Tekivad : õhku autode heitgaasidest, tubaka ja marihuaana suitsust. (marihuaana põhjustab DNA muutusi, Alzheimeri tõbe) Rasva kõrbemisel pannil tekivad mürgised aldehüüdid ära kasuta vana kõrbenud rasva uuesti vähkkasvajad. Keemilised omadused: Põlevad hästi 2CH3CHO + 5O2 = 4CO2 + 4H2O C4H9CHO + 7O2 = 5CO2 + 5H2O Aldehüüdide redutseerumisel = alkohol Aldehüüd + H2 = alkohol HCHO + H2 = CH3OH (metanool) Aldehüüdide oksüdeerumisel tekib orgaaniline hape ehk karboksüülhape. CH3CHO + Ag2O = CH3COOH + 2Ag etanaal = etaanhape/äädikhape Metanaal - HCHO (formaldehüüd) Omadused: värvitu gaas, terava lõhnaga, väga mürgine, lahustub hästi vees 40%-list metanaali ja vee segu nim. formaliiniks. Kasutamine: 1) formaliinis säilitatakse anatoomilisi preparaate ( baktereid hävitav toime ) 2) formaliini kasutatakse ka ruumide, esemete ja riiete desinfitseerimiseks - haigusi
Kasutatakse : 1) lahustina 2) metanaali tootmiseks . Metanooli mürgitust põhjustab tema oksüdatsioonil tekkiv metanaal, mida ravitakse etanooliga , sest kui organismis on koos metanool ja etanool , siis eelistatult oksüdeerub etanool. Etanool saadakse C6H10O6= 2C2H5OH + 2CO2 on iseloomuliku lõhna ja maitsega , värvuseta vedelik. Kasutatakse: 1)lahustina 2)ravimid (tinktuurid) 3)alkohoolsed joogid 4)raketikütus 5)odekolonnid. Toime organismile : Etanool Etanaal Etaanhape CO2+H2O . Imendumise kiirus oleneb : soost, massist, joomise tempost, vanusest. Propaantriool e glütseriin e glütserool C3H5(OH)3 On magusa maitsega , siirupitaoline vedelik, vees lahustub hästi , lahtistava toimega. Kasutatakse kreemide ja lõhkeainete (nitrogöütseriini) tootmisel. Eetrid Sisaldab hapnikku ühendi keskel. Nimetuse andmiseks vaadatakse hapniku vasakut poolt, siis paremat poolt ja ühendi lõppu pannakse eeter. NT: C 2H5OCH3
CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenesest ei ole eriti mürgised. Organismis lagunedes võivad mõnedest estritest tekkida vägagi mürgised ained. Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite hape liitega amiid. CHCO OH etaanhape > CH CO NH etaanamiid Amiidid on tahked ja värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. Estrite ja amiidide keemilisi omadusi Karbonüülrühma süsinikul, nii nagu karboksüülrühmaski, on elektrofiilsustsenter, mida võivad rünnata nukleofiilid. Reageerimine leelistega Lisades eetrile leelise lahust, hüdroksiidioon kui tugev nukleofiil ründab elektrofiilsustsentrit. Toimub
5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhnaga, värvusetu, vedelik, vees ei lahustu, aurud on mürgised, süttib kergesti, hea lahusti Kasutatakse: lõhkeained, plastmass, toorkautsuk, ravimid, värvained. 9. Orgaanilised lämmastikuühendid näited. Amiinid, aminohapped ja valgud. 10. Orgaanilised hapniku ühendid näited. Alkoholid, estrid ja karboksüülhapped 11. Valkude tähtsus. Tänu valkudele toimub inimeses hapniku ülekanne rakkudesse. Samuti olulised seedimisel, immuunsuse tekitamisele. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. · ei juhi elektrit ehk neid nim mitteelektrolüütideks.
lahustuvad vees hästi, aga ahela pikenedes lahustuvus väheneb. • Füsioloogilised omadused: karboksüülhapped võivad olla sadu kordi mürgisemad kui anorgaanilised happed. Karboksüülhapete esindajad • Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): • Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) – terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. • Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) – ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas – 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses (lahustina). • Rasvhapped – on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete • soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. • Dihapped – tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH)
t CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid
t CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid
t CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid
metallide keevitamisel CnH2n-2 hüdrofoobsed, kolmikside ja orgaaniliseks sünteesiks: plastmassid, kautsuk, kummi, lahustid, etaanhape, pleksiklaas jne halogeeni- Järel- / eesliide • Lineaarse ahela puhul 1) Reageerimine leelistega Looduses leidub neid vähe. ühend Cl –kloriid / kloro- tugevad omavahelised Nukleofiilne asendus, tekivad alkoholid Saadakse alkaanide
metallide keevitamisel ja orgaaniliseks 4.) liitumine Br2-ga: sünteesiks: plastmassid, Kaks lineaarset sp süsinikku kautsuk, kummi, lahustid, CH2=CH-CH3+Br2CH2Br-CHBr-CH3 on seotud lisaks etaanhape, pleksiklaas jne. 5.) polümeerumine (monomeeride -sidemele veel kahe - liitumine -sidet omavate süsinike vahel. n side-mega.Süsinike vahel
Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat N2O5 di lämmastik penta oksiid Ba(OH)2 hüdro oks. baarium hüdro oks. HBr hape, vesinik bromiid hape Aatomi ehitus Aatomi keskel asub tuum, tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest. (tuuma laeng) ja laenguta neotronitest. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kihtidel elektronid (need on neg laenguga) Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number Page 3 Elektronide kihtide arv = perioodi numbriga
O CH2 H2 C HC c) OH CH2 CH2 CH2 C O H H2 C CH2 2 9. KARBOKSÜÜLHAPPED (LK 2627) 1. Tugevam hape tõrjub nõrgema happe tema soolast välja. Tuleb leida sobiv ilming, mis teeb selle nähtavaks. Süsihappest tugevama happe lisamine karbonaadile või selle lahusele tekitab ,,kihi- semise", s.o süsinikdioksiidi eraldumise. Vees mittelahustuvat karboksüülhapet võib töödelda leelise lahusega. Hape hakkab lahustuma soola moodustumise tõttu. 2. C6H5O- + H 3O+ HCO3- + H 3O+
11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape.................................................................................... 9 2.1.2. Naatriumpalmitaat.......................................................................10 2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450................
1. alkeen + H2O CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH 2. halogeenühend + H2O CH3CH2Cl + KOH CH3 CH2OH + KCl 3. aldehüüdi redutseerumine CH3CHO + H2 CH3CH2OH 4. ketooni redutseerumine CH3 CO CH3 + H2 CH3 CHOH CH3 III KEEMILISED OMADUSED 1. täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O 2. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O etanaal CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O etaanhape 3. metalliga 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa + H2 4. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3 CHOH CH3 + O2 2CH3COCH3 + 2H2O 5. dehüdratsioon (dehüdraatimine) CH3CH2CH2OH CH3 CH = CH2 + H2O 2CH3CH2CH2OH CH3CH2CH2OCH2CH2CH2CH3 + H2O 6. karboksüülhappega CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O 7. vesinikhalogeniidiga CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O C3H5(OH)3 + 3HNO3 C3H5(ONO2)3 + 3H2O trinitroglütseriin
1. alkeen + H2O CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH 2. halogeenühend + H2O CH3CH2Cl + KOH CH3 CH2OH + KCl 3. aldehüüdi redutseerumine CH3CHO + H2 CH3CH2OH 4. ketooni redutseerumine CH3 CO CH3 + H2 CH3 CHOH CH3 III KEEMILISED OMADUSED 1. täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O 2. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O etanaal CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O etaanhape 3. metalliga 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa + H2 4. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3 CHOH CH3 + O2 2CH3COCH3 + 2H2O 5. dehüdratsioon (dehüdraatimine) CH3CH2CH2OH CH3 CH = CH2 + H2O 2CH3CH2CH2OH CH3CH2CH2OCH2CH2CH2CH3 + H2O 6. karboksüülhappega CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O 7. vesinikhalogeniidiga CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O C3H5(OH)3 + 3HNO3 C3H5(ONO2)3 + 3H2O trinitroglütseriin
Lewise punktvalem 6. Graafiline Aldehüüdid -oon -CO Butaan-2-oon Ketoonid propanoon e dimetüülketoon Lewis´i struktuurid näitavad küll sidemete ja vabade elektronpaaride Karboksüül- -hape -COOH CH3-CH2-COOH ligikaudset paiknemist molekulis, kuid ei kirjelda molekuli happed Propaanhape kolmedimensionaalset kuju. CH3-CH-COOH Molekuli ruumiline kuju on väga oluline molekulide reakt.võime ja NH2 omaduste kirjeldamiseks. 2-aminopropaanhape
Alkoholide süntees 1.) Alkeenide hüdraatimine (vee liitmine kaksiksidemele). Kui kaksiksideme erinevas otsas oleva süsiniku aatomi küljes on erinev arv vesiniku aatomeid on side pisut polaarne. R - C+H = C-H2 Ja kaksikside katkeb heterolüütiliselt järgmiselt: R - C+H . . :C-H2 Hüdraatimisel läheb OH selle süsiniku juurde, mille küljes on vähem vesiniku aatomeid R - C+H = C-H2 + H+-OH- à R - CH(OH) - CH3 2.) Halogenoalkaanide aluseline hüdrolüüs ( hüdroksiidioon asendab halogeeni aatomi) 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 9 R-C+HCl- -R´ + Na+OH- à R-CH(OH) -R´ + Na Cl 3.) Alkoholid tekivad veel mitmel protsessil nagu · estrite hüdrolüüsil RCH2ONO2 + NaOH à RCH2OH + NaNO3 · Aldehüüdide ja karboksüülhapete redutseerimisel HCHO + H2 à CH3OH · Etc., etc., etc. Tähtsamad alkoholid
erinev arv vesiniku aatomeid on side pisut polaarne. R - C+H = C-H2 Ja kaksikside katkeb heterolüütiliselt järgmiselt: R - C+H . . :C-H2 Hüdraatimisel läheb OH selle süsiniku juurde, mille küljes on vähem vesiniku aatomeid 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 8 R - C+H = C-H2 + H+-OH- R - CH(OH) - CH3 2.) Halogenoalkaanide aluseline hüdrolüüs ( hüdroksiidioon asendab halogeeni aatomi) R-C+HCl- -R´ + Na+OH- R-CH(OH) -R´ + Na Cl 3.) Alkoholid tekivad veel mitmel protsessil nagu · estrite hüdrolüüsil RCH2ONO2 + NaOH RCH2OH + NaNO3 · Aldehüüdide ja karboksüülhapete redutseerimisel HCHO + H2 CH3OH · Etc., etc., etc. Tähtsamad alkoholid Metanool ( metüülalkohol rahvapäraselt puupiiritus) Väliselt väga sarnane etanoolile. Lõhn ja maitse on samad ja joove samasugune, kui etanoolijoove
Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH 3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH V = n * Vm Ande Andekas-Lammutaja n = m/M = m/V
Olulisemad oksüdeerijad on vesinikperoksiid H2O2, Puuvillase ja linase riide pleegitamiseks aluseslises keskkonna kasutatakse enamasti vesinikperoksiidi. Tema eelised on: · suhteliselt odav, · tagab kiire ja kvaliteetse pleegituse, · pleegitus on püsiv, · kahjustab vähem kiudu, · laguproduktid ei saasta keskkonda. Puudused: põhiline puudus on vähene keemiline püsivus, mistõttu tuleb vesinikperoksiidi lahuseid stabiliseerida. Vesinikperoksiid on nõrk hape, mis vesilahuses dissotsieerub ioonideks H2O2 H+ + HO2- ; Tekkinud peroksiidioon on väiksema püsivusega kui peroksiid ise ja laguneb oksüdeeritava aine juuresolekul kergesti: HO2- -HO + [O]; Naatriumhüpklorit NaOCl, Naatriumhüpoklorit (NaOCl) on üks esimesi pleegitusvahendeid, mida kasutati puuvillaste materjalide pleegitamisel. Kaasajal on tema kasutamine vähenenud , kuna tema lahuste valmistamine on küllaltki keerukas, nende stabiilsus jätab
Lakmus(paberi kujul) Metüüloranz punane alla 3 pH kollane üle 4,5 pH Fenoolftaleiin värvusetu alla 8,5 roosa üle 9.5 pH Broomtümoolsinine kollane alla 6.5 sinine üle 7.5 59. lahuse pH mõiste. Seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja lahuse pH väärtuse vahel. pH tähendab vesinikeksponenti mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. pH skaala 1 2 tugev hape 3 4 5 nõrk hape 6 7 neutraalne 8 9 nõrgalt leeliseline 10 11 12 tugevalt leeliseline 13 60. lahuse pH määramisviisid.
lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4, Leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid: lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerinud, põhjustavad vähest elektrijuhtivust (H3PO4↔H3O+ + H2PO4- ) Vesi, ammoniaak NH3 Soolad: HgCl2 Enamus orgaanilisi happeid: etaanhape, oblikhape, metaanhape Happed: HF, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4 Tugevad elektrolüüdid: ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad. soolhape (HCl), väävelhape (H2SO4), lämmastikhape (HNO3), kaaliumhüdroksiid (KOH), kaaliumkloriid (KCl), naatriumkloriid (NaCl) 72. Vee ioonkorrutis. Ka vesi on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2H2O↔H3O +OH ehk H2O↔H + OH
üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema
Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus. Renaturatsiooni bioloogiline tähtsus: · Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni. · Hüdrolüüs peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult), kuna kolloidolekut stabiliseerivad valguosakese laengud ja hüdraatkiht. Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime valkude lahuste optiline aktiivsus tuleneb neis olevate AH-jääkide optilisest aktiivsusest ja valgu konformatsioonist
5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne a) tioolireaktsioon b) ksanto- proteiinireaktsioon c) Milloni reaktsioon? 6. Kirjeldage ksantoproteiini- ja Milloni reaktsiooni kemismi. 7. Mis on valgu isoelektriline punkt (pI)? 8. Millistel juhtudel ei kaasne valgu denatureerumisega tema lahusest väljasadenemist? 13 9. Mida tähendavad mõisted a) valkude denaturatsioon, b) valkude hüdrolüüs, c) valkude väljasoolastamine? 10. Loetlege valke denatureerivad tegurid ja selgitage, mis valgumolekulis nende toimel aset leiab. 11. Millised vaadeldud teguritest põhjustasid valkude pöördumatut, millised pöörduvat denaturatsiooni? 12. Millele põhineb globuliinide ja albumiinide lahusest väljasadestamine (väljasoolas- tamine) neutraalsete sooladega? 14 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID
Inimkehas on mitmeid küllastamata alifaatseid orgaanilisi O leh a p e (1 8:1 9 ) ühendeid. Näiteks kõrgemad küllastamata rasvhapped nagu olehape (joon. 3), linoolhape, linoleenhape, arahhidoon- (p alm ith ap e ja s tearh ap e o n hape. in im o rg an ism i p õ h ilise d k ü llasta tu d rasv h a p p e d ; o leh ap e o n k esk n e m o n o kü llasta m ata ras v h ap e) Tsüklilised orgaanilised ühendid Karbotsüklilised orgaanilised ühendid Tsüklid (ringstruktuurid) moodustuvad vaid C-aatomitest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
