Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasumiaruande prognoosid 2014". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
value, müügihind, laovaru, käive, finantsprognoosid, käibemaks, soetus, amort, soetamise, immateriaalse, 2016, 2017, müügitulu, kindlustus, lahtrid, soetatud, litsentsitasu, miinus, tarkvara, hooldus, maksud, amortisatsioon, võlad, omandis, seadmed, immateriaalne, halduskulud, töötaja, kulum, transpordikulu, rakendustarkvara, omafinantseeringNäide Jan/2016 Feb/2016 Mar/2016 Apr/2016 May/2016 Jun/2016 Jul/2016 Aug/2016 toodetav kogus kokku 2 10 10 10 10 10 10 10 10 (55*55 ) 0,25 2 sh ekspordiks %-des 50% 1 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00
r. toodete/teenusetega ning õigete käibemaksumääradega! Näide Jan/2016 Feb/2016 Mar/2016 Apr/2016 May/2016 Jun/2016 Jul/2016 Aug/2016 toodetav kogus kokku 2 trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 1 materjali/kauba Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
r. toodete/teenusetega ning õigete käibemaksumääradega! Näide jaan.2013 veebr.2013 märts.2013 apr.2013 mai.2013 juuni.2013 juuli.2013 aug.2013 toodetav kogus kokku 2 trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8 000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24 000 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
-27.00 28.00 1000000 800000 600000 FC VC 400000 T C 200000 0 500 600 700 )/(n*X2-(X)2 )/(n*X2-(X)2 h Ül.3.1 On teada järgmised andmed: püsikulude kogusum 180000 , muutuvkulud tooteühiku kohta 55 , tooteühiku müügihind 75 , ettevõtte tulumaksumäär 21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik 79000 puhaskasumi saamiseks 1) BEP 2) Tk. sihtkasumi saamiseks Ülesanne 3.2 Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides) on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks 10 % piirkasumist Ülesanne 3.3 Arvutada puuduvad summad kroonides:
Toitlustamine gruppidele/inimese kohta sh ekspordiks %-des 50% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 160 160 160 160 160 160 160 160 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule kr 8 000 40 40 40 40 40 40 40 40
14 2.1.3 Tallink AS Perioodil 2013-2014 toimus suurim käibevara muutus raha kirjel, vähenedes 6,7 miljonit (- 9,3%). Samal ajal vähenesid varud (-6,4%) rohkem kui 2 miljoni võrra. Kokkuvõttes vähenes Tallinki käievara esimesel vaadeldaval perioodil (-6,4%) rohkem kui 9,5 miljoni võrra. Põhivara suurimad muutused vaadeldaval perioodil toimusid materiaalse (-1,87%) ca 28miljoni ja immateriaalse vara rela (-4,75) 2,7 miljoni võrra, mis kokkuvõttes teeb vara vähenemiseks vaadeldaval esimesel perioodil (-2,12%) üle 36 miljoni. Kohustuste poolel toimus bilansi vähenemine vaadeldaval perioodil pikaajaliste laenude arvel (-13,77%) ca 95 miljoni ulatuses, millest ca 44 miljonit liikus lühiajalistesse laenudesse kasvatades intressikandvate kohustuste rida (41,35%) 44 miljoni võrra. Vaadeldaval perioodil kasvas ka jaotamata kasum (2,44%) 7 miljoni euro ulatuses
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juri
Pärnu jõe Äravoolu arvutamine 1948 Näitaja 1 2 3 4 5 Keskmine vooluhulk, m3/s 8.22 17.53 14.73 93.32 27.57 Suurim vooluhulk, m3/s 11.80 51.00 66.40 248.00 71.00 Väikseim vooluhulk, m3/s 6.29 4.45 4.46 22.20 13.70 Äravool, mln m3 22.02 43.93 39.45 241.88 73.84 Äravoolumoodul, l/s*km2 1.59 3.40 2.86 18.11 5.35 Äravoolukiht, mm 4.27 8.52 7.65 46.93 14.33 Sademed, mm 44.00 13.00 21.00 28.00 32.00 Äravoolutegur 0.10 0.66 0.36 1.68 0.45 Auramine, mm 39.73 4.48 13.35 -18.93 17.67 Auramistegur 0.90 0.34 0.64 -0.68 0.55 Mari Kirss, KKT III 6 7 8 9 10 11 12 Aasta 9.35 16.92 53.11 27.5
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.....................................................................................
3.1 Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus Raamatupidamisteenuse pakkumise valdkonda reguleerivad alljärgnevad olulisimad õigusaktid: Raamatupidamise seadus, Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardid või Eesti hea raamatupidamistava, ühtlasi lähtutakse äriseadustikust, majandusregistri seadusest, tarbijakaitse seadusest, töölepingu seadusest. Ettevõte peab end registreerima majandustegevuse registris. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär (maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates) aastal 2012 on 16 000 EUR. Käibemaksukohuslasena registreerumise vajaduse osas lähtutakse käibe suurusest. 3.2 Makromajanduslikud tendentsid - mõjud antud tegevusalale Antud tegevusalale sisenemist mõjutab hetkel peamiselt toitlustusasutuste majanduslik olukord, kuna inflatsiooni tõttu on mõjutatud nii hinnad kui tarbijate ostukäitumine. Teisalt sunnib olukord toitlustusasutusi tegema ümberkorraldusi kontseptsiooni ning töökorralduse
Nisu tonn 77 77 77 Oder tonn 157 157 157 Porgand tonn 300 300 300 Kartul tonn 550 550 550 Toodete/teenuste ühiku keskmine müügihind MÜ 2014 2015 2016 Raps Eurot 340 320 350 Nisu Eurot 160 150 160 Oder Eurot 140 140 130 Porgand Eurot 90 100 100
31 Ainult siis kui kapitali tootlikkus ületab kapitali hinda suudab kiirema kasvu poolt genereeritud väärtus kompenseerida reinvesteerimisest tingitud rahavoogude vähenemise Eelmine väide ei pruugi paika pidada kui investeeringud tehakse riskantsetesse projektidesse millega seostub kõrgem kapitali hind 32 Projekti kapitali tootlikkus ROC=EBIT (1t) / Käive * käive/kapital = =müügikäibe rentaablus * põhivarade käibekordaja Kui firma tõstab oma toodete hindu paraneb müügikäibe rentaablus kuid väheneb müük (ja käibekordajad). Kapitali tootlikkus peegeldabki hinna/koguse otsuse mõjusid. 33 Eelnev pakub firmadele võimaluse: Valida hinnaliidri ja koguseliidri strateegiate vahel Tuleb valida strateegia, mis maksimeerib firmaväärtust
KOKKU · Muud kulud, krooni Tabel 19 Kululiik Su m m a , krooni 1 kuu 2 kuu 3 kuu II kvartal II poolaa sta 2009 aasta kokku El soojus 300 350 1900 5700 4950 13 200 Amort 200 200 200 600 1200 2400 Üür/rent 9000 9000 9000 27 000 54 000 108 000 Liising 0 0 0 0 0 0 Laenu 0 40 000 7000 21 000 42 000 110 000 tagasim ak s e
00 Inventar - - - - 2000.00 200.00 2200.00 Muud kulud 100.00 100.00 200.00 200.00 100.00 100.00 800.00 Majanduslik kasum 2374.53 Summa 26119.83 Käibemaks 5223.97 31343.8 KOKKU 0 15 3 Põhikaardistamine Kaardistamise eesmärgiks on koostada 1:50 000 mõõtkavas baaskaardi lehe nr. 6342 (Lisa 3) ulatuses põhikaart (ortofotod). Ülesande täitmiseks planeeritakse
korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood lähtuda seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest § 37, lg 1,2). Kreeditarve millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellel arvele mida muudetakse. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta. 13 3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu Kreedit 251 - käibemaks müügilt Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on
sarnase tegevusvaldkonnaga erasektori ettevõtted. Suuremateks konkurentideks sama tegevusvaldkonna suuremad majandusüksused. Arvestades sellega, et turg on avatud ja kõik konkureerivad omavahel, sõltub Tuha Talu OÜ hinnaskaala suuresti ka teiste omadest. 5 Lihaveiseid õnnestub edukalt müüa Rakvere Lihakombinaadile, aga peamiseks probleemiks on aeglane käive. Seetõttu ongi viimase kolme aastaga, kui uusi pakkujaid tuli ohtrasti juurde, klientide arv vähenenud ja hind kukkunud 30% võrra. Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000 - 60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ Eesti väikeettevõte. 2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Vasakpoolset osa, kus on firma vara koosseis, nimetatakse aktivaks. Bilansi parempoolne osa, mis kajastab vara finantseerimise allikaid, nimetatakse passivaks. Aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed: AKTIVA = PASSIVA (1) Vara soetamise allikad jagunevad kaheks: omakapital ehk ettevõtte omanike poolt firmasse paigutatud kapital ning võõrkapital, mille on ettevõttele kasutada andnud kolmandad osapooled, nt pangad on andnud laenu jne. Võõrkapitali nimetatakse teise sõnaga kohustuseks. Sellest tulenevalt võib kirja panna raamatupidamise põhivõrrandi: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL (2) ehk laiemalt:
.............................................................................9 6.Turg ......................................................................................................................................10 6.1.Turuülevaade ....................................................................................................................10 6.2.Konkurents ........................................................................................................................10 7. Finantsprognoosid ...............................................................................................................12 7.1.Ettevõtte bilansi prognoos .................................................................................................12 7.2.Ettevõtte kasumiaruande prognoos ..................................................................................12 7.3.Ettevõtte rahavoogude prognoos ......................................................................................15 8
põhikäikudest selles ettevõttes. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul
seoses muutustega - muutuvates kuludes, - püsikuludes, - müügihindades, - müügi mahus, - müüdava toodangu struktuuris. TÜÜPILISED PROBLEEMID, millistele lahendusi võimaldab jääktulu-põhine arvestus: milline müügimaht on vajalik tasakaalupunkti (kasumiläve e kulude katte) saavutamiseks; milline müügimaht on vajalik soovitud kasumi saamiseks; millist kasumit võib loota teatud müügitulu mahu korral; kuidas mõjutavad müügihind, muutuvad kulud, püsikulud ja tegevusmaht kasumit Taset, kus müügitulu katab täpselt ära nii muutuv- kui ka püsikulud ja kasum on võrdne nulliga nimetatakse tasakaalupunktiks ehk kasumilävepunktiks. Tasakaalupunkt on tase, kus müügitulu katab täpselt ära kulud. Kui müügimaht ületab tasakaalupunkti taset, tekib esmakordselt kasum. See on oluline teave nii kasumi planeerimise kui ka müügitegevuse tarvis.
Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline
Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline
Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide
järgmistel aastatel iga aastaga see summa väheneb - kindel protsent jääkväärtusest).Hoonete kasutuseaks loetakse raamatupidamises tavaliselt 25...50 aastat, selle aja möödudes on neid vaja kas kapitaalselt remontid või uued ehitada, masinatel loetakse kasutuseaks 10...12 aastat, seadmetel 5...8 aastat. Amortisatsiooni arvutamine lineaarsel meetodil: Soetusmaksumus 100 000.- Jääkmaksumus 5 aasta pärast 0.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amort on 100 000/5=20 000 Amortisatsiooni arvutamine väheneval meetodil (tuntud ka kui kahekordse alaneva jäägi meetod): 1 MA = 2 100 kasutusaeg Soetusmaksumus 100 000.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amortisatsiooninorm on 40% 7
Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline
KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud Tootmistööliste töötasud koos töötasuga seotud maksudega jmt Tootmiskulud
........................................................... 46 18. TEGEVUSKULUD............................................................................................................................... 58 19. PÜSI- JA MUUTUVKULUD ................................................................................................................ 65 20. KASUMILÄVE ANALÜÜS ................................................................................................................... 67 21. FINANTSPROGNOOSID .................................................................................................................... 68 22. ALUSTAVA ETTEVÕTTE/ETTEVÕTJA ÜLDANDMED ......................................................................... 69 23. PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON JA VISIOON ....................................................................................... 70 24. KONKREETSED TAKTIKALISED EESMÄRGID MISSIOONI JA VISIOONI TÄITMISEKS .......................... 70 25
annaabi.ee 
