TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary..............................
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää li
1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, peavad olema tasakaalus org
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonn
ära kaduda. Näiteks esines rubriik pealkirjaga ,,Juuniküüditamine" vaid numbris 2/2011, mil küüditamisest möödus 70 aastat. Peale rubriikide on paljud artiklid jaotatud ka eraldi pealkirjaga alarubriikideks, mis esinevad ajakirja paberväljaandes artikli juures. Alarubriigid võivad kattuda suurema rubriigi nimetusega, kuid mitte alati. Analüüsitud numbrites esineb järgmisi alapealkirju, mis ei kattu põhirubriigi nimetusega: kultuuri lugu, aegade side, portree, kunst. Ajakirja paberväljaande teemade jaotus on veidi ebaloogiline. Näiteks sügisnumbri 3/2011 paberväljaande sisukorra järgi kuulub lugu pealkirjaga ,,Kultuur ja elu" arvamuse rubriiki, 10 samas kui artikli enda juures on alapealkiri ,,Portree". Ajakirja veebiväljaandes (kultuur.elu.ee) on aga sama artikkel paigutatud ,,Elu" rubriiki.
Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult
SISUKORD 1. ELULUGU .................................................................................................................... ..........3 2. TEATER ........................................................................................................................ ..........3 3. FILM JA STUUDIO ................................................................................................................3 4. KUNST .......................................................................................................................... ..........3 5. RAAMATUD ................................................................................................................ ..........4 6. HUVITAVAD FAKTID ...........................................................................................................4 7. TEOSED ......................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu
...........................................................................................3 Austria kultuur..................................................................................................................... 4 Muusika........................................................................................................................5 Kirjandus......................................................................................................................5 Arhitektuur...................................................................................................................6 Kunst............................................................................................................................6 Majandus..............................................................................................................................7 Põllumajandus.............................................................................................
Taremaa jt. Tänapäeval leiame tublisid RG vilistlasi tunnustatud tegijate seas nii humanitaar- kui ka reaalteaduste vallas. Nimetagem neist kas või ajaloolasi Enn Tarvelit, Raimo Pullatit, Tõnu-Andres Tannbergi. Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver, Tõnis Lehtmets, Sven Sildnik, kunstnikud Aili Vint, Erika Tammpere, Endel Valk-Falk, 16 http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109 17 O. Kirss, Rakvere ajalugu, lk 74 18 Mart Kalm, Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997 Kaja Kits-Karm, arhitektid Ado Eigi, Fredi-Armand Tomps, näitlejad Kaljo Kiisk, Kaarin Raid, Rudolf Allabert, Tõnis Rätsep, Liina Olmaru, filmilavastaja, fotograaf ning fotoajaloolane Peeter Toming.19 Vabaduskirik 1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus. 1937.aastal alustati Rakveres Pauluse kogudusele arhitekt Alar Kotli projekteeritud kiriku ehitamist
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leid
koosnevad rajad, õhusõidud, s.h saab Linnamäelt teha 300 meetri pikkuse õhulennu. Kuna Otepää kõrgustikule on rajatud palju turismiasutusi, siis võib öelda, et loodusressursid on üldiselt hästi ära kasutatud, kuid Otepää looduspargis kehtivad keskkonnakaitselised piirangud seavad olulisi takistusi ettevõtluse arendamiseks. 14 9. KULTUURILUGU Otepääl loovad kultuuriloolist väärtust Otepää linnamägi, Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää spordihoone ja talvekabel, Otepää Looduspark, Vana-Otepää, Elva küla. Säilinud on ka mitmed põlise taluarhitektuuri näited nagu Poslovitsa, Saare, Kolga talu. Osaliselt on säilinud ka pärandkultuurimaastike elemendid – Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk (Keskkonnaamet, 2015).
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ 12-1 Olga Jazeva LEUKOTSÜÜTI FÜSIOLOOGIA JA LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Iseseisev töö füsioloogias ja patoloogias Tallinn 2011 LEUKOTSÜÜTIDE FÜSIOLOOGIA Organism koosneb rakkudest ja rakukude poolt moodustatud vaheainest. Rakk (cellula) on organismi väiksem struktuuriüksus. Arvatakse, et inimese keha koosneb 10 14 rakust. Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umbes 70 keemilist el
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1 ANTIIKFILOSOOFIA .......................................................................................... 4 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) ............................................................................ 4 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) ................................................................................ 4 1.3 Platon (427 – 347 eKr) .................................................................................... 4 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) ............................................................................ 5 1.5 Aristoteles (384-322 eKr)................................................................................ 5 1.6 Straton (u 335-269 eKr) .................................................................................. 5 1.7
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12
Põlva Ühisgümnaasium Grete Kolbakov 10b Vääriselupaigad Referatiivne uurimustöö Juhendaja: õp. M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2. VÄÄRISELUPAIGAD EESTI METSADES................... 2.1. Vääriselupaiga seadus..................................... 2.2. Vääriselupaiga kaitsmise olulisus................... 2.3. Vääriselupaiga tunnused................................. 2.3.1. Bioloogilised tunnused............... 2.3.2. Maastikulised tunnused..............
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis...........................................................................
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool eriala Tartumaa Mario Jurn MTT 1 juhendaja Koht aasta Sissejuhatus 1. Asend ja haldusjaotus lk. nr. 2. Sümboolika 3. Ajalugu 4. Vaatamisväärsused 5. Rmk matkarajad ja lõkkekohad 6. Kasutatud leheküljed 2 Asend ja haldusjaotus Maakonna pindala on 2993 km2, rahvaarv 145 224 (01.01.2010). Tartumaa asub kahe suure veekogu - Peipsi ja Võrtsjärve - vahel. Järvi ühendav Suur-Emajõgi on ajalooliselt olnud tähtis veetee ja tal on eeldusi muutuda atraktiivseks turismiobjektiks. Naabermaakondadeks on Tartumaale põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakond. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi
nõu järgi. Ja näe, pesa saigi õhtuks valmis. Mõistatusi varblasest: 1. On üks tuntud maiasmokk, kes muudkui rasva kugistab, kasvu poolest pöidlapikk, loomult uudishimulik. Piilub sinu akna taga, klaasil koputamas agar. 2. Väike poisike hallis kasukas õues keksib, terakesi otsib. q Hando Runnel Rimps-rämps, kilts-kalts, virts, vurts, kints, konts, kilks, kolks, sulps, solps, vilks, volks, tilks, tolks lonks, konks, pintsel, pulst, kõrtsmik, kunst, mampsel, kantsler, plitrama, plätrama, ketrama, vaatrama, lops, küps laps, lüps. q Liivi Parma Koosjalu keksib varblasekutt, paigal ei püsi, tal teiste seas rutt. Hüpleb, sirtsub ja sädistab, uudiseid linnas ka levitab, hekipõõsaiski pesitseb ta. Nii aastaringi võib muretult elada. Varblasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Varblased põllul, J. Oro, lk. 295. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kevadkontsert, I. Kari, lk. 70. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3
(2010). Uuri ja allikates kirjuta. Tallinn: Medicina. Neli või rohkem Viide tekstis (Kriiska et al 2006: 124) autorit Kasutatud Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen, A., allikates Pajur, A.. (2006). Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita. Toimetaja, Viide tekstis (Safire & Safir 2008: 29) koostaja autori Kasutatud Safire, W. & Safir, L. (koost.). (2008). Tarkade mõtete asemel raamat. Tallinn: Ersen. allikates Artikkel/peatükk Viide tekstis (Lagerspetz 2005: 180) kogumikus (autor Kasutatud Lagerspetz, M. (2005). Kodanikuühiskond ja turvalisus. olemas) allikates Raska, E., Raitviir, T. (toim). Eesti edu hind: Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti 23
Tallinna Tehnikaülikool MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria .................................................................... 7 2.2 Aktiivse vulkanismi teo
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse Osakond EESTI TALUMÖÖBLI ARENG Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1. EESTI MÖÖBLI LÜHIAJALUGU....................................................................................5 2. MÖÖBLI LEVINUIM MATERJAL - PUIT.........................................................................8 3. MÖÖBLI LIIGID....................................................................................................... 10 3.1. Istmed............................................................................................................. 10 3.2. Lauad..........................................................
,,Baltisaksa portreekunst Eestis 1750-1900'' (Lõugas, Anne 2002.) http://histrodamus.ee/index.php? &event=Show_main_layers&layer_id=181 http://www.arthistoryarchive.com/arthistory/european/Estonian- Artists.html http://www.academia.edu/19706335/Balti_p %C3%A4rand_ja_maalilised_varemed._Kujutav_kunst_kui_vahend_kohali kkuse_leiutamiseks_Baltic_Heritage_and_Picturesque_Ruins_Visual_Art_a s_a_Means_of_Inventing_the_Local Baltisaksa kunst on olnud eesti rahvusliku kunsti loomulikuks toitepinnaseks. Teame, et A.W.G.Pezoldi maalid õhutasid J.Kölerit ja O.Hoffmanni maalid P.Rauda alustama kunstiõpinguid. Mitmed baltisaksa kunstnikud on olnud eesti kunstnike mentorid: E.von Gebhardt ja E.Dücker Düsseldorfi akadeemias, R. von zur Mühlen Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel jne. Peale selle on baltisaksa kunst eesti rahvusliku kunstiga seotud
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
the American Psychological Association) on allikakirjetes: - aastaarv sulgudes; - väljaande nimetus kursiivis (st kursiivis on raamatu pealkiri; ajakirja, ajalehe, kogumiku nimi). NB! Jälgi kirjavahemärkide ja tühikute kasutamist! Raamatu kirje (13 autorit) Autori(te) perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Juske, A. (1991). Kunstnik. Ruum. Pilt: maalikunsti ajaloolise arengu probleeme. Tallinn: Kunst. Tõugu, A., Soans, K. (2005). Indigolapsed: kas uus põlvkond? Tartu: Väike vanker. Raamatu kirje pealkirja järgi Pealkiri: alapealkiri. (ilmumisaasta). Autorite või Koostaja/ Toimetaja initsiaal ja perenimi. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 11 Kuidas mõista maalikunsti: zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos. (2001). Toim. A
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessiooniõpe LIIKLUSÕNNETUSED LOOMADEGA I B kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostas: Aive Sillaste Luua 2008 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.OHTLIKUD TEGURID................................................................................................... 4 1.1 Ohtlikumad maanteelõigud........................................................................................4 1.2. Ohtlikumad aastaajad...............................................................................................5 1.3. Ohtlikumad
............................................................................................................ 16 1.7 Paide jaamahoone.......................................................................................................16 NÕUKOGUDE PERIOOD..................................................................................................18 1.8 Türi Majandusgümnaasium........................................................................................18 KAASAEGNE ARHITEKTUUR........................................................................................20 1.9 Türi ärihoone.............................................................................................................. 20 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 22 2 SISSEJUHATUS
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumiste
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................................................6 Lo
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef..........................................................................................................4 1.4. Kliima............................................................................................................................ 5 1.5.
Postmodernsete võtete hulka kuulub ka loetelu. Antud tekstis on teatav klaustrofoobia. Öös on asju on tegelikult rida Heiti Talviku luuletusest. Ehk jälle võõras sõna. (,,Öös on asju, mida tark ei puutu.") See viitab sellele, et maailmas on probleeme, millega ei ole vaja tegeleda, millega tegelemine võib olla ohtlik. Kogu see romaan seda öö irreaalsust ka illustreerib. Undi mõte võiks olla (mitte ainult selles romaanis, vaid läbivalt kogu loomingus): mõtlemine ja kunst mõtlemise protsessi tulemusena võib olla täis paradokse. Huvitav fakt: Unt ise väitis, et on feminist. Muuseas, antud romaanis on tegelane Susie (susi- hunt-unt). Autori alter ego? Fragmenteerituse kaudu antakse edasi närvilisust. ,,Doonori meelespeas" (1990) postmodernne vampiiriromaan. Sellele osutavad peategelaste nimed : Joonas Hark, Lussi, Renfield. (Draculas olid Jonathan Harker, Lucy, Renfield). Seega viitab läbivale intertekstile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
