Jõud kolbmootoris gaaside rõhk kolvi kiirendus jõud gaasidestosts.inertsjõud jõud kepsule normaaljõud radiaaljõud tangensiaaljõud tsentrif.jõud pöördemomenttasakaalustamist vajav. inertsjõud [ °] p [ bar ] G a 0 m/s 2 [ ] F [N] G [ ] F0 N [ ] FS N F [N ] N FR[ N ] FT [ N ] Fr [ N ] M i [Nm] F y [N ] Fz [ N ] sin cos FG = pGA F0 =m0a0 F N =F S *sin FT =F S *sin(+ ) M i=F Tr F z =F r *cos +F 0 a 0=r 2 ( cos + *cos2 )...
Toomas Nipernaadi August Gailit August Gailiti romaani peategelane Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab mööda Eestimaad külast külla ja talust tallu. Ta rändab suvest hilis sügiseni, nautides ise vabadust ja elurõõmu, mida ta seiklused talle pakuvad. Elades oma unistustes liigub Nipernaadi ringi inimeste maiste murede ja rõõmude keskel, ilma et tal endal kohustusi oleks. Kuid Toomas Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks, ta ei olnud vaba. Ta oli just kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv kujutas endast kohustusi pere ja naise ees. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja". Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta n-ö "naistega vabalt ü...
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta...
Millisena näen Holden Caulfieldi Mina näen Holden Caulfieldi sõbraliku ja lahke 17- aastase poisina. Ta teeb oma asju nagu ikka noored teismelised teevad. Tema päritolu on ühest korralikust perest, kes elas New Yorgis. Ta käis Pencey koolis ja ta sai kõige paemini läbi ajalooõpetajaga. Ta valetas alati ennast vanemaks . Holden on keskmist kasvu, rahvus on tal ameeriklane ja ta kannab peas punast jahimütsi. Holden on iseloomu poolest korralik, teotahteline ja oskab teha elule valikuid. Ta on alati hooliv oma kaaslastesse, ta tunneb hirmu üksi olla. Ta on endaga aegajalt ka konfliktis. Holden vihkab valet, sest talle ei ole see meelt mööda . Ta käitub ebaviisakalt, sest ta valetab ennast aegajalt vanemaks. Holdenile meeldib valetada ja käituda mõtlematult. Holden mõtleb tihti tüdrukutest ja kodust ära põgenemist. Tema suhted teiste inimestega on halvad, ta ei saa läbi oma perekonnaga, väl...
Joosep Toots Kuulsat Kentuki Lõvi hüüdnime kandnud isik, keda iga eestlane ka unepealt teadma peaks , on loomulikult Joosep Toots. Pärit vaesest perest, Ülesoo talust. Pikkade sassis valkjaskollaste juuste, nina pahemale poole viltu, nägu täis rõugearme ning tugev keha, täpselt seesugune poiss on meile tuttav Oskar Lutsu ,,Kevadest", kes pea kogu raamatu vältel nühkis Paunvere külakoolis klassipinki. Tsaariaegne kool, kus esikohal seisis katekismuse ja kirikulaulude tuupimine, pidi ärksa vaimuga poisile paratamatult vastikuks muutuma. Seda enam, kui oma vaevase vene keele oskusega, õpetaja Lauri tundides, peaaegu millestki aru ei saanud. Pole siis ime, et Toots huvi õppetöö vastu kaotas ning see talle koormavaks sundkohustuseks sai. Kuid olenemata mõningatest õpiraskustest, eelkõige üks suur häda ja vaev rehkendustundides ning vene keele pruugis, kasvas temast aastakümnete jooksul välja siiski k...
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Kuna etenduse tegevus toimub Roomas 1800.aastal on rõivad uhked.Toscal on seljas mitmed erineva...
Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastasfaasis ja seega nõrgendab üldist sisendsignaali. Staatiline karakteristika ja ülekandetegur Elemendi väljundsuuruse ja sisendsuuruse suhe staatilises reziimis nimetatakse staatiliseks ülekandeteguriks. Anduril nimetatakse ülekandetegurit sageli tundlikkuseks. y0 Ks = x0 Diferentsiaal ülekandetegur y Kd = x Suhteline ülekandetegur y y0 K= x x0 Elementide süsteemi ülekande tegur Süsteemis on kolm põhilist lülitusviisi: · Jadalülitus.
ja mehaaniline karakteristik ning reostaatkarakteristikud. Mootori andmed on: Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Lisatakisti ankruahelas tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW , -12 1,0 5,9 220 0,770 3000 1,5 4,5 I.Elektromehaaniline karakteristika 1.Käivitus ja tühijooksu punktide leidmiseks peame arvutama alguses mootori niminurkkiiruse , ankrutakistuse ja mootorikonstruktsiooni teguri c. => => => 2.Nüüd saame leida loomuliku elektromehaanilise karakteristika käivitus punktid ja ning tühijooksupunktid ja rad/s ,sest mootori ankru nurkkiirus enne töölepanemist on 0 rad/s. => =>
Veeteede navigatsiooniseadmed Tere hommikust Tänased teemad: · Meremärkide kuju ja värvuse valik · Tausta ja ehitise värvuse kombinatsioonid · Heleduse ja kontrastsuse mõiste · Valgustusaparaadi valik · Ring- ja suundtoimega valgustusaraadid · Tule värvi ja karakteristika valik · Valgusallikad ja nende fokuseerimine Tuletorni kuju ja värvuse valimisel lähteandmeteks · etteantud nähtavuskaugus · valgustustingimused · fooni iseärasused · tuletorni välispinna kattematerjalide fotomeetrilised omadused Ehitise kuju valikul tuleb silmas pidada, et suurelt kauguselt ehitise pisidetaile ei eristata, kontuurid aga moonduvad. Tuletornide sobivaimaks kujuks on kas silindriline
Ja seetõttu kasutatakse õhu temperatuuri andur kõige vähem. Op võimendi baasil on võimalik luua mitme tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga kujundada nõutav sagedus omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks karakterisitka kuju: Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane Op võimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse sisendisse, siis tekkib kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse toitepingega
C, D) paiknemine kollektoril Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Tänapäeval on reostaat asendatud jõuelektroonikaga Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3- astmelisel käivitusel nominaalreziimini Segaergutusega mootori skeem Segaergutusega mootori karakteristik 3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Alalisvoolu mootori ankrureaktsioon kompenseeritakse lisapooluste väljaga Alalisvoolu mootori magnetvälja moonutus Jadaergutusega mootori kiirus-voolu ja mehaanilised tunnusjooned Alalisvoolumasina (rööpergutus) kiirus-voolu ja mehaanilised tunnusjooned ALALISVOOLU AJAMID JAHTLAEVAS
Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3- astmelisel käivitusel nominaalreziimini Segaergutusega mootori skeem Segaergutusega mootori karakteristik 3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Vahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2
vahelise takisusega, ning kui lisada see takistus, siis tekkib sisendites olevatel takistustel võrdne pingelang ja eelnimetatud probleemi ei teki. Op võimendi sagedus karakteristika: Op võimendi sagedus karakteristikast sõltuvad tema baasil koostatud võimendite sagedus omadused. Seejuures ilma tagsisideta Op võimendi on väga suure võimendus teguriga ja ta võib väga kergesti minna genereerima.
See tekitab kirikuisas palju pahameelt. Lisaks sellele tekib vendadel enne kooli minekut ka kaklus Toukola küla noortega ning sõnelus "Rajamäe rügemendiga". Nad pilkavad neid ning ning saadavad nende kaudu kihelkonna praostile inetu sõnumi. Oma laiskuse ja tülinormisega saavad vennad endale külas palju vaenlasi. Jukola talu sauna maha põlemine ning Mäkelä toodud sõnum inimeste vihast, viib vennad otsusele oma talu rendile anda ning minna metsa elama. 2. Koostage 1 venna karakteristika. Eero oli Jukola talu pesamuna. Ta oli väga terava keelega ning ninatark. Kuid kõigist vendadset oli ta kõige õpivõimekam. Ta oli ainus, kes suutis lugemise selgeks saada. Vennad aga arvasid, et Eero on liiga ärahellitatud ning tihtilugu suskisid nad teda lühikese kasvu pärast. Kuid Eero ei olnud kitsi vastu torkama. Mõnikord tegi ta niigi pingelise olukorra veelgi keevalisemaks, et nautida olukorra koomilist külge. Lauri iseloomustab Eerot selliste
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muundurit mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristika U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik C = 28,6 mV/deg Rk= 90000 R= 40000 ,kus Xp on piirkond ja X näit. Piirkonnal 0,1 V on a =0,02 ja b = 0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015V ja b= 0,002V ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b= 0,002. Standardmääramatused Mõõtevead Liitmääramatus Laiendmääramatus U0 = U(=330º)=9,4208 k' = U'-Un Un=C* R2=R-R1
Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) suudab leppida erinevate ökoloogiliste tingimustega, kasvades erinevates kliimavööndites nii huumusrikastel kui ka toitainetevaestel muldadel. Puidu normaalseks arenguks ja produktsiooniks on ka männil, nagu kõikidel taimedel, omad nõudmised toitainete kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise suhtes (Mandre, 2000). Männi puidu omadused erinevad säsist kuni kooreni ning juurtest kuni ladvani. Puidu kudede ja rakkude arenemise ajal puidu struktuur ja karakteristika on mõjutatatud geenidest, keskkonnast ning inimtegevusest. Sellest tulenevalt võib saada ühest ja samast tüvest erineva kvaliteediga puitu (Pikk ja Kask, 2004). Soodsatel tingimustel võib harilik mänd kasvada 40- 50 meetri kõrguseks ning tüve läbimõõt võib küündida 1,5 meetrini (Laas 1987). Viljakamatel kasvukohatüüpidel võib harilik mänd saavutada 30 meetrise kõrguse juba 70 aastaselt (Sibul 2007-2010)
2.2.2 Nahka söövitava toimega mürgid...................................................................5 1.2.2.3 Üldmürgitava toimega mürgid........................................................................5 1.2.2.4 Lämmatava toimega mürgid...........................................................................6 1.2.2.5 Psüühikakeemilise iseloomuga mürgid...........................................................6 1.2.3 Peamiste ründemürkide karakteristika....................................................................6 1.2.3.1 Sariin...............................................................................................................6 1.2.3.2 Somaan............................................................................................................7 1.2.3.3 V-gaasid...........................................................................................................7 1.2.3.4 Ipriit.........
leitagi. Raamatu minategelane pole küll veel täiskasvanueas, kuid elab väga vaba elu andmata vanematele või tuttavatele aru oma käimistest ja tegemistest. 3)AEG, RUUM, MILJÖÖ Ajastu, ajalooline olukord. Millised on autori taotlused asjaolude kujutamisel? Teose tegevus toimub 1940-aastate teisel poolel, mida tegevuse käigust tegelikult järeldada ei saa. 4)TEGELASKOND Peategelased, nende probleemid teoses, nende portree, karakteristika ja tegutsemise motiivid.Kõrvaltegelased.Milline on iga tegelase ülesanne teoses? Raamatu pea- ja minategelane on noormees Holden Caulfield. Ta on 16-aastane ning talle ei meeldi miski või nagu ta ise teoses ütleb, ajab teda kõik oksele, näiteks kool ning kõik sellega seonduv ja üldse kogu maailm. Kuid ta on väga kiindunud oma nooremasse õesse Phoebesse, kes talle ainukesena siin maailmas meeldib, keda ta usaldab ning kellega rääkides tunneb end hästi
kasvatamiseks. 1. Tee kindlaks kas on seaduslikke probleeme, mis on seotud kalajäätmete kasutamisega! 2. Uuri pinnase toitainete taset. Selles võib olla piisavalt N,P ja K, et toetada saagi kasvu. Sellisel juhul tuleb kasutada vähem kalajäätmeid! 3. Tee kindlaks ,milliseid toitaineid on vaja, et kasvatada seda saaki! 4. Tee kindlaks kalajäätmete toitainete sisaldus! 5. Ei tohi jäänuseid ülekasutada! 5. Kalajäätmete karakteristika · Kalajäätmete karakteristika sõltub kala liigist, vanusest, söögist ja erinevatest protseduuridest. 6. Alternatiivsed kasutusvõimalused kalajäätmetele. · Uuritakse kas paksendatud kalajäätmed kõlbavad toiduks teistele liikidele. · On tehtud kindlaks ,et kalajäänused on sobilik toit krevetile. · On tehtud ka kindlaks ,et kalajäätmed võivad toota kõrgkvaliteedilist toitu. (taimed) · On uuritud kalajäätmete sees kasvavat seent, see
STEPIHUNT 1. Harry karakteristika Harry erines teistest inimestest, seda näitab kas või tõsiasi, et esmakordselt sisendes väljaandja tädi majja, kiitis ta selle lõhna. Väljaandjal jäi mulje nagu tuleks ta teisest maailmast ja peaks kõike siin armsaks ja puhtaks, kuid omamoodi naeruväärseks. Tal oli põhimõtteliselt õigus, Harry ühtaegu imetles ja põlgas kodanlikku maailma, nt imetles kodanlikult puhast araukaariat kuid põlgas massimeelelahutust. Ta oli geniaalsem kui enamik inimesi ega suutnud neid mõista. Sellest tuleneb ka tema üksindus ja seltsimatus. Üksindus tekitab talle kannatusi, mida ta üheltpoolt ihkabki, sest üksluiset elu ta ka ei soovi. Keskpärane päev, mis ei too ei kannatusi ega ekstaasi on tema meelest kui ajaraisk. Teose alguses, kui Harry pole veel saavutanud harmooniat oma sisemise hundi ja inimese vahel, suudab ta põgeneda oma isiksuse vastuoludest ja pühenduda mõne...
maailma paljutõlgendatavus Tv lk 61, h 1 kirjutamine, lühijutu 58, "Arvustus" kõlblus, skeemi täitmine kultuuriline identiteet XXVIII 1 Kõik on võimalik Karakteristika Õ lk 104-105 Arutlemine, rühmatöö, I osa, pt 14 lk Väärtused ja Tv lk 62, h 1-2 diskussioon, 66, kõlblus karakteristika koostamine "Iseloomustus" 1 Kurjuse ringis Nõidus, maagia Õ lk 106-107 Nõiaprofiili koostamine, Väärtused ja
kõige dramaatilisem osa, väga tuntud on Lacrimosa ( pisarais) Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, loonud üle 20 lavateose. 18 saj ooperireformiga alustas Ch W Gluck, jätkas Mozart. -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati lavastamine Libretot pehmendati (Da Ponte) 1786 esietendus. Tegelased: Figaro toapoiss, tema armastatu Susanna toatüdruk, krahv, krahvinna Tegevus toimub ühe päeva jooksul, sellest ka alapealkiri Pöörane päev
2. Iseloomusta Anne-Maid. Temas avaldub näiline vastuokslikkus. Selgitage! Anne Mai on korraga lihtsameelne ja läbinägelik, eluvõõras vana daam ja niiditõmbaja. Anne Mai reageeringud on üllatuslikud, puändikad ja vastuolus argiteadvusliku käitumisega, just siin sünnib intellektuaalne huumor ja grotesk. Näidendi tegevustik juhib AnneMai vaimse üleoleku ning inimarmastuse võidule rumalkurjuse ja ahnuse üle. 3. Iseloomusta Antoni ja Eduardi. Koosta nende võrdlev karakteristika. Haltuuramehed esinevad tavaliselt paaris. Koomiliselt mõjuvad nii nende sarnasus kui ka erinevus. Näidendit läbivaks kummalistes kordumistes läheb usutav üle usutamatuks. Koomilise peamiseks allikaks on eri eluhoiakuid kandvate tegelaste suhtlemise haakumatus, üksteisest möödarääkimine. Anton ja Eduard kehastavad haltuuramentaliteeti. 4. Analüüsi ,,Püha Susanna" tegelaste suhteid vaatuste kaupa. Kuidas nende suhted tegevuse käigus muutuvad?
kahe laigu ühildumine, mis muidu seisid üksteisest eraldi. 2. Sissekäigu uks Esimene päev: Peale 9 tunni möödumist al. katse alustamisest võis näha ühe väikse hallika laigu esinemist. Nädala keskel: Möödunud on neli päeva vaatluse algusest ja tulemused pole esimesest katseklaasist mitte väga erinevad, koloonia on väiksem. Petri nõu on täpiline ja üks unikaalne laik on võtnud veidike punakama tooni. Viimane päev: Pole toimunud erilisi muudatusi, koloonia suurus ja karakteristika on jäänud täpselt samaks. Või vähemalt pole silmaga nähtavaid erinevusi. 3. Köögiuks Esimene päev: ei esinenud vaadeldavaid tulemusi. Nädala keskel: Esines kõigest kaks 1 cm läbimõõduga bakterite kolooniat, muuhulgas ka üksikud mikrokolooniad, mis ei äratanud suurt tähelepanu. Viimane päev: Pole võimalik täpseid kirjeldusi anda, kuna juhtus intsident, kus korterikaaslane jõudis ühe petri nõu ära pesta, milleks oli köögiukse petri tass.
Tallinna Ulikool Digiteaduste Instituut STORYTELLING ehk lugude jutustamine Kursusetöö Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1 STORYTELLING...............................................................4 1.1Millal lugusid jutustada?.....................................................5 1.2Millele pöörata tähelepanu?................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................8 2 SISSEJUHATUS Lugu on võimalik mehhanism teadmiste edasikandmises (Perret, Borges, & Santoro). Käesolevas referaadis tutvun storytellingu ehk eestipäraselt lugude jutustamisega...
Et tagada kütuse täielik põlemine ja maksimaalne kasutegur, peab kõrgsurve kütusesüsteem: Täpselt doseerima kütusekogust vastavalt mootori koormusele; Täpselt ajastama kütuse sisspihustamise alguse, kestvuse ja lõpu; Tagama kütuse kvaliteetse pihustamise kõikidel masina ekspluatatsioonireziimidel, kaasaarvatud madalad koormused, tühikäik ja ülekoormusreziimid; Tagama kütuse pihustamisprotsessi järsu alguse ja lõpuga; Tagama kütuse pihustamise karakteristika (kütuse rõhu jaotus pihustamise aja jooksul), mis võimaldab maksimaalse ökonoomsuse ja masina püsiva töö kõikidel reziimidel. Kütuseaparatuuri konstrueerimisel püütakse tagada: Minimaalset massi ja gabariite (eriti kiirekäiguliste masinate puhul) Pumpade ja pihustite konstruktsiooni unifitseerimise võimalus mootorite võimsuste laias diapasoonis; Kütuseaparatuuri tootmist kõrgtehnologiliste meetoditega. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid 3
Maarja ees seisev seltskond, maali tellinud Pesarode perekond, on täpselt ja karakteerselt portreeritud. 1. 3. Tizian kui portrist 1520. aastatel kogub Tizian kuulsust portretistina. Tizian elas ajastul, mil Euroopa oli killustanud tohutuks hulgaks vürstriikideks, Ta sai palju tellimusi vürstidelt, kuiningatelt ja keisritelt. Inimese väärikuse rõhutamiseks riigimeeste, väejuhtide ja valitsejate portreedes sidus ta loomutruu karakteristika ja vaimse sügavuse esinduslikkusega. Meeste portreed on suursugused ja isikupärased, naisportreed allegoorilise ja mütoloogilise ilmega. Tema kõige õnnestumate portreede esiritta tuleks asetada 1540 aastate esinduslikud maalid. Ta on korduvalt maalinud enda suurimat patrooni, keiser Karl V, kuid samuti on ta lõuendile jäädvustanud teisi tollaaegseid suurkujusid nagu Felipe II, Francois I ning paasti Paulus III.
Paljud eesti kirjanikud on oma teostes küllaltki täpselt suutnud väljendada eestlase stereotüüpset olemust ja isiksust, meenutagem siinkohal siis näiteks A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus"- seeriat või A. Kitzbergi näidendit ,,Libahunt", kus peaprobleemistik joonistub tegelaste vahel tekkinud rahvusliku erinevuse taustal. Eestlase iseloom avaldub minu arvates aga kõige tõesemalt ja värvikamalt A. Kivirähu teoses ,,Rehepapp" (2000). Sealne karakteristika võiks ühe allikana olla täiesti kasutatav mõnes eestlaste kui rahvuse iseloomu ja käitumist sügavuti lahkavas uurimustöös. Eestlane Kivirähule toetudes on omakasupüüdlik, ahne, egoistlik, salakaval, kohati isegi kuritahtlik ja pooldab igati suhtumist, mille kohaselt eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Selline on tüüpiline stereotüüp eestlastest eestlaste endi arvates ning siinkohal peab nentima, et igas stereotüübis on oma tõetera
N. Tolstoi teoste paatos seisab kangelaste püüdlustes olla oma rahvaga, oma kodumaaga, luua uut elu. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilised teosed omavad kunstilisest küljest samasuguseid jooni, mis on iseloomulikud kirjaniku kogu loomingule. Teaduslik-fantastiline süzee A. N. Tolstoi teostes sulab orgaaniliselt kokku kogu teose realistliku koloriidiga, mis paistab silma sotsiaal-filosoofilise teema laiapiirilise asetuse, kangelaste sotsiaalpsühholoogilise karakteristika mitmekülgsuse ja peenuse poolest Seda määravad ära A. N. Tolstoi loomingu üldised põhimõtted. Talle on iseloomulik tähtsate ühiskondlike sündmuste laialdane eepiline reprodutseerimine. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilistele romaanidele on omane keerukas haarav intriig, konfliktide teravus, tegevuse dünaamilisus. Kirjanik on osanud oma teoseid tõeliselt huvitavaks teha, mille tulemusena on nad võitnud lugejate poolehoiu.
27. Mis on Moody diagramm? Moody diagramm on ilma dimensioonita diagramm mis seob omavahel hõõrdetakistusteguri, Reynoldsi arvu ja suhtelise kareduse. 28. Torude ekvivalentkaredusi mõiste Ekvivalentkaredust e defineeritakse kui sellist liivkaredust mis põhjustaks vaadeldava läbimõõduga torus tegelikuga võrdse survekao. 29. Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga määramisel. 30. Torustiku karakteristika mõiste. Mis on lihttorustik, liittorustik ja paralleeltorustik? Lihttorustikuks nim torustikku mille ristlõikepind on kogu ulatuses samasugune. Liittorustik koosneb järjestikku asetatud erineva ristlõikega torudest, kusjuures vooluhulk on sama. Paralleeltorustik koosneb kahest või enamast kõrvuti asetatud torust, kusjuures erinevate torude vooluhulgad võivad olla erinevad. 31. Pumpade liigituse printsiibid, pumba tööparameetrid, mis on pumba
mõistvus, vaid otse vastupidi. Väga lihtsustatult võib nentida, et naiste primaarseks rolliks jäi eelkõige poisslaste ilmaletoomine, sest väärtustebaas, millele tolleaegne maailmakord tugines, oli üles ehitatud maskuliinsele alusvundamendile. Ehitusplokkide hulka, millega luuakse mehelik universum, kuuluvad kindlasti ambitsioon, võitluslikkus ja konkurents. Taolisse kooslusesse, mida iseloomustab agressiivne karakteristika, kuhu mehepoeg(loomulikult vastava päritoluga) sündis, oli keskne eesmärk transformeerida maimukesest hilisem sõjamees. Rääkides militaarpedagoogikast, ei saa üle ega ümber Sparta linnriigist. Riigi eeskoste all kasvatati tulevane kodanik range militaarse drilli korras, mis algas 5 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 94 6 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 159 7
Hpäeval = Hst + ht ht - hõõrdetakistus Hst= 28m Htulekahju = hv + ht , hv - veevõrgus tagatud surve hv = 10 m H2O L 2 v Leian survekaod ht = D , g- vaba langemise kiirendus g=9,81 m/s2, l-toru pikkus (m) , 2g D-toru diameeter (m) Q1 = 60 l/s = 0,06 m3/s Q1+2 = 240l/s = 0,24 m3/s Ühe toruga süsteemi karakteristika: Q v (m3/ (m/ s) s) Re ht Hpäeval Htulekahju 0,027 0,01 0,08 31689 0 0,03 28,0 10,03 0,024 0,02 0,16 63377 0 0,12 28,1 10,12 0,023 0,03 0,24 95066 3 0,27 28,3 10,27 0,022 0,04 0,32 126755 8 0,47 28,5 10,47 0,022
Skandinaavia riigid on ahvatluseks paljudele eestlastele, kes hea õnne ja suurema palga nimel eestimaa tolmu jalgealt pühivad. Sellisele probleemile pole aga ühtset lahendust. Erinevad probleemid tekitavad surnud ringi, kus ühe probleemi tekitajaks on teine ja reaalne lahendus oleks võimalik saada kõikide murede üheaegsel lahendamisel. Kuna riigiaparaadi juhtimine on aeglane ja keeruline, siis pole ka võimalust kiireid lahendusi saavutada rääkimata sellest, et probleemide karakteristika muutub aja jooksul. Riigi tööhõivepoliitika näitab ka paranemismärke, mis seostub ennekõike kõrgtehnoloogiliste alade, tootmis alade ja infotehnoloogia sektori toetamises. Nende alade otseses või kautses toetamises võibki peituda edu võti sest eesti on geograafilise asendi ja rahvastiku suuruse tõttu sunnitud arenema ja arendama, et välja tulla odava tööjõu riigi staatusest. Kokkuvõte Tööturgu tuleb vaadata kui ühte tervikut. Kõik, mis toimub ühe tööturu osalisega
koos vanuse ja sooga. See oli hiljem vastu võetud kui temeramentse teoorjana hammaste ehituses. See oli idee vaasil, et subjekti temerament või kehaline karakter sobisid suuruse,koguse,kokkuleppega ja valge hammaste värviga. Mõned huvitavad ideed selles varajases eetika konstakstis kaasasid (1) Suhet vanuse,soo ja välimusega (2) Korraliku hambast-kuni-näo-suuruse proportsiooni ja (3) Värvi harmoonia näo ja hammaste vehel. Koe karakteristika oli keeruline vulkaniidi proteesidel.Naturaalse sooja koe värvi ja kontuuri saab saavutada modernsete akrüülvaikudega. Protssidel nooruslik välimus võib olla eelistatud vanematel patsientidel. Mitmed autorid on proovinud ennustada patsiendi sugu ja vanust vaadates hamba proteeside paigutust või vaadates suulisi fotosid. Võime arvata vanust või sugu ei olnud võimalik. Need uurinud ebaõnnestusid hindamast hambaid suusiseses perspektiivis, samas kui hinnata avalikult.
Protsessidele, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa energiast on pöördumatult muundunud soojuseks. Iseenese hooleks jäetud süsteem läheb üle vähem tõenäosest olekust enam tõenäosesse olekusse. enam tõenäone on see süsteemi olek, mille realiseerumisviiside arv on suurem. 10. Elektriväli vaakumis a. Elektrilaengu jäävuse seadus b. Elektriväli, selle tugevus c. Elektrivälja energeetiline karakteristika d. Elektriväljatugevuse voog e. Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks vaakumis f. Gaussi teoreemi rakendusi A) Elektrilaengu jäävuse seadus isoleeritud süsteemi elektrilaengute algebraline summa on jääv B) Elektriväli, selle tugevus C) Elektrivälja energeetiline karakteristika Väljapunkti potentsiaal on sellesse punkti paigutatud ühikproovilaengu energia. Väljatugevus näitab potentsiaali kõige kiirema kahanemise suunda ja selles
Tema muusika on ainulaadselt viisirikas , meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas Mozart polufoonilisi võtteid. Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas: -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. · Nimeta 3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi: J.Brahms; C.Kreek; F.Liszt; W.A.Mozart; F.Schubert;G.Verdi; Andrew Lloyd Webber · 3 Tsaikovski balletti- "Luikede järv";"Uinuv kaunitar"; "Pähklipureja" · Millised heliloojad olid seotud järgmiste isikutega: George Sand- Oli seotud hingeliselt F. Chopiniga.
Tema muusika on ainulaadselt viisirikas , meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas Mozart polufoonilisi võtteid. Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas: -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. · Nimeta 3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi: J.Brahms; C.Kreek; F.Liszt; W.A.Mozart; F.Schubert;G.Verdi; Andrew Lloyd Webber · 3 Tsaikovski balletti- "Luikede järv";"Uinuv kaunitar"; "Pähklipureja" · Millised heliloojad olid seotud järgmiste isikutega: George Sand- Oli seotud hingeliselt F. Chopiniga.
Akende avad pöörde jooksul. Sel perioodil toimub põhiline heitgaaside vähenevad , halveneb gaasivahetusprotsess ja muutub mootori õhu väljasurumine silindrist. tarbimise ja kompressori ootlikkuse normaalne vahekord ehk nn. Lac = 1/ (n1-1) × ( pcvc-pava) Peale kolvi ASS-u, kui kolvi käigu kiirus on väike, toimub gaaside mootori hüdrauliline karakteristika. väljasurumine aeglaselt. Koos kolvi kiiruse suurenemisega Mootori hüdrauliline õhukulu karakteristika näitab kompressori väljasurutavate heitgaaside hulk suureneb. Umbes 2400 väntvõlli suhtelise õhu rõhu astme {k= (pk/p0)} seost (enne sisselaske pöörde juures toimub teistkordne heitgaaside kiiruse ja väljuvate pa/pc=(vc/va)n1 , kust pa = pc(vc/va)n1
Skulptuur: vanad prantsuse renessansi Charles Le Brun (1619-1690) traditsioonid, antiikkunsti mõjud, itaalia Skulptuur: barokkskulptuuri eeskujud, rahulik selgus, terav Pierre Puget ( 1622- 1694) karakteristika, sale sarmikas joon, sümmeetriline, Maalikunst: tasakaalukas, idealiseeritud Vennad Le Nain' Id (Antoine, Louis, Mathieu) (17. Maalikunst: maastik, piiblistseenid, allegooriad, Saj. I Pool) portreed, olustikustseenid, talupoegade elu, Georges La Tour ( 1593-1652)
=f(H) Q=f(H) H (vt. kolb- ja kolbrotatsioonpumbad). Kui võimsus sõltub tootlikkusest (Q) lineaarselt ,siis sõltub võimsus lineaarselt ka rõhust (H). Töötsoonis on kasutegur konstantne ka sõltumata rõhust. Rõhu suurenemisel kasutegur hakkab vähenema,sest suurenevad lekked. Hammasrataspumba karakteristika: 1. H H=f(Q 1,2,3.) P =f(Q) P=f(Q) n1 n2 n3 Q Pööretel n=const hammasrataspumba tootlikkus põhi tööpiirkonnas, nagu ka kolbpumba tootlikkus, väheneb esialgu surve tõusuga mittemärgatavalt. Teatud rõhu juures, sõltuvalt vedeliku viskoossusest, hakkab tootlikkus langema rõhu tõusuga järsult.
Edasi areneb hermeneutika jõudsal ja ei piirdu ainult teksti mõistmisega, vaid mõtestab sotsiaalseid sündmusi. Seejuures on ''mõistmine'' vastandatud loodusteaduslikule ''seletusele'', mis seostub abstraheerimisega ja üldise seaduse avastamisega.24 Kokkuvõtte Üldistault ütleb Fioloofia leksikon,et tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldamine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Tõesuse karakteristika on kehtiv just mõtete, mitte aga asjade endi ja nende keeleliste väljendusvahendite suhtes.25 Antud referaadis on lühidalt väljatoodud põhilised tõeteooriad ja mis on neile iseloomulikud tunnusjooned. Siiski ei vasta üksi teoreem siiani, et milline on see ainuõige ja miks. See jääb siiski iga filosoofi, iga inimese enda otsustada. 23 I. Gräzin, M. Lumi, H. Rebane, J. Rebane ja J. Saar. Filosoofia leksikon. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 335 24 I. Gräzin, M. Lumi, H
· oma juhiomadustes enesekindlad inimesed on teiste silmis suurema tõenäosusega potentsiaalsed juhid (nt sõjaväekadetid, kes hinnati professorite poolt pigem juhtideks) · mida jutukam on inimene, seda suurema tõenäosusega nähakse temas juhti, kuna ta püüab enam tähelepanu; · juhtidel kaldub olema üle keskmise intelligentsus nad peavad suutma lahendada grupi probleeme kiiresti ja efektiivselt; · füüsiline karakteristika juhid on leitud olevat veidi pikemad ja füüsiliselt atraktiivsemad kui järgijad Samuti on leitud, et Suure Viisiku isiksuseomadustest on juhtimisega positiivses korrelatsioonis kõige enam ekstravertsus, avatus kogemustele ja meelekindlus, negatiivses korrelatsioonis aga neurootilisus. Vaatamata eelnimetatud tõestusmaterjalile on teooriat, mille kohaselt on juhtidel teatud kindlat tüüpi isiksus (palju kritiseeritud):
XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava in...
lahenevad sisepinged jms. Avatud suletud tegelane. Avatud tegelane on n.-ö. läbipaistev, ta siseelu lugejale hästi jälgitav ning teod ja valikud motiveeritud. Suletud tegelane jääb mõistatuslikuks "mustaks kastiks" Transpsühholoogiline psühholoogiline tegelane Tegelasest lähtuvad karakteriseerimisvahendid on kahesugused. o Verbaalsed vahendid, sh. otseselt ja kaudselt karakteriseerivad. Otsene karakteristika on nii see, mida tegelane ise enda kohta väidab, kui ka teiste tegelaste hinnangud. Lugeja-vaataja jaoks on oluline vahe, kas tegelasest räägitakse enne tema lavaleilmumist, nii et kujuneb teatud eelhoiak või loob esmamulje tegelase enda käitumine, mille taustal võetakse vastu teiste tegelaste järgnevaid hinnanguid. o Mitteverbaalsed vahendid. Selleks on kaks võimalust:
ehitati 1762-1768. Vaatamata oma väikestele mõõtmetele on see ehituskunsti kõigi aegade täiuslikemaid meistriteoseid. Selle liigendus on ülimalt lihtne, kogu mõju on tingitud vormide üllast harmooniast. SKULPTUUR ● Prantsuse plastika säilitab 17. sajandil suure iseseisvuse ja omapära. ● Olulised on kolm tegurit: - vanad, prantsuse renessansi traditsioonid - itaalia barokkskulptuuri eeskujud - antiikkunsti mõjud Säilib rahulik selgus, terav karakteristika ja sale sarmikas joon. ● Simon Guillain (1581-1658) Tema tähtsaim töö oli Louis XIII ja tema naise suur pronksmonument Pariisis. Simon Guillain. Louis XIV, Louis XIII ja Anne of Austria vahel ● 17. sajandi teisel poolel on skulptuur peamiselt õuekunst, selle ülesandeks on kaunistada peamiselt kuningalosse. Seetõttu saab rääkida Versailles’ koolkonnast, kelle plastika on sümmeetriline, tasakaalukas ja idealiseeritud –
Põhjapoi või -tooder asetseb ohtlikust piirkonnast põhja pool (põhjapoil katkematult kiired või ülikiired plingid); Idapoi või -tooder ida pool (idapoil kolm kiiret või ülikiiret plinki ja paus.); Lõunapoi või -tooder lõuna pool (lõunapoil kuus kiiret või ülikiiret plinki ja üks pikk plink ning paus); Läänepoi või -tooder lääne pool (läänepoil üheksa kiiret või ülikiiret plinki ja paus). Märke iseloomustavad märkide värvused, topimärgid ja tulede karakteristika. 14 2 Lateraal märgid 2.1 Ääremärgid Vasaku külje märk (Fl 2+1) Parema külje märk (Fl 2+1) 2.2 Eelistatud farvaatri märgid Need poid näitavad kanali või faarvaatri hargnemist. Nool näitab liikumise suunda peakanalil ning peakanal asub poist "punane-roheline-punane" paremal ning poist "roheline-punane-roheline" vasakul
võib ka öelda et eelvõimendi väljund ühendatakse lõppvõimendi sisendiga. Lõppvõimendi ülesandeks on arendada koormusel nõutavat signaali võimsust, ehk lõppvõimendi väljund ühendatakse alati koormustakistusega ja lõppvõimendi peab olema kujundatud nii, et ta suudaks arendada koormustakistuses nõutavat võimsust. Järgmine liigitus liigitab kasutus otstarbe järgi. Kuna kasutus otstarbest sõltub olulisel määral ka võimendilt nõutav amplituudi sagedus karakteristika, siis on ka selle karakteristika kuju võimendite liigituse aluseks. 1.1.1. MSV (madal sagedus võimendid) Madal sagedus ehk ka helisagedus võimendid leiavad kasutamist helisignaalide võimendamisel. Sellest tulenevalt on nad vahelduvpinge võimendid, mis toimivad sagedus piirkonnas 20Hz kuni 20kHz,
Stabiilsuse saavutamiseks lisatakse opvõimendile väljastpoolt kas mõned kondensaatorid või RC ahelad nende korrigeerimis elementide vajadus ja väärtused antakse opvõimendite kasutusjuhendites või kataloogis. Uuematel opvõimendidel (osad) vajadus väliselt korrigeerimis elementrde elementide puudub sest nad on opvõimenditele sisse ehitatud. Korrigeerivate elementide toimel muutub sageduskarakteristika kuju täpsemalt tema kaldenurk null joonega. Seejuures selle karakteristika paiknemine teljestikus sõltub opvõimendi kui elemendi transit sagedusest ja võimendustegurist. Kui me kasutame mingit opvõimendit siis me lisame talle tagasiside ahela millega määratakse võimendustegur. Selle võimenuds karakteristika ei saa aga väljuda kasutatava opvõimendi karakteristika piiridest ja sellega on määratud võimendi reaalne ülemine sageduspiir mille puhul tekib võimenduse langus 3dB (Joonisel 2.10.1 näidis tugev ts)
tihanditega. SÕUKRUVI Ülesanne: Võtab vastu PM poolt arendatava võimsuse ja muudab selle laeva edasi (tagasi) tõukavaks jõuks. Sõukruvi koosneb ● rumm ● laba Konstruktsioonilt võibad sõukruvid olla: ● ühest tükist valmistatud ● labad on rummukülge jäigalt kinnitatud poltide abil ● regulreeritava sammuga sõukruvi [RSS] Sõukruvi karakteristika Sõukruvi diameeter [D] (m) see on ringi läbimõõt mõõdetuna laba otstest. Sõukruvi samm [P] (m) see on vahemaa mille võrra sõukruvi liiguks edasi ühe täispöörde jooksul.Sõukruvi samm on muutuv nii raadiuse kui ka telje suunas ja seetõttu passis antud suurus [P] on keskmine samm. Sõukruvi tegelik samm [P]=vs / n kus: vs – laeva kiirus (m/s) n – sõukruvi pöörete arv (p/s)