väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest
Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei
Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
18 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29- 30 Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused kirjeldavad tegija sisemaailma. Eelkõige 19 puudutavad need isiku teadmist ja tahtmist süüteo koosseisu tunnuste suhtes. Vastavalt KaRS § 12 lg 3 on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.20 1.2.1 Tahtlus, kui tegija psüühiline seos teoga on sätestatud KaRS § 16 Antud paragrahvi esimene lõige selgitab, et tahtlus on üldmõiste, mis hõlmab kõiki kolme tahtluse liiki. Tahtluse liikideks o on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kõik tahtluse liigid koosnevad intellektuaalsest ja voluntatiivsest elemendist. Karistusõiguse teoorias üldiselt
karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
• Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast Süüteod • Kuriteod • Väärteod
seadustikus; 2) võtta aluseks Lääne-Euroopa karistusseadustike põhiprintsiibid; 3) ühtlustada terminoloogiat Euroopa teistes riikides kasutatavaga; 4) kaasajastada süüteokoosseisude kirjeldusi; 5) kehtestada kriminaalvastutus (teatud kuritegude osas) ka juriidilistele isikutele; 6) korrastada sanktsioonide süsteemi. Lisaks karistusseadustikule on karistusõiguse allikateks ka muud seadused, mis sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks
kokkuleppinud ning mis vajavad kindlalt riigi kaitset. Ta ei kaitse kogu meie sotsiaalset suhtlemist. Primaarnormid on inimeste käitumine. Võivad olla täiesti sotsiaalsed normid ja õigusesse selgelt kirjutamata. Nt sa ei tohi tappa! Sekundaarnormid – KarÕ normid on need ja nad tagavad primaarnormide kaitse. Keeldu tappa KarS ei leia, aga seal on sätestatud primaarnormina tapmise keelu eest karistus. Nt tapmise eest karistatakse... Subjektiivsed õigushüved – tervisele, elule jne. Kollektiivsed õigushüved – loodus, avalik kord tervikune jne. 2. Õiguskorra kaitse, et tagada terviklikkus ja puutumatus. KarS § 56. Eripreventiivne eesmärk on see, et edaspidi isik sama tegu ei teeks. KarS peab tagama usu normikindlusesse, et inimene oleks kindel õigusnormi toimimises. Karistusõigus on olemuselt imperatiivne ning sätestab käsud ja keelud, milles ei saa kokkuleppida
nime haldusõiguserikkumised. Väärtegude menetlus käib väärteomenetluse seadustiku alusel. Kriminaalprotsess ei seisne ainult kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitses. Harvad pole juhused, kus õigusabi vajab kuriteo läbi kannatanu. Seetõttu pakume esindust ka kannatanu ja tsiviilhageja esindamiseks kriminaalmenetluses. Karistus mõistetakse ainult seaduse järgi, mis kehtis teo toimepanemise ajal. Kui uus seadus välistab karistatavuse, kergendab karistust, kohaldatakse karistusseadus ka tagasiulatuvalt. Näiteks võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks.Karistusseaduse ruumiline kehtivus on KarS-s lahendatud territoriaalsuse põhimõttest lähtudes. See tähendab, et Eesti karistusseadus kehtib kõigi isikute suhtes, kes selle riigi territooriumil on vastava teo toime pannud, sõltumata tema kodakondsusest. Selle põhjenduseks on asjaolu, et karistusvõim kuulub riigile ning territoorium on riigi olemasolu üks aluseid.
d. enda kasuks pööramise ebaseaduslikkus 3. Erisubjekt a. asja valdaja Subjektiivne koosseis Tahtlus Osavõtu karistatavuse struktuur Objektiivne külg 1. Täideviija põhitegu a. tahtlik b. koosseisupärane c. õigusvastane 2. Osavõtutegu a. Kihutamine – kui on juba tahtlus olemas, siis ei saa enam kihutada – väljakujunenud otsus kuritegu teha –omnimodo facturus- ei saa enam karistada b. kaasaaitamine 3. Põhjuslik seos 1. ja 2. vahel Subjektiivne külg 1. Tahtlus objektiivse külje asjaolude suhtes Õigusvastasus Süülisus Süüteokatse struktuur Koosseis 1. Koosseisu subjektiivsed tunnused a. tahtlus b. motiiv, eesmärk 2. Koosseisu objektiivsed tunnused a. teo toimepanemise vahetu alustamine Õigusvastasus
I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. II. Määratletuse põhimõte Et seaduslikult käituda peab igale ühele olema tagatud võimalus ette näha milline käitumine on keelatud ja milline karistus selle eest ootab.Määratletuse põhimõte kehtib nii süütegude koosseisus kirjeldatud keelatud tegude kui ka nende toime pandud ettenähtud karistuste suhtes. III. Tavaõiguse kohaldamine Keeld seaduslikkuse printsiibile keelab karistamise või karistuse raskendamise aluseks võtta tavaõigust.Mingi teo karistatavus peab olema enne selle toimepanemist kirjalikult seaduses fikseeritud. IV. Analoogi kohaldamise keeld Karistusõiguse normi kohaldamise ulatuses mis jääb väljapoole lubatud
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov.
Isiku vaimse seisundi teeb kindlaks kohtupsühhiaatriaekspertiis. 15. Süüteo mõiste. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.Süüteod on kuriteod ja väärteod. 16. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. ● Rahaline karistus - võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. ● Vangistus
Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse seadustiku erisosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Üldine põhimõte, et kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusevastane ja isik on toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Karistuseadustik annab süütegude liigid. Süüteod on kuriteod ja väärteod - Eeskirjad, mille rikkumise eest on seadustikuga ette nähtud vastutus väärteo eest, kehtestatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega vôi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Valla- ning linnavolikogul on ôigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus seadustikus.
Vahetult sünnituse käigus või üsna sünnituse järgselt tehtud tegu. Kui keegi teine tapab, siis vastutab tavalise tapmise järgi. Kui kaasaaitaja- vanaema tassib vanni ema juurde, siis ema vastutab 116 järgi aga vanema tapmise või mõrva järgi. Kergendav asjaolu. § 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest Tagajärje delikt. Inimene pidi ette nägema. Hoolsuskohustuse täitmatajätmine. Teo etteheidetavus tavapärase mõistuse juures. Karistus on suunatud sellele, et pärast tulevikus keegi ei teeks seda sama. Üldpreventsioon. Viiteline dispositsioon- “sama tegu, kui …”. N: Pagulaste ületoomine, paat läheb põhja. 10 inimest sureb - ettevaatamatu tapmine. On olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Provotseeritud tapmine ja lapse tapmine on vähemohtlikud koosseisud. 2. Raske tervisekahjustuse piiritlemine kehalisest väärkohtlemisest. Kehaline väärkohtlemine on valu tekitamine – kohe on koosseis olemas
a) Hädakaitse võimaliku esinemise puhul tuleb alustada koosseisu tuvastamistest. Hädakaitse on õigusvastasust välistav asjaolu, seega on selle võimaliku esinemise küsimus teise struktuuriastme kontrolltasemes. D tegevus võiks vastata KarS §-le 117 - surma põhjustamine ettevaatamatusest. Surma ettevaatamatu põhjustamise objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest peab olema tuvastatud ettevaatamatus (KarS § 18). Võimalik, et siia astmele võib jääda ka D suhtes koosseisu analüüs, kuna sellise tagajärje ettenägemist ka hooletuse vormis D-le ette heita on raske. Kui aga siiski möönda, et ta oleks pidanud seda ette nägema, siis tuleb minna edasi, õigusvastasuse tasandile. b) Õigusvastasuse tasand käesoleval juhul võib õigusvastasust välistava asjaoluna kõne alla tulla isiku tegutsemine hädakaitses, s.o KarS § 28 esinemine. RKKK on lahendis 3-1-
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel,
tõrjumiseks · Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu · Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Inimlik eksimus · Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna Rünne · Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. · Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. · Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht Õigushüved · Rünne peab ohustama õigushüve, nt elu, tervis, omand, vabadus jms · Eraisikul on õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu Hädaabi · Kui rünnak on suunatud kellegi teise vastu ja
Õiguspärasus Õiguspärasus võib ilmneda ka tsiviilõiguslikus hädakaitses või otsimisõiguses. Sellisel juhul tuleb arvestada, et see asjaolu õigustab siiski ainult selliseid koosseisupäraseid tegusid, mis ei ulatu kaugemale ohu tõrjumisest. Ebaõigus Esineb nii teo- kui ka tagajärjeebaõigust. Kaitsetegevus on lubatud mõlema ärahoidmiseks. Õigusvastasuse nõudest tulenevalt ei pea ründe tegu olema tahtlik ega süüline. Näiteks: Lapseealised, vaimuhaiged, ettevaatamatus, ei anna aru õigusvastasusest. Vahetu samaaegne, kohe algav. Vahetult eesseisev rünne on rünne, mida võiks iseloomustada süüteo ettevalmistamisega. Hädakaitset ei saa samastada politseilike volitustega kuritegude ärahoidmisel. Tuleb leida ettevalmistamise staadiumis hetk, mis vahetult eelneb katsele. Kaitsja ei pea ootama, kuni satub aktuaalsesse võitlusolukorda, vaid võib hakata tegutsema hetkest, kui teda ähvardab viimase kaitsevõimaluse äralangemine.
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed
võetud kohustuste eest? Millised toimingud ja tahteavaldused on vajalik teha, et päritud asja müüa? Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule (PärS § 1 lõige 1). Isiku surmaga tema õigusvõime lõpeb, ta ei saa enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks (TsÜS § 7 lõige 2). Reeglina õigused ja kohustused surmaga ei lõpe, vaid lähevad üle uuele õigussubjektile pärijale. Inimene on õigusvõimeline sünnist surmani. 15. KARISTUS SÜÜTEGUDE LIGIITUS, HÄDAKAITSE, HÄDASEISUND, OBJEKTIIVNE- JA SUBJEKTIIVNE SÜÜTEOKOOSEIS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 14) [JAAN SOOTAK (ET AL), KARISTUSÕIGUS (TALLINN: JUURA, 2012)] Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik KARISTUSÕIGUS
Relvade hoidmine, kandmine ja kasutamine. Karistused. Raivo Pehk 2006 KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi oma elukohas raudkapis (relvakapis)
kohustuse täitmist. Selline suhe omakorda saab tuleneda eelkõige lepingust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Hädakaitseseisund – on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast
see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas. Testament on ühepoolne tehing, mille pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. 15. (l.361-396) Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil(või selle vastu), sõltumatu laeva ja õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumatu, kui see tulened välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati: 1) Eesti elanikonna elu ja tervist või 2) Eesti riigivõimu teostamis või 3) kaitsevõimet või 4) keskkonda või 5) toime on pandud nn maailmakuritegu, mille eest vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele võib toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab
Hädakaitse Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik arvates on „hädakaitse“ hea ja selge termin. See moodustub sõnadest “häda” ja “kaitse”. See tähendab, et kõigepealt peab olema häda ning alles seejärel on õigus kaitsele. Kuid milles seisneb hädakaitse ja kus on selle piirid? Nagu juba öeldud, on hädakaitse vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Näiteks Tallinnas astus 2014 aasta alguses kohtu ette oma abikaasa tapmises süüdistatav naine, kes tunnistas süüd osaliselt. Ta ei eitanud, et surmas mehe, kuid kinnitas, et tegi seda enesekaitseks vägivaldse mehe eest. Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu, kuid kui rünne pole õigusvas
1.Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud delektivõimeline isik. Õigusrikkumise koosseis: Subjekt õigusrikkuja (deliktvõimeline isik, jur. isik) Subjektiivne koosseis subjekti suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü on tahtlus (nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist) või ettevaatamatus (möönas nende saabumist), mis väljendub õigusvastases teos. Kuritegelik kergemeelsus isik nägi ette tagajärgi, kuid lootis neid vältida. Kuritegelik hooletus ei näinud ette tagajärgi, kuigi oleks pidanud. Objekt õiguhüved, mille vastu õigusrikkumine on suunatud. Objektiivne koosseis õigusvastane tegu või tegevusetus, kahjulik tagajärg ja kasuaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud:
pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õiguslikus suhtlemises osalev isik, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. - Mitmesugused organisatsioonid oma pädevuse ületamisel 2) Käitumise subjektiivne koosseis - subjekti suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü: tahtlus või ettevaatamatus Tahtlus Otsene tahtlus isik nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist Kaudne tahtlus isik nägi ette ohtlikke tagajärgi ja teadlikult möönas nende saabumist Ette- Kuritegelik Õigusrikkumise toime pannud isik nägi ette kahjulike vaatamatus kergemeelsus tagajärgede saabumise võimalust, kuid kergemeelselt lootis neid vältida
deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Käitumise koosseisu elemendid: 1) Käitumise subjekt (õigusrikkuja(deliktivõimeline)) 2) Käitumise subjektiivne koosseis (süü) 3) Käitumise objekt (õigushüve) 4) Käitumise objektiivne koosseis (aktiivne tegu või tegevusetus) Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus ja ettevaatamatus Tahtlus 1) Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub või peab vähemalt selle saabumist võimalikuks (lööb inimest noaga eesmärgiga teda tappa). 2) Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda asjaolu. Samas teab ta kindlasti, et tema teo tulemusena saabub
süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks või kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. (KarS § 16 lg 2) kaudne tahtlus- Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. ettevaatamatus- Kriminaalõiguses on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. kergemeelsus- Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (KarS § 18 lg 2) hooletus- Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. (KarS § 18 lg 3)
Karistusõigus II.osa https://quizlet.com/82596923/karistusoiguse-moisted-flash- cards/ Süütegude kogumid - tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus:
nõutav on õigussubjektsus tegevuse või tegevusetuse vorm reaalne (tahtlik) sündmus vastupidisus õigusnormiga kahjuliku tagajärje saabumine põhjuslik e. kausaalne seos õiguspäraselt tuvastatud süüline käitumine Objekt Subjekt Objektiivne külg (tegu, teo kahjulik tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel) Subjektiivne külg: süülisus (otsene ja kaudne tahtlus, ettevaatamatus: kergemeelsus ja hooletus) 73 Tutvusta õigusliku vastutuse mõistet, aluseid , liike ja vastutusest vabastavaid asjaolusid. Õigusliku e juriidilise vastutuse aluseks on seadu-ses ettenähtud korras kindlaks tehtud (tuvas-tatud) juriidiline fakt ning sellele vastav kind-lale subjektile asetatud õigusliku vastutuse liik ja määr, mis vormistatakse üksikaktiga Õigusliku vastutuse rakendumise neli järku: 1. Õigusliku vastutuse tekkimine (tegu või sündmus) 2
Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga: nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriigi kodanik. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda nt loomad ja loodus, samuti vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud isikud ning deliktivõimelised alaealised. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Tahtlus ja ettevaatamatus. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Seega on tahtlus ja ettevaatamatus kaks süü vormi, nad iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Iga õigusvastane tegu võib olla toime pandud kas tahtlikult või ettevaatamatult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
