Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Longos - Daphnis ja Chloe (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tegevus toimub Lesbose saarel. Kitsekarjus Lamon leiab ühe oma kitse poisslast imetamas. Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis .
Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe .
Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad austasid jumalaid väga. Karjamaa lähedal oli koobas, kus seisid kolm nümfide kuju. Seal karjamaa ligidal oli ka Paani kuju.
Kord pesi Daphnis end allikas ja sel hetkel, kui Chloe jälgis pesemist , armus ta Daphnisesse. Chloe tundis suurt valu, aga tal polnud ühtegi haava. See oli armastus.
Chloe oli väga ilus tüdruk. Ta meeldis nii Daphnisele kui ka veisekarjusele Dorkonile. Kord läksidki Daphnis ja Dorkon vaidlema , kumb on ilusam ja kumb väärib rohkem Chloed. Vahekohtunikuks võeti Chloe. Võitja pidi saama suudluse. Chloe otsustas, et võitja on Daphnis. Nad suudlesid. Nüüdsest nad ei suutnud enam lahus olla. Neid vaevasid kohutavad valud . Daphnis ja Chloe küsisid nõu Philetaselt. Philetsas rääkis neile armastusest.
Vahepeal aga saabusid Daphnise ja Chloe elupaika mereröövlid, kes võtsid Daphnise kinni ja viisid laevale. Chloe oli samal ajal nümfide koopas peidus, aga veisekarjus Dorkon pekstakse surnuks. Veel enne surma, käsib ta Chloel Daphnise päästa, selleks kinkis ta Chloele karjapasuna ja käsib seda mängida. Chloe suudleb veel surijat ja hakkab karjapasunat mängima, ise mere poole kõndides. Kuuldes karjapasuna häält, tormavad loomad karjamaalt otse merre. Tekkis hiidlainetus, mis ajas laeva ümber. Rasketes rüüdes mereröövlid vajusid põhja, aga Daphnis pääses eluga kaldale.
Methymnalased tulid maale, et seal lõbutseda. Nad tulid laevaga, aga laeva polnud millegagi kinnitada, nii võeti kinnitamiseks pajuoksad. Kitsed , kes aga olid mere ääres söömas, sõid pajuoksad ära. Laev uhuti merele ja methymnalased tahtsid Daphnist kaasa võtta, kuna need olid tema kitsed, kes pajuoksad ära sõid. Vahekohtunikuks võeti Philetas. Philetas oli tuntud oma aususe poolest. Ta leidis, et süüdi oli meri, mis uhus laeva kaldast kaugemale.
Methymnalased otsustasid teha vasturünnaku, kutsusid kokku rahvakoosoleku ja said nõusoleku sõjaretkeks. Kui sõjaretk toimus, oli Daphnis metsas loomadele talveks toitu varumas, Chloe varjas end nümfide koopas, kus ta pajus neilt abi, aga ta võeti ikkagi kinni. Chloe pandi laevale ja methymnalased asusid teele. Kui Daphnis sellest teada sai, läks ta vihasena nümfide koopasse . Algul oli ta hirmus vihane , siis aga jäi ta magama ja nägi unes nümfe. Nümfid lohutasid Daphnist ja ütlesid, et Chloe tuleb homme tagasi. Daphnis läks siis rahuliku südamega koju.
Samal ajal methymnalaste laeval lõbutseti. Laev oli ranniku ligidal ankrus. Laeva ümber toimus midagi kahtlast. Ümber laeva käis lahing, aga see oli vaid meelepete. Selle taga oli Paan . Paan käskis Bryaxisel Chloe tagasi viia. Bryaxis oli methymnalaste väejuht. Nii viidigi Chloe järgmisel päeval tagasi.
Peagi saabus talv, siis enam ei aetud karja karjamaale. Daphnis ja Chloe ei saanud enam kokku. Daphnis otsis põhjust Chloega kokku saada. Daphnis otsustas minna jahile Chloe maja juurde, kuna seal oli üks puu, kus oli alati palju linde. Daphnise saak oli rikkalik, aga Chloed Daphnis ikka ei näinud. Ta tahtis küll Chloe juurde tuppa minna, aga ei leidnud sobivat põhjust. Siin tuli appi armastusjumal . Nimelt samal ajal hakkasid Chloe, Dryas ja Nape õhtust sööma. Nape pani Dryasele taldrikule lihatükki, mille kohe koer hammaste vahele võttis ja välja tormas, Dryas tema kannul otse Daphnise suunas. Dryas kutsus Daphnise tuppa. Nad jõid ja sõid ning tõid joomaohvreid. Chloe ja Daphnis olid õnnelikud, et teineteist nägid. Selliste kohtumistega möödus talv ruttu.
Chloel hakkasid kosilased käima. Oli ka karjus Lampis, kes tahtis Chloed. Sel ajal oli abiellumiseks vaja isanda luba. Isand oli Dionysonhanes, kes pidi varsti maale sõitma. Maal oli Dionysonhanesel aed, mida hooldas Lamon. Lampis peksis aia segamini lootes, et nüüd ei saa Chloe ja Daphnis abielluda . Aga õnneks võttis Isanda poeg süü oma peale, öeldes, et tema hobune peksis aia segamini.
Vahepeal oli Daphnis jumalatelt abi palunud , et ta saaks abielluda Chloega. Unes nägi ta nümfe, kes käskisid tal minna mere äärde, kus methymnalaste laev põhja läks, et kaldale olla uhutud kirst rahaga ja selle raha pidi ta andma Dryasile, et ta saaks Chloega abielluda.
Kui Daphnis ja Chloe koos karjas käisid, siis nad suudlesid ja lebasid alasti üksteise kõrval, kuid lõpuni nad ei osanud minna. Siin tuli appi Lykaimon, kes õpetab Daphnist ja magab temaga.
Kui linna tuli isand Dionysonhanes, rääkis Lamon talle, kuidas ta oli Daphnise leidnud ja näitas väärisesemeid, mis olid koos Daphnisega. Tuli välja, et Daphnis oli Dionysonhanese ja Kleariste laps. Daphnis ja Chloe sõitsid linna ja abiellusid. Pulmapeol näitas Dionysonhanes väärtesemeid, mis olid Chloe juures, ja ka Chloe leidis oma pärisvanemad üles. Daphnis ja Chloe elasid mõnda aega linnas, aga kolisid siiski tagasi maale. Neil sündis mitu last ja nad elasid õnnelikult.
 
Longos - Daphnis ja Chloe #1 Longos - Daphnis ja Chloe #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Siim K Õppematerjali autor
Longos - Daphnis ja Chloe sisukokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

LONGOS Daphnis ja Chloe
6
rtf

LONGOS Daphnis ja Chloe

TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis

Kirjandus
Antiikkirjanduse eksamimaterjal koos
11
odt

Antiikkirjanduse eksamimaterjal koos

Lihtne eluviis, loodus, alandlikkus jumalate ees on õige elu. Autori Longose kohta ei teata midagi. See on hümn armastusele. Hiliskreeka kirjanduse pärl. Sofistiliste armastusromaanide kõrval on ta seepärast, et autor on jutustuse tegevuspaiga kandnud bukoolilisesse miljöösse. Sisu: Tegevus Lesbose saarel. Kitsekarjus Lamon leiab kitse poissi imetamas. Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis. Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe. Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad austasid jumalaid väga. Karjamaa lähedal oli koobas, kus seisid kolm nümfide kuju. Seal

Antiikkirjandus
Kreeka mütoloogia
48
docx

Kreeka mütoloogia

Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku:  Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed)  Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa

Kirjandus
-Antiikmütoloogia- sisukokkuvõte
26
doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja

Antiikmütoloogia
Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos ­ jõgi ümber maa, Tethys ­ O naine, Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne ­ mälu, Themis ­ õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ­ vennad 2. Hestia (Vesta) ­ kolme esimese õde 3. Hera (Juno) ­ Z naine ja õde 4. Ares (Mars) ­ Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap

Kirjandus
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu




Kommentaarid (1)

karl_haha profiilipilt
karl_haha: Natuke lühike, aga mõte on edasi kantud
14:05 03-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun