Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasulikud programmid Windowsis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eljas, skype, windows, programmid, itunes, live, küngas, openoffice, vektorgraafika, rakendus, pood, meelelahutuseks, ostmiseks, lüh, microsofti, tasuline, saata, ccleaner, vahemälusõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad
...........................................................................................................................................................9 2.GRUPITÖÖTARKVARA.................................................................................................................................10 2.1. Google`i grupid...........................................................................................................................................10 2.2Projektijuhtimise programmid......................................................................................................................11 2.3. Veebipõhine kalender..................................................................................................................................11 2.3. Märkmete tegemise programm ...................................................................................................................12 3.CMS PROGRAMMID.............................................
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu.
signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest
Saades aga katsetuste abil kotermannist võitu, on lootust, et järgmised samateemalised lõigud juba lihtsamalt lähevad. Eriti hea, kui on võtta/kopeerida ligikaudu sarnast tööd tegev ning töötav näide - olgu õpikust, veebist, oma vanade näidete seast või mujalt. Pannes kõrvuti töötava koodi ning mittetöötava koodi, tasub hakata töötavat koodi ühe sammu kaupa uue koodi poole muutma. Iga sammu järel kontrollides, et kas rakendus ikka tööle läheb. Kui sammud on piisavalt pisikesed, siis on hea vaadata, millise juures neist järsku töötamine lakkab - selle järgi juba võimalik edasi nuputada. Vahel juhtub ka olukordi, kus töötavast näitest mittetöötava juurde liikumisel saadakse lõpuks pealtnähasamasugune, ent töötav kood. Siis on ju kõik hästi, mõistatuse põhjuseks sellisel juhul enamasti mõni sisse lipsanud või mujalt kaasa tulnud vigane sümbol, mis kompilaatori töö sassi ajab
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur eesliites kilo ja mega. Täpsemalt on 1 kilobait (KB, K) 1024 baiti ja 1 megabait (MB) 1024x1024 baiti. Arv 1024 võrdub 210. Põhimälu e. Muutmälu (RAM-Random Access Memory) kasutatakse arvutis programmide-andmete jooksutamisel-töötlemisel. Seal hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja muid vajalikke andmeid. Erinevad programmid vajavad erineval määral põhimälu. Põhimälu jaotust saab vaadata: Windows2000 puhul CTRL+ALT+DEL >TASKLIST-> processes ja perfomance Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98/Win2000. Arvuti mälu klassifikatsioon (mälu puu). Computer memory classification · jaotus pöördumise viisi järgi o suvapöördus o jadapöördus · jaotus info säilitamise põhimõtte järgi o pooljuhtmälu muutmälu
eraldusvõimet ja värvisügavust. Võimaldab salvestada nii pakitud kui pakkimata kujul. 6 Rastergraafika tarkvara Parim programm piltide töötluseks on Adobe Photoshop, mille saad proovimiseks allalaadida firma kodulehel www.adobe.com. Suurim konkurent sellele on arvatavasti Corel Photo-Paint. Nende mõlema kahjuks räägib päris krõbe hind. Tuntuimad tasuta rastergraafika programmid on GIMP ja Paint.NET, mille võib igaüks kohe allalaadida ja kasutama hakata. Ning seda pakutakse nii Windowsi kui ka Linuxi kasutajatele. Tublid kodanikud on teinud ja jagavad erinevaid pilditöötlusprogramme veebis: pixlr.com fotoflexer.com lunapic.com photoshop.com Vektorgraafika Vektorgraafika puhul saame pildi geomeetriliste kujundite abil nagu punktid, sirged, kõverad, hulknurgad ja ringid. Suurim erinevus
PHP käivitamine WAMP serveris Alternatiivid WAMP'ile Adobe Dreamweaver seadistamine Sissejuhatus PHP koodi kompileerimiseks oleks vaja PHP mootori toega veebiserverit ning veebilehe lõplikuks ülesehitamiseks ka kindlasti mingisugust andmebaasi. Üks võimalus on "ehitada" veebiserver oma arvutisse, kasutades selleks WAMP serverit. Mis on WAMP? WAMP serveri puhul on tegemist veebiserveri tarkvarapaketiga, mis paigaldab väikese vaevaga sinu Windows arvutisse korraga nii veebiserveri Apache, andmebaasi MySQL ja meie soovitud Php mootori. Jah, me saame selle kõik paigaldada oma tavalisse laua- või sülearvutisse ning see käitub tavalise veebiserverina. Eeliseks oma arvutisse paigaldamisel on üleslaadimise, testimise ja muutmise kiirus. Linux fännid võiks proovida LAMP serverit. Allalaadimine WampServeri leiad aadressilt http://www.wampserver.com/en/. Seejärel kliki nupul Download ja leia oma süsteemile vastav versioon. Mina teen
· TCSEC -- USA kaitseministeeriumi vanem turvanormistik ("vikerkaarevärvilised raamatud") · D -- minimaalne kaitse (sisuliselt turbeta süsteem) - pisikesed ühe kasutaja süsteemid; seade on ühe inimese käes ja teisele ei anna või seade paikneb ühes kindlas ruumis · C1 -- kaitstud OS, diskretsionaarne pääsupoliitika - erinevatel andmeobjektidel on omanikud, kes määravad ligipääsud teistele kasutajatele (tavaline UNIX, Windows, jne) · C2 -- C1 + peenem granulaarsus + pidev auditeerimine (24h või 48h, mille jooksul keegi peab lugema logisid) - vanemad UNIXid, süsteeme oli vähe, kuna nõudis organiseerimist · B1 -- C2 + mandatoorne pääsupoliitika - nt kasutaja ei saa teha faili teistele kättesaadavaks, kui fail on peidetud · B2 -- B1 + formaalne mudel + hierarhilised turvatasemed · B3 -- B2 + topeltauditeerimine + vigade puudumine disainis - turvamudel on formaalselt
Fail on omavahel seotud andmete kogum. Teisest küljest on fail ka nimeline säilitusüksus
välismälu seadmel. Fail koosneb kirjetest. On kaks põhimõtteliselt erinevat faili tüüpi:
- programmifailid
-andmefailid
5
Programmifailid sisaldavad korraldusi teatud tegevuste täitmiseks arvutil.
Andmefaile võib omakorda jagada mitmeti. Kui asjale läheneda süsteemide Windows
seisukohalt siis võib eristada näiteks tekstitöötlussüsteemiga Word loodud faile,
tabeltöötlusprogrammiga Excel loodud faile, joonistusprogrammiga Paint loodud faile jne.
Nagu öeldud, eristatakse faile nimega. Operatsioonisüsteemides MS DOS ja Windows 3.1
koosnes faili nimi kahest osast :
kataloogist. Aga kuna Web Developer pigem mõeldud siiski iga kord serveris uuesti genereeritavate lehtede loomise tarbeks, siis on talle vastav võimalus sisse ehitatud. Nii võibki lehte rahumeeli imetleda aadressilt, mis hakkab tähekombinatsiooniga http HyperText Transfer Protocol, järgneb masina nimi, kust lehte vaadatakse. Nimi localhost tähistab kohalikku masinat. Edasi pordi ehk värati number mis vajalik, et samas masinas olevad mitmed veebiühendust pakkuvad programmid omavahel tülli ei läheks. Siis juba rakenduse nimi ja sealt seest rakenduse sees oleva faili nimi. Kui tahta loodud kuulutus teistele üle võrgu ka kättesaadavaks teha, tuleb see laadida lihtsalt kohta, kus see kõigile näha. Olgu selleks õpilasele koolivõrgus eraldatud veebiruum või ka mõnes avalikus serveris asuv koht. Eestis näiteks on levinud hot.ee nimeline veebikeskkond, kus rahumeeli igaüks saab omi HTML-faile hoida ja teistele näidata. Kel konto olemas, võib
mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid. 8 Valitud mõisted võimaldavad kultuuriveebi eesmärke siduda kultuuriüksuse identiteedi ja ülesandega. Eelmainitud rakendus peab kajastama kultuuriüksuse funktsiooni ja tagama selle selguse. Selleks määratleti kultuuriüksuste veebirakenduste põhieesmärgid. Lisaks identiteedi ning ülesande ja tegevuse selgele kirjeldusele loodetakse luua valdkondlik võrk, võimaluse korral Euroopa tasandil. See teatud kultuurihuvidega virtuaalkogukondade võrk peaks hõlmama järgmist: valdkonna põhieeskirjade ja -normide esitamist, kultuurialase informatsiooni levitamist multimeedia abil, teenuste
programme käivitada (vaevalt keegi viitsib väga kaua programmeerimisega tegeleda, kui ta ei saa näha, kuidas see, mis ta teinud on, tegelikult töötab). Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab? Kuna kompilaatorid võivad üksteisest pisut erineda, siis on soovitav kasutada samu kompilaatoreid, mida on kasutatud kursuse koostamisel (vastasel juhul võib tunduda, et õppematerjalides pakutav näidisprogramm tegelikult ei töötagi). Kõik Pascali programmid on kirjutatud FreePascalis, mistõttu neile, kes otsustavad ülesannete lahendamiseks Pascalit kasutada, soovitan kasutada just seda. FreePascali puhul on tegemist vabavaraga, mistõttu võite ta muretult alla laadida. Kaasa saate ka keskkonna, kus on suhteliselt mugav Pascali programme kirjutada, kuid kuna tegemist on vabavaraga ja keskkond ise on alles arendusjärgus, siis pole ta päris töökindel. Kõik C programmid on kirjutatud Dev-C++'s, mistõttu neile, kes otsustavad
Kanalikiht tegeleb võrgusõlmede vahelise andmevahetusega. See tegeleb konkreetsete kanalitega, mis võivad olla erinevat tüüpi. Läbi erinevate kanalite jõavad andmed lõpuks sihtpunkti. Siin on tegemist pakettide ehk kaadritega. 7) Füüsiline kiht Seal liiguvad elektrilised signaalid, valgusimpulsid jne. a) Rakenduskihi ja transpordikihi erinevus võrreldes võrgukihi ja allpool olevate kihtidega: Erinevus on näiteks see, et rakendus ja transpordikiht on ainult otspunktides, aga võrgukiht ja allpool olevad kihid on ka ruuterites. b) Vahe transpordikihi ühenduse ja võrgukihi tasemel virtuaalkanali vahel: Transpordikihi ühendus on kahe otspunkti vaheline kokkulepe ja nemad ei tea, mis vahepeal toimub ja teised kihid vahepeal ei tea, et kaks otspunkti on transpordikihi tasemel oma ühenduse loonud. Võrgukihi tasemel virtuaalkanali puhul ei ole tegemist kahe otspunkti vahelise kokkulepega selles mõttes, et
Ühenduseta andmeedastus: “best effort“ – ei garanteeri midagi, paketid võivad kaduma minna või vales järjekorras kohale jõuda. andmevahetuse kiirus on töökindlusest olulisem ja on lubatud teatud pakettide kadu. Sel juhul kantakse info üle datagrammidena ehk väikeste mõõtmetega pakettidena, mis suudavad kiiresti ületada võrgu ja kõigi pakettide kohalejõudmine ja järjekorda seadmine pole oluline või teeb seda infot vastuvõttev rakendus. UDP protokoll - ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Ei koti kas teine paketid kätte ka saab ehk ei kontrolli nende kohalejõudmist. Paketid pannakse lihtsalt teele ja loodetakse parimat, ehk et nad kohale kõik jõuavad. UDP saadab pideva andmevoona andmeid (näiteks video ülekanne, mobiiltelefon). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni – garanteeritud side kiirus ja omadused
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
segadusse ajada. 11 suur, suur aitäh! innustuseks Tahame tänada paljusid. Alustame neist kahest, kes (lisaks meile endile!) olid raa- matu juba enne kirjastusse saatmist tervenisti läbi lugenud: meie sisutoimetaja Hele Kiisel ja vabatahtlikust sõber Rainer Küngas. Mõlema kommentaarid ja soovi- tused aitasid kujundada nii raamatu üldpilti kui detaile. Meie õnneks oli meil võtta ka suur hulk sõpru, kes meid erinevate murede puhul aidata oskasid – Carita Hommik aitas meid kooliterminoloogia ja tähistustega, Mihkel Kree poole pöördusime kõikide tobedate füüsikat puudutavate küsimus-
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
eest varitseja oma tädi näol; ja kui tädi nägi, millises seisukorras olid Tomi riided, tegi ta vankumatu otsuse muuta poisi laupäevane puhkeaeg sunnitööga vangistuseks. 2 PEATÜKK Laupäeva hommik oli kätte jõudnud ja kogu suvine maailm oli särav, värske ja täis elurõõmu. Igas südames helises laul, ja kui süda oli noor, siis tungis hein huultele. Igas näos oli rõõmu jaigas sammus kergust. Akaatsiad õitsesid ja õite lõhn täitis õhku. Cardiffi küngas, künkatagune kõrgustik, haljendas tai- 16 mestikust ja oli küllalt kaugel, et paista igatsetud maana, unelev, rahuküllane, meelitav. Tom ilmus kõnniteele lubjaämbri ja pikavarrelise pintsliga. Ta silmitses planku, ja rõõm kadus loodusest ning sügav kurbus asus tema hinge. Kolmkümmend jardi üheksa jala kõrgust planku! Elu tundus Tomile tühjana ja olemasolu lausa koormana. Ohates kastis ta pintsli värvi sisse ja
annaabi.ee 
