Automobiili areng (0)

Järva-Jaani Gümnaasium
Auto areng
Rasmus Roos
8.a klass
Juhendaja
Õp Marika Tamm
29.02.2012
Sisukord
Sissejuhatus...........................................................2
Etümoloogia...........................................................3
Ajalugu................................................................3-6
Kokkuvõte..............................................................7
Kasutatud materjal................................................7
Lisa.........................................................................7
Sissejuhatus
Selles uurmises üritan teieni tuua autode arengu. Siin saab teada erinevatest aurumootoritest, elektrimootoritest ja bensiinimootoritest.
Siin leiab infot selle kohta kuidas selline sõna nagu auto tekkis, kes ja kus leiutas esimese auto, kus hakkasid need autod levima ja mida arvas rahvas sellisest uuest liigist transpordist.
Etümoloogia
Sõna auto on lühend sõnale automobiil, mis tuleb Prantsuse sõnast automobile , mis omakorda tuleneb Vana-Kreeka sõnast αὐτός (autós, "ise") ja Ladina sõnast mobilis („liikuv“); mis tähendab seda, et sõiduk liigub ise.
Ajalugu
Esimene töötab aurumootoriga ehitatud sõduk on arvatavasti ehitatud Ferdinand Verbiesti poolt, kes oli Flaami liige Jesuiidi missionis Hiinas 1672. Aastal. Esimesene sõiduk oli 65 cm pikkune mänguauto Hiina keisrile, mis ei suurnud inimest enda peal kanda. See pole kindlaks tehtud kas Verbiesti sõiduk üldse kunagi ehitati.
Nicolas-Joseph Cugnot on kõige rohkem usutavat olla ehitamisega esimese iseliikuva meheenilise sõiduki või automobiili umbes 1769 . aastal; ta ehitas aurumootoriga kolmerattalise masina. Ta ehitas ka kaks aurutraktorit Prantsuse armee jaoks, millest üks on säilitatud Prantsuse Rahvusliku Konservatooriumi Kunsti ja käsitöö muuseumis . Tema leiutises esinesid ka mõned suuemad vead veevarustusega ja auru rõhu säilitamisega. 1801. aastal ehitas ja demonstreeris Richard Trevithick oma teevedurit , mille nimi oli Puffing Devil. See on arvatud olema esimene demonstratsioon auru jõul liikuvast sõidukist. See ei suurnud säilitada vajalikku auru rõhku suurema ajaperioodi jooksul ja seda oli natuke raske kasutada.
1807. aastal Nicéphore Niépce ja tema vend, Claude ehitasid arvatavasti esimese sisepõlemismootori, millele nad panid nimeks Pyréolophore, aga nad otsustasid paigaldada selle hoopis oma paadile Saone jõe peal Prantsusmaal. Juhuslikult samal aastal leiutas šveitsi leiutaja François Isaac de Rivaz oma enda 'de Rivaz –i sisepõlemismootori ja kasutas seda, et arendada esimese sõiduki, mis kasutab seda mootorit. Niépces' Pyréolophore-sse tangiti koldepulbri, kivisöe ja õli segu; kuid de Rivaz-i mootor kasutas vesiniku ja õhu segu. Kumbki disain ei olnud nii edukas kui näiteks Samuel Browni , Samuel Browni ja Ettiene Lenoiriga, kes kõik leiutasid oma kohmaka sisepõlemismootoriga.
1881 aasta novembris, Prantsuse leiutaja Gustave Trouvé demonstreeris rahvusvahelisel elektrijõu näitusel, Pariisis töötavat kolmerattalist autot, mis töötas elektri jõul.
Kuigi mitmed teised Saksa tehnikud töötasid probleemi kallal siis umbes samal ajal, Karl Benz on üldiselt tuntud kui tänapäevase auto leiutaja.
Auto, mis töötas tema enda 4-taktilise tsükli bensiinimootoriga ehitati Mannheimis, Saksamaal Karl Benzi poolt 1885. aastal ja patendi sai ta selle eest järgmisel aastal oma firma Benz & Cie. kaitse all, mis rajati aastal 1883. Sellel oli terviklik disain ilma teiste komponentide kohandamiseta ja see sisaldas endas ka mõningaid uusi tehnoloogilisi elemente, et tekiks täiesti uus idee autost . Ta hakkas oma toodet müüma aastal 1888.
1879 aastal anti talle patent oma esimese mootori eest, mis disainiti aastal 1878. Paljudes tema teistes leiutistes oli kasutuses siepõlemismootor, mis suutis toita sõidukit.
Tema esimene Motorwagen ehitati 1885 aastal ja ta sai selle jaoks patendi 29. Jaanuaril 1886 . aastal. Benz alustas selle sõiduki reklaamimist 3 juulil, 1886. aastal ja umbes 25 Benzi sõidukit müüdi aastatel 1888 kuni 1893, kui tema esimest neljarattalist autot esitati, siis tehti see ka taskukohasemaks. Neid toideti tema enda disainitud nelja taktilise mootoriga . Prantsuse Emile Roger juba tootis Benzi mootoreid loaga, lisas nüüd Benzi auto oma tooteseeriale. Sellepärast, et Prantsusmaal olid juba liikvel mitmed varasemad autod, siis algselt hakati rohkem autosid ehitama ja müüma Prantsusmaal Rogeri kaudu kui Saksamaal.
Augustil 1888. aastal Bertha Benz, Karl Benzi abikaasa sõitis esimese pika vahemaa autoga, et tõestada sõidukorras olekut oma abikaasa leiutisest.
Aastal 1896 disainis ja patenteeris Benz esimese sisepõlemis- korter mootori, mille nimeks sai boxermotor. Üheksateistkümnenda sajandi viimaste aastate jooksul oli Benz suurim autode firma maailmas oma 572 üksusega toodetud 1899. aastal ja selle suuruse pärast hakkas Benz & Cie. aktsiaseltsiks.
Daimler ja Mayback rajasid Dailmler Motoren Gesellschafti (DMG) Cannstattis 1890. aastal ja müüsid oma esimese auto 1892. aastal margi all, mille nimi oli Daimler . See oli hobuste poolt veatud postvagun loodud teise tootja poolt, mille nad moderniseerisid pannes sellele oma disainiga tehtud mootori. Aastaks 1895 umbes 30 sõidukit ehitati Daimleri ja Maybacki poolt, kas Daimler worksis või Hotel Hermannis, kus nad seadsid üles poe pärast konflikti oma toetajatega. Benz, Mayback ja Daimleri tiim polnud arvatavasti teadlikud teineteise varasematest töödest. Nad ei töötanud kunagi koos; kahe ettevõtte ühinemise ajaks ei olnud Daimler ega Mayback enam osa DMG-st.
Daimler suri aastal 1900 ja aasta pärast disainis Mayback mootori, mille nimi oli Daimler- Mercedes , mis pandi eritellimusele, mis vastas Emil Jellineki nõutele. See oli toodang vähestest sõidukitest, mis oli Jellinekile ralli sõitmiseks ja tema riigis müümiseks. Kahe aasta pärast, 1902 . aastal loodi uus DMG auto, mille mudel oli Mercedes Maybacki mootri järgi, mis lõi 35 hobujõudu. Mayback lahkus kohe pärast seda ja avas uue firma. Õigus Daimleri marginimele müüdi teistele tootjatele.
Aastal 1890,  Émile Levassor ja Armand Peugeot Prantsusmaalt alustasid sõidukite loomist Daimleri mootoriga ja sellega panid aluse autode tööstusele Prantsusmaal.
Esimene disain Ameerika autodele bensiini sisepõlemismootoriga loodi 1877 . aastal George Seldeni poolt Rochesterist, New Yorkist. Selden taotles patenti auto jaoks 1879. Aastal aga patendi taotlus aegus, sest masin ei saanud kunagi valmis. Pärast kuueteist aastast viivitust ja mõningaid täiustusi oma taotluses sai 5. novembril, 1895 Ameerika Ühendriikide patendi oma kahe taktilise auto mootori eest, mis takistas, rohkem kui julgustas autode tootmist USA-s. Tema patent vaidlustatio Henry Fordi ja teiste poolt ja tühistati aastal 1911.
Aastal 1893 esimene bensiiniga töötav Ameerika auto ehitati ja testiti Duryea vendade poolt Springfieldist, Massachusettsist. Esimene avalik sõit Duryea Motor Wagoniga toimus 21. septembril, 1893 Taylori tänaval metroojaamas Springfieldis. Duryea Motor Wagoni koostamiseks ostsid vennad 70 dollari eest hobuste veetava käru ja panid sellele peale 4 hobusejõuga 1- silindrilise bensiinimootori. Autol oli käigukast, pihustiga karburaator ja madala pingega süüde. Seda testiti jällegi 10. novembril kui Springfieldi Vabariiklik ajaleht tegi autost uudise. See auto pandi lattu 1894 ja võeti sealt välja alles 1920 kui selle võttis sealt Inglis M. Uppercu ja esitas selle USA Rahvamuuseumile.
Suurbritannias olid mõned katsed ehitada auruga töötavaid autosid erineval määral õnnestumisega koos Thomas Rickettiga isegi üritanud tootesselaskmist 1860. aastal. Santler Malvernist on tuntud Suurbritannia Veteran autoklubist tehes esimese bensiini tööl töötava auto riigis aastal 1894 järgnedes Frederick William Lanchesterile 1895. aastal, aga need olid mõlemad ühekordselt kasutatavad. Esimene autode tootmine Suurbritannia tuli Daimler Motor Companylt, firma, mis rajati 1896. aastal Harry J. Lawsoni poolt pärast õiguse ostmist mootoritelt. Lawsoni firmategi oma esimesed autod aastal 1897 ja nad panid margiks Daimler.
Aastal 1892 Saksa tehnikule Rudolf Dieselile anti pantent uue ratsionaalse sisepõlemismootori eest. Aastal 1897 ehitas ta esimese diiselmootori . Auru-, elektrili- ja bensiinimootoritega masinad konkureerisid üksteisega aastakümneid koos bensiini sisepõlemismootoriga saavutades ülekaalu 1910-ndates.
Kuigi mitmed kolvitud rootormootorite disainid on üritanud võistelda tavalise kolvi ja väntvõlli disainiga, siis ainult Mazda versioon vankelmootoritest on saanud rohkem kui väga piiratud edu.
Kokkuvõte
Selles uurimuses leidsin vastuse sellele kuidas tekkisid esimesed auto laadsed masinad ja kes need leiutas, kuidas arenesid edasi mootorid ja kuidas sai auto oma tänapäevase kuju.
Leidsin ka kuidas arenesid välja erinevad automargid ja millised olid nende esimesed mudelid ja kes selle auto firma rajas.
Kasutatud materjal
en.wikipedia.org/wiki/Automobile
Lisa
Karl Benz, esimese tänapäevase Karl Benzi Motorwagen, mis
auto looja ehitati aastal 1885
Bertha Benz, esimene inimene, kes sõitis suurema vahemaa autoga.