mise kvartiili vahele jäävad pooled tunnuse väärtustest. Kvartiilide erinevus näitab tunnuse hajuvust (st kvartiilihaare on ühtlasi hajuvuse mise kvartiili vahele jäävad pooled tunnuse väärtustest. Kvartiilide erinevus näitab tunnuse hajuvust (st kvartiilihaare on ühtlasi hajuvuse esk - , xkesk + ] s.t üle poole tunnuse väärtustest erinevad keskväärtusest vähem kui standardhälbe võrra. kvartiilihaare on ühtlasi hajuvuse karakteristikuks) . kvartiilihaare on ühtlasi hajuvuse karakteristikuks) 30 1 399 28 0 309 25 0 259 30 2 349 32 2 284 27 0 239 32 2 357 26 0 169 31 2 289 26 0 442 28 0 179 25 0 259 37 2 319 25 0 269 33 1 189 27 0 189 26 0 219 34 2 279
Elektormagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Pööriselekrtiväli on seotud magnetväljaga. Pööriselektrivälja jõukarakteristikuks on väljatugevus, energeetiliseks karakteristikuks induktsiooni elektromotoorjõud. Pööriselektrivälja kujund luuakse jõujoonte abil. Pööriselektrivälja jõujooned on kinnised kõverad; tasandid, milles need asetsevad, on risti magnetilise induktsiooni joonte tasanditega. Magnetoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
Raskete sepiste (üle 2..3 tonni) tootmisel kasutatakse pressidel sepistamist. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse e. hüdraulilisi presse. Mehaanilisi presse, nt väntpresse kasutatakse vormstantsimisel. Hüdropresside põhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Hüdropressid on jõupiiranguga seadmed, s.o. nende maksimaalne survejõud on põhiliseks kasutamist limiteerivaks karakteristikuks. Vasaratest erinevalt toimub tooriku deformeerimine staatilise survejõu toimel, mitte löögiga. Seetõttu hüdropressid ei vaja rasket alasit ega vundamenti. Pressidel sepistamisel deformeerub metall tooriku kogu mahus ühtlasemalt kui vasaratel sepistamisel. Negatiivseks asjaoluks on tööriista märksa pikemaajalisem kontakt toorikuga, võrreldes vasarate kasutamisega, mis põhjustab tooriku pindmise osa jahtumist ja deformeeritavuse vähenemist
tekivad, hävivad ehk ei ole igikestvad- need on ebatäiuslikud. Mõistusega tajutavas maailmas on aga asjad igikestvad ja täiuslikud. Meeltega tajutavat maailma iseloomustab ebaehtsus ja näivus. Ideede maailmas aga on asjad nii nagu nad on : ehtsad, päris. Nende kahe aspekti karakteristikud on vastandilikud. Seda Platoni õpetuse osa on tavaks nimetada kahe-maailma-õpetuseks."Nähtava maailma" põhiliseks karakteristikuks on Platoni silmis selle muutlikkus, pidevas saamises olemine. See oli ka Herokleitose õpetuses(Kaks korda ühte ja samasse jõkke ei astu). Arvatakse et Platon tegeles oma kujunemisaastatel Herokleitose õpetusega. Põhimõtteliselt võib Platoni kahe-maailma-õpetust tõlgendada lahendusena autori jaoks olulisele probleemile kuidas võis tema õpetajale osaks saada äärmine ebaõiglus. Platon ei rahuldu selles pelgalt mingisuguse lahenduste andmisega, vaid
Tähis Kv . 4 Kvartiilid on variatsioonrea alumise ja ülemise poole mediaanid. Kvartiilid on iseenesest asendikeskmised, mis iseloomustavad tunnuse paiknevust. Alumise ja ülemise kvartiili vahele jäävad pooled tunnuse väärtustest. Kvartiilide erinevus näitab tunnuse hajuvust (st kvartiilihaare on ühtlasi hajuvuse karakteristikuks) . Vahel kasutatakse statistikas ka detsiile. Detsiilide abil jaotatakse variatsioonrida kümneks osaks. I detsiil on tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) on variatsioonreas 10%. Hälve - tunnuse üksiku väärtuse erinevus keskväärtusest (aritmeetilisest keskmisest). Kogu variatsioonrea hälvete summa on 0. Tunnuse väärtuse xi hälve on xi - x . Keskmine hälve (lineaarne hälve) - hälvete absoluutväärtuste aritmeetiline keskmine.
Seadme kompleksne (ka poolautomaatne) automatiseerimine on selline, kus ainult käivitamine ja seiskamine ja reziimide muutmine toimub käsitsi, kõik ülejäänud protsessid on automatiseeritud. 4.Automaatsüsteemide elementide karakteristikud. Staatiline karakteristik. Lineaarne ja mittelineaarne karakteristik. Elemendi ülekandetegur või võimendustegur. Anduri tundlikkus. Väljundsignaali sõltuvuse graafiline kujutamine sisendsignaalist püsiväärtusel nimetatakse staatiliseks karakteristikuks. a) Lineaarne karakteristik b) Mitte lineaarne karakteristik c) Elemendi ebatundlikuse piirkonnd Tegurit k nimetatakse elemendi ülekandeteguriks või võimendusteguriks k = XV1/XS1 = XV2/XS2 = tan . Andurite puhul nim. tegurit k anduri tundlikkuseks.
Raskete sepiste (üle 2..3 tonni) tootmisel kasutatakse pressidel sepistamist. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse e. hüdraulilisi presse. Mehaanilisi presse, nt väntpresse kasutatakse vormstantsimisel. Hüdropresside põhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Hüdropressid on jõupiiranguga seadmed, s.o. nende maksimaalne survejõud on põhiliseks kasutamist limiteerivaks karakteristikuks. Vasaratest erinevalt toimub tooriku deformeerimine staatilise survejõu toimel, mitte löögiga. Seetõttu hüdropressid ei vaja rasket alasit ega vundamenti. Pressidel sepistamisel deformeerub metall tooriku kogu mahus ühtlasemalt kui vasaratel sepistamisel. Negatiivseks asjaoluks on tööriista märksa pikemaajalisem kontakt toorikuga, võrreldes vasarate kasutamisega, mis põhjustab tooriku pindmise osa jahtumist ja deformeeritavuse vähenemist
4.) Halo efekt 5.) Taju kaitse Taju valivust mõjutavad tegurid on sisemised faktorid(hoiak, motiivid, huvid, ootused) ja välised faktorid(objekt uudsus, liikumine, hääled, suurus ja situatsioon aeg, koht, kontekst) Teise inimese tajumine sõltub endast ja teisest inimesest Mulje jätmise taktikad: Käitumise kohandamine, enesereklaam, normidega kohandumine, teiste meelitamine, järjekindlus Stereotüüp on indiviidi uskumus teise inimese või inimeste karakteristikute kohta. Karakteristikuks võivad olla vanus, sugu, amet, haridus, rass jne. Stereotüübid ei ole alati negatiivsed, küll aga võivad viia valede otsusteni. Kujuneb välja teatud omadustest( nt vanainimesed...) Esmamulje luuakse teises väga varases suhtlemisvfaasis. Kui eelnev kogemus on hea, siis halvad omadused võivad jääda tähelepanuta. Tehtakse liiga kergesti järjeldusi. Halo efekt: hinnang inimesele tehakse ühe või väheste karakteristikute põhjal( nt täpsus). Sageli seotud sellega,
Keerdvedrud-töötavad survele või tõmbele Lehtvedru- töötab paindele Varrasvedrud – töötab väändele Taldrikvedrud- koostatud paketid toimivad löögienergia hävitajana. Levinud on taldrikvedrud näiteks stantside puhverelementidena. Rõngasvedru-veelgi suurema jäikuse ja energiasumbuvusega vedru. Kummipuhvrid-temperatuurivahemikus -30...+80 võib survevedrudena kasutada erineva kujuga kummipuhvreid. 7. Mida nimetatakse vedru karakteristikuks? Mis on vedrujäikus? Tähtsaim karakteristik on jäikus ( seos mõjuva jõu ja deformatsiooni vahel), see seos võib olla lineaarne, progressiivselt suurenev või dergessiivne. 8. Kirjeldada vedru projekteerimise metoodikat. Valitakse vedrutraadi materjal, sellele vastav nihkemoodul G ja lubatav väändepinge. Dm Antakse ette vedruindeks c= d piires 6...12(teatmekirjandusest)
3)vvlirikkad mazuudid , kus vvli sisaldus on le 2 ja kuni 4% Vanaadium kutsub esile mazuudi kateldes aurulekuumendite krge temperatuuri lekuumenemist korrosioon. ##GAASKTUS## Philiselt pletatakse kateldes maagaasi ehk loodusliku gaasi, mis koguneb maakoore thimikesse. Maagaasi ballastiks lmmastiks ja CO2. Naftagaase toodetakse ka ja need on need gaasi, naftakrval gaasid on rasvasd gaasid, kuna nad sisaldavad palju raskeid ssivesinike. Gaasktuse philisteks kaheks karakteristikuks on: 1)Plevagaasi tihedus Igal plevagaasil on omaette plahvatus ehk sttimispiirid. Alumine plahvatuspiir ja lemine plahvatuspiir. Alumiseks plahvatuspiiriks nim. minimaalset gaasi kontsentratsiooni gaashusegus , mille puhul lahtise tule juurde viimisel ta plahvatab. lemine sttimispiiriks nim. max gaasi konsentratsiooni mille puhul plahvatab. ##PLEMINE## Ktuse plemine katla koldes on keemilis-fsikaline protsess, mille kigus
ambient temperature (storage) -10 50 'C Humidity 0 90 % rel 7.2. Täpsusklass Mõõtevahendi täpsusklass on mõõtevahendi üldistatud karakteristik, mis määrab tema suurima lubatava põhi- ja lisavea, aga samuti teised täpsust mõjutavad omadused vastavalt mõõteliikidele kehtestatud standardile. Selleks üldistatud karakteristikuks võib olla absoluutpõhiviga. Absoluutviga defineeritakse mõõdu puhul valemiga x xnom xl , kus xnom on nominaalväärtus ja xl leppeline tõeline väärtus, ja mõõteriista puhul valemiga x xnait xl , kus xnait on mõõteriista näit. Täpsusklassina kasutatakse absoluutviga peamiselt mõõtude puhul.
omadusi tekitab elektrivälja. Uurimiseks kasutatakse proovilaengut q'. F = q E E - elektrivälja tugevus proovilaengu ümber. F 1N V E= ühik - 1SI E = =1 E-d nimetatakse ka elektrivälja jõu q 1C m karakteristikuks 1 q Punktlaengu elektriväljatugevus - E = e 4 r 2 n Punktlaengute süsteemi elektriväljatugevus - E = i =1 E i - superpositsiooni printsiip dq dq dq Ruumtihedus - = ; pindtihedus - = ; joontihedus - =
merepõhjast üles tõstetud hõljuv sete ehk heljum, mis on eristatav pruunide värvitoonidena. Sensorit MODIS on näiteks siinsete sadamate süvendustööde käigus rakendatud heljumi leviku määramiseks. Heljumi levik paotab valgust süvendustöödega kaasnevate keskkonnamõjude ulatusele, ent paiguti võib lainetuse tekitatud heljum olla süvendustööde omast domineerivam. Lisaks eelmainitutele on oluliseks merevee karakteristikuks, eriti süsinikuringe seisukohalt, ka jõgede poolt sissekantav nn kollane aine ehk huumusaineid sisaldav lahustunud orgaaniline aine, mis põhjustab võrreldes Põhjamerega Läänemeres jõevete osakaalu suuruse tõttu kõrgemaid fooniväärtusi. Põhjataimestik on veekeskkonna ökoloogilise seisundi indikaator ning muutused põhjakoosluste ruumilises levikus ning liigilises koosseisus aitavad hinnata rannikumere keskkonna seisundit. Senini on
kindlale tõenäosusfunktsioonile. Juhusliku suuruse jaotusseadus mitmesugusel kujul kirjeldab täielikult juhuslikku suurust väärtuste esinemise võimalikkuse seisukohalt. Sageli pole eesmärgiks juhusliku suuruse üldiste seaduspärasuste tundmaõppimine, vaid tema üksikute aspektide esiletoomine. Selleks kasutatakse mitmesuguseid arvulisi parameetreid, mida nimetatakse juhuslike suuruste arvkarakteristikuteks. Üheks tähtsamaks juhusliku suuruse asendit kirjeldavaks karakteristikuks on keskväärtus ehk matemaatiline ootus. Otsustamine määramatuse tingimustes Otsustamisel määramatuse tingimustes toimub mäng inimese ja stiihilise jõu vahel. Probleemiks on teha mõistlikud otsused mängus mittemõistlike vastastega. Valiku tegemisel soovitatakse rakendada mitmesuguseid otsustamiskriteeriume, mis aitavad selgitada parimat varianti 4 määramatuse olukorras. Maksimini meetod ehk Waldi kriteerium
kujutamine vastavate kokkuleppeliste tingmärkidega tasapinnalise joonisena. Nendel näidatakse vastavate süsteemide elementide omavahelised seosed ja elementide peaparameetrid, kuid nad ei näita elementide paigutust masinal ega ruumis. Teades jõuallika parameetreid ja süsteemi üksikelementide parameetreid, võimaldavad nad määrata meid huvitavate parameetrite väärtused skeemide suvaliselt valitud punktis. 19-Mida nimetatakse masina tehniliseks karakteristikuks? Informatsiooni andmiseks masina konstruktiivsete iseärasuste, tehniliste ja tehnoloogiliste võimaluste ning ökonoomiliste näitajate kohta kasutatavaid arvnäitajaid nimetatakse masina tehnilisteks parameetriteks. Tehniliste parameetrite kompleksi -- masina tehniliseks karakteristikuks (iseloomustuseks). Lähtudes masinaga kokkupuutuvate inimeste erinevatest vajadustest informatsiooni mahu järele, jaotatakse tehnilistes karakteristikuis esitatavad parameetrid järgmistesse gruppidesse: 1
taimerakkudes? Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. 4. Selgitage spektrofotorimeetri tööpõhimõtet. Spektrofotomeetrite oluliseks karakteristikuks on mõõtmiseks kasutatava kiirguse lainepikkuste intervall (riba laius) ja absorbtsiooni mõõtmise lineaarne piirkond (ulatus). 18 Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (ekstrahenti). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse
lubatavat pinget. Lubatavaks pingeks on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda: varutegur on ühest suurem arv, mida tavaliselt annavad ette ehitusnormid. Varutegur sõltub peamiselt materjali omadustest, konstruktsiooni vastutusrikkusest ja koormuste suuruse ja iseloomu prognoosi täpsusest. (Lubatava pinge võte on piirpingemeetodi erijuhtum lineaarselt töötavate konstruktsioonide arvutamiseks, milles põhiliseks karakteristikuks on lubatav pinge. Selle võtte aluseks on tugevustingimuse kuju, mille kasutamiseks tuleb määrata materjali piirpinge. Piirpinge leidmine sõltub sellest, kas vaadeldavas punktis on joonpingus või liitpingus, mille all mõistame nii tasand- kui ka ruumpingust. Joonpinguse eriseisund liitpingusega võrreldes on tingitud sellest, et seda pingust on lihtne tekitada tõmbeproovikehas või surveproovikehas.
Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine mootori silindrist. Paisumistöö komplimeerimistöö = kasulik töö Üheks põhiliseks karakteristikuks sisepõlemismootoritel on surveaste, mis väljendab silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet = (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10 38. Diseli ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 1) 1.-2. Siin komplimeeritakse õhk. 2) 2. Õhu temperatuur peab ületama kütuse isesüttimise temperatuuri siis pihustatakse suruõhuga kütus põlemiskambrisse. 3) 2.-3. Isobaarne põlemine 4) 3.-4. Adiabaatiline paisumine 5) 4.-1
aga jalga. Kaubadokumentides näidatakse lastiüksuste suurimad mõõtmed. Massiühikuks on põhiliselt tonn = 1000 kg (metric ton), anglosaksi maades kas pikk tonn (long ton, 1016 kg) või lühike tonn (short ton, 954 kg). Seepärast tuleb kaubadokumentides alati pöörata tähelepanu sellele, millist tonni on kasutatud. Mahuühikutena kasutatakse kuupmeetrit, kuupjalga, inglise kuupsülda (ümarmetsa veol). Kõikide lastide tähtsaimaks karakteristikuks nende meritsi veo seisukohalt on stoovimistegur (stowage factor), mis näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla antud lasti 1 massitonn. Stoovimisteguri ühikuks on m3/t või kuupjalg/tonn. Stoovimistegurit kasutatakse praktikas laeva 1 lastitava kaubakoguse arvutamiseks. Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi.
Pooljuhtdiood on ühe p-n siirdega elektronseadis, millel on kaks väljaviiku. Pooljuhtdiood valmistatakse p-n siirde kuju ja mõõtmete järgi kas punktdioodidena või pinddioodidena. Punktdioodidel on kontakti mõõtmed samas suurusjärgus p-n siirde paksusega. Pinddioodidel aga on p-n siirde pindala tõkkekihi paksusest palju suurem. Pooljuhtdioodi tunnusjooneks loetakse dioodi läbiva voolu sõltuvust temale rakendatud pingest. Tihti nimetatakse seda tunnusjoont ka dioodi volt-amper karakteristikuks. 2. Formeeritud kanaliga MOSFET Antud juhul on p tüüpi alusele tekitatud tugevalt n tüüpi läte ja neel ning nende vahele n tüüpi kanal. Kui paisupinge puudub, siis on kanal juhtiv ja lätte ning neelu vahele pinge rakendamisel tekib vool. Kui paisule rakendada lätte ja ka kanali suhtes negatiivne pinge, siis tekkiv väli surub laengukandjad (antud juhul elektronid) kanalist välja ja kanali takistus kasvab. Teatud lävepingel surutakse kõik laengukandjad kanalist välja ja kanal sulgub
Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine mootori silindrist. Paisumistöö komplimeerimistöö = kasulik töö Üheks põhiliseks karakteristikuks sisepõlemismootoritel on surveaste, mis väljendab silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10 38. Diseli ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 1) 1.-2. Siin komplimeeritakse õhk. 2) 2. Õhu temperatuur peab ületama kütuse isesüttimise temperatuuri siis pihustatakse suruõhuga kütus põlemiskambrisse. 3) 2.-3. Isobaarne põlemine 4) 3.-4. Adiabaatiline paisumine 5) 4.-1
Normatiivsus Niisiis on Platoni järgi olevas kaks erinevat aspekti. Nende karakteristikud on, nagu eelpool toodud tabelist nähtub, vastandlikud. Seda Platoni õpetuse osa on tavaks nimetada kahe-maailma-õpetuseks. Viimast omakorda on ajaloolisel taustal käsitletud õpetusena, mis seob ühte eleaatide ja joonia filosoofia. “Nähtava maailma” põhiliseks karakteristikuks on Platoni silmis selle muutlikkus, pidevas saamises olemine. See oli ka joonia maailmamõistmise kandev iseärasus, mis iseäranis esiletõstetult figureerib Herakleitose õpetuses. On viiteid, et Platon oli oma kujunemisaastatel tegelenud Herakleitose õpetusega viimase õpilase Kratylose interpretatsioonis. Olemuste valdkonna karakteristikud vastavad põhiliselt Parmenidese kirjeldustele oleva enda kohta. (Väljaarvatud see, et Platon tõstab selgelt esile olemuste valdkonna immateriaalsuse
*e Sagedusfunktsioon: sm ( jw) X Sinusoidaalsed suurused on vektor suurused ja kahe vektori Xv ja Xs suhe on ka vektor st. sagedusfunktsioon on vektoriaalne suurus. Selle saab määrata tema pikkusega ehk mooduliga ja nurgaga. Sagedusfunktsiooni moodul sõltub sagedusest ja seda sõltuvust nim. amplituudsagedus karakteristikuks [ |w|=F()].Sagedusfunktsiooni argument sõltub sagedusest ka seda nim. faasikarakteristikuks =f() FSK. Sageduskarakteristiku konstrueerimine Neid saab konstrueerida sagedus funktsiooni järgi. Sagedusfunktsiooni võib leida ülekande funktsiooni järgi. 1 + j 3 1 + j 3 1 + j 3 W = = =
( jw) sm X Sinusoidaalsed suurused on vektor suurused ja kahe vektori Xv ja Xs suhe on ka vektor st. sagedusfunktsioon on vektoriaalne suurus. Selle saab määrata tema pikkusega ehk mooduliga ja nurgaga. Sagedusfunktsiooni moodul sõltub sagedusest ja seda sõltuvust nim. amplituudsagedus karakteristikuks [ |w|=F()].Sagedusfunktsiooni argument sõltub sagedusest ka seda nim. faasikarakteristikuks =f() FSK. 0,01 0,1 1 10 100 1000 10000 lg -2 -1 0 1 2 3 4
Kolmemõõtmelised joonestustehnikas. Kasutatakse ka kohtlõikeid ning varjutust. Täpne ülevaade konstruktsioonist. 16-Kuidas on koostatud kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika skeemid? Tasapinnalise skeemina, kus on kasutatud vastavaid tingmärke. Skeem ei anan tegelikku ülevaadet elementide paigutusest masinal, vaid näitavad elementide vahelisi seoseid ning parameetreid. 19-Mida nimetatakse masina tehniliseks karakteristikuks? Tehniline karakteristika on masina tehniliste parameetrite kogum. Masina tehnilised parameetrid on informatsioon masina tehniliste näitajate kohta. Parameetrid jaotuvad klassidesse: põhiparameeter, abiparameeter, tehnoloogiline parameeter. 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? Parameeter, mis iseloomustab konkreetse masina tehnoloogilisi omadusi kõige täpsemini
Kolbmootori põhielemendid on silinder ja kolb, kolvi mehaaniline töö kantakse võllile üle väntmehhanismi kaudu. Otto ringprotsess 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine mootori silindrist. Paisumistöö – komplimeerimistöö = kasulik töö Üheks põhiliseks karakteristikuks sisepõlemismootoritel on surveaste, mis väljendab silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet . Autodel kuni 10. . Seejuures väljendab V1 silindri üldmahtu ja V2 põlemiskambri mahtu. Rõhutõusuaste lambda= p3/p2= T3/T2. realiseerub karburaator-, gaasi- ja kalorisaatormootorites;2) väljaspool mootori silindrit moodustatud küttesegu juhitakse silindrisse, mis süüdatakse seejärel elektriliselt;3) küttesegu põlemine toimub
Joonis 2.17 Pingeimpulsi normeeritud kuju Isolatsiooni katsetamisel on impulsid normeeritud: · standardne e. järsk impulss frondi kestus: tf = 1,2 s impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 50 s · kommutatsiooni- e. lauge impulss frondi kestus: tf = 250 s impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 2500 s Volt-sekund karakteristikuks nimetatakse keskmise lahendusaja sõltuvust rakendatud pingeimpulsi amplituudist Karakteristiku katseliseks määramiseks kasutatakse impulsspinge generaatorit (IPG) Katseid alustatakse väiksemast lahenduspingest. Igal pingel tehakse suur hulk katseid ja leitakse keskmine lahendusaeg (soovi korral ka hajuvus ning jaotusseadus) Joonis 2.20 Volt-sekund karakteristik erinevate elektroodide korral Impulsitegur:
2)2H2+O2=2H2O+Q=139,6 MJ/Kg 3)S0+O2=SO2+Q=9,0 MJ/Kg Keemiliselt mitte täielik põlemine 4 4)C+O2=2CO+Q=9,9 MJ/Kg Keemiline mittetäilik põlemine tähendab, et suitsugaasides on põlevad keemilisedelemendid sees. Mehaaniline mittetäielik põlemine: (tahkete kütuste puhul)perioodiliselt võetakse tuhaproov ja tehakse kindlaks et tuhas on veel süsinik. Mehaaniline põlemiskadu. Põhjuseks võib olla, et gaaside põlemiskiirus on liiga suur. Üheks põlemisega seotud karakteristikuks on liigõhutegur koldes: V0- teoreetiline täilikuks põlemiseks vajalik õhukogus Vteg- tegelik õhukogus m3/kg Teoreetilisest õhukogust ei piisa tavaliselt. Et kütus põleks täielikult ära antakse alati rohkem õhku Vteg- V0=V V-liigõhk Liigõhutegur koldes- sõltub kütuse liigist, kõige väiksem gaasil u =1,04...1,5; tolmu kujul =1,2...1,3; vedel =1,1...1,15; kiht põletamisel =1,3...1,5 Katlast väljudes on suurem. l=1,3. Kuna enamus katlad töötavad alarõhu all.
DX(t) = -(x EX(t))2 * f(x;t)dx Dispersioon iseloomustab juhusliku protsessi väärtuste hajuvust keskväärtusest. Dispersiooni asemel kasutatakse praktikas sageli juhusliku protsessi standardhälvet: x(t) = DX(t) Juhuslike protsesside kirjeldamiseks võib kasutada veel paljusi arvkarakteristikuid nagu asümmeetria tegur, ekstsess, mood, mediaan jpt. Juhusliku protsessi kovariatsioonifunktsioon: Juhusliku protsessi tähtsaks karakteristikuks on veel kovariatsioonifunktsioon, mis kirjeldab seoseid protsessi väärtuste vahel argumendi erinevatel väärtustel. Juhusliku protsessi X(t) kovariatsioonifunktsiooniks nimetatakse mittejuhuslikku kahemuutuja funktsiooni KX(t1, t2): KX(t1, t2) = E[(X(t1) EX(t1))(X(t2) EX(t2))]. Kui t1 = t2, siis KX(t,t) = DX(t). Kovariatsioonifunktsioon on sümmeetriline oma argumentide suhtes: KX(t1, t2) = KX(t2, t1). Kovariatsioonifunktsiooni asemel kasutatakse sageli korrelatsioonifunktsiooni:
Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt. Suhtlemisoskusi saab jagada osaoskusteks( emotsionaalne kompetentsus: tunnete äratundmine,
tähesuurus, millisena paistaks vaadeldav täht Maast 10 pc (32,6 ly) kaugusel. Päikese absoluutne tähesuurus on 4,75m, öötaeva ühel heledamal tähel Vegal aga 0,58m. Suurima teadaoleva absoluutse heledusega objekt on hiiglaslik elliptiline galaktika M87, mille absoluutne tähesuurus on -22m, mis paistaks meile 10 pc kauguselt umbes 5∙1010 korda heledam kui samal kaugusel asuv Päike. Tähe spektriklassid Teiseks tähtsaimaks tähte kirjeldavaks karakteristikuks tähe heleduse kõrval on tähe spekter, mis annab uurijatele detailse ülevaate nii tähe keemilisest koostisest, massist (mis on seotud läbimõõduga) kui kirjeldab tähe nähtavat värvust (pinnatemperatuuri). Erineva spektriklassi tähti tähistatakse suurtähtedega: O, B, A, F, G, K, M O – sinised, kõige kuumemad (pinnatemp. 25 000 … 50 000K) tähed, koosnevad peamiselt ioniseeritud vesinikust
Konteinerisse valatakse kindel hulk katsetatavat vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse vette temperatuuriga 37,8 °C. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8 °C. Mida suurem on Reidi aururõhk, seda intensiivsemalt vedelik aurub. Aurumise tagajärjel tekib naftasaaduste veol loomulik kadu. 7.3. Vedellastide karakteristikud Vedellastide üheks tähtsamaks karakteristikuks on tihedus, mille abil arvutatakse tankidesse või laeva pumbatud vedellasti mass. 5 Aine tiheduse (density, tähis ), all mõistetakse aine ühe kuupühiku massi. Temperatuuri tõustes vedelike tihedus reeglina väheneb. Erandiks on vesi, mille tihedus on suurim temperatuuril +4 oC (1,0000 g/cm3). Tiheduse ühikuks on kg/m3 (g/cm3).
kiiratakse positron positron kiirgus p n + e+ Elektronhaare elektron haaratakse tuumale lähimalt orbitaalilt elemendi järjenumber väheneb ühe koha võrra e- + p n 185 Tuumareaktsioonid SEEGA -Tuumareaktsioonides võib energia eralduda või neelduda selle karakteristikuks on soojusefekt energiasaagis, mis võrdub reaktsiooni astuvate ja reaktsiooni tulemusena tekkivate osakeste summaarse seisuenergiate vahega (massidefekt) soojusefekti arvutamine: E=mc2 186 Tuumasüntees on tuumade loomine varemeksisteerinud nukleonidest. Tuumasüntees võib toimuda kas tuumafusiooni (tuumaühinemise) või tuumafissiooni (tuumalõhustumise) teel.
(koostaja). Ökoloogialeksikon. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1992 4. Viheralueiden kasvualustat. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Helsinki 2004 5. www.klab.ee 22 2. KASVUPINNASTE KEEMILISED OMADUSED Kasvupinnaste keemiliste omaduste all peetakse silmas konkreetse pinnase toitainetesisaldust ja toitainete omavahelist bilanssi, pinnase reaktsiooni jms. Üheks kasvupinnase karakteristikuks on ka vees lahustuvate soolade sisaldus, mida määratakse kaudselt, võttes aluseks mullalahuse kui elektrolüüdi elektrijuhtivuse. Vees lahustunud soolade liigne sisaldus võib tulla üleväetamisest vees lahustuvate väetistega, aga ka tänavasoola liigsest või ebaõigest kasutamisest. Omistades tähtsust kasvupinnase keemilistele omadustele, võib öelda, et nad on kergemini mõjutatavad kui füüsikalised omadused; teiselt poolt sõltuvad nad füüsikalistest omadustest. Kasvupinnaste
Nende kolme sõltumatu suuruse teadmine võimaldab mistahes ajahetkel t leida siinuseliselt muutuva signaali hetkväärtuse xs(t). xs(t) = xmsin(t+) Kui kõigi uurimisele kuuluvate elementide sisendsignaali muuta ühesuguse, kokkulepitud seaduspärasuse järgi, siis saame võrrelda nende elementide väljundsignaale siirdeprotsessi jooksul s.t. ajavahemikul t 0 kuni t. Väljundsignaali käitumine siirdeprotsessi jooksul on elemendi dünaamilise oleku karakteristikuks, mida väljendatakse kas xv(t) ja xs(t) siduva diferentsiaalvõrrandina või siirdeprotsessi graafikuna. Viimasel juhul on abtsissteljel aeg ja ordinaatteljel x v(t) väärtused kokkulepitud xs(t) juures. Siirdekarakteristik on ühikhüppelisele sisendsignaalile vastav siirdeprotsessi graafik. (sisendsignaali suhteline muutus on üks). Näide (üleval protsess, all siirdekarakteristik): 27
Kuna igal ainel on unikaalsed neeldumismaksimumid, saab neeldumisspektreid kasutada ka ainete identifitseerimiseks. 41 Kasutatavad instrumendid Spektroskoopilisteks uuringuteks kasutatavate seadmete üldnimetuseks on spektromeeter, kuid seadmeid, mis võimaldavad mõõta valguse intensiivsust (fotomeetrid) funktsioonina lainepikkusest, nimetatakse spektrofotomeetriteks. Spektrofotomeetrite oluliseks karakteristikuks on mõõtmiseks kasutatava kiirguse lainepikkuste intervall (riba laius) ja absorbtsiooni mõõtmise lineaarne piirkond (ulatus). Ained, mille neeldumismaksimum(id) on nähtava valguse piirkonnas, st 400800 nm, näivad silmale värvilised ja absorptsiooni mõõtmiseks selliste ainete lahustes võib kasutada lihtsaid spektrofotomeetreid, mida nimetatakse kolorimeetriteks (color värvus). Neis seadmetes eraldatakse mõõtmiseks kasutatav spektririba valgusallikast lähtuvast
Vurri riputuspunkt on ainuke punkt, mis jääb liikumatuks vurri pöörlemisel ükskõik millise telje ümber. Telge, mille ümber vurr pöörleb nimetatakse peateljeks. Vurri riputuseks kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Kõige lihtsama riputuse puhul pöörleb rootor nõelal, mis toetub tugilaagrile. Joon 2 Enim levinud vurri riputuseks kardaanriputus, mille puhul vurr paigutatakse kardaanrõngaste süsteemi. Vurri pöörlemise põhiliseks karakteristikuks on nurkkiirus, mida tähistatakse kreeka tähega omeega ω. Nurkkiirust mõõdetakse nurgaga, mille võrra vurr pöördub ajaühikus. Nurkkiiruse ühikuks on sek-1. Vurri pöörlemise suunda võib näidata noolega vurri pinnal. Põhiliselt aga kasutatakse vurri pöörlemissuuna tähistamiseks nurkkiiruse vektorit .s.o. noolt, mis kantakse vurri peateljele selliselt, et noole otsast vaadates näeme vurri pöörlemist vastupäeva. Nurkkiiruse vektorit tähistatakse
annaabi.ee 
