See tähendab faktide üles kirjutamist või meelde jätmist. Tihtipeale jääb siiski segaseks, miks antud fakt on oluline või kuidas seda kasutada eriti just kinesteetilistel õppijatel. Sellist olukorda kirjeldab hästi üks Hiina vanasõna: „ Ma kuulen ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, ma teen ise ja ma saan aru.“ Seega ühelt poolt saavad üliõpilased oma teadmised nii öelda valmiskujul, neid aga ei osata otseselt rakendada. Teiselt poolt omandavad kinesteetilised õppijad faktiteadmised ise avastamise käigus, neile ei söödeta fakte ette. Esimesel juhul on õppeprotsess ehk lühiajalisem, kuid see eest ka „mõju“ kestab vähem. Teisel juhul kestab õppeprotsess kauem, aga sealjuures ei unustata ära, kuidas antud fakti rakendada. Tuleb leida kuldne kesktee. Tänapäeval peame või peaksime olema õnnelikud, et meil on võimalik kasutada pidevalt erinevaid vahendeid, mille kaudu info kätte saada. Sajand tagasi ei
kaasa Ära palu kedagi teist sinu eest intervjuud sooritada Ära pajata kõrvalistele isikutele intervjuu ajal kuuldust Mida ei peaks tegema (2) Intervjueeritav on alati olulisem kui sina, seega pole vaja oma teadmisi näidata Määratle alati intervjuu umbkaudne pikkus ja pea sellest ka kinni Ära jää lobisema intervjuu-välistest asjadest Küsimuste tüübid intervjuus: Täpsete faktide teadasaamiseks Hinnangulised faktiteadmised Käitumiste põhjuste kohta Seisukohtade, väärtuste ja arvamuste kohta Sotsiaalsete suhete kohta Küsimuste tüübid intervjuu jooksul (1) Avaküsimused Jätkuküsimused Lisaküsimused Täpsustavad küsimused Otsesed küsimused Kaudsed küsimused Küsimuste tüübid intervjuu jooksul (2) Organiseerivad küsimused Vaikus Tõlgendavad küsimused Küsimused raskete ja ebameeldivate asjade kohta Vanus Etniline kuuluvus Sissetulek
1. Soodustama õppija aktiivsust; 2. Toetama õpilaste kavatsusi ja isiklikke õpieesmärke; 3. Rajanema õppija varasematel teadmistel; 4. Soodustama õppurite koostööd; 5. Soodustama mõtlemist avardavat dialoogi; 6. Olema kontekstiga seotud; 7. Ergutama õppijaid reflekteerima oma õppimise ja kasutatud õpistrateegiate üle. Õppimise lähtepunktikd õppija info töötlemise mõtestamine ning oma õppimise eest vastutamine. Varasemad teadmised: · Faktiteadmised aitab meenutada varem omandatud teadmisi, seostada neid uue teemaga, aitab leida puudujääke õpilaste teadmises. Nt. Mis on silinder? Mis kujuga silindri põhi? · Konseptuaalsed teadmised annab õpetajale aimu teadmistest põhimõistete kohta ning aitab õpilasel meelde tuletada varem õpitut. Nt. Ellips on ringi erivorm. Kuidas kirjeldate ellipsit? · Seostatud teadmised näitab õpetajale õpilaste teadmiste struktuuri ja ekslikke
Mardi kingitused on alati erilised, kas on selleks äsja salvestatud lugu, tema enda maalitud maal või spetsiaalselt sulle ja sinu sünnipäevalistele kirjutatud näidend. Kelli Uustani , laulja: Inimesena on Mart esiteks hirmus töökas ja teiseks kohutavalt andekas. Lisaks laulmisele ja näitlemisele ta veel maalib, kirjutab ja oskab rezissöörina filme teha. Aeg-ajalt tekib küsimus, kas üldse ja kus on see piir, millest alates ta hakkama ei saa. Mardi haare on lai ja tema faktiteadmised hämmastavad. Tänu sellele on temaga huvitav suhelda. Lisaks on ta kohutavalt intelligentne ja nalja saab temaga koos kõvasti. Laval on Mart võrratu partner, kes aitab sul tõusta enda kõrvale. Indrek Pertelson , sportlane: Läbi kehakultuurlase silmade oskan öelda, et Mart on väga andekas ja loomisest pulbitsev inimene. Tema juba vähesega ei lepi ja vajab oma ellu pidevalt kõrgele seatud eesmärke. Eestis on häid inimesi palju, aga Mart on kohe väga tubli inimene
otsuste langetamise viis. Valitsemise põhimõisted: 1. Government–valitsemine, valitsus 2. Governance–valitsetus, ühiskonna kogu valitsemiskorraldus 3. (Public) Administration–(avalik) haldus, haldusaparaat 4. (Public) Management–(avalik) juhtimine 5. Bureaucracy–bürokraatia 6. Executive–täitevvõim Poliitikast rääkimise tasandid: Faktiteadmised (sündmused, isikud jne),Teooriateadmised (mõisted, mudelid, lähenemisviisid),Empiiriline andmekogumine (metoodiline sotsiaalsete faktide kogumine),Praktiline analüüs (tulemuslikkus jne, tavaliselt etteantud raamistikes),Teaduslik analüüs (teooriateadmiste alusel andmete võrdlemine ja tõlgendamine). Poliitiline inimene Poliitiline inimene = küsimus sellest, millised ühiskondlikud eeldused määravad poliitika ja
ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid. R. B. Cattell: fluiidne ehk voolav int (arutlusoskus, loogiline mõtlemine jms) ning kristalliseerunud int (faktiteadmised, silmaring jms). J. Carroll: int kolm tasandit: üldine vaimne võimekus, selle 8 kitsamat alatahku, veelgi spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut võimekust (- : rajatud usule, mitte kontrollitavatele faktidele; miks just 7?). Sternberg: kolm sõltumatut int: analüütiline, praktiline, loov (- : uurimuses osales vähe inimesi, ei saa üldistada). Veel ajaloost:
Täiskasvanute ja laste testil on 11 alamskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama. Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid: 1. Verbaalse võimekuse testid: o Sõnavara; o Mõistete võrdlemine; o Suulised arvutusülesanded; o Arvumälu; o Üldinformatsioon, faktiteadmised; o Üldinformatsioon, arusaamine; 2. Sooritustestid o Piltide lõpetamine; o "Šifreerimine" o Kuupidest kujundite tegemine o Piltidest "koomiksi" koostamine o Mustri lõpetamine Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust või dementsusest.
ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid. R. B. Cattell: fluiidne ehk voolav int (arutlusoskus, loogiline mõtlemine jms) ning kristalliseerunud int (faktiteadmised, silmaring jms). J. Carroll: int kolm tasandit: üldine vaimne võimekus, selle 8 kitsamat alatahku, veelgi spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut võimekust (- : rajatud usule, mitte kontrollitavatele faktidele; miks just 7?). Sternberg: kolm sõltumatut int: analüütiline, praktiline, loov (- : uurimuses osales vähe inimesi, ei saa üldistada). Veel ajaloost:
[9] Täiskasvanute ja laste testil on 11 alamskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama. Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid: 1. Verbaalse võimekuse testid: o Sõnavara; o Mõistete võrdlemine; o Suulised arvutusülesanded; o Arvumälu; o Üldinformatsioon, faktiteadmised; o Üldinformatsioon, arusaamine;[9] 2. Sooritustestid o Piltide lõpetamine; o "Sifreerimine" o Kuupidest kujundite tegemine o Piltidest "koomiksi" koostamine o Mustri lõpetamine[9] 9 3.6 Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese
mõtlemist arendavaks. Kindlasti toimub siin mingi takerdumine arusaamistesse. Kui õpetaja edastab materjali, mida tema valdab ja millest õpilane ei pruugi sarnaselt aru saada, nii, et õpilane hakkab sellest aru saama ja suudab ka demonstreerida, kuidas õpitut kasutada, siis on õpetaja oma töö hästi teinud. Väheusutav, et probleem tekib edastamise kuivõrd väärtuse enda tõttu. Väärtused kui sellised ei ole tervikuna kompaktselt edastatavad nagu on seda faktiteadmised. Kui rääkida aga õpetaja eeskujust kui väärtuste edastamise mudelist, siis konkreetselt edastamine, kui selline satub kahtluse alla. Asjaolu, et väärtused ei ole nii selgepiirilised, on üks põhjus, miks edastamise mudeliga on raske töötada. Teiseks põhjuseks on väärtuste mitmekesisus. Kui väärtuste kogum on ebamäärane, siis on keeruline sellest midagi konkreetset edastamiseks välja valida. 20.01.2012 III SEMINAR Väärtuskasvatuse erinevad mudelid ja
Binet vaimsete võimete test planeerimine, kohanemine, õppimine kogemusest, abstraktne mõtlemine, keerukad mõisted Thurstone - 7 intelligentsuse näitajat: verbaalne, sõnaline voolavus, numbriline, tajuline, mõtlemine, mälu, ruumiline Raymond Cattell 20.saj 1) fluiidne e voolav intelligentsus, sünnipärane, seoste mõistmine, hindamiseks ruumiülesanded ja maatriksid 2) kristalliseerunud intelligentsus omandatud faktiteadmised, kultuurispetsiifiline, ennustab õpiedukust. Verbaalsed, numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded. Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus) Binet 1905. esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala, et eristada kooli Stern intellignetsuse koefitsent IQ IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100
rahvusvahelised programmid. - Antakse soovitusi, kuidas igaüks saaks probleemi lahendamisel kaasa lüüa nt prügikoristus, kergliikluse eelistamine vms jne. 13. Infodefitsiidi mudel ja selle puudused keskkonnakäitumise seletamisel. - Inimene on majanduslikult ja ratsionaalselt kaalutlev olend, kes otsustab kulusid ja tulusid kaaludes. - Infopuudus/harimatus segab õigete käitumisvalikute tegemist. - Enam infot ja täpsemad faktiteadmised ja arusaamine protsessidest aitaks kaasa keskkonnasõbralikule käitumisele. - Ka info külluses teevad inimesed keskkonnavaenulikke otsuseid. - Vaja oleks pigem riiklikku sekkumist keskkonnataristuparandamisel, keskkonnakasutuse õiglasemat maksustamist jne. - Teavituskampaaniate fookuse küsimus: pole mõtet keskenduda vähemefektiivsete käitumisvalikute propageerimisele. Olulised on teadmised
ja harmooniliseks Hinnatav on lojaalss oma riigi suhtes Poliitiline kultuur poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. 1) hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes; 2) analüütiline: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitiline kultuur seob inimese poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud. Kognitiivne hoiak faktiteadmised ja teave poliitilist elu puudutavate uskumuste kohta Afektiivne hoiak poliitikat puudutavad tunded Väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta. Kolm kodanikukultuuri tüüpi: osalev, alluv, võõrandunud
(Krull, 2001). Biheivioristliku õpiteooria kohaselt toimub hindamine objektiivselt, kuna kontrollitavad teadmised on teaduslikud. Kognitiivse õppimisteooria kohaselt toimub hinnangu andmine subjektiivselt, kuna õpilaselt oodatakse loovust, tõlgendamisoskust ja ei nõuta mehaanilist õppimist, mille tõttu on raske tulemusi mõõta. Biheivioristliku käsituse korral on õpetajal lihtne õppeprotsessi juhtida, kuna õppetöö on süsteemne. Õpilased on passiivsed, nad omandavad faktiteadmised kiiresti, kuid need ei seostu kogemustega ning nad ei oska luua seoseid. Kognitiivse käsituse korral on õpetaja aga õpiprotsessi suunaja, ta peab olema loominguline ja analüütiline ning tal on suur vastutus, kuna ta peab arvestama õpilaste individuaalsete erinevustega. Õpilased on õppetöös aktiivsed, läbi loovate ülesannete arendab õpilane mõtlemist ja tajub seoseid. Samuti on õppijal suur koormus ja vastutus. Selline
Info ülekandemehhanismid: geneetiline informatsioon, kultuur märkides, tekstides, esemetes talletatud inimeste kogemus, vahetus suhtluses jagatud kogemus, isiklik vahetu kogemus Elavikust võib mõelda kui kujuteldavast subjektiivsest tegelikkusest, milles inimesed elavad, .väljendub hinnagutes, kujutlustes, eelistustes, hoiakutest .... Et see aga mõjutab inimeste käitumist, siis on elavike ülesehitusel ühiskonna toimumisel Sotsiaalse teabe liigid: teadmised- faktiteadmised, väärtused, hinnangud, normid ja reeglid .maailmapilt Teabe liigid erinevad püsivuse astmelt fundamentaalne osa, spetsialiseeritud kiht, operatiivse teabe kiht okt teabevälja kodutöö. Võrdle kolme põlvkonna teabevälja. Selleks kaardista teabevälja sisu ja .5 allikad. Lisaks kirjeldusele, mida näed, leia seletus sellele, miks seda nõed ja mida(kirjeldus vs (seletus .McQuail 2-3 ptk Massimeedia teke .2
R arutlusoskus (Reasoning) => hiljem tunnistas, et ei ole siiski sõltumatud (on ühisosa g) Philip E. Vernon - 1950 -- The Structure of Human Abilities. Hierarchical group factor theory Raymond B. Cattell 1963 -- Theory of Fluid and Crystallized Intelligence: A critical experiment. Gf fluiidne ehk voolav intelligentsus: arutlusoskus ja loogiline mõtlemine; sünnipärane üldine vaimne võimekus Gc kristalliseerunud intelligentsus: omandatud faktiteadmised, silmaring; kultuurispetsiifiline (=> kooliharidus) Gf Fluiidne ehk voolav intelligentsus Seotud võimetega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Eeldus, oskus ja taiplikkus näha seaduspärasusi ja seoseid (ei eelda teadmisi) alus õppimiseks ja teadmiste omandamiseks. On bioloogilise alusega (närvisüsteemi areng) ehk kultuuri ja kasvatuse mõjudest suhteliselt sõltumatu võime. Hindamiseks kasutatakse näiteks
- Igal inimesel on üldine vaimse võimekuse tase, mis mõjutab kõikide vaimsete ülesannete lahendamist - Lisaks üldisele võimekusele on inimesel ka spetsiifilised võimed, mi smõjutavad ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid - Sotsiaalne intelligentsus – thorndike
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2
Galton oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ja intelligentsuse pärilikkust. Avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“, kus „talent“ sümboliseeris andekus, taiplikkust ja annet. Kirjutas talendi ülekandest vanematelt lastele. Soolised ja grupierinevused intelligentsuses: üldintelligentsus on soolises mõttes sama, kuid spetsiifilistes intelligentsustes on meestel parem ruumiline mõtlemine ja laiemad faktiteadmised, naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Etnilistes gruppides on mongoliitide tulemused kõrgemad europiitidest, kellel omakord kõrgemad negriitidest. Intelligentsusteooriad: - Cattell: Fluiidne ehk voolav intelligentsus – inimese võime arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunk 20. eluaasta paiku, järgneb mõningane langus.
n Pärineb sotsiaalpsühholoogiast. Kultuuri mõju inimese sotsiaalsele toimimisele tõusis huvikesk-messe 1950.-tel seoses küsimustega nagu miks on demokraatlikud riigid paremal majanduslikul järjel kui mittedemokraatlikud ning mis põhjustab erineva-te ühiskondade demokraatlikkuse või autoritaarsuse Poliitilise kultuuri koostisosad § kognitiivne hoiak faktiteadmised ja teave poliitilist elu puudutavate uskumuste kohta § afektiivne hoiak poliitikat puudutavad tunded § väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus
Ka see isik, kes ei suuda kujutleda, mismoodi on näha punast, võib teada, mismoodi on näha punast (seda parajasti kogedes). Tutvusteadmine. Tutvusteadmine: Conee, Tye, Russell - eristas teadmist tutvuse läbi ning teadmist kirjelduse läbi. Tye eristab faktiteadmist ning asja teadmist. Asja on võimalik teada ilma, et teataks selle kohta ühtegi fakti või propositsiooni. Asjaga võidakse olla tuttav sellest teadlikuks saades. Kui Maryl olid algselt täielikud faktiteadmised, siis ruumist väljudes omandas ta asjateadmise punase kohta. See, millega Mary tuttavaks saab, on punase objekti kvaliteet, mitte punase kogemise fenomeniline kvaliteet. Ta tutvub asjaga, mitte kogemusega. Vastuseid teadmise argumendile. Mary omandab uusi teadmisi ja nendeks on faktiteadmised. Kas ta saab teada uusi fakte? Jah, Ei, vanade faktide uus esitusviis(Lycan, Gulick, Horgan). Vana fakt, uus esitusviis
Pigem tegu kui mõte - oskused ja harjumused. Peale harjutamist on võimalik täide saata automaatselt, ilma tähelepanu keskendamata. Nt. Kingapaela sidumine ja rattaga sõitmine 2. Semantiline mälu - siin talletatakse üldiseid fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Inimese teadmised ümbritseva maailma kohta. Sümbolite abil esitatud faktiteadmised. Avaldub pigem teadmises kui käitumises. Semantilisel informatsioonil on tõeväärtus: mis inimene teab võib olla õige või vale. Automaatne või arutlev 3. Episoodiline mälu - Mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise K.C. – episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajusüsteemides. Episoodilisse mällu salvestamine: vasak prefrontaalne ajukoor
aastal. Õpilane kirjutab, mida kollaborant võis oma lapselastele öelda. 4) Selgitavad dialoogid · Viimaks võrdleb õpilane oma kirjutatut mõne teise õpilase kirjutatuga. Arvatavasti valisid nad erinevad pildid, kuid nad võrdlevad, kus nad on ühtmoodi arutlenud ja kus erinevalt. Õpilased põhjendavad, miks nad just nii arvasid. See ülesanne rõhutab teadmiste, sotsiaalsete oskuste ja emotsionaalse kogemuse ühendamise tähtsust. Kognitiivsed ja faktiteadmised piiritlevad sellise ajaloolise tegelase võimalikud mõtted ja motiivid, kelle olukorda õpilased end asetavad. Õpilase emotsionaalsed kogemused, sotsiaalsed oskused ja ajalooteadmised määravad, kuidas nad ajaloofakte tõlgendavad ja mõistavad. Koos moodustavad need oskused õpilase ajalootunnetuse tugiraamistiku, millest ekslema läinud kujutlusvõime üle astuda ei tohi. Ajalooline tugiraamistik areneb välja kolme järgmise õpistaadiumi jooksul: 1) piltide valimine ja hindamine,
Moraal ei põhine mõistusel, vaid tunnetel, kogemustel ja tavadel. Mõistusel on küll oma funktsioon, kuid mõistus ei suuda midagi enamat peale muljetest saadud ideede organiseerimise. Enamus inimese teadmisi põhjuslikest suhetest on tegelikult vaid korrelatsioon. Inimene näeb kahte ideed lumi ja külm koos ning seostab neid üksteisega. Analoogiliselt seostab inimene ideed - laip ja ebameeldiv. Faktiteadmised on empiirilised (päike paistab). Moraali väljaspool inimest (ega inimese üle) ei ole. Hume uuris, kuidas inimesed teatud veendumusteni/arvamusteni/uskumusteni on jõudnud. Kuidas moraal üldse välja kujunes. · Mõistus allub tunnetele (on tunnete ori). Tunnetest tuleneb käitumise motiiv ning kogemuste põhjal kujuneb moraal. Inimene kogeb midagi mitu korda ning alles seejärel viib
annaabi.ee 
