Must mootorrattur Mati Unt 1. Selle teose armastusintriig seisnes 3 inimese- Kongo, ajakirjaniku ja tema naise Karini vahel. Kongo ja tema hea sõber ajakirjanik olid tulnud N. väikelinna, kus olles tuli ajakirjanikule meelde üks ebatavaline uni. Unenäos nägi ajakirjanik, et tema naine on teda petnud ,,musta mootorratturiga". Kongol oli kunagi ammu olnud flirt Kariniga. Ajakirjanik vaevleb piinade käes, et Karin teda ei armasta nii nagu tema seda teeb. Samahästi võib seda armastusintriigi pidada kui mineviku juhtumiks, mis on unustatud, kuid ajakirjanik vaevab end pidevalt ikkagi nendes mõtetes. 2. Näilise ja tegeliku vahekord teoses on tugevas seoses. Ajakirjanik nägi unes ja tihti fantaseeris endale, kuidas tema naine võib olla koos kellegi teisega. Ajakirjanik väärtustas oma elus valesid asju,
". Noorik jumaldas tähelepanu ning sellepärast ta lõigi suhted Paralepa ja Röneega, kellelt sai piisavalt imetlust ja komplimente. Seetõttu kaugenesid Karin ja Indrek üksteisest, nad ei rääkinud oma soovidest ja ootustest teineteisele. ,,Vahel mõtlen, et abielu selleks ongi seatud, et oleks inimene käepärast võtta, kui tuleb riidlemisi," iseloomustab kõige paremini nende suhet. Abikaasad suhtlesid omavahel pigem riieldes kui niisama rääkides. Indrek üritas Kariniga rahulikult ja kannatlikult rääkida, kuid just see rahu mehe juures muutis naise veel raevukamaks. Ka tuntud poetessi Lydia Koidula suhe Eduard Michelsoniga lõppes õnnetult. Nende vahelist suhet mõjutas ühe lapse surm, suur koduigatsus ja naise vähkihaigestumine. Kroonlinnas elamine oli Koidula jaoks väga raske ja vastuoluline. See viis ka nende suhte lõpule. Ema on tahes-tahtmata inimese elus üks tähtsamaid ja kallemaid inimesi. Ema armastus on
Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsinud nende mandunud inimestega seal jamada, Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas.
võitluses ta aga ei osalenud, ta jagas lendlehti. Kolmandas osas haigestus raskelt Indreku ema Mari ning poeg pidi sõitma Vargamäele, kaasas rohi emale. Mari palus Indrekul anda enale rohu ületoos, kuna valud oli muutunud juba väljakannatamatuks. Indres seda ka tegi, kuid see tekitas temas suuri süümepiinu. Kolmandas osas toimus Indrekul võitlus ühiskonnaga ning kindlasti ka iseenda ja jumalaga. Neljandas osas käsitletakse Indreku perekonna elu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Indreku abielu ei sujunud hästi ja oli karile jooksmas, kuna tema ja ta naise huvid ei ühtinud. Isegi nende lapsed ei sidunud neid enam. Sellest tulenesid paljud tülid ja armukadedusstseenid. Suurest vihast lasi ükskord Indrek Karinit, kuid õnneks jäi ta ellu. Kotus mõisteti Indrek õigeks. Indrek otsustas minna Vargamäele, et sealt hingee rahu leida. Neljandas osas, Indrekule järgi joostes, jäi Mari trammi alla. Nüüd mõistis Indrek, et tema
aktiivsemale ruumilise organiseerimisele. Ta loob ka dekoratsioonikavandid "Estonia" ja "Hommikteatri" paljudele lavastustele. '' Estonia '' lavale tõi rahutuid rütme ja eredaid kontrastseid värve, loobus maalitud dekoratsioonidest ja butafoorisast ruumi tingliku liigenduse kasuks. Aastatel 1926-1930 on Aren Tartus ''Pallase'' õppejõud. Aastal 1930 taas Tallinnas. Septembris 1944. a. viib põgenikuteekond ta koos abikaasa Kariniga alguses Lõuna-Saksamaale ja Austriasse ning mitme laagri vahetuse järel lõpuks Geislingeni. Saksamaalt järgneb asumine New Yorki, kus algab uus pingeline tööperiood. Sellest ajast on teada Areni osavõtt näitustest ning arvukate teoste levik mitte ainult USA-s, vaid nende ulatumine ka Kanadasse, Inglismaale, Rootsi, ja mujale. Peet Aren oli maali-ja teatrikunstnik ning graafik. Samuti viljeles tahvel-ja monumentaal-dekoratiivmaali ning vaba-,raamatu ja tarbegraafikat. Peet aren
Siiski tundub ta elu olevat end ammendanud ja ta isegi ei oota elult midagi enamat. Suhtest Joaniga leiab ta nagu uut elujõudu, kuid ta siiski kahtleb oma tunnetes naise vastu. Alles siis, kui Ravic uuesti riigist välja saadetakse ja ta peab Joanist lahus olema, mõistab ta oma tundeid naise vastu. Teiseks peategelaseks on Joan Madou. Joan ja Ravic ei mõita teineteist täielikult, ta on isegi liiga klammerduv, kuna tahab Ravicult täielikku tähelepanu. Siin kohal saab teda võrrelda ka Kariniga, kes ,,Tõe ja õiguse" IV osas Indreku tähelepanu saamiseks isegi petab teda, arvates, et mehe vihane reaktsioon näitab talle, et Inderk tõesti armastab teda. Võrreldes Ravicuga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida. See sai talle ka saatuslikuks: sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti, leidis Joan endale uue tasakaalutu mehe, kes ühes vihahoos ka Joani tulistas.
Seltskondliku positsiooni nimel toimuvad armusuhted ja seesugune liiderlikkus Lühike sisukokkuvõte on küllaltki levinud ka tänapäeval. Samuti on samaks jäänud selle sama Kunagine revolutsionäär, Andrese poeg Indrek on abielus kaupmehe tütre seltskonna pinnapealsus. Kõrgkiht on kui ussipesa, kus keegi ei ole tegelikult Kariniga. Nad pärinevad täiesti erinevatest maailmadest ning selle tõttu on kellegi sõber ning inimesed teevad mõtlematult lolle asju hiilguse nimel. nende abielu kiiva jooksnud juba enne teose algust. Indrekut tüütab kodanluse pealiskaudsus ning fakt, et ta on sunniviisiliselt osa sellest, Karin aga sooviks Mõtted enda positsiooni veelgi parandada. Tema isa äripartner Köögertal läheb ,,Üldse on siinilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus, jumal ega
pidas tähtsaks mainet ning ilu, seetõttu soovis ta ka alati pidudel osaleda. Kari ütles enda kohta: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema Paralepaga, kes teda imetles ja komplimente pildus. Just nimelt tänu sellele hakkasid Karin ja Indrek teineteisest kaugenema, kumbki ei soovinud enam oma tunnetest rääkida. Indrek üritas Kariniga rahulikult ja kannatlikult rääkida, kuid just see rahu mehe juures muutis naise veel raevukamaks. Ka tuntud luuletajanna Lydia Koidula suhe Eduard Michelsoniga leidis kurva lõpu. Nende suhet mõjutas kõvasti naise vähkihaigestumine ning lapse surm. Kroonlinnas elamine oli Koidula jaoks väga raske ja vastuoluline. Seetõttu lõppes kahjuks ka nende suhe. Ema on tahes-tahtmata inimese elus üks tähtsamaid ja kallemaid inimesi. Tõenäoliselt ei
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse.
Esimese osa lõpus läheb ta linna kooli. "Tõe ja Õiguse" teine osa räägibki sellest, kuidas Indrek Härra Mauruse koolis õpib. Teises osas kaotas ta usu jumalasse ning kolmandas osas kaotas oma ema. Ta ema oli haige sellest ajast, kui Indrek alles poisikesena vennaga kakeldes ja kiviga visates ema tabas. Kolmandas osas palus Mari, et Indrek tooks talle ravimeid. Ema palvet täites leiab varsti naine ka oma viimase puhkepaiga. Neljandas osas abiellus Indrek Kariniga ja nad said kaks last. Nende abielu oli väga pingeline ja lõpuks kui Karin jäi trammi alla süüdistati selles Indrekut. Viiendas osas läheb meheks sirgunud noor peremees vargamäele tagasi. Sünnikodu oli palju muutunud ja vajas ka palju töö tegemist, nii alustaski Indrek uuesti kraavi kaevamist. Indreku tervis vedas teda alt. Ta sai kraavi kaevates külma ja jäi mitmeks päevaks voodisse. Mõne aja möödudes tuli Mäe tallu Indreku endine teenija Tiina
,,Toimetajas"?, läbiotsimine korteris. Indrek läheb kaasa rev. mõtetega. Võtab osa põrandaalustest miitingutest. Tema ei läinud siis kaasa kui see kõik lõhkumine ja muu jõudis Vargamäele, siis ta eelmaldus. Mäss jõudis Vargamäele lastakse maha Andrese poeg Ants, täiesti süütuna. Andres elab seda rängalt üle, A ise sai ihunuhtluse. III osa lõpus A. neab oma jumala ära. ,,Tõde ja õigus" IV osa. Võitlus iseeenda ja eluõnnega. Indrek abielus Kariniga, neil on 2 last. Karini isa jõukas mees. Ühiskonnas on tegemist väikekodanlike tõusikutega. Indrekuga tekib konflikt. Indrek on tööinimene ja Karinile tundub et armastus on vähe, võrreldes sellega mis ta abielu algusaastatel tundis, et alles on jäänud ainult hall argipäev. Karin käib nüüd seltskonnas, võtab osa bummelungidest, seal temale pöörataks erohkem töhelepanu. Arvaski et indrek ei armasta teda.
Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse taha Tiki noorem tütar, kes hakkas ema järgi küsima. Kui Indrek tahtis ta oma õe juurde saata, siis ta keeldus, öeldes et see kiusab teda. Kuid nagu välja tuli , siis oli kogu vaidlus selle üle, et Tiki tahtis endale uut nukku, aga ennem pidi vana ära
alumiste kihtidega. Inimese võitlus iseendaga ja Indrek ja oma eluõnnega; tegevusajaks IV 1920. Tallinn tema naine Eesti Vabariigi algusaastad, osa aastad Karin Indreku abielu Kariniga, abielukriis Resignatsioon; Indreku Indrek, Tiina, süümepiinad, saabumine V 1920. lõpp Vargamäe Andres, Vargamäele tagasi; osa – 30. algus Pearu sündmustikus annab tooni
suunatud oli,kuid kindlate sammudega ta oma eesmärgini siiski jõudis.Aegamisi oleks paranenud majanduslik olukord ja ka pere oleks saadud päästetud.Ta sai ka Indrekult tähelepanu,mida oli otsinud ja taga igatsenud ning samuti kõik selle,mis neid mõlemaid köitis.Oleks ta vaid seda ise teadnud ja tunda saanud,sest nagu ma mainisin,oli tunne see,mida Karin otsis."Aga kui rahvahulk oli juba maha jäänud ja Indrek tundis enda Kariniga üksida,kergitas ta tema pead ja kummardus ise tema veristele huultele lähemale,nagu mõtleks ta neid suudelda.Ometi ei teinud ta seda,vaid vahtis ainult üksisilmi naise tardunud näkku ning ütles kramplikult värisevail huulil:"Kallis,sa armastasid ikka rohkem,kui mina suutsin uskuda ."" KARIN Martiina Made Tallinna 21.Kool 11.C klass Tallinn,2009
ütleb seda noorele tüdrukule Tiinale, kes on jalutu ja kelle ainus lootus on, et Jeesus teeb ta jalad kunagi terveks. Tiina on kurb, Indrek ütleb, et tegi nalja ning Tiina tõuseb jalule. III osa kujutab Indrekut Tallinnas tööl ja tema tõsist suhet ühe naisega. Romaanis on 2 olulist sündmust: 1905 aasta revolutsioon ja rahva tulistamine Uuel Turul. Indrek annab ema (Mari) palvel talle surmava annuse morfiini. IV osa- Indreku abielu Kariniga, ärimehe tütrega. Nende vahel on küll suur kirg, kuid puudub üksteisemõistmine. See viib traagilise lõpuni. Indrek põhjustab tahtmatult Karini surma. V osa. Selle põhiküsimus. Kas oma süüd on võimalik lunastada kahetsuse ja armastusega. Indrek naaseb Vargamäele, läheb tööd tegema, talle järgneb sinna Tiina (, kes oli juba IV osas Indreku ja Karini juures teenijanna, kuid Indrek ei tundnud teda ära). Lõpuks lahkub ta koos Tiinaga linna tagasi.
aasta revolutsioon Indrekut? Ta sai täiskasvanuks. Mõistis, et heategu võib kaasa tuua probleeme sulle endale. Inimesed pole need, kes nad tunduvad olevat. Pettumused. Ideaalide puudumine nägi, et paljud tahtsid revolutsiooni, et kasu saada. Indreku ja Mari vahelised probleemid. IV osa. Võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Inimene ja inimene. Eesti Vabariigi algusaastad. Indrek, Karin, Köögertal. Käsitleb Indreku perekonna elu. Ta on abielus Kariniga ja neil on 2 last. Majas on teenijanna Tiina, keda Indrek muidugi ära ei tunne. Karini isa on kaupmees ja üldse armastab Karin olla tuntud seltskonnas kuigi see on igav. Indrek seltskonda ei salli. Karin petab Indrekut. Neil tekivad lahkarvamused ja Indrek kogemata tulistab Karinit. Jääb ellu, kuid lõpus jääb auto alla kui tahab takistada Indrekut lahkumast. Indrek mõistab, et naine armastas teda. Põhiprobleem: Ühiskond kujundab inimestevahelised isiklikud suhted.
samastumine ühiskonna alumiste kihtidega. Kirjanik ei saa suhtuda üksikisiku kannatustesse ja surmasse nagu poliitik, kes võtab neid paratamatusena. Kirjanik näeb kõike läbi indiviidi, konkreetselt ja lähedalt, kuna poliitikud, sealhulgas revolutsioonitegelased, tegelevad inimhulgaga ja püüavad seda soovitud suunas liikuma panna. · IV osa - inimese võitlus iseendaga ja oma eluõnnega; tegevusajaks Eesti Vabariigi algusaastad, Indreku abielu Kariniga, abielukriis · V osa - resignatsioon; Indreku süümepiinad, saabumine Vargamäele tagasi; sündmustikus annab tooni kolmas põlvkond · "Tõde ja õigust" võib näha kui inimkonna languse, aga ka igavese taassünni lugu. Sama mõtteviisiga haakub ka lunastuse teema. Seda kannab endas Indreku arengulugu: kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojajõudu, siis Indreku osaks oli uustestamentlik lunastajaroll. Tammsaare lastekirjanikuna
Teine osa- 20.saj algus, tegevuspaik Tartu Mauruse kool, kus Indrek õpib, peategelased Indrek, Tiina, Maurus, Ramilda, võitlus jumalaga. Noorte inimeste vahelised suhted. Kolmas osa- 1905.a revolutsioon, tegevuspaik Tallinn ja Vargamäe Vabariik, peategelased Indrek ja Kristi, võitlus ühiskonnaga. Selles osas sureb Mari ja Ants. Neljas osa- 1920ndad, tegevuspaik Tallinn, peategelased Indrek ja tema naine Karin, võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Käsitleb Indreku elu Kariniga. Viies osa- 1920ndate lõpp ja 30ndate algus, tegevuspaik Vargamäe, peategelased Indrek, Andres, Tiina ja Pearu. Indrek läheb maale tagasi, Karini surma eest end karistama, tema isa Andres ja Pearu surevad. 10. August Gailit- 1891-1960. Tema isa oli Läti soost aga Gailit ise pidas end eestlaseks, hariduse sai Valgmaal ja Tartus, on töötanud Riias ajakirjanikuna, seejärel Tallinnas ,,Tallinna teatajas". Oli Visnapuuga hea sõber, kellega koos
Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja mängima, Tiki jäi Indreku juurde
tõttu, et ta isa oli nuhk (Kristi arvas et nuhk on tunneteta olend, madalam kui vihmauss). Vesi on külm, veidi aja pärast alles leitakse laip. Vahepeal oli Mari Vargamäel raskelt haigeks jäänud ja Indrek põgeneb linnast, kaasas rohi emale. Mari on aga haigusest täiesti kurnatud ja tervenemist ei usu enam keegi. Ema tungival palvel annab Indrek talle üledoosi valuvaigistit. Neljas osa Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist, 1920- ndate majanduskriisi aegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsi nende mandunud inimestega seal jamada (Tammsaare kritiseerib tugevalt tollase kodanluse eluviisi ja mõttelaiskust), Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb.
Suurim hoop Andresele on kõnelus noore Andresega, teda kroonu rongi peale saates - tuli välja et nii kindlaks peetud Andrese Vargamäele tagasi ja peremeheks tulemine on hoopis kahtluse all, noormees näeks heameelega maailma ja elaks oma elu võimalikult kaugel kodukoha soodest ja rabadest. Nii nagu lõppeks ka paremad ajad Vargamäel. Indrek tunneb seda kõige selgemini. Neljas osa Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist, 1920-ndate majanduskriisi aegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsi nende mandunud inimestega seal jamada (Tammsaare kritiseerib tugevalt tollase kodanluse eluviisi ja mõttelaiskust), Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb
Tahab jumala tappa Indrek muutus Kristuseks, pani jalutu käima ,,Tõde ja õigus" III osa Inimese võitlus ühiskonnaga 1905 revolutsioon Peategelane Indrek Näeb revolutsiooni kasu inimesele Palju kristuse omadusi ,,Tõde ja õigus" IY osa Inimese võitlus endaga Inimene võib enda abiga päästetud saada Indrek annab õndsuse ainult ühele inimesele Abiellub Kariniga (kaupmehe tütrega) Kogu linnaelu jääb Indrekule arusaamatuks Karin murrab truudust Neil ka lapsed Lapsehoidja kummalise olemisega Tiina(hirmuäratav) Karin reedab Indreku lõplikult, küsides, keda ta seekord tapma läheb Indrek tulistab Karinit Kohus määrab tingimisi karistuse Karin kahetseb Karin jääb rongi alla, tahtis Indrekult vabandust paluda ,,Tõde ja õigus" V osa
kergendada, et täita ta tahet, annab poeg emale mürki sisaldavat rohtu nii suurel määral, et ema vaibub igavesse unne. Ta lahendab oma minevikusüü ema vastu, olles õiglane ema suhtes, kuid eksides Jumala seaduse vastu: sa ei tohi tappa. Läheb tõeks Indreku kahtlus: ,,Kas ehk siinilmas üldse ei saa midagi heaks teha?" (lk. 387) ja edaspidises elus lasub ema surm Indreku hingel ikka mingi saatusliku sammuna., mis kujundab otsustavalt ta elukäiku kahel korral: Kariniga abiellumisel ja Karinit surmata tahtmisel (vrd. IV, lk. 445). Otsustavaim on viimane. Indrek oli oma naisele pihtinud ,,ema tapmise" loo, naine oli seetõttu Indrekusse eriti kiindunud, nad olid üle elanud kõrgmeeleolulise hetke, nende vahele oli võrsunud side, mis oli pühaduseks. Ja see püha side kahe inimese vahel viis mehe raevu ja mõrvateele, kui naine talitas pühaduse suhtes halvasti; lugejale aga jääb see saladuseks ja avaneb alles romaani lõpus
Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. 9 "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja
Venestamise aeg, pidi riigitruu olema. Mauruse tütar on Ranilda, kellesse Indrek armub. Ranilda sureb. Indrek kirjutab artikli kooli seinale, salgas Jumalat. ,,Kui ma noorem oleks, tuleksin teisega kaasa" (Maurus). III osas Indrek on Tallinnas kostil. Kristi saab haavata. Mõisad põlevad. Sakslased aimasid ja läksid mõisatest ära. Indrek näeb kõike rüüstamist pealt. Läheb koju Vargamäele. Indreku ema Mari oli väga haige. IV osas Indrek on abielus Kariniga. Neil on 2 last. Imelik Teenija. Karin sepitseb noore poisi Reneega. Indrek otsustab Vargamäele minna. Läheb tagasi ja võtab revolvri. Tulistab, Karin saab haavata. Pärast on kohtuistung. Indrek mõisteti süütuks. Karin tahab, et Indrek tagasi tuleks. Karin jääb trammi alla, sureb. V osas Indrek läheb vana Andrese juurde sauna. Ei ole Pearuga ära leppinud. Kaevab kinnikasvanud kraave. Tiina tuleb Vargamäele Indreku juurde. Andrese unistus oli jõge alla lasta
Ta nägi revolutsioonis nagu inimese vabastamist materiaalsetest asjadest. Et nagu paradiis tuleb Maale ja taevane paradiis kaob ära (eitab jälle Jumala vajalikkust siin). III osa lõpus on Indrek jälle maal. Annab oma emale rahustit. IV osa inimese võitlus inimesega Algab sellega, et kes võib iniest lunastada? Kas võib saada õndsuse ilma Jumalatta? Indrek seab kõik oma lootused ühele iniemsele, et lunastada see, mida ta Mari heaks teeb. Indrek abiellub Kariniga. Karin rmastab Indrekut väga ja Indrek teda ka, aga Indrekule jääb väga võõraks Karini maailm (kogu see linnaelu ja kauplemine). Ta ei saa enam Karinist enam aru ja Karin ei saa Indrekust aru. Abilue hakkab murenema. Võetake lapsehoidja ja selleks osutub Tiina, kes on Karinile hirmuäratav (sest Tiina pühendab liiga palju sellele perekonnale). Lõpeb sellega,et Indrek läheb kodust revolvriga ära. Karin ütleb "keda sa jälle tapma läheb?"
Ränga ülekohtu mõjul neab Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti süttiva loomuse tõttu satub Karin peatselt
Tema sisemuses valmib vaid soov aidata kannatavat inimest. Nii laenab ta revolutsiooni kassast sõdurile raha ja astub rüüstavas mõisas välja vana mõisniku kaitseks. Haige ema Mari kannatusi nähes võtab Indrek ränga süükoorma oma hingele, andes emale surmava rohuannuse. Indreku kui juurdleva natuuri mõttemaailma jätab revolutsiooni mahasurumine sügava jälje. Seepärast ilmub ta romaani neljanda osa lehekülgedele muutunud karakterina. Abiellumine kaupmees Vesiroosi tütre Kariniga on avanud Indreku tee kodanlikku seltskonda, kus ta tunneb end võõrana. Tõusiklikus suurkodanlikus miljöös tunneb Indrek vastumeelsust. Abikaasad Indrek ja Karin on erinevad inimesed, aja jooksul nad kaugenevad teineteisest, nende abielu puruneb. Neljanda osa lõpus tunnistab Indrek, et Karin on teda siiski armastanud rohkem, kui tema suutis seda uskuda. Olles kaudselt süüdi Karini surmas sõidab Indrek teose viiendas osas tagasi isakoju Vargamäele, et leida
Ränga ülekohtu mõjul neab Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja
karistatakse 15 häbistava vitsahoobiga. Ränga ülekohtu mõjul neab Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti
II on nagu Tartu osa. Indreku (mats) arenguromaan maapoisist linnapoisiks. Kõige suurem vurle oli Maurus. Poeetiline osa: Indreku armumine Mauruse tütresse, kirjad, tüdruku surm. III osa: tegevus Tlns (igav lugeda). Indrek saab kirja kodust, ema haige, läheb rohtu viima. Andis rohkem, kui arst lubas, ema surm jääb Indreku hinge peale. Juss oli omakorda Maril hinge peal, palus, et tedagi maetaks surnuaia taha. IV osa. 20ndate algus. Indrek abiellunud Kariniga, rikka papa ainus tütar. Armastusabielu, poeg surnud, 2 tütart. Värsked sõjamälestused, tegevus Tlns. Tiina teenijaks, Indrek ei tea, et tegu on sama Tiinaga. Terve galerii pööraseid tegelasi ärimehed ja vurled. Advokaadihärra on väga küüniline ja vurlelik: v neg. kuju. Indrek vaestest oludest, hea haridusega. Karin jõukast perest, a mitte hästi haritud. Karin loodab kõik oma suure ega lahendada. Meenutab Strindbergi selles idees, et iga abielu on sõda
II on nagu Tartu osa. Indreku (mats) arenguromaan maapoisist linnapoisiks. Kõige suurem vurle oli Maurus. Poeetiline osa: Indreku armumine Mauruse tütresse, kirjad, tüdruku surm. III osa: tegevus Tlns (igav lugeda). Indrek saab kirja kodust, ema haige, läheb rohtu viima. Andis rohkem, kui arst lubas, ema surm jääb Indreku hinge peale. Juss oli omakorda Maril hinge peal, palus, et tedagi maetaks surnuaia taha. IV osa. 20ndate algus. Indrek abiellunud Kariniga, rikka papa ainus tütar. Armastusabielu, poeg surnud, 2 tütart. Värsked sõjamälestused, tegevus Tlns. Tiina teenijaks, Indrek ei tea, et tegu on sama Tiinaga. Terve galerii pööraseid tegelasi ärimehed ja vurled. Advokaadihärra on väga küüniline ja vurlelik: v neg. kuju. Indrek vaestest oludest, hea haridusega. Karin jõukast perest, a mitte hästi haritud. Karin loodab kõik oma suure armastusega lahendada. Meenutab Strindbergi selles idees, et iga abielu on sõda
häbistava vitsahoobiga. Ränga ülekohtu mõjul neab Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse,
Kirjanik ei saa suhtuda üksikisiku kannatustesse ja surmasse nagu poliitik, kes võtab neid paratamatusena. Kirjanik näeb kõike läbi indiviidi, konkreetselt ja lähedalt, kuna poliitikud, sealhulgas revolutsioonitegelased, tegelevad inimhulgaga ja püüavad seda soovitud suunas liikuma panna. · IV osa 1932- inimese võitlus iseendaga ja oma eluõnnega; tegevusajaks Eesti Vabariigi algusaastad, Indreku abielu Kariniga, abielukriis · V osa 1933- resignatsioon-alistumine; Indreku süümepiinad, saabumine Vargamäele tagasi; sündmustikus annab tooni kolmas põlvkond · "Tõde ja õigust" võib näha kui inimkonna languse, aga ka igavese taassünni lugu. Sama mõtteviisiga haakub ka lunastuse teema. Seda kannab endas Indreku arengulugu: kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojajõudu, siis Indreku osaks oli uustestamentlik lunastajaroll.
annaabi.ee 
