KARL BENZ REFERAAT Tallinn 2013 1.SISSEJUHATUS Carl Friedrich Benz (pildil foto 1. (Allikas4.)) , sündinud kui Karl Friedrich Michael Vaillant 25. november 1844 Mühlburgis Karlsruhe lähedal Badeni Suurvürstiriigis, suri 4. aprill 1929 Ladenburgis, Saksamaal. Oli saksa leidur,insener, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Mercedes-Benz looja. 125 aastat tagasi, 29. jaanuaril 1886, esitas Saksa leidur Carl Benz patenditaotluse gaasimootoriga sõidukile, mida tänapäeval peetakse esimeseks töökõlbliku konstruktsiooni ja sisepõlemismootoriga autoks. 2.BENZ PATENT MOTORWAGEN Foto 2. (Allikas4.) Benzi patenteeritud mootorsõiduk 31.detsembril 1878 sai Benz patendi kahetaktilisele bensiinimootorile, hiljem patenteeris ta ka ülejäänud tähtsad sõlmed akseleraator, vedeljahutusega jahutussüsteem, akust töötav süüteküünlaga süütesüsteem, siduri, käigukasti ning karburaatori
oma kohmaka sisepõlemismootoriga. 1881 aasta novembris, Prantsuse leiutaja Gustave Trouvé demonstreeris rahvusvahelisel elektrijõu näitusel, Pariisis töötavat kolmerattalist autot, mis töötas elektri jõul. Kuigi mitmed teised Saksa tehnikud töötasid probleemi kallal siis umbes samal ajal, Karl Benz on üldiselt tuntud kui tänapäevase auto leiutaja. Auto, mis töötas tema enda 4-taktilise tsükli bensiinimootoriga ehitati Mannheimis, Saksamaal Karl Benzi poolt 1885. aastal ja patendi sai ta selle eest järgmisel aastal oma firma Benz & Cie. kaitse all, mis rajati aastal 1883. Sellel oli terviklik disain ilma teiste komponentide kohandamiseta ja see sisaldas endas ka mõningaid uusi tehnoloogilisi elemente, et tekiks täiesti uus idee autost. Ta hakkas oma toodet müüma aastal 1888. 1879 aastal anti talle patent oma esimese mootori eest, mis disainiti aastal 1878. Paljudes tema teistes leiutistes oli kasutuses siepõlemismootor, mis suutis toita sõidukit.
energia, mehaanilseks energiaks. · Sisepõlemismootoreid on kahte liiki: Neljataktilised ja kahetaktilised. · Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. · Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks. · Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest. Loomine · Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879. · Neid hakkati tootma aastal 1883. · Karl Friedrich Benz sündis 25. novemberil 1844 Mühlburgis Karlsruhe lähedal Badeni Suurvürstiriigis ning suri 4. aprill 1929 Ladenburgis, Saksamaal. Ta oli saksa leidur, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Mercedes- Benz looja. Tema perekonnanimest on tulnud sõna "bensiin". · 1885. aastal lõi ta esimese auto, mis oli kolmerattaline. Kahetaktiline sisepõlemismootor Töö printsiip
1869. aastal esitles uut keemiliste elementide süstematiseerimist. · Edward Jenner - oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini. Jenner avaldas oma katsetuste tulemused esmakordselt 1798.a. · Guglielmo Marconi - oli itaalia insener, keda peetakse raadio leiutajaks. · Heinrich Rudolf Hertz - oli saksa füüsik. Võttis vastu ja edastas esimesena raadiolaineid Tema järgi sai nime sagedusühik herts. · Hiram Stevens Maxim oli ameerika leidur, kes leiutas 1884 .a. esimese tänapäevase kuulipilduja. Tema järgi sai nimetuse Raskekuulipilduja Maxim. · Isaac Singer oli ameerika leiutaja, kes leiutas õmblusmasina. Isaac Singer sai 1851 .a. õmblusmasina patendi. · James Clerk Maxwell - oli soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. Maxwell'i järgi on nimetuse saanud Maxwelli võrrandid ning Maxwelli jaotus. Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana 1861 .a.
B,C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl Benz-i poolt 1879 ja nende tootmise alustamine 1883. 1885 a. sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. 5 Carl Friedrich Benz Benz Patent Motorwagon 2. Gottlieb Wilhelm Daimler (17. märts 1834 Schorndorf 6. märts 1900 Cannstatt Stuttgarti lähedal) oli saksa insener, konstruktor ja tööstur. Ta töötas koos Wilhelm Maybachiga välja esimese hõõgsüütega kiirekäigulise bensiinimootori
kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena oli inimestel võimalik 6 kasutada telefoni. Belli järgi on nimetatud mõõtühik bell. Telefon võimaldas saate signaale kaugemale ning edastada inimkõnet otseselt. Telefon on tähtis suhtlemisvahend. Telefon aastast 1896 Auto Karl Friedrich Benz oli Saksa leidur, bensiinimootoriga leiutaja, auto Mercedes-Benz looja. Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl´i poolt 1879 ja nende tootmise alustamine 1883. 1885.aastal valmis Mercedes-Benz. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Tema perekonnanimest on tulnud sõna "bensiin". Auto võimaldab kiiresti edasi liikuda ja minna sinna kuhu hing aga ihkab. Hea on
lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel leiutas ka neljataktilise sissepõlemismootori, kuigi see põhines diislil. Elektriauto aga põhineb ungarlase Anyos Jedlik'u elektrimootoril ja prantsuse füüsiku Gaston Planté leiutatud pliiakul. Seega võib varajase automobiili ajaloo jagada perioodideks valitsevate mootori jõuallikate järgi
· Puhaskasum- 1,409 mlrd EUR(2005) · Tütarfirmad- Lamborghini, SEAT · Audi on Saksamaa autotootja · Peakorter- Ingolstadtis Baieri liidumaa · Audi kuulub peaaegu täielikult (99,7%) Volkswagen AG-le · Firma on väljakasvanud Audi, Horchi, Wandereri ja DKW liitmisel tekkinud Auto Unionist · Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu · Firma asutajaks oli August Horch(1868-1951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie. · Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina kelles sama is Horch saksa keeles. · Audi esimeseks mudelik oli 2,6 liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk · Audi mudeleid esinesid edukalt ka võidusõitudel. · Audi Typ C, hüüdnimega ,,Alpensieger"(saksa k. Alpide
mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid Autode võidukäik · Esimesed autod olid hästi kallid. 1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot nagu Karl Benz, kuid nende kalli hinna tõttu $1000 - $2000 ei suutnud keskmine ameeriklane neid osta. (Tänapäevases rahas maksaks auto 200 000 eurot!) Duryea Motor Wagon läks pankrotti ja vennad müüsid oma firma maha. · Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise sissetulekuga inimesele oli Henry Ford. · Esimene H.Fordi auto sõitis teedel alles 1896, kui ta müüs maha oma esimese auto, mida ta kutsus ,,Quadracycle" $200 eest. Raha kasutas ta uue auto arendamiseks. · 1899
aastal. Kuid esialgu jäi lahendamata jõuallika probleem . Esimese töötava aurumasina ehitas prantslane Denis Papin 1690. aastal . 1881. aasta novembris demonstreeris Prantsuse investor Gustave Trouvé Pariisis rahvusvahelisel näitusel töötavat kolmerattalist elektrimootoriga masinat , mida nimetas automobiiliks. Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl Benzi poolt 1879. aastal ja nende tootmise alustamine 1883. aastal . 1885. aastal sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Eesti autoajalugu Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide kreisiametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914
vesijahutusega neljataktilise ühesilindrilise mootori, mille asetas neljarattalisele vankrile. Mootorikütusena kasutas ta apteekides müüdavat bensiini. Paraku ulatus 1875. aastal valminud sõiduki tippkiirus vaevalt 6km/h ning seega ei loobunud inimesed mugavatest hobutõldadest. Kuigi "hobuseta tõlla" ajalugu algab kaugest minevikust, siis tänapäeva auto sünnipäevaks loetakse aastat 1885, kui Gottlieb Daimler, saksa insener, konstruktor ja tööstur, ning Karl Benz,kes oli saksa leidur ja Mercedes-Benz looja, ilmusid peaaegu üheaegselt oma iseliikuvate bensiinimootoritega sõidukitega avalikkuse ette. Daimler töötas koos Wilhem Maybach välja esimese hõõgsütega kiirekäigulise bensiinimootori. Samuti konstrueeris ta esimese neljarattalise sisepõlemisega auto. Karl Benz lõi esimese bensiinimootoriga auto ning tema nimest on tulnud ka sõna "bensiin". Aastal 1893 ehitati esimene bensiinimootoriga auto ka USA-s vendade Charles ja Frank Dureya poolt
Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid. MOOTORITE LEIUTAMISE AJALUGU 1769 N.J. Cugnot auruvanker 1805 I. De Rivaz I sisepõlemismootori patent 1860 J.E. Lenoir elektersüütega gaasimootor 1862 N.A. Otto neljataktiline gaasimootor 1877 Dugald Clerk kahetaktiline mootor 1885 Daimler ja Benz bensiinimootor 1892 R.Diesel diiselmootor 1929 Felix Wankel rootormootor 1950 gaasiturbiinmootor Rover 1963 diiselsõiduauto Rolls-Royce SISEPÕLEMISMOOTORITE KASUTAMINE Autod Bussid Mootorrattad Traktorid Lennukid Laevad Staatilised jõuallikad KÜTUSED Kütus aine, mis sisaldab salvestunud energiat sellisel kujul, et seda saab põlemisreaktsiooni abil sealt vabastada. KÜTUSTE LIIGID Tahked Vedelad Gaasilised KÜTUSTE TEKKIMINE
Koos Maybachiga leiutas Daimler 1883. aastal hõõgsüüte, mis aitas konstrueerida kergeid mootoreid. Tänu hõõgsüüte leiutamisele, said Daimler ja Maybach 1885. aastal ehitada kaherattalise sõiduki, mis oli tehtud puuraamile ning mille keskel oli mootor ja see töötas rihmveoga. [2] . Juba 1886. aastal pani Daimler oma mootori tõllale, millel oli neli ratast, luues sellega maailma esimehe auto [3]. Samal aastal patenteeris Daimleri konkurent, tulevane äripartner Karl Benz oma kolmerattalise sõiduki [4]. 5 3. DAIMLER 1.1 PS D EHITUS JA VÄLIMUS 1.1 PS D oli ehitatud hobuse tõllast.(Foto 1) Tõlla alla kinnitati mootor mille silindriläbimõõt oli 70 mm ja kolvikäiguga jõuallikas oli 120 mm. Mootori kõrguse tõttu ei saanud seda peita täielikult põhja alla- seetõttu tuli lõigata tagaistme ette auk. Autot oli võimalik lihtsalt käivitada läbi tulise
samaväärseks ja arvestatavaks konkurendiks ottomootorile. Sele 13 Rudolf Diesel (Biodieseloflasvegas) Kõige vanem automark on Mercedes-Benz, mis on ainsa margina sama vana kui autoasjandus ise. Vanuselt teine tänini tegutsevad firmad on Peugeot, Fiat ning Renault. Sele 14 Brabuse tuunitud Mercedes-Benz (Classicdriver) Esimest korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 aastat tagasi, kui 1888. a. ostis prantslane Emile Roger Carl Benzilt nii auto kui Benzi müügiõigused Prantsusmaal, seisab Autolehes. 13 Täna on kõige tavalisem, argisem ja levinum jõuallikas neljasilindriline bensiinimootor. Seda on kõvasti arendatud, sellest pakutakse suuremaid ja väiksemaid, võimsamaid ja ökonoomsemaid modifikatsioone, ent tegelikult pärineb taolist tüüpi agregaat juba 1896. aastast, mil Panhard & Levassor esitles 2,4-liitriset 8-hobujõulist.
mudeli. Tema kõrgrõhuauruga töötava masina väljalasketoru ei suunanud auru kondensaatorisse, vaid õhku. Katla paigutas ta rõhtsalt. Energiamuunduri kolvi jõu kandsid ratastele üle kepsud, vänt ja hammasratasülekanded. Ehkki Trevithick pani sassiile ehtsa postitõlla kere, lõi ta põhimõtteliselt pigem veduri kui auto eelkäija (vt lisa 4.). Oma teise mudeliga, mille Trevithick Inglismaa maanteede halva seisukorra tõttu kaevanduse horburaudteede rööbastele pani, jõudis leidur lõplikult veduri juurde. Uusaja liikumise eelajaloos oleme jõudnud punkti, kus kaks arengujoont kahes suunas rööbassõiduki ja tänavasõiduki suunas liiguvad (2, lk 21). 19. sajandi keskpaiku oli Trvithici kaasmaalasel George Stephensonil õnnestanud saavutada tunnustus rööbastel liikuvale aurusõidukile, raudteele. Peamine probleem, mille Newcastle'i kaevuri poeg Stephenson lahendama pidi, seisnes selles, et
eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu
Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas
Nagu kõikjal Euroopas valitses ka balti kunstis saj. alguses klassitsism (sisuliselt akademism), 1830-ndatel kerkisid esile romantilised taotlused, hakkas levima vararealism. Gregor von Bochmann Bochmann sündis Läänemaal Nehatu mõisas riigimaade revidendi perekonnas. Aastatel 18621868 õppis ta Tallinna kubermangugümnaasiumis. Kunstialase algõpetuse sai W. Jordanilt, hiljem gümnaasiumi joonistusõpetajalt Albert Sprengelilt. Aastal 1868 sai ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu Friedrich von Schilleri stipendiumi ning jätkas kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias Oswald Achenbachi maastikumaaliklassis. Seal õppis aastani 1871 ning asutas siis oma ateljee ja töötas vabakunstnikuna. Tegi õpireise Belgiasse ja Hollandisse, viibis korduvalt Eestis. Aastast 1893 Berliini Kunstiakadeemia liige. Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka
Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud.1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht"), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili,
aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 4 Koit Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars Laul ise on üdini tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud sõnad, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga järksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar sõna punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja piisavalt võimas. Mihkel Lüdig
vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus
ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana
filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis- filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama
..........................................................................................................................11 Sõnade autorid......................................................................................................................21 Laulude sõnad.......................................................................................................................30 3 Koit Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars Laul ise on väga tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud rütmid, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga erksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar rütmi punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja võimas. Laul ise sündis nii, et ühel õhtul palusid ,,Koidu" mehed Lüdigul neile lipulaul luua ja
hulgaliselt vaimulikke laule nii laste-kui ka täiskasvanute kooridele. 3. Kirjelda vennastekoguduse ja sellega seotud isikute tegevust eesti koorkultuuri arendamisel 19. sajandil. 1804. aastal asutas Kanepi vennastekogudust toetav kirikuõpetaja Johann Philipp Roth esimese kihelkonnakooli, kus 1820.ndate aastate paiku lauldi 4-häälseid kirikulaule. 1821. aastal asutas vennastekoguduse misjonär Christian Friedrich Shmidt Hellenurmes külakooli, kus õpetas abikaasaga 4-häälset koorilaulu, pillimängu ja pillide ehitamist. 1823. aastal asutas eestlasest vennastekoguduse liige Jüri Sommer Laiuse esimese laulukoori, millest 1828. Aastaks kasvas välja meeskoor. 1823. asutas Johann August Hagen esimese eesti lauluseltsi. 1835. aastal rajati Tartusse segakoor 4. Kirjelda lauluseltse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. 1860
Boyle'i-Mariotte'i seadusena. Robert Boyle oli Londoni Kuningliku Seltsi üks asutajaid ja president. Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) Oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton töötas välja mehhaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse.Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks Armastas oma tööd teha pedantsuseni.Ärritas sellega oma kaasõpilasi ja õppejõude. Tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni , lahutades valge valguse prisma abil
9.millises vana-aja riigis olid spetsiaalsed · Nofretete koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks: · Kleopatra · Indias · Egiptuses 22. Millises vana-aja riigis hindas valitsev · Pärsias klassi kõrgelt aiatööd · Assüürias · Indias 10. 1844.a eKr koostasid India vaimulikud · Babüloonias raamatu, mille pealkiri on: · ,,Gilgames" 23. Raamatu ravivõimlemisest koostas 2698. · ,,Yijing" a. eKr Hiinas: · ,,Ajur-Veda" · Laozi · keiser Fu Xi 11. India rahvuseepos on ,,Mahabharata" · budha munk Tamos 12.Mis on kalligraafia, mida õpiti Vanas- Hiinas: ilukiri
Kunileiult on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed (ja ka tema kõige tuntumad) laulud “Sind surmani” ning “Mu isamaa on minu arm” (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed originaallood I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris. Friedrich August Saebelmann (26. september 1851 – 7. märts 1911) oli helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hiljem leiti veel vanem asu
tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 -1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann Wolfgang Goethe (1749 -1832), Friedrich Schiller (1759 -1805), Bertolt Brecht (1898 -1956), prantslane Victor Hugo (1802 -1885). Eesti kirjanduse väljapaistvam tragöödia on August Kitzbergi (1855 -1927) "Libahunt". Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Uudises on sündmused esitatud tähtsuse järjekorras, ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst. Uudis koosneb kolmest osast. See algab täpse tabava pealkirjaga, mis äratab
1 Pärusvaldus on päritav, Saksa kuningas ja Püha Rooma keiser olid valitavad 1 Viimase juhtimisel Saksamaa ühendati (Austria-Ungari jäi omaette) ja sõjas Prantsusmaaga 1870-1871 saavutati hiilgav võit. 1871 krooniti Wilhelm I Saksa keisriks, Bismarckist sai Reichskanzler. DEUTSCHES KAISERREICH 1871-1918 1871-1888 keiser Wilhelm I (Bismarcki poliitika) 1888 keiser Friedrich III (Bismarcki poliitika) 1888-1918 keiser Wilhelm II (suri 1941 Hollandis paguluses) Bismarcki poliitika põhieesmärgid ja tulemused: suurendada keskvõimu (keisri) tähtsust riigis, vähendada katoliku kiriku mõju (Austria oli katoliiklik riik, samuti Baieri, ent Preisi ja seega ka keiser olid protestantlikud), keelustati sotsialistide parteid, edendada tööstust, välistada sõda kahel rindel (ehk siis vältida Vene-Prantsuse liitu).
Ohvitserideks olid tavaliselt aadlid ja tänutäheks vabastati nad maksudest, arvates et nad tasuvad selle verega. Vägede juhtimine nõudis ka kindlaid oskusi ja teadmisi, mis tõstis päevakorda vajaduse ohvitseride ettevalmistamise ja sõjaväelise hariduse järele.Esimesed sõjakoolid loodi 15. sajandil. Sõjakoolide süsteem tekkis juba Louis XIV ajal, kui aadlikud õppisid kuni neile usaldati ohvitseripatent. Saksamaal asutas esimese kadetikorpuse Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I. Järgmist etappi sõjaväelises arengus tähistavad kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18. sajandi keskel ja II poolel Prantsusmaal, Austrias ja Preisis. 19. sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kes oli saanud süstemaatilise hariduse. 7 Teadus 16.-18. sajandil 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
