Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ? Tolerantsus ehk sallivus ja nulltolerantsus ehk sallimatus ümbritsevad meid kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad.
maailmas enamlevinud ja -tarvitatavad narkootikumid. Päris avalik selline äri ei ole, aga konspiratiivseks seda ka ei saa enam pidada. Vahendajate ustel ja baaride vitriinidele ilmub järgmine sümbol: Möödunud aasta novembris ühenduse "Eluterve suuna eest" tehtud uuring näitas, et 40% õpilastest peab narkootikume kergesti kättesaadavaiks. Uimasteid saab osta pidudel, baaris, tänaval, koolis, küsimus on vaid rahas. Siit hargneb Eesti jaoks uus probleem - lapsdiilerid. Kõige parem diiler on see, kes ise on sõltuv. Lapsel ei ole raha uimastite ostmiseks ja nii on teda kerge värvata diileriks. Tihti antakse esimene kogus odavamalt või hoopis ilma rahata. Aga "heateo" eest tuleb maksta - nii sunnitakse alaealisi kuritegudele, tüdrukud peavad võla tasuma prostituudina. Koolides kasutatakse müüjana samast koolist väljalangenud õpilasi. Teismelistele ongi narkoäri suunatud. Sõltuvus narkootikumi müüjatest on sama hull kui sõltuvus ainest
inimestele, võttis ta ära teistelt. "Minu pere elab siin sellepärast, et me pidime põgenema." Sünnilinnas oli neil kõik ju olemas. 3 Juhtum 2 on 24- aastane mees, pärit ühest Ida-Virumaa linnast. Kinnipidamisasutuses viibib juba neljandat korda. Esimene kord oli ta vanglas varguste pärast, mis ei olnud seotud narkootikumidega, st et siis ta veel ei olnud narkomaan. Hilisemad kuriteod on kõik vähemal või rohkemal määral olnud seotud vajadusega leida raha nimelt narkootikumide jaoks. Noormeest on kavatanud põhiliselt ema ja vanaema. Nood on teda hellitanud ja hoidnud. Defitsiidiajastul suutis ema kõike hankida, korraldada, poisi riidesse panna nii, et kõik lausa imetlesid. Muidugi olid ka emal oma probleemid. Isa läks nende juurest ära kui poiss oli 5 aastane. Isal on oma pere, nad ei suhtle. Ta teab, et isal on probleeme joomisega.
ka suuremat vastutust. (http://www.narko.ee/et/Uimastid-ja-noored) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED Võimalikud märgid keelatud uimastite tarvitamisest võivad olla väga mitmesugused, näiteks sellised: Samas võivad need muutused olla ka loomulik osa täiskasvanuks saamisel ning kõike seda võivad läbi elada ka need noored, kel pole mõtteski narkootikume proovida. Siin tuleb olla hoolikas ja mitte alustada esmajärjekorras süüdistustega, nagu oleks lapsest saamas narkomaan. Kindlamad märgid uimastite tarvitamisest on järgmised: Selge vihje selle kohta, et inimene on narkouimas, võivad anda tema silmapupillid. Kindlasti on oma kahtlustele kinnitust leides raske jääda rahulikuks. Abi võib olla järgmistest nõuannetest (,,Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained" Anu Neuman) Toimetulekuoskused (,,Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained" Anu Neuman) KOKKUVÕTTE
See on oluline ennetamise osa. Head sõbrad, peresuhted, kooliskäimine, vaba aja sisustamine. Loomulikult saab sõltlasi ravida ka kinnises raviasutuses. Need programmid üksikult võttes töötavad väikese kasuteguriga. Oluline on laiahaardelisus: koolid, pered, lapsevanemad, kohaliku tasandi asutused, korrakaitseorganid ja meedia. Üksikute programmide puhul sõltub edu tihti sellest, KES programmi läbi viib. Kas noored USUVAD teda. Näiteks kõige parem lektor on endine narkomaan., kuna ta teab, mida räägib. HIV/AIDS. Ennetamine. HIV-ga laps klassis. Kunagi ma leidsin teksti, kus võrreldi katku AIDSiga (Hiiemäe, 2012). Pildil Must Surm ehk katk (keskajal) Probleem on sarnase ulatusega. Ja keskajal ei osatud samuti katku ravida. Nakatumine oli müsteerium, sellest tekkis palju jutte. Tänapäeval me teame, mida HIV endast kujutab, ehkki me ei oska seda veel ravida. Aga sellegipoolest on ka HIV ja selle levimise kohta müstifikatsioone, linnalegende jms
labraduudel. Nähke puude taga metsa! Teisisõnu vaadake oma tegemisi veidi laiemas taustsüsteemis. Milliseid tagajärgi toob teie tänane tegevus teile homme ja mida see tegevus võib tuua teistele? Kumb on hirmsam, kas looduse reostamine või inimeste reostamine? Nooruse lollusest või tahtlikust enesehävitamisest tiivustatud narkotarbijate varustamine pole just kõige mõistlikum tegevus. Võib küll küüniliselt nentida, et surnud narkomaan on hea narkomaan aga enne narkomaaniks hakkamist oli ju tegemist ikkagi inimesega. Võib olla oli just eesti narkomuula toodud kogus selleks esimeseks doosiks, millest algas kellegi teise allakäik? Patuoina roll Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhetes. Hetkel käib tõsine rahvusvaheline diskussioon, milles Euroopa Liidu maad üritavad Ladina - Ameerika riikidele selgeks, teha, et tuleks leida alternatiive kokaiini kasvatamisele. Ladina-
NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses nark
Sõltuvushäired Audentese Gümnaasiumi uurimistöö Sõltuvushäired Tallinn 2017 Sisukord 1 Sõltuvushäired Sissejuhatus. Inimkonna evolutsiooniline areng on kogu oma eksisteerimise jooksul tõusvas tempos edasi liikunud. Sõjad, näljahädad, haigused on teinud inimkonna loovamaks ja tugevamaks. Inimene on pidanud analüüsima, endaga tegelema, ennast arendama, kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega. Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". M
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
23 Lisa 4. Mis on üldse konflikt? Eesti esimene ja ainus juhtimisajakiri Mis on üldse konflikt? Tõnu Lehtsaar märts 2013 Rubriik: Juhi ABC, Kuidas inimesed tööle panna, Motiveerimine, Suhted töö 1 Kommentaare Kus jookseb piir eriarvamuse ja konflikti vahel? Eriarvamuste puhul kuulavad osapooled üksteist ära ja püüavad leida mingi lahenduse. Konfliktile viitab kaks tunnust: Esiteks: küsimus muutub isiklikuks. See tähendab, et inimesed ei otsi enam mõlema poole huve arvestavat lahendust, vaid püüavad teisele ära teha või kohta kätte näidata. 24 Teiseks: emotsionaalne klammerdumine. See tähendab, et tugevad tunded, näiteks ärritus, viha, solvumine, sisemine segipaisatus, jäävad pikemaks ajaks püsima.
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
kadunud. Meie vahekord pole nüüd enam nagu kahekõne, vaid pigem otsekui raamatu kirjutamine lahkunust. Meile tuleb meelde, mis ta on teinud ja öelnud. Me tahame talletada kõik mälestused temast ning avastame seda tehes, kuidas ta meie elus edasi elab selle läbi, mida ta meie jaoks tähendab, kuidas ta meie elu on muutnud ja veel praegugi seda mõjutab. Teine vale: aeg parandab kõik haavad. Aeg ise ei paranda mitte midagi. Tervenemine saab tulla vaid sellest, mida me aja jooksul teeme. Esiteks on vaja endale tunnistada, mis meie elus on toimunud ja mida me tunneme. Mistahes tunded meid ka ei valdaks, ükski neist pole vale ega kohatu. Paraneda aitab ka võimalus vähemalt ühe inimesega siiralt jagada seda, mis meie hinges toimub. Kaotusevalust kõnelemine ei ole nõrkuse tunnus. Tihti soovitatakse leinajal olla tugev ja vastu pidada. Kui sellega mõeldakse surma läbi inimeses toimunud muutustest vaikimist, siis ei aita
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele
Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest.
Rõhutamine, et kliendil indiviidina väärtus ja tähtsus. Eesmärk on tunnustada kliendi käitumist.Gelso- Freis(1989) see on pigem soovitav, mitte tuumtingimus. · Kongruentsus eestindatuna loomulikkus, ehedus, käitud vastavalt sellele, mida tunned ja mõtled. Teine käitub sellepärast samuti sulle vastu. Eesmärk on siirus, ehedus ja mitte võlts suhe kliendi ja nõustaja vahel. · Austus keskendumine positiivsetele kliendi omadustele. Tolerantsus individuaalsete erinevuste suhtes. Eesmärk keskenduda kliendi tugevusele. · Siin ja praegu räägitakse sellest, mis toimub siin ja praegu, hetke nõustamissituatsiooni teema. Mida hetkel tunned/mõtled. Eesmärk on suurendada vastastikust suhtlemist nõustaja ja kliendi vahel ning keskenduda probleemile. · Konfrontatsioon olemus on see, et tuuakse esile mitte kooskõla selle vahel, mida klient teeb, ütleb, tunneb
Enda asetamist vastaspoole positsioonile nimetatakse rollivahetuseks. Mida kaugemale on konflikt arenenud, seda raskem on vastaspoole tegelikke motiive, seisukohti, hirme ja ootusi mõista. See, kuidas inimesed konfliktis käituvad, on väga isikupärane. See tähendab, et sageli me valime endale ise rolli, mitte seda ei anta meile ette. 2.4. Muljejuhtimine Üheks üldinimlikuks püüdeks on soov jätta endast hea mulje. See püüdlus on mitmeti tähenduslik ka konflikti jaoks. Esiteks, konflikti mõjutab väga oluliselt see, kellena nähakse teist osapoolt. Mulje kujunemist teisest inimesest nimetatakse isikutajuks. Teiseks, konflikti põhjuseks ja süvendajaks võib saada inimese imago kahjustamine. Kolmandaks, kaugelearenenud konfliktides võivad osapooled sihipäraselt tegelda teise osapoole maine kahjustamisega. Konflikti arenedes võib teise maine kahjustamine ja endast hea mulje jätmine saada omaette eesmärgiks
jt., tervendamise toime mehhanismi fenomeni kohta. Reisides, mediteerides, uurides ja õppides arendas iidsetele budistlikele tehnikatele rajaneva tervendamispraktika, mis on kirjutatud sanskriti keeles ning pühendas kogu oma ülejäänud elu selle loomuliku tervendamise metoodika õpetamisele ja praktiseerimisele (Jürna : 2008). Dr. Usui ja tema järel ka dr. Hujiro Haijashi lõid suurepärase, korrapärase, rangelt reglementeeritud süsteemi, mille nimeks sai Manuaalse Teraapia läbi Loomuliku Tervenemise süsteem. Selles on erilisel kohal kõikide rituaalide, meetodite ja õpetamise tähtaegade range järgimine. Dr. Haijashi töötas välja käte põhiasendid ja nende pealepanemise järjestuse. Seda õpetati esimesel astmel. Teisel astmel tutvustati õpilastele reiki sümboleid. Sümboleid on ainult kolm. Kuni viimase ajani oli see informatsioon rangelt salastatud. Õpilased pidid märgid meelde
siis on vaja näidata end karmimalt poolelt. 2. OLUKORD – TÄHELEPANU HAJUMINE ÜLESANDELT Õpilaste tähelepanu hajumine on väga suur probleem. Põhjus on selles, et kui tähelepanu hajub, siis ülesande valmis tegemine võtab kauem aega ja nii ei pruugi õpetaja vajalikku materjali tunnis läbida. Arvan, et selle probleemi lahendamine ei ole keeruline ning sellega võivad kõik hakkama saada. Esiteks, ülesanne peab olema arusaadav ja hästi jälgitav. Teiseks, ülesanne peab vastama klassi tasemele ning ei tohiks olla liialt keeruline ega sisaldama elemente, mida ei ole veel jõutud läbida. Kolmandaks, õpetaja peab õpilastele juhiseid täpselt selgitama. Mina teavitaks õpilast, kui palju aega peaks ülesande täitmiseks kuluma, mida neilt ootan ja milleks on see vajalik. Tihti tekib olukord, kui õpetaja alles räägib ülesandest, aga mõni hakkab juba usinasti seda lahendama ja ei
omanäolisteks võtmehoidjateks. Loomulikult enne kõike seda tuli vormistada vajalikud paberid ja väljastada aktsiad kõigile omanikele. Tootmise käigus tuli üles kirjutada kõik kulud, et saaks need pärast tuludest maha arvata. Peale seda kui kaup maha müüdud, saime ka lõpparuandes selgust. Mis kõige tähtsam - kahjumisse me ei jäänud. See õpilasfirmas tegutsemine õpetas mulle nii mõndagi. Esiteks, enne kui oma toodet müüma hakata, tuleks väga palju eeltööd teha, mis seisneks põhiliselt asjade läbikaalutlemisel. Tuleks uurida, missugused inimesed toodet ostaksid, palju toote vorpimine ressursse nõuaks, kas kuskil ehk sama asja juba tehtud pole ja kas kogu majandamine ennast ära tasuks. Inimesi on leidlikke ja ka mina sattusin huvitaval kombel ühes autofoorumis kord peale teemale, kus kutsuti inimesi üles tegema endale samasugusel põhimõttel valmistatud võtmehoidjaid.
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
kuna see on ju normaalne; kuna nad mulle mitte millegagi ette ei jää, siis las nad olla; Armastus on armastus, see ei nõua sugu. Kui oled õnnelik, siis miks peaks keegi su õnne takistama?; Sallivalt, sest ma leian, et inimesel on õigus armastada ükskõik, kellega tal side on, sõltumata soost või orientatsioonist; miks mul peaks teiste inimeste otsuste vastu midagi olema kui need minusse ei puutu?; sest ma leian, et erinevus rikastab ja homod on toredad; kõige mõistlikum; kuna esiteks nt homod on jumala ägedad ju ja järelikult ei ole mul ka nende abielude vastu midagi; sest see pole kellegi teise asi keda keegi armastab isegi kui see on omasooline; niikaua kuni keegi mind ei sebi; Sest armastus ei kysi sugu ja minu meelest on meil köigil öigus armastada ja seda välja näidata!; Kõigil on õigus armastada ja olla armastatud; inimene ei saa ise orientatsiooni muuta; Suhtun sallivalt. Inimesed armastagu ja olgu koos, kellega tahes; Armastus on armastus
Kuni selleni välja, et varguste puhul osa vargaid on hästi spetsiifilise psühholoogilise ülesehitusega, kes armastavad adrenaliinitunnet. Mida rohkem riski nautiv indiviid on, seda suurema karistusega me peaks teda ähvardama. Tegelikult karistuse hulk, mida oleks vaja rakendada selleks, et indiviid otsustamise hetkel loobuks kuriteo toimepanemisest, on ääretult kõrge. Meie jaoks ka vastuvõtmatult kõrge. Antud juhul me karistame kättesaadud kurjategijat nii rangelt vahendina, sest tahame saata kurjategijatele signaali välja, et ei tasu kuritegu toime panna. Ei tohi karistada rangemalt sellepärast, et kõiki kätte ei saa. Tegelikkuses tegelik karistus on oluliselt kõrgem naudingust. Teine põhjus, miks selle mudeli järgi karistus välja mõõta ei saa on, et me ei ole nii rikkad, et nii rangeid karistusi me suudaks kohaldada. Karistused hakkavad meile ka ebaõiglased tunduma.
See tabab mingil eluhetkel iga viiendat inimest; iga viieteistkümnendat nii rängalt, et ta vajab haiglaravi. Korduva raske depressiooni all kannatavatest inimestest sooritab umbes 15% enesetapu. Mõne depressioonitüübi puhul esineb hormonaalseid muutusi, mis võivad rängalt kahjustada immuunsüsteemi. Selle tulemusel muutub inimene haigustele vastuvõtlikumaks. Ehkki statistika tundub võrdlemisi sünge, tahan rõhutada kaht lootustandvat punkti. Esiteks: kui olete depressioonis, pole te sugugi üksi. Kannatav inimene tunneb end sageli olevat täiesti üksi. Ometi on depressioon äärmiselt levinud haigus. Paraku ei söanda paljud oma depressioonist rääkida, pidades seda häbiväärseks. Selle seisundiga käiks just nagu häbimärk kaasas, ja see on väga halb. On ju depressioon vägagi levinud nähtus, mis puudutab pea igat perekonda. Teiseks: depressiooni võitmiseks on abi ja lootust. Depressioon on üks paremini ravitavaid meeleoluhäireid
suhet looma, andes talle selleks loa, ehk kui keegi kellel on mure, kutsub abi ja lubab kellegi endaga teatud tüüpi suhtesse astuma(McLeod, 2007;27). Tõsi ta on, mitte kedagi ei saa vägisi nõustada ka kõige parema tahtmise juures. Inimene kes vajab nõustamist, peab selleks ise esitama nii öelda kutse nõustajale ja vabatahtlikult tema poole abi saamiseks pöörduma. Nõustaja peab igal juhul olema väga usaldusväärne inimene ja järgmine väga rangelt konfidentsiaalsust, see mida ta kliendilt kuuleb, peab jääma ainult tema kõrvadele ja ei tohi kuskile edasi liikuda. Oma olemusekt on nõustamine vestlus, mille käigus vaikinud hääled saavad sõnaõiguse, jutuajamine selleks, et öelda mida on vaja öelda. See on vestlus, mille abil inimene saab oma murede ja probleemide ratta keerelevast seesmisesr monoloogist kaugemale nikuma hakata või eemalduda emotsionaalsetest keerdsõlmedest(McLeod, 2007;29). Üldjuhul need inimesed kes
aktsioonuuringute teostajad omaks, et nende uurimus avaldab teatud mõju, ja töötavad selles raamistuses, uurides nii mõjude olemust kui ka muid parasjagu kulgevaid sotsiaalseid protsesse. Uuritav pole lihtsalt objekt, teda mõjutab ka sotsiaalne keskkond, kust ta tuleb. 10) Milles seisnevad sotsiaalsete uuringute uued paradigmad? Sotsiaalsete uuringute uued paradigmad ei ole nii piiratud kui varasemad rangelt biheivioristlik metodoloogia (õpetus teadusliku uurimuse meetodeist) ja rõhutab iseloomulike joontena aruannete analüüsi ning osalusuuringuid. See võtab ka väga erineva seisukoha oma uurimisobjekti suhtes: KÄSITLETAKSE NII: ,,Osaleja" psühholoogilistest uurimustest osa võtvad inimesed. ,,Katseisikud" vähem manipuleeritava käitumisega inimesed 11) Stanfordi vangide/vangivalvurite katse http://www.youtube.com/watch? v=rmwSC5fS40w&feature=related
Näiteks juudiusu traditsiooni kohaselt põhineb elu pühadus arusaamal, et elu on kingitus, mida me valitseme, kuid mille üle meil pole lõplikku kontrolli. Elu on väärtus, mida tuleb võtta moraalse absoluudina. Igal inimesel on õigus elule - see on inimese staatuse ja inimeksistentsi lahutamatu osa. Religioosse ilmavaatega inimesed kaitsevad elu pühaduse kontseptsiooni selle alusel, et elu on oma olemuselt jumalik. Kuid ka looja olemasolu eitajad võivad eutanaasiasse sama rangelt suhtuda. Pole sugugi raske konstrueerida utilitaarseid argumente toetamaks arvamust, et kui lubatakse elu võtmist, siis mõjuks see suuremale osale ühiskonnast destruktiivselt (1., lk 139). Eelpool kirjeldatud eetilisele ja teoloogilisele vastuolule tuleb Sootaki arvates lahendust leida teoloogilise ja eetilise aspekti kompromissis - kui me tunnistamegi, et inimese elu on Jumala käsutada, siis toimub see a) osaliselt
Neil põhjustel suri põhimõtteliselt välja keel nimega pipil. Keele kestvuse või surma üle saavad otsustavaks järgmised sotsiolingvistilised faktorid: emakeelsete kõnelejate arv; emakeelsete kõnelejate vanus; keele edasiandmine järgmisele põlvkonnale; millised funktsioonid on sel keelel keskkonnas, kus seda räägitakse. 5) Küsimusele, miks keelte suremine üldse tähelepanu peaks pälvima, on üldiselt kaks vastust. Esiteks arvatakse, et igas keeles on ainulaadseid omadusi ja iga keele kadumine on seetõttu samm kaugemale universaalsetest tõdedest keele kohta. Teiseks leitakse Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi vaimus, et kuna iga keel on unikaalne, on igas keeles unikaalsed vahendid maailmakogemuse ja teadmiste väljendamiseks ning seetõttu on iga keele häving ühe maailmamõistmise viisi kadumine.
võimet. Kuni XIX sajandi lõpuni jätkati praktikat, mil inimese vaimsete võimete üle (näiteks nõrgamõistuslikkuse tuvastamisel) otsustati arstide poolt kliinilisel meetodil (ehk varasemale kogemusele tuginedes), mõnikord kasutati ka praktiliste ülesannete lahendamist ja mäluteste.XX sajandi alguseks kujunes välja objektiivne vajadus inimeste vaimse võimekuse täpsemaks mõõtmiseks. Esiteks vajati seoses industriaalriikides viljeldava üldise koolihariduse ekspansiooniga mingeid ühiseid standardeid,et teha kindlaks erinevatest kultuuridest, sotsiaalsetest kihtidest pärit inimeste kooliküpsus ja potentsiaal kõrgemate haridusastmete jaoks. Teiseks tingis industrialiseerimine koos keerukate mehhanismide, nende käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks.
Sest iga inimene ootab, et kaaslane väärtustaks teda sama palju, kui ta ise enda väärtuseks peab. Niipea aga kui ta märkab põlgust ja alavääristamist, püüab ta loomulikult, nii palju kui ta julgeb (millest täiesti piisab üksteise hävitamiseks, kuna nende üle ei ole ühist võimu, mis hoiaks neid vagusi), pressida enda halvustajatelt neid kahjustades välja kõrgemat väärtushinnangut, ja teistelt selle eeskuju kaudu. Nii me leiame inimese loomuses kolm peamist põhjust tüliks. Esiteks olelusvõitlus, teiseks umbusaldamine, kolmandaks au. Esimene paneb teisi ründama kasu pärast, teine turvalisuse ja kolmas reputatsiooni pärast. Esimene kasutab vägivalda selleks, et teha endast teiste inimeste nende naiste, laste ja kariloomade valitsejad, teine selleks, et end kaitsta, kolmas sellise tühja-tähja pärast nagu mõni sõna, naeratus, erinev arvamus või mingi muu alavääristamise väljendus, mis on osutatud otseselt tema isikule või mõtteliselt tema sugulaste,
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
