kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki linn Rooma nime 4) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda. I Puunia sõda (264-241 eKr) roomlaste ja kartaagolaste vahel. Võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku, olid esialgu ülekaalus kartaagolased, kuid sõja keskel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Roomlased saavutasid mitu tähtsat võitu, kartaagolased palusid rahu ning loovutasid osa oma valdustest. II Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Hannibali eestvedamisel tungiti Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse, kus purustati roomlased Cannae lahingus. Kuid siiski ei suudetud edu ära kasutada. Rooma viis oma väed Põhja-
Riigiametisse võisid kandideerida ainult jõukamad ning seetõttu kujunes nobiliteet, kust pärines enamik riigiametnikke ja senaatoreid. Puunia sõjad Rooma kõige kardetum vastane oli Kartaago ning omavahel pidasid nad kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis tuntakse neid sõdu Puunia sõdade nime all. · Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) sõjategevus toimus merel ning hea laevastiku puudumisel, olid ülekaalus kartaagolased , kuid hiljem rajanud parema laevastiku ja võitnud mitu lahingut, panid roomlased kartaagolased rahu paluma. · Teine Puunia sõda(218-201 eKr) Hannibal liikus oma vägedega üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Siiski suutsid roomlased sundida Hannibali Põhja-Aafrikasse, kus toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. · Kolmas Puunia sõda(201-146 eKr) Kartaago oli kaotanud kogu oma laevastiku,
201a.eKr), milles kohtusid väärilised vastased-ühelt poolt kartaago geniaalne väejuht Hannibal, teiselt poolt Rooma juhtide visadus ja organisaatoorne tugevus. (ma ei saa täpselt aru ühel pool oli Hannibal ja teisel pool Rooma ? ) Sõjakäigud • 202eKr – roomlased purustasid Põhja- Aafrikas Zama lahingus Kartaago sõjaväe. • 146 eKr-Kartaago vallutamine ja hävitamine III Puunia sõjas Hannibali sõjakäik Kartaagolased ei leppinud kaotusega. Nende noor väejuht Hannibal valmistus uueks võitluseks. Hannibali plaan oli sõdida roomlastega nende endi maal Itaalias. Hispaaniast tänapäeval Lõuna-Prantsusmaal ja sealt üle Alpi mäestiku Itaaliasse. Hannibali sõjakäik Hannibal jõudis oma väega üle Alpi mäestiku Itaaliasse ja võitis kaks hiilgavat võitu. Roomlased kartsid, et Hannibal ründab nende linna, kuid
kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehitamise üksi. Tema järgi saanudki linn Rooma nime. Puunia sõjad Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu said esialgu ülekaalu kartaagolased. Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute kogemusi, saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma. Kartaagol tuli osa oma valdusi roomlastele loovutada. Teises Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal tungis hästi väljaõpetatud sõjaväega
aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Ajalugu Hõbe on üks vanemaid inimese kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõbe on olnud maksevahendiks. Tänapäeval kasutatakse hõbedat moodsas tehnoloogias. Hõbe oli populaarne Pärsias, vanad hõbekaevandused olid Kreekas ja Hispaanias. Hõbedat kaevandasid ka foniiklased, kartaagolased ja hiljem vanad roomlased. Kaevandused olid ka Kesk Euroopas ja LõunaAmeerikas. Hõbedale omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (hõbevesi). On kindlaks tehtud, et hõbedat sisaldav vesi on antibakteriaalne. Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii, tsingi ja vasemaagis. Omadused
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid
Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Vulkaan Etna 2015 3.detsembril varahommikul purskamas. | FOTO: Salvatore Allegra/AP/Scanpix KASUTATUD KIRJANDUS 1. https://et.wikipedia.org/wiki/lpEtna 2. FOTO: Salvatore Allegra/AP/Scanpix
e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele. Hispaania kesmine rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Võrreldes Eestiga on see mitu korda suurem. See riik on tihedlat asustatud. Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. Hispaanias on põhiliselt maarahavas. Hispaania on kiire linnastumise etapis. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi hispaanalaste kalasaakidele.
KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis.
Nemad jõudsidki esimesena Suurbritanniasse ja Kanaaridele. Foiniiklased rajasid hulgaliselt ka kolooniad, alguses Küprosele ning hiljem mujale Vahemere rannikule: tänapäeva Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud koloonia oli Kartaago (815 eKr). Foiniiklaste põhiline tegevusala oli kaubandus, rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaasa. Hanno oli kõige kuulsam Kartaago väejuht, kes uuris 480 a eKr Aafrika looderannikut. See näitab, et kartaagolased ei piirdunud ainult Vahemere ääre uurimisega. Foiniiklaste kõige silmapaistvam kultuurisaavutus oli maailma kõige esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Paljud tänapäeva tähestikud (kreeka, ladina jne) baseeruvad mõnel määral sellele tähestikule. Vana-India riik tekkis Hindustani poolsaarel. Selle meresõitjad jõudsid alguses, nii 2.ja 1. aastatuhandel eKr Eufrati suudmeni (Tigrise nö kõrvaljõgi, mis asub Edela-
toiduainetevarud võimaldasid elanikkonnal taluda pikka piiramist. Seetõttu ei toonud kaks esimest sõja- aastat roomlstele mingit edu. 146. a. kevadel e.m.a. algas üldine Kartaago ründamine. Seks ajaks algasid linnas nälg ja haigused. Ühel Rooma väeüksusel õnnestus tungida linna näljast nõrkenud garnisoni poolt halvasti kaitstud müüriosa kaudu. Selle väeüksuse järel tungis sisse ka kogu armee. Kuus päeva kestsid ägedad lahingud linna tänavail: kartaagolased kaitsesid visalt iga maja. Viimaks varjasid end garnisoni jäänused ja terveks jäänud elanikkond ligipääsmatus linnuses. Roomlased hakkasid valmistuma selle piiramisele. Siis andis 30 tuhat meest ja 25 tuhat naist end võitjate meelevalda. Ainult väike väesalk ei tahtnud end vangi anda. Ta süütas linnuses asuva templi ja hukkus peaaegu viimase meheni leekides. Roomlased kohtlesid võidetuid julmalt. Kartaago elanikkond müüdi orjusse. Linn
Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Etna kraater Kõrgus 3330 m Asukoht Sitsiilia, Itaalia Koordinaadid 37° 44 3 N, 15° 0 16 E Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 2011 Mõju inimestele Vulkaanipursetest õhku paiskuv tolm ja gaasid blokeerivad päikesevalguse jõudmist maapinnani ning võivad mitme aasta jooksul temperatuure alandada. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on
tekstiilriide viimistlemisel , orgaanilises sünteesis. Tina oli inimkonnale tuntud juba 4000 a. e.Kr. Tina on üks esimesi inimesele tuntuks saanud metalle. Avastajat ning kasutusele võtjat ei teata. Vanimateks leidudeks peetakse tinasõrmust ja pudelit, mis tulid välja 18. dünastia vaaraode püramiidi hauapanustest. Kuni 12. Saj. oli inglismaa ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tol ajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogemata sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Eestis valatakse tina aastavahetusel , see pidi head õnne tooma .
Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Roomlastel õnnestus lõpuks neist jagu saada. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu said esialgu ülekaalu kartaagolased. Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute kogemusi , saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma. Teises Puunia sõjas (218-201) tungis kartaagolaste väepealik Hannibal hästi väljaõpetatud sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Põhja-
Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Roomlastel õnnestus lõpuks neist jagu saada. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu said esialgu ülekaalu kartaagolased. Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute kogemusi , saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma. Teises Puunia sõjas (218-201) tungis kartaagolaste väepealik Hannibal hästi väljaõpetatud sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Põhja-
Kartaago , võimas mereriik , mille valduses oli nii saari kui ka ulatuslikke rannikualasid . Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda , mida nimetatakse Puunia sõdadeks , kuna roomlased kutsusid kartaagolasi puunlasteks . Esimeses Puunia sõjas( 264-241 eKr ) sõditi põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel . Kuna Roomalastel polnud laevastiku saatis edu alguses kartaagolasi , kuid sõja käigus ehitas Rooma endale võimsa laevastiku ja edu oli roomlastel . Kartaagolased pidid roomlastelt rahu paluma ja andma ära osa oma valdustest . Teises Puunia sõjas( 218-201eKr ) tungisid kartaagolased väepealik Hannibali juhtimisel Hispaaniast läbi Callia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus . Rooma viis aga oma uue armee Põhja-Aafrikasse , sundides Hannibali nii oma kodumaale tagasi ja kartaagolased said hävitavalt lüüa . Nad kaotasid kogu oma laevastiku , valdused väljaspool Põhja-Aafrikat , ka Sürakuusa vallutati Rooma võimu alla
süsteemis. Tina on üks esimesi inimesele tuntuks saanud metalle. Avastajat ning kasutusele võtjat ei teata. Arvatavasti sai tina ja tinasulamid tuntuks meie eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi. Vanimateks leidudeks peetakse tinasõrmust ja pudelit, mis tulid välja 18. dünastia vaaraode püramiidi hauapanustest. Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu.
· Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. · Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. · Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. · Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Etna http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Etna http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/5teema/loodus/vulkaanid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kihtvulkaan http://geology.com/volcanoes/etna/
3 sõda, sajand, iseloomustus. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti peamiselt Sitsiilias ja merel. Roomlased rajasid tugeva laevastiku, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal tungis Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus kuid nad seadsid valmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Hiljem said kartaagolased hävitavalt lüüa ja kartaago kaotas välisvaldused, laevastiku ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega roomlaste poolt. 7. Tähtsamad Rooma kultuurisaavutused, arhidektuur. Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist, võimekaid kirjamehi. Poeet Vergilius, eepos ,,Aeneis'' Kaarikute võiduajamine, gladiaatorite võitlus. Tähtsaim amfiteater oli
1. 510-265 eKr Gallide sissetung 387 eKr, keda Rooma pidi tagasi tõrjuma Sõjad samniitidega (3) Samniidid ja Etruskid alistati Rooma võimule, Gallid tõrjuti tagasi Vallutati kreeklaste linnriigid lõuna Itaalias 2. 265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad 1. Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilias. Kartagol tuli osa oma valdusi Roomale loovutada 2. Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal Tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille peale Roomlased viisid oma väed Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimus otsustav lahing, kus kartaagolased said hävitavalt lüüa. Nad kaotasid kogu laevastiku, kõik
Algul oli roomas ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv suurenes. 5.Puunia sõjad. Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike. 3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa. 6.Kreeka ja Makedoonia alistamine. Kreekas kehtis Makedoonia võim ning kreeklased polnud oma allasurutud olukorraga leppinud. Rooma kasutas aga selle olukorra ära ning kutsusid mitmed Kreeka linnriigid oma poolele
Hobuseraua kujuline. Skenee- Vana-Kreeka lavaehitis, mis oli puust. Orkestra- õmmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Koturnid- Vana-Kreeka teatriesinejate puust jalanõud. Etruskid- Vana-Rooma põhjapoolne rahvas, kes olid ehitajad, ennustajad, meresõitjad. Foorum- Rooma linna keskne osa, koosoleku- ja turuplats. Kapitoolium- üks Rooma seitsmes künkast,seal oli kindlus,Rooma usuline ja poliitiline keskus. Patriitsid- Vana-Rooma rikkad kodanikud. Puunlased- kartaagolased. Konsul- sõjaväejuht Vana-Roomas. Preetor- õigusemõistja Vana-Roomas. Tsensor- kodanike loendaja Vana-Roomas. Kvestor- vastutas Vana-Roomas riigikassa eest. Magistraat- kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis. Rahvatribuun- lihtrahva huvide kaitsja Vana-Roomas. Senat- vana Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. Kitoon- selga tõmmatav nelinurkne riidetükk Kreekas. Tooga- pidulik pealisrõivas meestel Roomas.
poliitilise mõju täielikku lõppu. Senaatoriseisus oli endist viisi auväärne. Leegioni kuulusid ratsaväeüksused ja nad täitsid teisejärgulisi ülesandeid Ku- Rooma eesotsas seisis kuningas ja ta valitses koos senatiga. Va- Rooma riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemad olid 2 konsulit. Ke- riigi eesotas kindel ainuvalitseja, senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud Puunia sõjad: I Puunia sõda- 264-241 eKr.Kartaagolased tahtsid vallutada Sitsiilia saart. Sõditi põhiliselt Sitsiilias ja merel. Sõja võitis Rooma kuna nad saavutasid saarel maismaavägedega otsustava ülekaalu ja suutsid kartaagolasi ka merel hävitavalt lüüa. II Puunia sõda- 218-201 eKr. Kartaagolaste vallutuste tõttu Hispaanias kuulutasid roomlased sõja. Hannibal tegi sõjaretke Itaaliasse. 216. eKr kohtusid Rooma ja Kartaago sõjaväed Cannae asula juures. Lahingu võitis Kartaago. Kartaagolased ei olnud suutelised Roomat vallutama
Vahemere ääras. Suurim vaenlane tol hetkel oli Põhja-Aafrikas asuv Kartaago, kellega Rooma pidas kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis nende vahelisi sõjad on tuntud, kui Puunia sõdade all. Esimeses Puunia sõjas, mis toimus 264-241 eKr, käis põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlaste jõud käis üle, pidi Kartaago osa oma valdusi Roomale andma. Teises Puunia sõjas, mis toimus ajavahemikus 218-201 eKr, tahtsid kartaagolased oma jõudu ja positsiooni taastada. Siin juhtus sama asi, mis esimeses sõjas, roomlased olid liiga tugevad ja selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja oma sõjalise tähtsuse samuti. Aga, kuna Rooma suhtus ikka veel Kartaagisse umbusklikult, päästis Rooma valla ka Kolmanda Puunia sõja. Kartaago suudeti lõplikult vallutada lõpuks aastal 146 eKr. Kuna Rooma laiendas veel oma maid ja võimu, oli Rooma võim jõudnud ka Aasiasse
Pärast kuningavõimu kukutamist valitsesid Roomas patriisid, ülejäänud kodanikud olid plebeid. Nende suhted olid vaenulikud. Plebeid nõudsid seaduste kirjapanemist. 450 eKr avaldati esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Hiljem nende seisuvahe kadus, kõik roomlased moodustusid rooma rahva. Rooma sai omale uueks tõsiseks vastaseks Kartaago. Peeti kolm sõda - Puunia sõjad. Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) võideldi merel ja Sitsiilias. Algul olid ülekaalus kartaagolased. Rooma rajas tugeva laevastiku ja saavutas mitu tähtsat võitu. Vaenlane palus rahu, osa valdusi läks Roomale. Teised Puunia sõjas (218-201 eKr) purustas kartaagolaste väepealik Hannibal Cannae lahingus Rooma väe. Nad ei suutnud oma edu ära kasutada ja otsustavas lahingus said nad lüüa. Kartaago kaotas kogu laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. Kolmandas Puunia sõjas hävitati Kartaago. Aastal 146 eKr. Roomlased nimetasid oma riiki res publica
puhkes Kartaago ja Rooma vahel sõda ja sõjad. Lõppesid sellega, et Kartaago hävitati täielikult ja Roomast sai impeerium. Ühendasid Vahemeremaid. 9. Isikud a) Hannibal II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. b) Caesar c) Gracchused ja nende reformid - Nende eesmärk oli panna paika maavalduse suuruse ülempiir ja sundida maaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Gracchused lasid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid oma plaanidele vastavad seadused rahvakoosoleku toel. Vennad aga tapeti ja nende edukalt alanud reformid jäid pooleli. d) Marius ja tema reform
Seeläbi sai ta endale aga vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Need kaks riiki pidasid maha kolm sõda, mis on tuntud Puunia sõdade nime all (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks). I Puunia sõda (264-241 eKr). Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlastel polnud tugevat laevastikku, oli algul ülekaal kartaagolastel. Kui roomlased rajasid endale tugeva laevastiku ja omandasid merelahingu kogemusi, sunnniti kartaagolased rahu paluma. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda (218-201 eKr). Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Väepealik Hannibal tungis hea sõjaväega läbi Gallia ja üle Alpide Põhja-Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Roomlastel õnnestus hankida endale uued väekoondised ja need suundusid Põhja-Aafrikasse, kuhu järgnes ka Hannibal. Zama lahingus purustasid roomlased Hannibali väe täielikult ja Kartaago oli sunnitud alistuma
Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt
eKr.1.)peale esimest Puunia sõda sai R-st tugevaim riik senaatorite ning kodanikkonna arv kasvas, kodanike eesõiguste Vahemeremaade idaosas. 2.)Kartaago väepealik Hannibal tugis vähenemine, kodakondsuse tähtsuse vähenemine, elukutseline sõjaväega üle Alpide It-sse ja purustas R sõjaväe Cannae lahingus, sõjavägi, kodakondsust jagati nii eraisikutele kui ka linnadele Pol teise sõja lõpuks said kartaagolased Põhja-Aafrikas lahingus luau alistatud maades: läbirääkimised ühekaupa ning kokkulepped 3.) roomlased vallut ja hävit Kartaago. Etruskid ja rooma igaühega eraldi, kehtestati erinevad sõltumistingimused, et vältida ühiskond: kuningad valitsesid R linna ja riikluse kujundamine, alistavate ühiseid väljaastumisi, allutatud riikide elukorraldus jäeti kombed, religioossed tavad on üle võetud ,ehituskunst, kaubandus, puutumata
tagasi. Vanimateks leidudeks peetakse tinas]rmust ja pudelit, mis tulid v'lja 18. d[nastia vaaraode püramiidi hauapanustest. India vanimas kirjavaras veedades, mis p'rinevad 2. aastatuhandest ekr, nim. Tina trapu´ks. Egiptuses tinamaaki ei leitud kuid pronksi valmistamiseks veeti seda sisse mesopotaamiast, indiast ja iraanist. Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina algne tootmine ja avastamine Tina tootmine oli lihtne: tinamaak segati söega ja kuumutati lõkkes, kuni tina maagist puusöe arvel redutseerus ja välja sulas
oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale kaotusele Rooma vallutas ja hävitas Kartaago ühe sõjaga. 3) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli! Magistraadid ehk riigiametnikud. Peeti kodaniku aukohuseks, tasu ei makstud. Tegelesid riigielu korraldamisega. Senat valitsev riiginõukogu. Ametis eluaegselt tegelesid välispoliitikaga, sõjandusega ja rahaasjadega. Koosnes põhiliselt magistraatidest.
Tagasilöök - gallide (keldi hõimud) sissetung 387eKr. Võitlesid samuti samniitidega. Sõltumatud veel Lõuna-Itaalia linnriigid. 265. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Võitlesid Kartaagoga- Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge.
22) Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 23) Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 24) Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 25) Puunlased - kartaagolased 26) Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 27) Preetor - õigusemõistjad 28) Tsensor – kodanike loendajad 29) Kvestor – vastutasid riigikassa eest 30) Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 31) Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 32) Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat 33) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja
vajadusel konsulit asendada. o Tsensorid korraldasid rahvaloendusi ja kommete järelvalvet. Nad koostasid senaatorite nimekirja. o Ediilid avaliku korra kaitse o Kvestorid riigikassa o Rahvatribuunid plebeide õiguste kaitse, vetoõigus ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Neid valiti üksnes plebeilist päritolu kodanike seast. Puunia sõjad: Puunialased = kartaagolased (= foiniiklased?) I sõda 264-241 eKr võitlus käis põhiliselt merel. Esialgu olid ülekaalus kartaagolased, kuid sõja kestel suutis Rooma rajada tugeva laevastiku ja omada kogemusi merelahingus rooma- lased saavutasid mitu võitu ning sundisid vaenlase rahu paluma. II sõda 218-201 eKr kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Kartaagolaste väepealik Hannibal tungis Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ning purustas Rooma väe Cannae lahingus
allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Tavatu kiindumus Võib tekkida küsimus, kas vulkaani jalamil elavad inimesed ei karda, et tulemägi võib iga hetk purskama hakata. Kui Etna on rahulik, unustavad kohalikud elanikud, et vulkaan üldse eksisteerib. "Koletis on rahulik," kirjutas 19. sajandi prantsuse kirjanik Guy de Maupassant oma Sitsiilia reisikirjelduses. "Ta magab taamal." Kui mäe
Itaalia elanikkond:A.p. poolsaare kesk- ja lõuna osa asutasid peamiselt itaalikud(arvatavalt II a. t. põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk- Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesidki hilisemad roomlased ja nende keelesti sai Rooma riigi ametlik keel. A. p. poolsaarel elasid veel etruskid ja foiniiklased e kartaagolased. Kreeklased, kes ränasid a. p. poolsaare lõunaossa rajasid seal 8-9 saj eKr kolooniad. Rooma linna rajas Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja ta noore preestrinna poeg. Tütarlapse ise jõhker, kartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla. Kutid said suureks, kukutasid vanaisa võimult, hakkasid uut riiki rajama. Läksid tülli, Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehitamise üksi
ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses Puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises Puunia sõjas (218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati Rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas Puunia sõjas Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Samal ajal kui võitlus Kartaagoga veel kestis, hakkas Rooma riik oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlikest suurriikidest langes esimesena tema löögi all Makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid roomlased makedoonlaste üle otsustava võidu
Retsepti saab väljastada vaid riiklikku süsteemi kuuluv arst. Maltal saab ravimeid osta igast jaemüügiapteegist. Ravimite eest tasub patsient ise.(5) 6 4. AJALUGU Õigupoolest meenutab kogu riik ühte suurt tegutsevat vabaõhumuuseumi. Läbi aastatuhandete on kontroll Malta üle tähendanud kontrolli kogu Vahemere regiooni üle. Siin on valitsenud ja oma kultuurist märke maha jätnud foiniiklased, kartaagolased, roomlased, araablased, normannid, Malta ordu, Napoleon ja inglased.(6) 1964. aastal kuulutati välja Malta Vabariik, viimane inglise sõdur lahkus 1979. aastal. Esimesed asukad tulid Maltale umbes 7000 aastat tagasi ilmselt Sitsiiliast. Pisut uuemast ajast (vanus ca 5500 aastat) on pärit vanimad megaliitehitised Xaghra Ggantija, Tarxieni ja Hagar Qimi templid, mis on vanemad kui Egiptuse püramiidid.(6) Kui pole kindlaid andmeid ega teadmisi, kuidas miski asi on tehtud, ning kui ehitiste
teisiti räägivad. Paraku tuleb silmas pidada kõnealuse ajaloolise sündmuse aega, mil see aset leidis. Niivõrd ammusest ajast rääkides, on raske kinnitada fakte õigeks või valeks, sest kõik faktid ei pruugi tõele vastata ja kõiki fakte võib erinevat moodi tõlgendada. Esimeses videos on rõhk enamjaolt sellel, kuidas kartaagolased vallutavad mitu Itaalia linna ja mitukümmend tuhat roomlasi hukkus võitluse käigus. Ei panda aga peaaegu üldse rõhku sellele, et ka kartaagolasi hukkus palju ja et ka Hannibali sõjakäigud osutusid vahepeal
Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. saj. eKr Riigitüüp: 12 lõdvalt seotud linnriiki, kus domineeris aristokraatia. Põhitegevusalad olid kaubandus ja meresõit, maaharimine ja käsitöö eelkõige metallitöötlemine. Kultuur: mõjutused nii foiniiklastelt kui ka kreeklastelt. Tähestik- võeti üle kreeklastelt. Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste, mis käsitlevad
Octavianus aunimi Augustus(auväärne) Oli hea valitseja, tõi pika rahuperioodi, korrastas riiki sisemiselt, Kurikuulsad valitsejad Nero tappis oma naise, hukkas senaatoreid, vallutati suur osa Suurbritanniast Traianuse valitsusajal Rooma imperiumi haripunkt vallutati Taakia(rumeenia), Mesopotaamia Rooma rahu Kodusõjad ja välisvanlased- olukord riigis halvenes Etruskid, latiinid ja itaalikud, illüüri hõimud, liguurid, kartaagolased, kreeklased Etruskide mõju Rooma arengule ehituskunst roomlased matkisid, meresõidu tehnika, metallitöötlemine, kommete ülevõtmine, religioosed tavad, jumalike ennete tõlgendamine Rooma linna teke 1. Esimene versioon ütleb, et latiini rahvustest karjased ja maaharijate kogukonnad koondusid suurematesse asulatesse. Ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Arheoloogilistel andmetel on linna kujunemine järk-järguline protsess. 2
- preetorid (õigusemõistmine) - tsensorid (5a)(kodanike loendus) - rahvakoosolek (kutsuti kokku, et magistraadi ostuste üle hääletada, neil polnud õigust ettepanekuid teha; 3) Rooma linn riik kuni 5. Sajandini eKr lõpp tugevaim Kesk – Itaalia riik. 4) Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. 5) Võitlused Kreeklastega – Phyrrhose võit. 6) Sõjad Kartaagoga (Puunia sõjad) – Põhjus kolmeks sõjaks: Ülemvõim Vahemerel. 1. Sõda Roomlaste võit; Kartaagolased kaotasid alad Sitsiaalias. 2. Sõda Roomlaste võit; Kartaagol väejuht Hannibal 3. Sõda Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 eKr 7) 149 eKr liideti Rooma vabariigiga ka Kreeka ja Makedoonia 8) „Jaota ja valitse“ põhimõte divide et impera ITAALIAS 1) mutsiipium – säilis oma valitsus ja kodanikuõigused > kõik said Rooma kodanikuks 2) liitlased > sõjavägi läks Roomale > ei maksnud makse VÄLJASPOOL ITAALIAT
Himera all peetud lahing lõppes kreeklaste hiilgava võiduga. Hamilkar langes, kartaagolaste laager koos tohutu saagi ja paljude vangidega langes võitjatele ning Kartaago palus rahu, nõustudes maksma suure sõjahüvitise. Kartaagolaste sissetung ja lüüasaamine langes ajaliselt ühte Pärsia kuninga Xerxese sõjaretkega Kreeka vastu. Kreeklaste uskumist mööda toimusid Himera ja Salamise (või Himera ja Termopüülide) lahingud koguni samal päeval. Kas ja kuivõrd kartaagolased ning pärslased rünnakut omavahel koordineerisid, ei ole selge. 51 Himera võit ja sellega kaasnenus sõjasaak ning kontributsioon tõid kaasa Akragase ja Sürakuusa seniolematu jõukuse ning õitsengu. Ka türannide võim ja kuulsus olid haripunktis. Kui Gelon kaks aastat hiljem suri, tõusis Sürakuusa etteotsa tema noorem vend Hieron (valitses 478 466), kes sekkus edukalt ka Itaalia asjadesse
284. eKr. kehtestati kord, et tribuutsed rahvakoosolekud ehk komiitsid võivad võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega lõppes patriitide ja pleibeide seisuste tülid ja kaotati patriitside ja pleibeide vahel vahe tegemine. Selle tulemusena rikkad pleibeid sulasid kokku patriitsidega ja tekkis uus seisus nobiliteet. Rooma impeerium (Imperium Romanum) Kolm Puunia sõda Esimene Puunia sõda - Kartaagolased tahtsi hõivata täielikult Sitsiiliat, mida varasemalt jagati kreeklastele kuuluva Sürakuusaga. Roomlased ei olnud huvitatud, et Rooma lähedal asub selline võimas vaenlane ja seepärast puhkes Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) Sitsiilia saare pärast. Esimene sõda lõppes Rooma võiduga. Rooma sai endale Sitsiilia kui Vahemere viljaaida. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaagolased üritasid kuulsa
kuningas Pyrrhose. Pärast kahte kaheldavat võitu said kreeklaste väed lõpuls lüüa ja Pyrrhos lahkus koos oma vägede riismetega Itaaliast. Kreeklaste linnad olid sunnitud alistuma ja kogu Itaalia oli 265. aastaks eKr roomlaste võimu all. Puunia sõjad I Puunia sõda (264-241 eKr) roomlaste ja kartaagolaste vahel. Võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku, olid esialgu ülekaalus kartaagolased, kuid sõja keskel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Roomlased saavutasid mitu tähtsat võitu, kartaagolased palusid rahu ning loovutasid osa oma valdustest. II Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Hannibali eestvedamisel tungiti Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse, kus purustati roomlased Cannae lahingus. Kuid siiski ei suudetud edu ära kasutada
järjestuses: · Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega. · Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid. · II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag. · III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid. · 3. saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased. · 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit. · 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid. · 8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda. · 1. saj. m.a.j. Lusitania eraldati omaette provintsiks Pürenee poolsaarel. · 1. saj. m.a.j
samuti VIII sajandist alates (Byzantion rajati 670datel). Ulatuslikum kolonisatsioon Musta mere rannikul algas VII sajandil. Siin kujunesid peamiselt Mileetose kolooniad: Sinope, Pantikapaion, Olbia jt. Aafrika ranniku tähtsaim koloonia Kyrene Liibüas rajati 630datel. VII sajandi lõpust pärineb ka kreeklaste kaubanduslik baas Naukratis Niiluse deltas. Vahemere lääneosas domineerisid foiniiklased (kartaagolased). Tähtsaim kreeka linn Massalia (Marseille) rajati u. 600. Kultuuriline ja tehnoloogiline areng - Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" ning Hesiodose poeemid "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" pärinevad arvatavasti VIII VII sajandist. - VII sajand on tuntud kui orientaalne periood kreeka kunstis. Sajandi keskpaiku valmisid esimesed kivitemplid. Sai alguse monumentaalskulptuur. - VII sajandi keskpaigas tegutsesid varaseimad teadaolevad lüürilised poeedid:
Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda Kartaago väepealik Hannibal tungis 218-201 eKr Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) ja üle lpide Itaaliasse, purustas Rooma Cannae lahingus 216 eKr. 202 eKr said kartaagolased Põhja-Aafrikas lüüa. Kaotasid oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago lõplikult aastal 146 eKr. Kodusõdade periood ja vabariigi langus Kujundati ümber Rooma armee. 133-30 eKr Kodanikest koosnenud vägi asendati palgasõduritega. Kodusõjad populaarsete
Plebeid saavad õiguse valida ametnikud, kes nende huve kaitsevad - rahvatribuunid. 450 eKr esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Võitlesid Kartaagoga (puunlased) - Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka
annaabi.ee 
