üle minna. Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rentnik arvutab renditavalt varalt amortisatsiooni, lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist. 3 Kasutus-ja kapitalirent
Rendiarvestus Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu.
Marsruut/ Route:_________________________________________________Tagatisraha:______________ Päevi/Days:____________Tasu/päev (Fee/day): ____________Kokku/Total:_______________ Tasu sisaldab sõidukiga läbitavat kilometraazi________km/päevas(_______________) Käesoleva rendilepingu kohaselt kohustub rendileandja andma rentnikule kasutamiseks rendilepingus toodud tingimustel märgitud sõiduki- rendilepingu eseme. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) rendileandjale kogu rendiperioodi eest. Sõiduki või muu renditud eseme, mis on märgitud käesolevas lepingus rendiesemeks, ennetähtaegsel tagastamisel makstud renditasu ei tagastata. Sõiduk väljastuse ja tagastuse aeg on kell 9.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sõiduki üleandmise aeg: _____.______.’2014 kell:________, Üleandmise koht: Kauka tn. 1 Tallinn Läbisõit üleandmisel: _______________/kütuse kogus______ Sõiduki tagastamise aeg: _____.______.’2014 kell:________, Tagastamise koht: Kauka tn
Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub
müük on vabatahtlik tegevus ning me ei vastuta kaotsiläinud asjade eest juhul, kui turvakaamera salvestusi üle vaadates ei selgu, kuhu kaup on jäänud. Juhul kui selgub, et toode on varastatud, paneme vastava video üles oma Facebooki lehele, tuvastame selle abiga isiku, kes teo toime pani ning nõuame temalt sisse tekikatud kahju. Kaupa saab tuua esmaspäeviti alates kella 9.00 Müüginädal kestab esmaspäevast laupäevani. Jälgige renditsekil olevat kuupäeva ning säilitage see rendiperioodi lõpuni. Rent (E-L) tuleb tasuda koheselt kauba toomisel, pikendamise korral tuleb tasuda alati nädal ette, ehk hiljemalt esmaspäevaks! Rendi LÕPETAMISE soovist teatada hiljemalt reedeks, et oleks aega sahtlit teistele huvilistele välja pakkuda. Lõpetamisel tuleb kaup välja viia laupäeval enne kella 15.00. Juhul, kui te ei ole oma kaubale laupäeval järele tulnud ja teete seda alles esmaspäeval, tuleb teil tasuda päevamaks 4 eurot. Kui te laupäeval
valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Rendilepingute liigid: Finantsrent: kapitalirent, järelmaks. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, üldreeglina vara väljaostumaksete ja intressi tasumise järgselt saab rendilevõtja vara omanikuks. Rendilevõtja kajastab vara ja sellega seotud kohustused oma finantsaruannetes . Kasutusrent. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, rendiperioodi lõpul ei saa rendilevõtja vara omanikuks. Rendiobjekt kajastatakse rendileandja finantsaruannetes. Müük-tagasirent. Vara omanik müüb varaobjekti rendileandjale, kes selle rendib vara endisele omanikule. Rendileping võib olla finants- või kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse
Krediitkaart- võimaldab lisaks kontolimiidile kasutada panga pakutud krediiti e. laenu. 33. Kaardimaksete korraldus- krediitkaardiga saab raha kasutada limiidi ulatuses, deebetkaardiga kontojäägi piires. 34. Liisingu olemus ja liigid Liisingleping on leping, mille puhul kasutab rentnik lepingu alusel tasu eest rendile andjale kuuluvat vara kokkulepitud perioodi jooksul. Liisinglepingud võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kas vara omandiõigus rendiperioodi lõppedes läheb rentnikule üle (kapitalirent) või ei lähe üle (kasutusrent). Kasutusrent on rent, mida rentnik rendilepingu kohaselt saab lisanduvaid väljamakseid tegemata ühepoolselt lõpetada enne rendilepingus toodud tingimuste täitmist või rendiperioodi lõppemist ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Rentnik maksab liisingufirmale vara kasutamise eest rendimakseid
nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile (igakuisteks makseteks). Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast lähtudes, olenevalt sellest, kumb on lühem. Ostjate ettemaksud, mis on makstud kaupade või materjalide eest enne kauba saamist, kantakse laekumisel raamatupidamisprogrammi. Ettemaksu saamise lausend: D 1020 Pank HP K 2210 Ostjate ettemaksed 8. TÖÖTASUDE ARVESTUS 8.1
Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne
mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse intressikuluks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved. Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid soetusmaksumusega alates 1000€ ja mille kasulik eluiga on üle 1 aasta. Põhivara
Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. 3.7. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne
Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused).
Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Rendiarvestus Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused.
on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused
Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. (4) 13 Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Tabel 8 näitab et ettevõttes OÜ Abilis on võetud kasutusele sõiduautod liisinguga. Tabel 8 Kasutusrent (kroonides) (4) Aruandekohustuslane kui rentnik 2009 2008 Kasutusrendikulu 96 180 176503
piir üldjuhul 1,3 ja 1,5 vahele sõltuvalt projekti riskist. 24. Mis on kasutusrendi olulisimaks eeliseks võrreldes kapitalirendiga? Kasutusrent (operating lease) – lühiajaline ja katkestatav leping, mille kohaselt rentnik saab kasutada liisinguandjale kuuluvat varaobjekti, kusjuures liisinguandja vastutab mõnikord kindlustuse, maksude ja rendiobjekti korrashoiu eest. Kapitalirent (capital or financial lease) – Rentnik tasub rendiperioodi jooksul vara väljaostumaksetena kogu vara maksumuse, intressid ja käibemaksu, vastutab rendiobjekti kindlustuse, maksude ja korrashoiu eest ning saab liisingperioodi lõppedes vara omanikuks. Lepingu katkestamine on keerukas ning eeldab üldjuhul kopsaka trahvi maksmist - Liisinguandja vastutab rohkem ja leping on katkestatav. - Sooritades tehingu kasutusrendi vormis on võimalik muuta kohustis bilansiväliseks. 25
kohta. Kirjeldus: Juhataja, olles eelnevalt määranud renditavate ruumide nimekirja, sõlmib rentnikuga ruumi kohta rendilepingu. Rendilepingus on üheselt ära möääratud rendi tingimused: rendisumma, rentniku muud kohsutused jne. Vajadusel tellib juhataja ruumile remondi, et viia selle seisukord vastavaks rendilepingus määratuga. Poolte kokkuleppel (või muul viisil, kui see on nii rendilepingus sätestatud)on võimalik ka renditingimuste muutmine. Rendiperioodi lõppemisel või osapoole lepinguga võetud kohustuse täitmata jätmisel võib teine osapool rendilepingu lõpetada. Eeltingimused: Olemas on renditavate ruumide nimekiri, vaba ruum ja rentnik. Rendilepingu muutmisel või lõpetamisel on eeltingimuseks kehtiva rendilepingu olemasolu. Järeltingimused: Rendileping on 1)sõlmitud 2)muudetud 3)lõpetatud Tähtsus ärile: Tagab kino tähtsuselt teise tegevusala vabade ruumide sihtotstarbeline rentimine ladusa töö.