vabadusest teha seda, mis meeldib. Siis on tõenäolisem, et me kõik saame neid asju , mida tahame: turvalistust, õnne, võimu, jõukust ja rahu. Seega, ratsionaalsete egoistidena, kes me Hobbesi arvates oleme, loobume teatud määral oma vabadusest ning nõustume ühiskondliku lepinguga. See leping määrab meile valitseja ning reeglid, millele peame alluma, kuna neid reegleid jõustab võimas valitseja riik, Levitaan. Alles selle lepingu sees tekib moraal ning saavad alguse õiglus ja ebaõiglus. Seal, kus ei panda maksa seadust, puuduvad õige ja väär, õiglus ja ebaõiglus. Sven Mikser avaldas peale Osama tabamist, et omaette küsimus on, kui suur roll tal oli ja kas tema tabamine ja puudumine reaalselt kuidagi globaalset terrorismi aitab pärssida, see ei ole sugugi kindel,lisaks märkis, et terrorivõrgustik oli suuresti lõdvalt seotud ja mitte ühtse
kuninga suveräänsuse pooldajana tõmmanud endale peale parlamendi meelepaha, poliitiliste konfliktide eest Pariisi, kus ta veetis järgmised 11 aastat. Kaks aastat õpetas ta seal tulevasele kuningale Charles II-le matemaatikat. Aastal 1642 avaldas ta raamtu ,,Kodanikust" (De cive) , oma kavas oleva 3-köitelise filosoofilise peateose ,,Filosoofia elemendid", kolmanda osa, mis käsitles riigiteooriat. Veidi aega enne Inglismaale naasmist 1651. aastal ilmus tema kuulus raamat ,,Levitaan", mida üldiselt peetakse tähtsaimaks ingliskeelseks poliitikafilosoofiliseks teoseks. Järgnevatel aastatel kirjutas Hobbes oma peateose esimese ja teise osa: ,,Kehast" ja ,,Inimesest" . Oma 1688. aastal lõpetatud teose ,,Behemot", kaasaegse ajaloo analüüsiva esitluse avaldamiseks ei antud talle luba. Teos ilmus alles 1889. aastal. Vedi aega enne surma tõlkis Hobbes inglise keelde Homerose Iliase ja Odüsseia. Ta suri 4. detsembril Hardwickis. (1) 2
annaabi.ee 
