Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jurevaatamata EV de facto annekteeritusele
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele
Savisaar, Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt
Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Perestroika 1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatsov NSV Liidus uuenduspoliitika - perestroika, mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Tartu rahuleping on 2
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de iure vaatamata EV de fakto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arvestav osa maailma
Metsavendlus Koos okupatsiooni taastumisega algas Eestis vastupanuliikumine, mis oli osa kogu Ida-Euroopas toimunud tosina-aastasest (19441956) Nõukogude-vastasest partisanisõjast. Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 19441956 kokku 1400015000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud. Metsavennad ei saanud välisabi, kogu nende vastupanu rajanes elanikkonna toetusele. Elanikkonna toetuse tõttu ei saavutanud okupandid vaatamata ulatuslikule terrorile võitluses metsavendadega pikki aastaid otsustavat edu. Maapiirkondades oli tegelik võim sageli metsavendade käes ning see tekitas osades inimestes hirmu. ,,Elasime perekonnaga 1951. aaastal Parika raba ääres, kus peitsid end metsavennad. Ühel ööl tapeti mees ja naine ühes majas metsavendade poolt
demokraatial. Jõuti arusaamale, et eesti iseseisvumine on ühtlasi ka rahvusvaheline küsimus. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) memorandumi, milles nõuti eesti taas iseseisvumist. Läände jõudis see pöördumine alles 1974. aastal. Lääneriigid ei reageerinud sellele kirjale, kuid mõju oli ilmne. Näidati püüdlust demokraatlike ideaalide poole. Seega hakkasid väliseestlased aktiivsemalt tegutsema. Ühistööna loodi 1960. aastatel ühine organisatsioon BATUN Baltic Appreal to United Nations. Organisatsiooni tegevus aitas kaasa sellele, et lääneriigid ei tunnistanud Balti riikide okupeerimist. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975. aastal kui kirjutati alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile Helsingis. Kuna ka NSV Liit sinna alla kirjutas, loodeti, et Moskva hakkab nüüd järjekindlamalt inimõigusi järgima. Teistimõtlejad moodustasid mitmel pool nn Helsingi-gruppe, et jälgida inimõiguste täitmist
Nõukogude julgeolek aktiivselt vastupanuliikumise mahasurumise ja Saksa või Soome armees teeninud eestlaste kinnivõtmisega. Samal ajal mobiliseeriti Punaarmeesse ligi 20 000 meest. Valitsemine Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused: territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Olemas oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu, Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP), mis oli osa NLKP-st. Kõik olulisemad otsused, ka Eesti elu puudutavad, langetati NSV Liidu keskvõimude poolt Moskvas. Enamik tolleaegseid kommunistid olid parteametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel pareti- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides
võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Tähtsus tuli vene keelsele õppimisele. Venestamissurve tekitas ohutunnet ning tekkisid ka noorsoorahutused. 1980. aasta sügis- ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" Nn 40 kiri, kuhu kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest. Edaspidi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes. Vastupanu ja repressioonid: Aastatel 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Metsavennad olid II MS ja hiljem Nõukogude reziimi vastu olijaid, kes peitsid end metsas. Nad lootsid võidelda Eesti eest iseseisvumiseni. Maal tekkis hirmuõhkkond, sest metsavennad röövisid talusid, meiereid. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu ja ohvreid oli väga palju. Oluliselt mõjutas metsavendade vastupanu 1949. aasta küüditamine. Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. 1944
nii passiivses kui ka aktiivses vastupanud okupatsioonireziimile. Aastale 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus metsavendlus. Loodeti, et lääneriigid aitavad Eesti iseseisvust taastada. Metsavendade põhikontingent: Saksa sõjaväes teeninud mehed, saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed. Välisabi metsavennad ei saanud, tegevus toimus kohalike elanike toetusega. Metsavendluse aastatepikkune vastupanu nõutas selgelt, et Eesti ei alistunud võitluseta. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. 1944.aastal algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste
EESTI NSV (ptk. 39-44) 1. Dateeri Nõukogude aeg Eestis. Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu? 1944-1991. Punaarmee sissetung, ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism sulaaeg stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteiju
noorteorganisatsioonid. Kõige rohkem noorteorganisatsioone tegutses Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Võrumaal. Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suudetud likvideerida noorte salaorganisatsioonide tegevust. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadelt. Üks selline organisatsioon oli Eesti Rahvuslaste Liit. Kuid 1960. aastateks lämmatas valitsev reziim põrandaalused noorsooliikumised. Demokraatlikud liikumised Noorte salaorganisatsioonide asemele tekkisid 1960. aastate teisel poolel demokraatlikud liikumised. Nendes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseerimine, seega ei olnud põhirõhk mitte rahvusel vaid demokraatial. Nüüdne vastupanuliikumine ei olnud enam Eesti
1918. aasta veebruaris alustasid Saksa väed idarindel uut pealetungi, mille käigus nad peagi vallutasid ka Eesti alad. Sellistes oludes otsustasid eesti poliitikud 19. veebruaril luua kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, selle liikmeteks olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Komitee kätte anti kõrgeim võim kuni normaalsete olude taastumiseni. Võimudevahetust ära kasutades otsustati ka välja kuulutada ka Eesti iseseisvus ja deklareerida oma neutraalsust käimasolevas Saksa-Nõukogude sõjas. Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati,
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka ajalisi nihkeid üleliidulist
Peamised sõjasündmused Eestis. 12.1 Teine maalimasõda ja Eesti Sõda puudutas Eestit otseselt alates 1939 lõpust: · Eesti vabatahtlikud Talvesõjas · Eesti kaubalaevade hukkumine ja kaapertamine seoses sõjaga. Eesti meremehed ei naasnud koju vaid ühinesid Briti laevatikuga · Eestlased teenisid Kuninglikes õhujõududes ja USA sõjaväes 12.2 Peamised sõjasündmused Eestis · Suvesõda 1941 Saksamaa pealetungi algus idas Lahingud Tallinna pärast · Metsavennad 1941 Vabastasid Lõuna-Eesti enamvähem omal jõul. Osalesid ka soomlased ja Omakaitse · Eesti kaitselahingud 1944 Punaarmee suurpealetung Lahingud Narva ümbruses Lahingud Sinimägedes · Rahvusväeosad Võitlus partisanidega 13. Eesti 194491. Perioodid. Võimu mehhanism ja võimurid. Majandussüsteemi üldiseloomustus. Vastupanu. Repressiivpoliitika. 13.1 Eesti 1944-1991 Nõukogude okupatsioon Eestis algas jaanuaris 1944 Nõukogude sissetungiga
NLKP KK Presiidiumi "rahvuspoliitika" otsused- Hakati teistmoodi käituma rahvusliitude vastu. Tähendas kolme olulist muutust: Tuli kohaliku kaadri jõuliselt võimu kohale edutada, et Eestis parteijuht on eestlane, Lätis on parteijuht lätlane. Tuli püüda paindlikumalt tegutseda ning üritada ka kokkuleppele jõuda vastupanu liikumise tegijatele. N: Metsavendade juht viidi Kremlisse L. Beria kabinetti, kus aeti juttu. NSVL lõpetab sõjalise tegevuse, kuid metsavennad peavad ka lõpetama. Need, kes ei tapnud või ei teostanud midagit halba nad ei pea midagit kartma, nad saavad rahulikult sulanduda NSVL ühiskonda. Partei asjaajamiskeel Eestis oli eesti keelne. Igas liidu vabariigis asjaajamiskeel on omas keeles. Kremlisse saadeti eesti keelseid, leedu keelseid dokumente. Muudatusi hakati koheselt teostama, kõige pealt Ukrainas ja Leedus, kus vastupanu kõige tugevam oli, hiljem 1953 juunis võeti otsused vastu juba Valgevenes ja Lätis
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Autor: Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Nõukogude võimu taastamine...................................................................................... 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula............................................................
okupatsioonivõimudega koostööd teinuid, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest põgenenuid. Kokku oli neid 30000, aktiivseid relvavõitluses osalejaid 10000. Toimusid nende massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. *Eesti alal puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid. Kohalikud elanikud varustasid metsades olijaid toiduga, andsid peavarju ja jagasid infot. Metsavennad ründasid julgeolekuüksusi, hävitus(rahvakaitse)pataljone ja nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel, rööviti poode, meiereid ja talusid. *Nende välja meelitamiseks kuulutasid NSV võimud välja amnestiaid, mille peale paljud vangistati. Lisandus vaimne vägivalg, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuurisfääri tasalülitamiseks. *Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. a
enamasti üliõpilased ja keskkooliõpilased.. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel ulatuslik. 9 aasta jooksul leiti natuke üle 800 osalist. Suurem osa neist arreteeriti otse koolipingist ja suurem osa arreteeritutest läks kohtu ette. Mõned mõisteti õigeks, kuus said surmanuhtluse, millest kolm teostati ära. Enamus tegevusest toimus Tallinas ja Harjumaal ning Tartu- ja Virumaal. Samal ajal, kui metsavennad olid enamasti maha surutud, tegutsesid noorte salaorganisatsioonid ikka edasi. Organisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikir, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadest, iseseisvusaegsest kirjandusest ja mälestustest. Üks selline salaorganisatsioon oli Eesti Rahvuslaste Liit. Organisatsioonide kandepind jäi siiski üsna tagasihoidlikuks. 1960. aastaks oli noorsooliikumine enamasti lämmatatud
Moskva; võitis USA / lääneriikide abil); · Industriaalalad - Raske-, metalli-keemiatööstus, tuumapommi polnud; tehti kõik, et saada sama relva ka varastati; · 1947 kaardisüsteem - talongi alusel anti kaupu, põgenikud nälg 1946/1947, ikaldus, esines kannibalismi; · Ideoloogiline surutis: GULAG-vanglate peavalitsus, haldas sunnitöölaagreid, Sunnitöölaagreid kinni ei pandud; · Kahe leeri teooria- teadlased kes sellega tegelesid NSVL rahu, kõik hea; Kapitalistlik leer sõjad, oht, võidurelvastumine jne..Ajupesu, tagajärg: teadus käis alla, geneetika lakkas eksisteerimast; · Represseerimised- NKVD 5,5 miljonit inimest, kultuuriinimesed;
ainult isesesvuse välja kuulutamisega. Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkes üheksaks kuuks. 24.02.1918 kuulutati esmakordselt välja Eesti Vabariik. 5) Eesti Vabariik - · Põhiseaduste väljakuulutamine : Eesti Vabariigi esimene põhiseadus kuulutati välja 15. juulil 1920. aastal. Selle võttsi vastu Asutav Kogu mis loodi põhiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Põhiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Võrdus seaduste ees- 2) Sõna-, mõtte- ja usuvabadus.
okupatsioonivõimudele vastupanu osutav partisaniliikumine - metsavendlus. Selle tuumiku moodustasid Saksa armees teeninud eesdased, kes pärast sakslaste taganemist 1944. aastal varjusid metsa. Nende ridu täiendasid Nõukogude mobilisatsiooni ja küüditamiste eest põgenenud. Metsavendade relvastus oli esialgu pärit Saksa armeest, hiljem võeti venelastelt relvi ära. Toiduaineid ja muud vajalikku said metsavennad taludest enne põllumajanduse kollektiviseerimist 1949. Tavaliselt tegutsesid nad väikeste salkadena, suuremaid üksusi neil enamasti ci olnud, küll aga ühiseid operatsioone. Tundub, et vähemalt mõnedel aegadel oli liikumisel kui mitte otsene keskjuhtimine, siis vähemalt territoriaalselt organiseeritud tegevus. Metsavendade liikumine oli kõige aktiivsem tihedatel metsa- ja sooaladel, Virumaal, Pärnumaal ja Võrumaal. Nende koguarvu kohta on erinevaid seisukohti
Savisaar, Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt
EKP Keskkomitee ENSV - EKP KK Büroo/Presiidium - Ülemnõukogu - EKP KK Sekretariaat - Ülemnõukogu Presiidium - Rahvakomissaride Nõukogu/Ministrite Nõukogu Partei ja riigi vahekorrad Kommunistlik partei NSVL massipartei Partei liikmed ja kandidaadid NLKP liikmeskond 1986 üle 19 miljoni ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast EKP organisatsioon 1988 ligi 113 000 ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast Kommunistliku Partei hierarhia Kongress Kommunistliku partei kõigeim võimuorgan Põhikirja järgi pidi kogumena 3 (1939) või 4 (1952, 1961) aasta tagant 1941-1990 EKP kongresse 15 Kongressi pädevus Keskkomitee ja revisjonikomisjoni valimine Keskkomitee ja Keskrevisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine ja kinnitamine
Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. 3 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima
vastupanu 1950. a-te alguseks maha suruda? 27. Relvastatud vastupanu nõukogu võimule osutasid metsavennad-end metsas varjavad mehed ja naised, kes võitlesid okupatsioonijõududega nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. Nende arvuks või Eesti pidada vähemalt 30000 inimest. Relvastatud vastupanuliikumise jõulise etapi juhtasid sisse 1945.aasta suvel korraldatud rünnakud julgeolekutöötajate, väiksemate sõjaväeüksuste ja kohalike kommunistide vastu. Metsavennad teostasid ka diversioone raudteedel, lõhkusid sideliine ja sildasid. Üsna tihit ründasid nad vangide konvoisid, vahel ka vangilaagreid. Metsavennad sooritasid terrorirünnakuid ka suuremate keskuste vastu ja tapsid vahel kohaliku nõukogude aktiivi. Enda varude täiendamiseks rünnati tihti kauplusi ning kauba- ja rahasaadetisi. Hoiduti ründamast eraomandit-sihtmärgiks oli Nõukogude võim 28. Millise vastupanuvormiga asendub senine aktiivne vastupanu 1950. aastatel? Kirjelda liikumist. 28
1.3. Saksa okupatsioon (1941-1944) 1941. aasta suvel võtsid eestlased sakslasi vastu kui nõukogude terrorist vabastajaid. Selline suhtumine on mõistetav, kuna suur küüditamine toimus vaid nädalapäevad enne Saksa invasiooni algust. Rahva seas kujunes positiivne kuvand saksa sõduritest juba esimestel kokkupuudetel nendega, sest võrreldes taganevate punaarmeelastega käitusid sakslased korrektselt, näiteks ostsid taludest pekki ja mune, mitte ei võtnud neid vägivaldselt. Sellised elu pisiasjad koos sümboolset tähendust omavate seikadega, nagu luba kasutada sinimustvalget lippu, mille nõukogude võim oli ära keelanud, omasid suhtumise kujunemisel olulist tähtsust. Sakslastele tuli kasuks muidugi ka asjaolu, et nõukogude võim oli nende eest ,,musta töö ära teinud" - likvideerinud iseseisva Eesti riigi struktuurid ja tapnud või küüditanud neid juhtinud isikud. Esialgne positiivne hoiak sakslaste
Kõige tuntum talupoegade üksus Liivi sõja päevil oli Tallinnale allunud lipkond Ivo Schenkenbergi juhtimisel. Ivo Schenkenbergi kutsuti Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks. Nad varitsesid nii ööd kui päevad venelasi, võtsid nad äkilise kallaletungiga vangi ja lasksid maha. Nad tegid sel viisil kõik venelased kogu Eestimaal nii araks, et nad lossidest kuskile ratsutada ei julgenud ja olid seal justkui piiramisrõngas. Kui oli vaja reisida, tegid nad seda kõrvalisi teid pidi ja kartsid igat metsatukka silmates, et seal Hannibali rahvas neid varitseb. 1579. aastal Ivo Schenkenberg hukkus venelaste käe läbi ja tema salk lagunes laiali. Sellega ei lõppenud aga "mõrtsukate" tegevus."Hannibali" rahva kõrval tegutses ka teisigi talupoegde lipkondi. Talupojad olid oma aja kohta hämmastavalt hästi relvastatud. Nende käsutuses oli ka arvukalt tulirelvi.
1950 viidi läbu rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati, moodustati 39 maarajooni. Relvastatud vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu keskmes metsavendlus. Samal ajal loodeti, et Lääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust. Metsavendade hulgas oli erinevate ühiskonnakihtide esindajaid: kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni. Kohalikud elanikud varustasid metsavendi toiduga, andsid vajadusel peavarju ja jagasid informatsiooni. Metsavennad ründasid julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, tapeti nõukogude aktiviste maal, pandi toime röövimisi. See suurendas maal hirmuõhkkonda. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosu ning kohalikke nõukogude aktiviste. Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949 toime pandud küüditamine. Võimude vägivallapoliitika. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende
Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. Varemeis narva 1948 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb
poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti) NL-i eestvedamisel moodustasid Gorbatsov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine.Terkkisid sotsialistlikud riigid mitmesuguseid poliitilised liikumised ja partied. Ettevõtetele anti suurem iseseisvus, erasektori laienemine. rahvusvahelisi organisatsiooone: Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides. *Majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine: Vanameelsete riigipöördekatse toimus 19 aug, 1991
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati�
riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
