaid petlik sekund ks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale Suurtel hingedel on tahe, nrkadel on ainult soovid Mida tehakse lastele, seda teevad nemad hiskonnale Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks vi ahneks - kui sa ise ei lase Kaalu seda, mida eldakse, mitte seda, kes tleb Varanduse vrtus seisneb tema iges kasutamises, mitte suuruses
Näe inimeses teda ennast, mitte seda, mida teised sunnivad sind nägema 1810. Ära kunagi arvusta seda, mida sa ei mõista 1811. Olla midagi väärt ja teada, kuidas seda välja näidata, on olla kahekordselt midagi väärt 1812. Rumal on karta seda, mida ei saa vältida 1813. Muutes suhtumist millessegi muudame ka selle mõju meile 1814. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses 1815. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks kui sa ei lase 1816. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teiste nõrkust 1817. Keegi pole nii vaene, et tal midagi anda poleks 1818. Inimene, kui tal on hea, mõtleb harva 1819. Vahel võiks arvata, et kindlaim märk teiste intelligentsete olendite olemasolu kohta universumis on see, et keegi neist pole meiega ühendust võtnud 1820. Milleks kraapida varandusi nagu vargad või jagada neid nagu sotsialistid, kui võid neid ignoreerida nagu targad? 1821
77. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 78. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. 79. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. 80. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. 81. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. 82. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. 83. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. 84. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 85. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. 86. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. 87. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. 88. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. 89. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. 90. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses.
kategooria "kehv" esindaja (näiteks lind) siiski sellesse kategooriasse kuulub. Prototüüpilise teooria tugevus seisneb selles, et ta selgitab, miks mõned klassi esindajad (näiteks lindude klassis) on teistest paremad antud klassi esindajad. Ühe oletuse kohaselt (Keil & Batterman, 1984) on väikestel lastel tähendused seotud valdavalt iseloomulike (ehk prototüüpiliste) tunnustega ja definitsiooniliste tunnuste tähtsust hakkame me mõistma alles siis, kui suuremaks kasvame. Kahe röövli kirjelduse esitamisel 5 10 aastastele lastele leidsid need oletused kinnituse. Tähenduse komponendilise ehk definitsioonilise ja prototüüpilise teooria kombineerimise heaks näiteks on "vanaema" mõiste: (1) Vanaemal on prototüüpilised ehk "head" vanaemaks olemise tunnused (vana, hallipäine, koob, keedab, küpsetab, koristab, hoolitseb, lohutab). (2) Vanaemal on lisaks sellele ka selged definitsioonilised tunnused, mis täpselt piiritlevad vanaemaks
vaja: * asjakohast informatsiooni (rollijuhiseid) * võimalust harjutada 63 * tagasisidet * sotsiaalset toetust Enesehinnang on muudetav uute enesekohaste positiivsete kogemuste ning käitumis- ja mõtlemisviiside omandamise abil. See, kelleks me end peame ja kuidas me teistesse inimestesse suhtume, sõltub eelkõige kultuurist, kus me kasvame. Inimese mina mõjutab tema info tõlgendamist ja mäletamist, käitumist, emotsioone. Peegelpildi-mina teooria järgi on "mina" inimese ettekujutuste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas teised inimest näevad ja kuidas teised inimest seda hindavad. Samuti inimese arvamus teiste hinnangute kohta. Seega kujundab inimene ise aktiivselt oma mina-pilti. Enesehinnang on mina-käsitluse hinnanguline osa, mis on põhiliseks inimese
,,Hea küll siis, ma kirjutan talle, et olete endiselt siin minul abiks ja toeks ja et olete juba kõigil tassidel kõrvad ära murdnud." ,,Aga seda pole ju ometi mina!" hüüdis Indrek üleni punastudes, nagu oleks teda tabatud mõnelt häbiteolt. ,,Muidugi mitte, aga kirjutada võib ju ikka, ega te siis seda ometi pahaks pane. Ma lisan juurde, et olete tõsisemaks ja mehisemaks läind ning et räägime ainult saksa keelt; las ta loeb, et ka meie siin kosume ja kasvame. Sest midagi pean ma talle ometi kirjutama, ta ajab ju kui hull peale, et kirjuta ja kirjuta, kirjuta kõigest, mida rohkem, seda parem ja, mida tühisem, seda huvitavam -- nõnda ütleb ta." Alttoa ümbruskonna ilmastik oli muutunud, sest kehakas härra Slopasev oli tolmu oma jalgelt raputanud ja uude korterisse kolinud. Selle tõttu liikus härra Voitinski nagu elav vari, kes kaotanud oma isanda: teda polnud õieti ei kuulda ega näha. Keegi ei pannud teda nagu tähelegi
annaabi.ee 
