Saja-Aastane
Sõda
Inglise
kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase
kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja
asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on
ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõja põhjuseks oligi
Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal.
Samuti ei tahtnud kumbki loobuda ka tulu toovast villast.
Sõjategevus
algas 1347 . aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel
õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased
100-AASTANE SÕDA 10.klass Millal toimus saja-aastane sõda · Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja puhkemise põhjus · Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõjategevus
Jeanne d'Arc Jeanne d'Arc ehk Orléansi neitsi sündis 5. või 6. jaanuaril 1412. aastal Domrémy külas. Jeanne d'Arc sündis talupoegade, Jacques d'Arci ja Isabelle Romée perre. Tema isa, Jacques d'Arc oli külas maksukoguja ja linnavahtide ülem. Tal oli kaks õde ja kaks venda. Jeanne d'Arci enda sõnul oli ta näinud oma esimest ilmutust 1424.aastal, kui talle ilmutas end Püha Katariina ja öelnud, et Jeanne peab inglased Prantsusmaalt välja ajama. Tema hilisemates ilmutustes kordasid seda sama sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta. Jeanne d´Arc üritas kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, et sõjaväkke pääseda ja inglased Prantsusmaalt välja ajada, kuid tema soov lükati tagasi. Alles pärast seda, kui ta oli ennustanud õigesti 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse, võeti teda kuulda. Pärast seda usuti temasse ja ta võeti sõjaväkke. Jeanne d'Arci tulek sõjaväkke innustas sõjamehi j
Koostas: Rasmus Prik 2010 Sissejuhatus See oli ainuke sõda, mis kestis vahetpidamata üle saja aasta. Sõda leidis aset aastast 1337 ning lõppes 1453. aastal. Sõdijad olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Kõige mõjuvamaks põhjuseks oli Prantsuse kuningatroon, kuid sellest kohe lähemalt. Sõja põhjus Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia edasikandjaid. Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Jeanne d`Arc Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Orléansi neitsi sünd......................................................................................................................... ........................... 3 Liitumine sõjaväega ning ilmutuse täideviimine.......................................................................................... 4 Prantsusmaa iseseisvumine ning viis Jeanne d'Arc’i kohtuprotsess................................................... 5 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning allikad.............................
ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi. Talupoja pilkenime Jacques järgi hakkati ülestõusu kutsuma zakeriiks KA INGLISMAAL PUHKES ÜLESTÕUS 1381a toimus käsitöölise Wat Tyleri eestvedamisel ülestõus Inglismaal Pärast Wat Tyleri reeturlikku mõrva ülestõus vaibus Pildil Wat Tyleri mõrvamine kuningaga "läbirääkimise" ajal JEANNE d´ARC Hoolimata raskustest ei andnud Prantsuse kuningas alla Sõda jätkus, aga esialgu oli Inglismaa veel edukas 1429 a Orleansi linna kaitsmise ajal ilmus kuninga õukonda lihtne talutüdruk Jeanne d´Arc, kes väitis end olevat jumala poolt välja valituks Prantsusmaa päästmisel Pildil Jeanne d´Arc Jeanne d´Arc Kuigi algul oldi neiu vastu umbusklikud, lubati tal siiski proovida Tõepoolest nagu võluväel
100-aastane sõda Elis Roost G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Detsember 2015 100-aastane sõda •Toimus ajavahemikus 1337-1453 •Inglismaa ja Prantsusmaa vahel •Peamiselt Prantsusmaa pinnal Sõja eellugu Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus suri: Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus Troonile tuli Sõja eellugu Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks 1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa
domeen kuninga pärusvaldus Generaalstaadid seisuste esindus Prantsusmaal Hastingsi lahing hertsog William lõi 1066.a. toimunud lahingus anglosaksid puruks, sai võimu Suur vabaduskiri selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks jäi maksude ja tollide kehtestamine. Aja jooksul selle mõju suurenes Saja-aastane sõda sõda kahe dünastia vahel, tõi kaasa arengu sõjakunstis, relvastuses, ei kestnud sada aastat, peeti Prantsusmaal ja Inglismaal Must surm XIV saj. Keskpaiku Lõuna-Euroopast levinud katkuepideemia Zakerii 1358. a. toimunud Pariisi ülestõus, haaras ka talupoegi Tsentraliseeritud riik tugeva kuningavõimuga riik Rooside sõda Inglise kuningatrooni pärast käinud võitlus, mille võitis lõpuks Henry VII Tudor.
MELFI KONSTITUTSIOON 1231: Pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. SITSIILIA VESPER 1282: Anjou dünastia vastane mäss Sitsiilias. Arenes Anjou ja Aragoni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. Märtsi õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik pranslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragoni kuningas Pedro III. Sõda lõppes 1302. PRANTSUSMAA: BOUVENIS’ LAHING: 1214 llõi Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste vägi Inglise John Maata liitlaste Saksa- Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troonitülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. PRANTSUSMAA RIIGIAPARAADI TSENTRALISEERIMINE: Õukonna aadlikud asendati keskklassit nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada
Kõik kommentaarid