Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas meediavabadus rikub inimeste privaatsust?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meediavabadus, meediavabaduse, saated, mitmele, nõusolekuta, tungivad, filmimiseks, igapäevase, vaatavad, tunnevad, panema, kontrollita, tutvumise, kustutada, kehtestama, avalikes, pildistamine, fotol, liba, sugugi, teisena, satuks, tasuks, laadida, sätestavadTeemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isikli
tingimustes eriti tähtis. Isegi suhteliselt tähtsusetute andmete põhjal võib elektroonilise andmetöötluse abil väga hõlpsasti ja kiiresti hankida isiku kohta üksikasjalikku teavet. Siinkohal ütleb 13 isikuandmete kaitse seaduse §11, et andmeid võib töödelda üksnes andmesubjekti nõusolekul ning haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus. See tähendab seda, et muul viisil, näiteks andmesubjekti nõusolekuta ei ole andmete töötlemine lubatud välja arvatud §14 välja toodud punktid kus töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse näiteks andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks. Lisaks ka andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Samuti ütleb IKS §12, et isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekul peab tahteavaldus olema selge ja arusaadav,
Kasutuse piiramise põhimõte Isikuandmeid tuleb kasutada ainult kogumise aluseks olnud eesmärgil ning muudel eesmärkidel võib isikuandmeid kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal. Andmete kvaliteedi põhimõte Töödeldavad andmed peavad olema õiged, ajakohased, täielikud ning vajalikud seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks (kvaliteedikriteeriumid). Kui töödeldavad andmed ei vasta ühele või mitmele kehtestatud kvaliteedinäitajale, siis on tegemist töötlemisega, mis rikub andmete kvaliteedi põhimõtet. Turvalisuse põhimõte 14 15 Isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävitamise eest. isikuandmete kaitsele kohaldatakse lisaks õiguslikele kaitsemeetmetele ka füüsilisi ja
lahendamisele? Kui jah, siis võib materjali avaldada, kui pole muid takistavaid tegureid. Kui ei, siis maerjali avaldada ei tohi. 7. Kasulik on materjali valimisel püüda kujutleda isennast selle isiku olukorda, kelle kohta fakte avaldatakse. Kuidas mina ennast tunneks teatud olukordades? Kuidas mõjutaks minu elu? Kuidas reageerivad minu sõbrad ja pere? Jne. Eesti lehtede uudisevaliku probleemid 1990. aastate lõpus 1. Lehed tunnevad ära väga olulise sündmuse, kuid muud keskseks tõstetud uudised on Eesti lehtedes erinevad nii omavahel kui LääneEuroopa lehtedega võrreldes. Selle erinevuse aluseks on oskamatus olulist sündmust ära tunda. Jätab mulje, et osad lehed pannakse ruumitäiteks. 2. Kuritegevus, korruptsioon, kohtulood on kesksed probleemid, millega Eesti lehed tegelevad. Tulemuseks on monomaaniliselt negatiivseid emotsioone pakkuvad lehenumbrid. 3
); d) fotod; e) ühiskonnateemalised karikatuurid; f) artiklid kirjutavas ja elektroonilises pressis; g) erinevate huvirühmade suuliselt edasi kantavad tõdemused; h) hinnangud (näiteks intevjueeritavate arvamused, teooriad); jne. Allikatega töötamisel eeldatakse: nendes sisalduva informatsiooni üles leidmist, selle info mõistmist ühiskonna kontekstis ning suutlikkust läheneda allikas sisalduvale teabele kriitiliselt. Kergem on allikaid analüüsida neil, kellel on laiem silmaring. Nad tunnevad taustsüsteeme, suudavad informatsiooni õiges (ühiskonna seisukohast lähtuvas) kontekstis kasutada ning allikaid paremini mõista ja analüüsida. Allikatega töötamine tähendab oskust neid võrrelda, eeldab nende kohta käivate küsimuste õiget ja täpset mõistmist. Niisuguste ülesannete eesmärk on välja selgitada, kas ja kuidas õpilane mõistab üksiksündmusi, ühiskonnas toimuvaid protsesse ning oskab näha sündmuste vahelisi seoseid (sarnasusi - erinevusi, põhjusi -
talle andnud. Me näeme, et ühises kasutuses olevate asjade puhul, mis jäävad ühisesse kasutusse kokkuleppe alusel, algab omand siis, kui sellest, mis kuulub kõigile, võetakse mingi osa ja tuuakse see välja olekust, milles ta oli looduses. Ilma sellise võimaluseta poleks ühises kasutuses olevate asjadega midagi peale hakata. Ühe või teise osa endale võtmine ei sõltu kõigi teiste ühismaa kasutajate avalikust nõusolekust. Samal viisil saavad ilma kohtuotsuse või kellegi teise nõusolekuta minu omandiks rohi, mida mu hobune on söönud, hein, mida mu sulane on niitnud, ja maak, mida ma olen kaevandanud, kõikjal, kusmul on samasugune õigus kõigile nendele asjadele nagu kõigil teistelgi inimestel. Minu töö tõi need asjad välja ühiskasutuse olekust, milles nad varem olid, ning kinnistas nad minu omandiks. 29. Kui iga ühismaa kasutaja otsene nõusolek oleks eeltingimuseksmis tahes osa omandamisele sellest,mis inimestele on antud ühiseks kasutamiseks, siis ei saaks
Art 35- vastuvõetavuse kriteeriumid Artikkel 35. Vastuvõetavuse kriteeriumid 1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. 2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis a) on anonüümne; või b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni. 3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. 4. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi. Kohus võib seda
Staatuse parandamise soov on üldinimlik. Kuna staatus on tähtis, nähakse selle saavutamiseks suurt vaeva. Kui staatus oleneks firma eesmärkidest, oleksid inimesed motiveeritud oma firmat toetama. Kõrgema staatusega inimestel on grupile suurem mõju. Neil on enam privileege ja nad püüavad rohkem osaleda grupi tegevuses. Suheldakse enam omataolistega kui madalama staatusega. Kõrgem staatus annab võimaluse mängida organisatsioonis tähtsamat rolli. Selle tulemusena tunnevad madalama staatusega inimesed ennast isoleerituna ja ilmutavad enam stressi tunnuseid. Staatusesümbolid nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. (ametiauto, kabinet, kontori sisustus, sidevahendid jms). Paljudes kohtades on staatuse sümboliks ametiriietus. Staatusesümbolitesse tuleb suhtuda tõsidusega, sest kui inimene seda ei saa või see talt ära võetakse, muutub ta äärmiselt rahulolematuks. Samal astmel
Staatuse parandamise soov on üldinimlik. Kuna staatus on tähtis, nähakse selle saavutamiseks suurt vaeva. Kui staatus oleneks firma eesmärkidest, oleksid inimesed motiveeritud oma firmat toetama. Kõrgema staatusega inimestel on grupile suurem mõju. Neil on enam privileege ja nad püüavad rohkem osaleda grupi tegevuses. Suheldakse enam omataolistega kui madalama staatusega. Kõrgem staatus annab võimaluse mängida organisatsioonis tähtsamat rolli. Selle tulemusena tunnevad madalama staatusega inimesed ennast isoleerituna ja ilmutavad enam stressi tunnuseid. Staatusesümbolid nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. (ametiauto, kabinet, kontori sisustus, sidevahendid jms). Paljudes kohtades on staatuse sümboliks ametiriietus. Staatusesümbolitesse tuleb suhtuda tõsidusega, sest kui inimene seda ei saa või see talt ära võetakse, muutub ta äärmiselt rahulolematuks. Samal astmel töötavatele inimestele tuleks
Kuna staatus on inimestele väga tähtis, võivad nad näha selle saavutamiseks suurt vaeva. Kui staatus oleneks firma eesmärkidest, oleksid inimesed motiveeritud oma firmat toetama. Kõrgema staatusega inimestel on grupile suurem mõju. Neil on enam privileege ja nad püüavad rohkem osaleda grupi tegevuses. Nad suhtlevad enam omataoliste kui asendilt madalamatega. Kõrgem staatus annab neile võimaluse mängida organisatsioonis tähtsamat rolli. Selle tulemusena tunnevad madalama staatusega inimesed end isoleerituna ja ilmutavad enam stressi tunnuseid. Staatussümbolid (Status symbols) on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Juhi staatuse sümboliteks on kabineti suurus, mööbel, kardinad, vaibad, kunstiteosed, arvuti ja sideaparatuur, töökoha asetus, ametiauto, ametitiitel (viitsepresident!), otsustamise õigused, oma sekretär, autojuht jm. Staatust võib eristada telefoniaparaadi või isegi prügikasti liigiga
kaudu uurida emotisoone kultuurides. Samas on see libe tee, kas õnnestub. Eelnevad filmid olid kõik üles võetud 36 mm filmikaameraga. Tulemus on hea ja kvaliteetne pilt, puudus on see, et see on suur, filmirullid on ise suured ja film on äärmiselt kallis materjal. Kallis tehnoloogia. Uusi võimalusi andsid 16 mm kaamerad (tuli turule 1923. aastal). Oligi mõeldud eelkõige rännumeestele, amatööridele, reisikogemuste filmimiseks. Olid odavamad, kergemad ja väiksemad. Filmirull oli kaks korda õhem, sisuliselt kaks korda odavam. Muutis antropoloogile filmi tegemise lihtsamaks. Mõlemaid kasutatakse ka tänapäeval. Kultuur ja isiksus (Culture and Personality) Olid toimumas muutused antropoloogilise mõtte arengus. Kuni 60ndateni valitses Suurbritannias funktsionalistlik suund oli pildivaenulik (filmi, fotode). Ameerikas arenes alates 20ndatest suund, mis
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
Ta talub paremini harva toimuvat edutamist ja on peagi silmitsi võimaliku erruminekuga. Sellest tulenevalt on vanemate inimeste töörahulolu suhteliselt kõrgem. Kõrgema tasemega töötajad on samuti oma tööga enam rahul. Nende töötasu on suurem, töötingimused paremad ja nende töö vastab enam nende võimetele. Väiksemates asutustes on töörahulolu tase tavaliselt kõrgem kuna suur asutus püüab inimesi alla suruda, piirata isiklikku lähedust, sõprust. Väikese asutuse liikmed tunnevad end enam ühtse meeskonnana. Töösse suhtumise ilmingud ja tagajärjed Töörahulolu kõrge tase avaldub inimese pühendumises tööle ja asutusele ustavuses. Pühendumine tööle, tööga haaratus on tase, milleni töötajad on ise valmis sukelduma töösse, ajale ja energia kulule mõtlemata. Töö on sellisele inimesele kõige olulisem, see on eneseteostuse viis. Tähtsa töö hea tegemine tõstab töötaja enese ,,mina". Töökaotus oleks niisugusel juhul tõeline trauma
domineerija rollis.(Madise veebipäevik, 01.03.2010) Virtuaalmaailmas on paika pandud ka reeglid, mida peab täitma. Siin kohal tooks välja mõned olulisemad punktid, mis on kirja pandud jututubade kodulehel. Teatavasti on enamikes jututubades ühesugused nõudmised ja reeglid. Keelatud on järgmised tegevused: Läbumine ehk seosetu teksti/tähemärkide/numbrimärkide kirjutamine Floodimine ehk lühikese ajavahemiku jooksul mitmele reale kirjutamine Liigne nn. capsis (trükitähtedes) kirjutamine teiste kasutajate pikaldane mõnitamine ja/ või sõimamine liigne ropendamine liigne sõnade ja/ või tähtede ja/ või numbrite nn. venitamine teksti pidev korrutamine muusikalinkide laskmine (sh teavitus(t)e laskmine jututuppa, millist muusikat hetkel kuulatakse) keelatud on reklaam, ost, müük, vahetus linkide levitamine (v.a. usaldusväärsed lingid)
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
rahumeelselt. Kui nad aga toituksid kõik ainult lehtedest, siis tuleks toidust puudus ja nad peaks hakkama üksteist hävitama. Inimesed alluvad ühiskonnas erinevatele seadustele ühes linnas on palju erinevaid elukutseid ja ühiskonnad peaks püüdlema selle poole, et olla võimalikult heterogeensed - pakkuda erinevaid tegevusvaldkondi. Tuleks luua töökohti juurde. Orgaaniline tööjaotus loob võimalused rahulikuks kooseksistentsiks. Miinus on see, et kui mehaanilise tööjaotuse puhul tunnevad loojad end produkti täieõiguslike loojatena, siis orgaanilise tööjaotusega seda võimalust esineb harva produkt on kollektiivse töö looming; igaühel on panus, aga see pole ainult tema produkt. Millega peaks sotsioloogia tegelema, mida peaks uurima see objekt on tema arvates erinevate käitumistüüpide ja mõtlemisetalonide uurimine. Nii üks kui teine on tegelikult ühiskonna poolt inimestele peale surutud tulenevad ühiskonnast enesest
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õigu
kasutamisel 2. Õigus autorinimele - otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt). 3. Õigus teose puutumatusele - teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. 6 4. Õigus teose lisadele - lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5. Õigus autori au ja väärikuse kaitsele - vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Kindlasti ei muutu miski üleöö seaduse vastuvõtmisega. Inimeste mõttemallide muutmine võtab aega aastaid ja eestlaste puhul minu arvates hakkavad mõttemallid muutuma siis, kui uus põlvkond peale kasvab. Selle põhjuseks pean ma totaalset tolerantsi puudumist eestlaste hulgas. 2. SVS-ga tekib õiguslik alus, millele toetuda kui on tegemist diskrimineerimisjuhtumiga. Luuakse sõnavara ja juriidiline baas. Pikapeale inimesed harjuvad seadusega ja vaatavad seda kui normaalset nähtust. Alles siis hakkab seadus ka oma tegelikku eesmärki täitma kehtestama soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas. 9 Eelnõus on ka mitmeid nõrku kohti: 1. § 8 p 1 ütleb: "Keelatud on avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle,
Iga mees omab naiselementi ja iga naine omab meeselementi. Suurel Vaimtasandil avaldub ta IsaEma põhimõttena lõpmatus kõikjale ulatuvas Jumalas, kelle teadvuses universumit eostatakse ja kindlalt hoitakse. Kirjas on:"Me kõik elame, liigume ja oleme koos Jumalaga: Kui tasakaal ja õppimine jõuab teatud piirini, inimene saavutab ühtsuse Jumalaga ja ei näe ennast kui meest või naist, vaid kui ühte ennast." 33. HeaTahte Seadus. Selle seaduse tundmine aitab neid, kes tunnevad end kasututena kui mõtlevad maailmas toimuvate sündmuste põhjustele. Kui vaadata elu kui energiate liikumist, saame aru, et meie kõrgem mina koos teadvuse minaga on looja ning meie tegevused/energiad mõttetasandil tahkestuvad mateeriaks või tulemuseks. Energia tasandil on nii positiivne loov pool kui ka negatiivne, vastuvõttev külg. Nii lihtsalt maailm töötabki. Hea tahe on positiivne, loominguline tõukejõud, mis vastu võetuna muudab heatahte avalduse võimalikuks. Me oleme
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
võetud - mis oli normi vastuvõtmise sotsiaalne taust. Nad uurivad tegelt sama uurimisobjekti õigus, õiguse normatiivset poolt, Õigust kui uurimisobjekti uurib õigusdogmaatika seestpoolt, õiguse sotsioloogia väljaspoolt. Õiguse teooria on tegelemine õiguse mõistetega. Normi mõiste, normi struktuur, õiguse olemus jne. Õiguse sotsioloogia nagu vaatab milline peaks õigusnorm olema ühiskonnast tulenevalt. Muud vaatavad mis keeles ja mis vormis jms. Herman Kantorowizi seisukoht: ,,Dogmaatika ilma sotsioloogiata on tühi, sotsioloogia ilma dogmaatikata aga pime." Nende ülesandeks on täiendada teineteist. 3. Sotsiaalne käitumine ja seda reguleerivad normid. Sotsiaalne käitumine ehk ühiskondlik käitumine on mõtestatud käitumine. Sotsiaalne on niisugune käitumine, kus inimesed tegutsevad üksteise suhtes sotsiaalses ruumis. Selles
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, m
KIRGEDEST Püüdlus. Neid väikeseid liikumise algeid inimese kehas, enne kui nad ilmnevad kõndimise, rääkimise, löömise või mõne muu nähtava teo kujul, nimetatakse harilikult PÜÜDLUSTEKS [endeavour]. Isu. Iha. Nälg. Janu. Vastumeelsus. Armastus. Viha. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nagu näiteks söögiisu, eritamise ja kergendamise isu (mida võib samuti ja õigustatult nimetada ka vastumeelsusteks millegi suhtes, mida inimesed tunnevad oma kehas) ning veel mõningad teised isud, mida pole palju. Ülejäänud isud, mis esinevad üksikute asjade suhtes, tulenevad kogemusest ja nende asjade toime proovimisest kas enda või teiste inimeste peal. Põlgus. Asjade kohta, mida me ei ihalda ega vihka, öeldakse, et me neid põlgame. Hea. Halb (evil). Kuid milline iganes on inimese isu või iha objekt, inimene nimetab seda omalt poolt heaks, ning oma viha ja vastumeelsuse objekti nimetab ta halvaks
enne kui uldvolitus anda! Sealjuures volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb Uhis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud uhele esindajale (uksikvolitus) või mitmele isikule (uhisvolitus või uhine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada. Välis- ja sisevolitusest tuleb aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 4. teema: antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme. Probleemsituatsioon. Nimetus sofistid tuleneb sõnast sophos, mis tähendab tõlkes tarka. Kuid varasemas igapäevases kõnepruugis ei märgitud selle sõnaga sugugi mitte raamatutarku, vaid iga inimest, kes oma tegevusala silmapaistvalt hästi valdas. Sofist oli aga selline omal alal väljapaistev ning sellisena kiitust äratav inimene, kes suutis oma asjatundlikkust ka teistele edasi anda, teisi õpetada. Niisiis kujutasid sofistid endast õpetajaskonda, professiooni, kellel vahetut seost filosoofiaga ei olnudki. Filosoofia ajaloos figureerib see nimetus seetõttu, et osa niisugustest õpetajatest kirjutas ka filosoofia- alaseid raamatuid. Samas oli sofistide-filosoofide puhul tegemist teoreetiliste vaadete mitmekesisusega, milles puudub täielik sisuline ühtsus. Kuid nende juures võib täheldada teatud ühist tendentsi ja need ühisjooned muutuvad ehk m
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei