Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas sõltuvus on ainult tänapäeva probleem?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõltuvus, kanep, alkohol, labor, valupunkt, suuremaid, mõnuaine, narkootikumid, ettevaatlikult, karmid, alaealised, tuleme, vaheltkasu, tekitavaid, kodustes, kõikke, teisme, laborit, tehnikat, pildis, paljudele, tuldud, pakutud, sihtmärk, pihta, tsitaadi, öelnud, tõnu, õnnepaluinimese jaoks juba väikesest peale elu loomulikuks osaks. Teiseks mõjutavad noort lähedaste hinnangud. Kui vanemad ka ise midagi ei tarvita, aga näitavad nendes küsimustes üles tolerantset suhtumist, tähendab, ei näe selles otseselt midagi halba, võib see samuti kallutada noorukit ise midagi järele proovima. Teiselt poolt võib noor inimene sattuda uimastite juurde, kui sidemed perekonnaga halvenevad ja ta ei saa kodunt piisavalt soojust ja turvatunnet. Narkootikumid on sellisel juhul aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord........................................
kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et
NARKOOTIKUMID JA NARKOMAANIA Narkomaania Kunagi oli narkomaania väga kitsas mõiste. Keelatud aine = narkootikumid (narkootilised ained) ja see, kes neid tarvitas või tarvitanud oli, oli narkoman. Narkoman tähendas inimräpsu ning inimesed hoidsid neist kaarega eemale. Tänapäeval on narkomaania suur teema. Enam ei panda kõiki narkootilisi aineid ühte patta ja kõiki kes nendega kokkupuutunud on ei ole enam need inimräpsud kui kunagi arvati. Teadlased on rohkem panustanud oma aega erinevate ainete uurimisega alates ainete koostisest kuni mõju ajutegevusele välja
Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu. Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid alkohol ja tubakas ja osad olid tarvitanud ka illegaalseid narkootikume. Veel saime teada et tarvitatakse enamasti nädalavahetustel ja et siiamaani pole tarvitamine veel kellegi elu muutnud. Võtmesõnad: Jõhvi Gümnaasium, õpilaste narkootikumide tarbimine,narkootikumide liigitus Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri: Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja: Maie Marks allkiri: Sisukord
on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit aina uuesti ja uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. ( Mida suurem kogus deda ohtlikum). Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda.
magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari enamlevinud sõltuvushäiret ja uurime süvitsi internetisõltuvus. Analüüsime kogutud info põhjal, inimeste internetikäitumis harjumusi ja sellega kaasnevaid probleeme. Mis on sõltuvus. Alates sünnihetkest kuni surmani oleme me üksteisest sõltuvad. Ei ole inimest, kes suudaks olla kõigist sõltumatu. Meil on vajadused ja paljustki käitume me oma vajaduspõhiselt. Kui vajadused on rahuldamata siis võivad hakata tekkima
Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja
21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on hankida kanepit ning kurvastusega tuleb tõdeda, et lausa 43,1% noortest ütleb, et kanepi hankimine on lihtne. Vaid kolmandik noori tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on
...................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks
töökohtades 1980ndatel (Nykodym et al.). Pärast 80ndaid muutus inimeste arusaam arvutist, iga päevaga suurenes arvutite kasutajaskond. Sellega suurenes ka sõltlaste arv. Kui 90ndate lõpuks oli oletatavaid arvutisõltlasi üle 5 miljoni, siis pärast millenniumi vahetust tõusis see arv juba 20 miljoni alla. 3. Riigi ja erasektori ,,sõltuvus" internetist/arvutist Eesti ühiskond on suuresti sõltuv internetist ja seal toimuvast, ehk teisisõnu küberruumist, see sõltuvus on tunduvalt suurem kui teistel riikidel. Nii inimestele kui ka ettevõtetele on kujunenud internet oluliseks toeks. Näiteks, üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel (Tõugu, 2007). Aga mida see võib tähendada kõigile neile, kes reaalselt veedavadki suure osa oma ajast interneti avaruses
Uurimustöö Kanep Juhendaja: Helen Oppar Koostas: Kevin Suurkivi Varstu 2009 ÜLDANDMED: Kanep ehk Cannabis üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud. Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashiseks ja vedelaks hashiseks ehk vedelaks kanepiks. *Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. *Hashis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. *Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis. Marihuaana sisaldab kanepi narkootilist mõjuainet THK-d kõige vähem, 1%-12%, aga on leitud ka 25% THK-d sisaldavat marihuaanat. Hashis sisaldab THK-
Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul
Mitmed probleemid tekivad sellest, et nad mängivad oma päris raha peale ja korra võidu maitse suhu saanud, ei saa nad enam sellest lahti. Üldiselt on hasartmängude mängimisega kaasnevad probleemid küllalt levinud mitmel pool maailmas. Pikaldane ja raha peale mängimine on üheks suureks põhjuseks just nende seas. Enamasti inimesed satuvad mänguhoos hasarti ja ei mõtle tagajärgedele, mängitakse oma kogu raha ja vara maha. Samuti võib pikaajalisest mängimisest tekkida sõltuvus, millest ei ole enam lihtne lahti saada. Antud teema on valitud kuna autor tunneb sügavat huvi hasartmängude mängimise vastu, soovib uurida selle levikut noorte seas ja nendega kaasnevaid probleeme ning nende kohta rohkem informatsiooni teada saada. Töö eesmärgiks on: · Uurida hasartmängude mängimist õpilaste seas. · Tutvuda hasartmängudega seonduvate teemadega. · Uurida õpilaste teadmisi hasartmängusõltuvusest.
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt
...........................................................................................................6 3. KASUTAMISVIISID.........................................................................................................6 4. KANEPI MÕJU................................................................................................................. 7 4.1 Pikaajaline tarvitamine.................................................................................................8 4.2 Sõltuvus........................................................................................................................9 5. MARIHUAANA KUI RAVIM..........................................................................................9 6. KANEPI LEGALISEERIMINE.......................................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD..
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Amfetamiin ja selle analoogid, kokaiin ja mõned teised taimsed mürgid, nt katinoon. Nõrgemad ja teistlaadi toimemehhanismiga ergutid- sigarettides leiduv nikotiin ja kohvis sisalduv kofeiin. Ecstasy. Närvihälvitid ehk hallutsinogeenid- muudavad ehk hävitavad tegelikkuse taju märkimisväärselt. LSD, meskaliin ja psilotsübiin. Kuidas taim käsutab inimest: narkomaania ehk uimastihullus Narkomaania on narkootikumide tarvitamine ja narkootikumid on keemilised ained, mis on narkootikumide nimekirjas. Uimasti sobib tähistamaks kõiki psüühikat muutvaid ravimeid, mida võetakse ilma arsti ettekirjutusteta. Kui inimene ei saa enam ilma uimastiteta, siis sobib tema olukorra kirjeldamiseks uimastihullus e narkomaania. Uimastid võivad esile kutsuda mistahes vaevusi, kuid esikohal on ikkagi mõju ajule. Kui farmakoni manustamine lõpetada, hakkab selle sisaldus kehas vähenema. Kuna keharakud on oma talitluse kohandanud uue
Hüpnootilist tundlikkust mõjutavad tegurid: - Hüpnoosile allutakse kergemini, kui ise soovitakse hüpnoosi ja usaldatakse hüpnotiseerijat. - Kergesti hüpnotiseeritavad võivad lugemisel või muusika kuulamisel unustada ümbruse. - Nad kalduvad unistama ja harilikult on neil hea keskendumisvõime. - Nad võivad ka tavaelus olla kergemini mõjutatavad. Sõltuvus - Erinevad sõltuvused: o Hingeline ehk psüühiline sõltuvus o Füüsiline sõltuvus (olukord, kus mingi kehavõõras aine on muutunud ainevahetuse vältimatuks osaks ja selle puudumine tekitab võõrutusnähte) o Sotsiaalne sõltuvus o Seksuaalne sõltuvus o Majanduslik sõltuvus - Näiteid põhjustest o Üldjuhul tekib sõltuvus igatsusest millegi enama järele, vajadusest leevendada sisemist iha või piina. o Põhjuseks võib olla mingi väline surve. Näiteks rahalised raskused,
tõestusmaterjalidega ja loogiliste põhjendustega (Aava ja Salumäe) kasutatakse väga vähe. Siinkohal tooksin ühe jutustava lõigu Kasaku tekstist: 1) „Maatriks, milles elame, on kapitalism. See loob illusiooni, et kelle käes raha, selle käes võim ja võim on kindlasti midagi, mida tasub omada. Niisiis soovivad mõned inimesed aina rohkem ja rohkem raha teenida, et rohkem võimu omada. Alkohol on ideaalne kaup, mille pealt teenida. See on kohest naudingut pakkuv ja mis veelgi tähtsam – sõltuvust tekitav.“ See lõik on ilmekas näide autori lihtsustavast ja jutustavast stiilist. Ei saa unustada, et autor opereerib siin väga laiade ja keeruliste teemadega nagu kapitalism, turundus, võim ja raha ning räägib neist mõistetest nagu oleks kõik väga selge. Väide, et „mõned inimesed soovivad
Sõltuvused Alkohol Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Kas oled vahel neid jutte kuuldes mõelnud, et mis selles alkoholis siis nii halba on? Võib tunduda uskumatuna, mida kõike alkohol mõjutab- tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist jne. Alkoholi poolt tekitatud kahju on kordades suurem kui alkoholiaktsiisist saadav riigitulu. Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada
Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin......................................................................................................
....................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................................................................................7 2.2.2 Hasis...................................................................................................................................7 2.2.3 Kanepiekstrakt.........................................
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886
sünnitada. Eestis on umbes 8% abortidest alaealiste omad. Seks on väga oluline täiskasvanute staatuse sümbol, kuid seotud ka sõprade hoiakutega. Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused. Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist. Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus
Narkootikumid ja narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Liina Joonsaar Sõltuvused Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu Pärnu 2010 Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne
Nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus saavad võimu aina juurde ning sigaretid muutuvad suitsetajale aina tähtsamaks elu osaks ja haaravad ta järjest enam oma võimusesse. Nikotiin on üks enim sõltuvust tekitavamaid aineid. Enamasti mõeldakse suitsetamisest alguses, kui millestki lühiajalisest ja juhuslikust. Suitsetamisest kujuneb midagi erakordset, omamoodi nädalalõpureis. Enam kui pooltel pühapäevasuitsetajatest tekib aga pikaajaline sõltuvus.. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Suitsetatavad tubakatooted on sigaretid, paberossid, sigarid, sigarillod, piibutubakas, vesipiibutubakas, bidi ja kreek (enam levinud Indias ja Indoneesias). Lisaks on veel üks suitsetamise eriliik, milleks on passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Näiteks lapsed, kelle juuresolekul teised suitsetavad. Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn
Kui me mõtleme abiellumise peale, siis vanasti abielluti ja alles siis pidi tulema armuastus ning sageli tuligi. Tänapäeval me otsime seda õige, aga ei pruugi teda mitte kunagi leida. Autori arvates tekib armastus, kui kaks inimest leiavad parima, mis turg neile pakub. Tema arvates on inimene maailma sündides üksinduses ja ta hakkab otsima oma kohta, kuhu ta tahaks kuuluda. Inimene tahab saada oma üksildusest üle. Mida üksildasem inimene, seda suutelisem on ta armastama. Narkootikumid ja alkohol aitavad samuti kaotada eraldatuse tunde. Armuda on lihtne, kuid armumine kestab lühikest aega. Seks on vaid ajutine piiride lõhkumine. Suguiha on vastand piinarikka pinge maandamiseks. Kuid armastada tähendab teha tööd iseendaga ja see kestab terve elu. Õige oleks see, et kaks inimest on üheks saades ikkagi kaks. Inimene armastab, kui ta hoolitseb, vastutab ja peab lugu teisest. Tänapäeval me püüdleme võrdsuse poole, kuid kui hinged kõik on ühesugused, siis
mängima. Võib-olla sai temast mängur just sellepärast, et tol esimesel õhtul võitis midagi tuhande krooni ümber. Kui oleks kaotanud, võib-olla ei oleks rohkem mängima läinud. Aga temast sai tõeline hasartmängur. Võib ka nii öelda, et muutus mängusõltlaseks. Ükskord, kui tuju oli üsna nullis, kuna oli jälle kaotanud, nägi üht koolikaaslast. Too siis pakkus võimalust oma mured unustada. Pidi rahustama, tõelist kaifi pakkuma - narkootikumi muidugi. Sellest ajast saidki narkootikumid osaks ta elust. Nii pooleteise aasta vältel. Ta proovis amfetamiini, LSD-d, ,,mooni", heroiini. Heroiini kulus gramm päevas. Ühesõnaga, ta oli 1 täielikult ,,süsteemis". Siis võttis isa ühes noormehe tüdrukuga nooruki ette. Ta andis sõna, et unustab tee diileriteni, ,,totskadeni", ning väldib suhtlemist kõikide narkomaanidest tuttavatega. Peale kõige muu oli tüdruk rase
Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma. Kõige olulisem ja tugevatoimelisem kannabinoid, mida kanep sisaldab, on delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk lihtsalt THC. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. · Marihuaana on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. · Hasisit saadakse kanepitaimede vaigutaolisest eritisest, mis kuivatatakse ja pressitakse kokku. Eriti tugeva toimega on kanepiõli,kanepitaimede osadest koosnev viskoosne alkoholiekstrakt.
MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin Amfetamiin on sünteetiline narkootikum. See on tuhm valge pulber. Müüdav
Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused,
annaabi.ee 
