eesotsas olid vanemad. Ristisõdijad tõid Eestisse aga Lääne-Euroopa tolleaegse ühiskonnamudeli, feodaalühiskonna. Valitseja oli maa jaganud vasallidele, kes pidid selle kasutamise eest teenima feodaali sõjaväes. Vasalli alluvuses olid talupojad, kes pidid maa kasutamise eest koormisi kandma ja oma töö ning koormistega valitsejat ülal pidama. Hakkas välja kujunema mõisaühiskond. Ristisõdijate peaeesmärk oli maade ristiusustamine. Seda soodustati sellega, et need, kes olid ristiusu vastu võtnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Eestlased pidid hakkama täitma katoliku kiriku kombeid, austama katoliku usu pühakuid ja neile ohvreid tooma. Eestlaste muinasusund segunes küll katoliku kiriku kommetega, kuid puhtal kujul hakkas see kaduma. Ristiusustamisega ühendati eestlased esmakordselt Euroopa kultuuriruumi. Kõige suurem muutus peale muistset vabadusvõitlust oli see, et eestlased ei olnud enam oma maa peremehed
piiskopi ja ordu ülemvalitsuse all. Operatsioon oli kulgenud päris kiiresti kaheksa aastaga. Selleks aitas ka saksa peabaasi lähedus Riias. Ristitud lätlased ja liivlased võeti abivägedena kaasa võitluses eestlaste vastu. Neil abivägedel oli võitluses suur tähtsus, ennekõike maastiku ja eestlaste võitlustaktika tundmise seisukohalt. Lätlased tõstsid hiljem vallutajate vastu korduvalt mässu, kuid need vastuhakud suruti kiiresti maha. MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA SELLE TAGAJÄRJED Eesti muistne vabadusvõitlus algas 1206.a., mil saarlased lõid tagasi taanlaste vallutuskatse. Mõõgavendade ordu koos liivlaste ja lätlastega alustast võitlust eestlaste vastu 1208.a., tehes algul arvukaid retki suurematesse lõunamaakondadesse. Ugandisse ja Sakalasse, tappes mehi, vangistades lapsi ja naisi ning riisudes vara ja loomi. Eestlased kaitsesid linnuseid Otepääl, Tartus, Viljandis jne, mida
Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine........................................................................................................................6 Viimane vastupanu ja Mandri-Eesti alistamine.......................................................................................................................
umbes 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Kaupo oli vähemalt Henriku kroonika järgi üks väheseid liivlasi, kes ristiusust enam ei taganenud ja jäi kuni oma surmani ristisõdijate ustavaks liitlaseks. Lembitu .- oli Lehole ehk Leole, tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. Lembitut on mainitud ainult Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral, mainitud eestlaste vanem. Oli madisepäevalahingu juht. Langes seal. Vürst Vladimir 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse. Kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Johan - 1220
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
Risto Sulu Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees Eesmärk ja probleemiasetus: Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis kas piiras, või soodustas selle autonoomse linna tegemisi. Olles Hansa Liidu liige, oli Tallinn üks osa suuremast osast, ehk Saksa kultuuriruumist, ja sõltus selle organisatsiooni ning kultuuriruumi arenguteest. Geograafiline eraldatus Saksamaa emamaast sillut
Oli vaherahu rikkumine. Armutu tapmine ja röövimine kestis 3 päeva, 4.l päeval pöörduti tagasi Liivimaale. Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse. Rüüstama asuti maakonna põhjaosas. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus Lembitule. Piirajatel õnnestus linnus 3-l päeval põlema süüdata. Eestlased olid sunnitud alla andma. Ristimise ajal tungis vaenuvägi linnusesse ja röövis selle paljaks. Lembitu võeti koos teiste vanematega kaasa ent vabastati pärast poegade pantvangi andmist. Kolme maleva manööver. Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava Riia piiramiseks, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine. 1215 kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Merelahing Uues sadamas. Abi kutsuti kogu Saaremaalt ja teated saadeti kõigisesse Eesti maakondadesse
kuid tegelikult vasallide ja maaisandate kukrusse jõudis. Talupojad pidid ehitama ka teid, kirikuid ja linnuseid ning nende õigus ja kohustus oli ka sõjateenistus, mis koosnes sõjaretkedest ja maa kaitsmisest. Peale muistset vabadusvõitlust oli talurahva õiguslik seisund väga kindlalt piiritletud ning nende kohustused paigas. Kuna siiski oli tegu ristisõjaga, siis toodi eestlastele ka uus usk, ehk nende endine muistne usund pidi asenduma millegi uue ja võõraga. Maa alistamisel rahvas ristiti ja alustati kirikute ehitamist, enamasti igasse kihelkonda üks. Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli pidada jumalateenistusi, jagada sakramente ning rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada. Enamasti koosnes vaimulikkond sakslastest. Eestlastele tõi ristiusk kaasa selle, et neile hakati jagama haridust, millest nad küll alguses ladina keele tõttu aru ei saanud,
MUINASEESTLASTE ÜHISKOND u 10-13 saj Aeg millal on rohkem leitud esemeid ja ka kirjalikke allikaid. Eesti oli jaotatud maakondadeks ja kihelkondadeks. (Lk28 raamat) 8 suurt maakonda ja 4 väikemaakonda(või suurkihelkonda) nende vahel .Suurmaakonnad omakorda kihelkondadeks.Hiimaale tekkis tihedam asustus aga alles 14. saj sellepärast ei olnud ta maakond. Kihelkondi juhtisid ülikud keda nim VANEMAKS. Kõige kuulsam vanem on Lembitu, Lehola linnuses Sakala maakonnas. MALEV-muinaseestlaste sõjavägi. Läti Hendriku kroonika järgi teame seda. Põllupidamine: Välja oli kujunenud kaheväljasüsteem ja kolmeväljasüsteem.Kaheväljal põllulapp jaotatud kaheks, ühel aastal üks pool puhkab ja teine kasvatab. Kolmeväljal üks osa puhkab ja kaks on vilja all. Põllumaad saadi juurde alepõllunduse läbi- mets raiuti ja seejärel süüdati põlema. Tuhk oli hekas
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks.
Peamised rahvused kes Afganistanis elavad on putsud,tadzikid, hazarad ja usbekid. Levinuim keel on dari keel, ning palju räägitakse ka putsu keelt. Riigiusk on islam, ja seega on elanikud moslemid. Islam on alistumine Allahile. 1.2 Afganistani ajalugu Vana- ja keskajal oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel Indiasse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses Kesk-Aasia, Iraani ja India rahvaste ajalooga. 19.sajandil toimus kaks Inglise-Afganistani sõda, kuid Inglismaa ei suutnud Afganistani vallutada. Aastatel 19781987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik",- 1992. aastast islami-vabariik Talibani poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979. puudus riigil efektiivne keskvõim
· Hing inimese isikupära kandja, võis kehast lahkuda · surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt · surnutele pandi hauda asju kaasa · inimesed pidasid end osaks loodusest · arvasid et pm kõigel looduses on oma hing (animism) · ei pidanud end looduse valitsejaiks · metsaisad, metsaemad, nurmeemad, nurmeisad, põllu- ja veevaimud jne · suuremaid ja tähtsamaid jumalaid oli vähe · suurem usk oli taara usk (Tarapitha) · hiljem jumal Uku austamine · jumalatele tuli läbisaamiseks andi viia ehk ohvertada · ohverdamist tehti ohvripaikades, pühad puud (tammed, pärnad) ja hiied ning lohuga kivid · ohverdamist kasutati ennustamiseks · ravimaagia - allikate vesi ravis ja allikate tuli hõbedat ohverdada · ristiusk lähimaades mõjutas kombeid nagu matmine Muistne vabadusvõitlus 1208-27 Eellugu: · Drang nach Osten
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8
Esimesena rünnati Ugandi maakonda (sakslased, liivlased, latgalid). Alguses toimusid vastastikused rüüsteretked ning sakslased lähtusid divide et impera (jaga ja valitse) põhimõttest. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnuse, mis oli Mõõgavendade ordu tugipunkt. Seal edu ei saavutatud, kuid lahkudes toimus Ümera lahing (1210), mille eestlased võitsid. Kuulus on ka Madisepäeva lahing, mis toimus 1217. a septembris. Peaorganisaatoriks oli Sakala vanem Lembitu, kes kogus kokku 6000 meest. Sakslastel oli 3000 sõjameest. Lahing oli raske ning Lembitu langes (positiivseks võib lugeda seda, et seal hukkus ka liivlaste Kaupo) ja eestlased kaotasid. Esimese poole kokkuvõtteks võib öelda, et kaotasime olulised juhid ja üldse palju inimesi. Muistse vabadussõja teine pool ja lõppvaatus (1219-1227): sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse; Saaremaa vallutamine ja selle tähtsus; eestlaste allajäämise põhjused;
Saksa ristisõdijad huvitusid nii Eesti kui Läti aladest, Eesti aladest teatud ajal ka Taani ristisõdijad, Soome aladega tegelesid Rootsi ristisõdijad. Ida pool toimus samasugune nähtus, sammumine läände, neid vene vürsitiike huvitas alade hõivamine, ristiusu levitamine õigeusu kujul. Vene vürstiriigid üritasid ristiusustada Karjalat Soomes, paar Läti idapoolset alad, üritasid ka Eesti alasid, aga siin ei õnnestunud. Surve oli mõlemalt poolt. Muistne vabadusvõitlus on üks osa sellest, mis toimus siin igalpool. Leedukaid ei vallutatud, sest neil oli tekkinud riik juba. Ristisõda Läänemere idarannikule alagas u. 1180ndatel aastatel, esialgu saadeti siia rahumeelsed piiskopitööd tegema piiskop Meinhard. Oli Ükskülas, Daugava jõe suudme lähedal, seal tegutses. Lasi sinna ehitada kivilinnuse, kivid seoti mördiga, eeldas seda, et ehitusmeistrid kutsutud välismaalt, sest kohapeal seda kuntsi ei tuntud. 1190 tuli piiskop
pidas kohut, registreeris kinnisvaratehinguid jne. 1865. aastal, mil kehtestati Balti eraseadus, minetas Lübecki õigus Tallinnas iseseisva õigusnormide koguna oma praktilise tähtsuse. Tallinna raad lakkas lõplikult olemast 1889. aastal, millega hääbus viimane Lübecki õiguse järgne institutsioon Tallinnas. VI Loeng *Kuidas sünnib riik, mis on vaja selleks , et oleks riik?- rahvast, territooriumi, piisavalt suurt ja suveräänsust. Võim , mis on usutav. 3 elemendi teooria: rahvas, territoorium, suveräänsus. *Eesti riigi sünd.-saksa filosoof Georg W. F. Hegel jaotab rahvad kaheks, ajalooga rahvad ja ajaloota rahvad. Ajalooga rahvad on need kellel on oma riik. Paljudel pole olnud võimalust riigiks saada, ajaloota rahvad. -Eesti rahvas kuulub nende rahvaste hulka kellel on riik, kuigi oleme selle korra maha mänginud ja siis tagasi võitnud. -Kõige raskem on esimest korda saada riiki, neil kellel on juba olnud riik on seda kergem tagasi saada.
riike. Normandia (Lääne-Euroopa põhjarannikul), Sitsiilia saar ja Lõuna-Itaalia olid nende riigid ning neid peetakse ka Vana Vene riigi rajajateks. Viikingite mõju Lääne-Euroopa ajaloole: 1. Tegid lõpu Inglismaa kloostrikultuurile 2. Rajasid oma riike 3. Hoidsid Lääne-Euroopa elanikke pideva hirmu all Retkede lõppemise põhjused: 1. Skandinaavias tekkisid riigid, kus võeti ristiusk vastu ning see taunis vägivalda teiste kristlaste vastu. 2. Skandinaaviamaade siseolud paranesid ja inimesed polnud ohtlikest sõjaretkedest enam huvitatud. 3. Lääne-Euroopas kuningavõim tugevnes. Rajati kindlamaid kindlusi ja kaitse viikingite vastu muutus tõhusamaks. 7. IDA-ROOMA EHK BÜTSANTS 395 Lagunes Rooma riik 1453 Selle ajani eksisteeris Bütsantsi riik Ida-Rooma jäi püsima, sest: 1
o Eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi jne. · Allikaile tuli vee eest ka ohverdada o Annetati hõberaha või hõbeehe. o Vaesemal aitas ainult hõbevalge kaapimisest o Osaleee allikaile võis ohverdada ka üldtuntud ande. RISTIUSU MÕJUD · Kuigi eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, polnud tundmatu ka ristiusk. · Eesti oli üpris tihedas läbikäimises lähimaadega, kus oli juba ristiusk. · Ristiusu mõjutusi võib näha mitmete kommete muutuses. o Al. XI saj. Levis põletusmatuste kõrval ka laibamatus o Esinema hakkas peaga lääne poole matmine See on kristliku matmiskombega o Pole välistatud ka see, et eestis oli mõni kirik või kabel juba sel ajal. · Al. XI saj
2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi. Peloponnesose sõda (431-404 eKr)-Võitis Peloponnesose riik ning sellega lõppes Ateena ülemvõimuaeg ja algas Sparta üemvõimuaeg 2. Ristiusk ja kirik Ristiusu kujunemine. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Suur kirikulõhe. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku teke. Ristiusu kujunemine- 1.saj pKr Rooma võimu all olevas Palestiinas judaismist. Ristiusk levis Euroopas väga pika ajavahemiku jooksul. Kõigepealt leidis kristlus pooldajaid nendel aladel, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu (Hispaania ja Prantsusmaa), seejärel kaugemates piirkondades. Viimasena ristiti Euroopas Läänemere idakalda rahvad
Muinasusundis tajuti, et meie ümber on pühad asjad. Eksisteeris polüteism, mis tähendab, et ususti paljusid asju. Lisaks füüsilisele kehale eksisteeris ka vägi, mis leidus kasvatates asjades. Arvati, et nõiad suudavad väge juhtida/suunata. Lisaks väele oli olemas ka hing, mis hoidis keha elus. Peale surma lahkunud põletati, sest arvati, et nii vabastatakse hing kehast. Muinasaegsetest jumalatest on teada vaid Taara. Kristlus oli levinud Eestisse juba arvatavasti enne ristisõdu. On leitud ristikujulisi ehteid, kuid need võivad tähendada ka midagi muud. On märgata muutusi matusekombestikus. 6. Eeldused Liivimaa ristisõjaks ja esimeste kristlaste siia jõudmine. Tegurid, mis soosisid Eesti ala vallutamist. Liivimaa ristisõda kestis 1208-1227. Eeldusi Liivimaa ristisõjaks oli mitmeid - Läänemere lõunakalda vallutamine, mille tõttu sai
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse
8. Muinasusund 1082 pKr Mõned teated eestlaste muinasusundi kohta leiduvad Henriku Liivimaa kroonikas. Seal mainitakse saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita. On pakutud, et selline nimekuju on tuletatud hüüust „Taara, avita!". Taara nime on seostatud skandinaavlaste Thoriga. Henrik räägib Ebavere mäest Virumaal, kus olnud eestlaste puust tehtud jumalate kujud. See olevat olnud mets, kus Taara sündis. Henrik räägib ka eestlaste tavast otsuste tegemisel erinevatel viisidel liisku heita, et jumalate tahtmist teada saada. Liisuheitmisel võidi ohverdada loomi. Peale võimalike jumalate uskusid eestlased mitmeid loodusvaime. Kõiksugused
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
(peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 19. Saj alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid omakorda maakondadeks: Virumaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Sakala ning Ugandi. Naabrite poolt määratleti eestlasi maakondade järgi. Ühiskond oli majanduslikult ebavõrdne, mille tipus olid vanemad. Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus – vägi, targad, hing, jumalused (Peko, Taara, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine. Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Ajaloo jooksul muutusid eestlaste usulised vaated tugevalt, iseärasusi oli ka piirkondlikult. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Üheks muinasusundi põhimõisteks oli vägi, mis arvati olevat kõikidel elusolenditel, peale oma füüsilise keha. Väge oli ka teatud
loodusnähtuste hingestatusesse. o Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda o Vägi- kõik elusolendid saavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge oli ka sõnades o Oli usk hauatagusesse ellu o Surnule pandi hauda kaasa ehteid, tööriistu, tarberiistu, relvi. · Jumalad ja jumalused o Usuti vaimudesse ja haldjatesse o Kaitsja Tõnn o Viljakuse jumal Peko o Taara o Uku · Ristiusust mõjutused o Jõuavad meile Rootsi, Taani, Venemaa kaudu o Olid alles siis vastu, kui hakati vabadust ära võtma. (Algul ei oldud vastu) o Risti kandmine ehtena o Põletusmatus asendus laibamatmisega Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhtlemine naabritega, Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad. Saame teavet hauakalmetest ja pühapaikadest ja mõni viide
tehtud koostööd, sest nad võtsid ristiusu vastu Kaupo juhtimisel, idaslaavlastele pidi maksma ja nad olid kord vallutajad, kord liitlased. Puudusid reaalsed liitlased. · Katoliku kiriku toetus paavst kuulutas välja ristisõja, kes läksid ristisõtta, said pattude lunastuse, kirik oli huvitatud oma võimu laiendamisest ja siinsed alad tundusid lihtsa saagina. Tõi kaasa ristimise. ARUTLUS: MIKS EESTLASED KAOTASID? 12. sajandi lõpus sai alguse ristiusustamine Läänemere piirkonnas. Sealt said alguse vallutussõjad, mis jõudsid Eestisse 1208. Aastal sakslaste sissetungiga lõunast. Hiljem liitusid sakslastega ka taanlased, rootslased. Miks siiski eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse??
Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured
sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika objektiks pole mitte maa, vaid poliitilistest organisatsioonidest läbipõimunud riigi territoorium. Riigile on omased enesesäilitamine, enese maksmapanek, armastus elu vastu ja võimuihalus. (Berg, 1998). Kuid geopoliitika tekkis juba enne Kjellénit, ning sellest lähtusid kõikide suuriikide ja impeeriumi loojad veel enne kristuse sündi. Sõna geopoliitika koosneb kahest sõnast, geograafia (geo) ja poliitika. Poliitika üheks tunnuseks loetakse N. Machiavelli väljendust, et seal on lubatud kõik, ehk lubatud ja lubamatud moodused oma huvide realiseerimisel.
on. Sõltumata sellest, kuidas mõjutavad ajalugu konkreetsete inimeste konkreetsed valikud, võib ometi küsida, kuivõrd on ühel väikesel riigil või rahval üldse võimalik oma saatust ise kujundada. Enamasti sõltutakse siin vägevamatest naabritest, kellel on oma huvisfäärid, mida püütakse hoida kontrolli all, ja nõnda on paljude väikerahvaste ja riikide omariikluski saanud võimalikuks tänu naabruses asuvate suurriikide nõrkusele ja sündinud n-ö võimuvaakumis, nagu sündis muistne Iisraeli kuningriik või ka meie oma riik. Tõsi, uus Iisraeli riik püsib oma naabrite kiuste, ka Eesti Vabariik püsib veel, kuid igale mõtlevale inimesele peaks olema selge, kuivõrd palju me sõltume oma naabritest ja liitlastest ning üldisest poliitiliste jõudude vahekorrast maailmas. Seda, kui tugevalt me sõltume globaalsetest protsessidest, peaks näitama ainuüksi praegune majanduskriis. Kas ka see on meie valede valikute (või õigetest valikutest loobumise) tagajärg?
kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada viimaseid ootamatud isegi sel juhul, kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. 3. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased olla tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha neitsid, naised, sulased ja teenijatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud, kõik, kes olid saksa verd. Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt
Kr) 1202 paavst Innocentius III kuulutas VanaLiivimaa (Maarjamaa) ristiusku pööramiseks ristisõja, Selleks ajaks on välja Jõuti esimese tõeliselt Pronks oli harv ja asutati Mõõgavendade Ordu kerkinud 2/3 praegusest Eestist. revolutsioonilise materjalini, milleks kallis. Selleks, et seda 12081227 Muistne vabadusvõitlus Läänemeri alles välja kujunemisel. oli pronks. Praegu dateeritakse saada, oli vaja leida tina 1227 Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu PõhjaEesti Tekib inimasustus Eestis kaua vanimad Eestist leitud pronksese ja vaske. Rauda leidus
................................................................................................15 Karoliiklus keskaegses Eestis.............................................................................................. 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17 Liivi sõda (1558-1583)............................................................................................................. 19 Kolme kuninga aeg..............................................................................................................19 Rootsi aeg....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
