Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk akropolidele. Iga tempel oli pühendatud jumalatele, kelle kuju oli templi sees. Kuju juures võisid käia ainult preestrid. Igast küljest ümbritsesid templit sambad, ühes või kahes reas. Templit kattis kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb baasiks, tüveks ja kapiteeliks. Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiilis on lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. Korintose stiilis on kõige uhkemad sambad
kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Spiraalimoodi kaunistused ( vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil- iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest) Mõnel templil olid sammasteks naiste kujud ehk karüatiidid. Kreeka arhitektuuri näited:
1. Baas e. alumine osa 2. Tüves e. keskmine osa 3. Kapiteel e. ülemine osa •.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: 1. Dooria 2. Joonia 3. korintose Sammaste suhe templi külgedel • Sambaid oli pikemal küljel kaks korda + 1 rohkem kui lühemal küljel • Nt: 1. Lühemal küljel 6 2. Pikemal küljel 13 •.Nt: 1. Lühemal küljel 4 2. Pikemal küljel 9 Dooria stiil • Kõige vanem • Lihtne tugev sammas ilma baasita • Samba tüves on kaetud püstiste vagudega • Kapiteeliks kaks plaati: 1. Alumine ümmargune 2. Ülemine nelinurkne •. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod Joonia stiil • Hilisem • Sammas saledam ja kõrgem • Toetub ümmargusele baasile • Kapiteeli ülaosas padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. • See on voluut Korintose stiil • Kõige hilisem • Kõige uhkemad sambad • Võrreldes Dooria ja Joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. • Kapiteeli ülaosas taimemotiivid • Parthenoni tempel
Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria, joonia, korintose. 1. dooria stiil Kõige vanem. Lihtne tugev sammas. ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.. Kapiteeliks. Kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. 2. joonia stiil Hilisem Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. 3.korintose stiil Kõige hilisem Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena Akropol
Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismi ajajärk Lihtne tugev sammas Sammas on saledam ja ilma baasita. kõrgem. Samba tüves on kaetud Toetub ümmargusele Kõige uhkemad püstiste vagudega. baasile. sambad. Kapiteeliks Kapiteeli ülaosas on Võrreldes dooria ja kaks plaati - alumine padjakujuline kivi, joonia sambaga veel ümmargune, ülemine mille otsad oleksid saledamad ja pikemad. nelinurkne. justkui rulli keeratud. Kapiteeli ülaosas Friisil vaheldumisi See on voluut. taimemotiivid reljeefid ja püstvaod Kasutatud materjalid: http://kunstiabi.weebly.com/templid.html https://www.google.ee/?gws_rd=ssl
Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia tähestik, lisati täishäälikud. Antropomorfsus inimesesarnasus välimusle ja iseloomult (jumalad) Olümplased tähtsamad jumalad, kes elasid olümpose mäel (Zeus oma õdede-vendade ja lastega) Oraaklid paigad, kus käidi kumalatelt tulevikku ennustamas Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tulevikku ennustas tema seosetu kõne vosmistati värssideks. Dooria sammas lihtne ja raskepärane, kapiteeliks lihtne kivi Joonia sammas saledam ja kergem spiraalsete kapiteelidega Korintose sammas kapiteeliks lopsakad taimeelemendid Parthenon suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega Mustafiguuriline vaas figuurid tumedad ja taust punakas (vanem) Punasefiguuriline vaas figuurid punakad ja taust must (uuem) Olümpamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused, peajumal Zeusi auks.
peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon).Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid- inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range.Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitust nimetati PÜLOON Sambad olid rikkalikult kujutatud, jäljendasid taimevorme. Kapiteeliks oliad avatud või suletud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati
kivistunud ilme. Chephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks (Chephreni nägu, 20 m kõrge, 57 m pikk). Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range. Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitist nimetati püloon. Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taimevorme (lootos-, papüürus-, palmsambad). Kapiteeliks olid suletud või avatud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid (ehitatud 16.-14. saj. e. Kr.). Templid moodustavad terve kompleksi. Mõned on hiigelsuured Amoni templi sammassaalis (Karnakis) on 134 sammast. Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel. Selle ees on
Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Samba osad: baas tüves kapiteel Sambaid eristatakse kapiteelide järgi Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Templit ümbritses tugev kaitsemüür Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele
samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Dooria stiil- Dooria stiil oli varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Näiteks: Ateena Parthenon, Hephaistose tempel Ateenas Joonia stiil- Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Näiteks: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses, Korintose stiil- Korintose stiil oli kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist.
pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Kannelüürid olid vertikaalsed süvendid sambal ja talastiku ülemine kaunistatud osa oli friis. Templi viilkatusele olid paigutatud skulptuurid. Siseruum naos oli enamasti jaotatud kolmeks. Puitlaes olid kassetid. Arhitektuuris oli kolm stiili: dooria-, joonia- ja korintose stiil.. Vanim, dooria stiil, oli raskepärane kuid lihtne. Dooria sammastel puudus baas ja kapiteeliks oli kaks kivi. Joonia stiil oli saledamate ja kergemate vormidega. Joonia sammast iseloomustab rullikeerduv voluut ja reljeefist koosnev friis. Korintose stiil oli hellenismiajastul väga levinud. Selle sambaid kaunistab taimeelementidest moodustatud kapiteel. Üks tähelepanuväärsemaid ehitisi on joonia stiilis jumalanna Artemise tempel Ephesoses, mis rajati 550 e.m.a. Herostratos põletas selle 365. aastal e.m.a maha, et ajalukku pääseda ja kuulsust saada
alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid Eristatakse sammaste järgi: Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas. Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levis hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega. Ehitised Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid Lõuna-Itaalias ja Zeusi tempel Olümpias. Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias. Ateena Akropol
Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju. Valgus pääses templisse ainult uksest Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi) Vanasti templid värvilised Arhitektuuri stiilid (orderid) Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline), puudus baas) Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levin hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid Lõuna-Itaalias ja Zeusi-Tempel Olümpias Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias (109x55x18) Ateena akropol
Erinevatele lille, puu ja põõsa sortidele ja värvidele määratakse kindel koht. Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. Korintose stiili tekke kohta käib legend arhitektist Kallimachosest, kellele olevat inspiratsiooni andnud ühe noore korintose tütarlapse haual kasvav akantus.Nimelt olevat tütarlapse ämm viinud tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja
30 aastane võttis murdeealise tüdruku. Naised pidid truud olema. 10. Vana Kreeka religioon Jumalad inimesesarnased, surematus ka kõikvõimsus, kehtestasid loodusjõude, kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali, karistasid pahasid inimesi. Olümplased olid tähtamad jumalad. Igaüks võis nendega suhelda (ohverdada ja palveid esitada), suuremates templites preestrid, kes korraldasid usuüritusi. 11. Templiarhitektuur dooria lihtne ja raskepärane, kapiteeliks kivi. Joonia sale ja kerge, spiraalse kapiteeliga. Ateena akropol oli silmapaistvaim arhitektuuriansambel. 12. Skulptuur ja maalikunst arhailine skulptuur, kuros e. Alasti noormees, kore e. Riietatud naine. Ideaalitüüp. Klassikaline skulptuuri iseloomulikuks jooneks ideaalsete inimeste kujutamine. Seinamaalid vähe teada, enamus hävinud. Vaasimaalid amfora karekõrvaline veininõu, müütilised sündmused, jumalad, spordivõistlused ja eluoli
Hoone põhiplaaniks oli tavaliselt piklik tempel, mille ees oli kahe sambaga eeskoda. Templit rajati kõrgemale kohale ja tavaliselt 3-astmelisele aluselt ning templi katuseks oli viilkatus. Kreeka templite juures kõige iseloomulikum on ühe- või kaherealised sambad, mis ümbritsevat kogu hoonet. Sambad jagunevad kolmeks : dooria, joonia ja kortintose stiil.(1) Dooria stiilile omane on raskepärasus, lihtsus ning jõulisus. Sambad on madalad ja jässakad. Sammastel puudub baas ja kapiteeliks on vaid kaks kivi, üks ketta kujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on verikaalvaokesed ja teisi katab reljeef.(1) Joonia stiili puhul on iseloomustavaks detailiks samba kapitell, mis on allapoole rulli keerduv voluut ning selle
äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel- sfääriline kolmnurk) külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid · apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline · seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik · kuplid paigutati nurkadesse
Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptuses oli umbes 700 jumalat. Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked. Templite kätte kogunesid suured varandused. Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel. Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud. Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat. Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid). Templit ümbritses tugev kaitsemüür. Sissepääsu templisse nimetati Pülooniks. Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks. Seda nimetati peristüüliks. Sellele Järgnes templi katusega osa ehk sammassaal. Need olid ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid olid ainult preestritele.
Sammaste arv kindel 4-nurkne põhiplaan 3 stiili orderid: o Dooria stiil o Joonia stiil Kapiteeli o Korintuse stiil vahe Dooria stiil - Dooria stiili kasutati kuni 5.eKr. Dooria stiili puhul tuleks silmas pidada raskepärasust, jõulisust ja lihtsust. Sambad on madlad ja jässakad. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult 2 kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline Zeusi ja Hera tempel Olümpias Ateena Partheon Joonia stiil - Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Nike tempel akropolises
Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel . Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Sambaid eristatakse kapiteelide järgi. Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega. Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena. Templit ümbritses tugev kaitsemüür. Püloon sissepääs templisse. Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk . Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül. Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele
17. Teeme vahet 3 sambal ( joonia, dooria, korintos). Kirjelda. Joonia sammas. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Dooria sammas. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Korintose sammas. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Kapiteel samba, piilari või pilastri pea. Ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku või võlvi vahele. Kreeka rist Rist, mille harud on kõik ühepikkused.
Sammaste paiknemine ei ole juhuslik vaid allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seljuhul on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. (Kangilinski, 1997) Sammas ehk kandev osa on kahtlemata kreeka arhitektuuri iseloomulikem detail, millel on kolm põhiosa: baas ehk alumine, tüves ehk keskmine ja kapiteel ehk ülemine osa. Kapiteel omakorda koosneb kahest osast alumine, ehhiin ja ülemine, abakus. Kapiteeliks nimetatakse üleminekut samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. (Kangilinski, 1997) Talastiku alumiseks osaks nimetatakse arhitraavi ja ülemiseks friisi. Templit kattev madal viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja ehk tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989) Sammaste taga asub templi pearuum naos
Riik jaotatakse väejuhtide vahel · Kunstis on segunenud Antiik traditsioonid kohalike mõjutustega, oluliseks sai valitsejakultuse teema peamine idamaa mõjutustega ARHITEKTUUR · 353 ekr - Halikarnassose Mausoleum: põhiplaan on ristkülik 66x77m, kõrgus 46 m. Nimetus tuleb kohanimest ja haudehitis Mausolosele (asevalitseja e satraap) · Vähenes templite osatähtsus Olümpeion Ateenas 3. saj eKr: samba kapiteeliks korintose stiil ja komposiit · ehitati palju esindushooneid: losse, teatreid, raamatukogusid ja saunu · mitmed linnad said reeglipärase planeeringu (Aleksandria linn Egiptuses) · 3. saj eKr Aleksandria tuletorn Phasose saare tuletorn, oli 1 seitsmest maailmaimest, hävis 1. saj maavärina tagajärjel. · Pergamoni linn Väike-Aasias Zeusi altar SKULPTUUR · tunnete kujutamine · marmorkoopiatetehti väga väikesi või väga suuri kujusid
erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Nt Korintose kapiteel New Yorgis, Korintose kapiteel New Yorgis 14) Dooria stiil- Kõige varasem Vana- Kreeka sammaste stiil. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. Nt Brandenburgi väraval Berliinis 15) Joonia stiil- Üks Vana- Kreeka sammaste stiil. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust
Aristarchis täheteadlane. Tõestas heliotsentrilise maailmapildi. · Ptolemaios Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf. Koostas maailmakaardi. Tema seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. Religioon: · Muutus religioonis segunemine e sünkretism · Ausati idamaiseid jumalaid. · Salajased pidustused jumalate auks müsteeriumid. Arhitektuur: · Dooria stiil raskepärane ja lihtne. Baas puudub. Kapiteeliks ketta- ja ruudukujuline kivi. · Joonia stiil saledad sambad, kerged vormid. Kapiteeliks allapoole rulli keerduv voluut. · Korintose stiil Sale tüves. Kapiteel moodustunud lopsakatest taimeelementidest. Skulptuurid: · Vabaplastika domineerimine, marmori kasutuselevõtt. Arhailine ajajärk kored riietatud naisekuju ja kurosed alasti mehekuju Klassikaline ajajärk Myroni ,,Kettaheitja", Polykleitose ,,Odakandja" Hellenismi ajajärk Lysippos. Praxiteles
Templite kätte kogunesid suured varandused Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Samba osad: baas tüves kapiteel Sambaid eristatakse kapiteelide järgi Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Templit ümbritses tugev kaitsemüür Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül
dooria, joonia ning korintose stiil. NÄIDE: Korintose kapiteel General Post Office'il New Yorkis Dooria stiil - varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Teised kaks olid joonia- ja korintose stiil. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. NÄIDE: Zeusi ja Hera tempel Olümpias, Ateena varakamber Delfis, Hera tempel Paestumis, Hephaistose tempel Ateenas. Joonia stiil - üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev
METOOP on palgi vahe mis friisi alt paistab. FRIIS on katuse alune TÜMPANON on katus On siis 3 eshitusstiili, ehtiussüsteemi: DOORIA, JOONIA ja KRONTOSE ORDER. Dooria order tunnuseks on, et sambal puudub alumine baas, see toetub lihtsalt, katuse konstruktsioon on lihtne. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaal vaokesed ja teisi katab reljeef. Dooria sambad on tehtud kergemaks pikki vagudega sammastel ehk kallelüüridega. Need on tehtud seibidest, mis on seest tühjad, mis onl iidetud omavahel pronks klambritega. Ei kasutata sideainet, seal pannakse kivid üksteise peale, need
Office`il New Yorkis. Võib ka näha Keila kultuurimaja sammaste ülaosas ja kiriku aias. DOORIA STIIL - varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Teised kaks olid joonia- ja korintose stiil. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. Näiteks Zeusi ja Hera tempel Olümpias, Ateena varakamber Delfis, Hera tempel Paestumis, Hephaistose tempel Ateenas. JOONIA STIIL - üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli
Zeusi templist on säilinud vaid mõned fragmendid. Dooria stiil = Parthenon? Nagu teada on, siis Parthenon on ehitatud dooria stiilis mõningate klassikaliste iseloomujoontega. Dooria stiilis templite ehitamine sai alguse juba 7. sajandil eKr. Dooria stiili omapäradeks on raskus, jõulisus ning lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ning jässakad, mille tõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid väga kindlana. Sammastel puudub baas ning kapiteeliks on ainult kaks kivi. Friis koosneb kahesugustest kõrvuti pandud plaatidest, millest ühel on vertikaalvaokesed ja teisel reljeef. Dooria orderil ei olnud väga palju kaunistusi ning kui need ka ekstisteerisid, siis olid need väga tagasihoidlikud. Kõige levinumad dekoratsioonid olid metoobid ning friis, see oli ka kõik. Metoobid olid tavaliselt värvitud puna-siniseks ning friisil oli välja raiutud mingi reljeef. Kuna aga
docstxt/.txt
· Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel · Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud · Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis · Samba osad: baas tüves kapiteel · Sambaid eristatakse kapiteelide järgi · Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega · Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Püloon sissepääs templisse · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk
Vertikaalsed sambasüvendid on kannelüürid ja sammastele toetuva talastiku ülemise osa kaunistus on friis. Templil on viilkatus. Kolmnurkne ala katuseviilide vahel, mis kaunistati ferjeefide vöi skulptuuridega, on frontoon. Siseruum naos jaotati sammaste abil enamasti komeks osaks. Puidust laes olid nelinurksed süvendid kassetid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Oli kolm erinevat stiili: dooria (raske ja lihtne, puudub baas, kapiteeliks kaks kivi, friis on kaks vaheldumisi erinevat plaati vertikaalvaod ja reljeef), joonia (sale ja kerge vorm, kapiteel rulli keeratud voluut ja munavööt, friis reljeef) ja korintos (kapiteeli kaunistab akantuselehtedest jt taimeelementidest reljeef). Hellenistlikul ajastul tehti rohkem ilmalikke ehitisi. Pergamoni korrapärane linnaplaan, Aleksandria ette Pharose saarele püstitati 110 m tuletorn. Ateena akropol Periklese algatusel tehti see ehitis
Sambad ehitati 3-4 aluse peale. Kokku kasutati 3 tüüpi sambaid: dooria, joonia ja korintos. Dooria sambal puudus baad. Ta koosnes kahest plaadist, üks ruudu-, teine ringikujuline. Dooria on teistest jämedam. Kinnistusribad kannelüürid. Arhitraav kaunistusteta osa Friis kaunistustega osa Doorial jagati friis pooleks. Kõige lihtsam on korintose friis, seal on kasutatud mingit geomeetrilist lõiget. Sammastel kõige enam erinevad kapiteelid. Joonia kapiteelil oli voluut, korintose kapiteeliks on karikas. Templid ehitati kivist, liivakivist ja marmorist. Aga talastik oli puidust. Vana-Kreeka tuntuimad ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7. sajandi lõpul Korinthoses. Paestumis ehitati jumalanna Hera tempel. Selle sammaste entaas on suurem ja sambad seisavad hõredamalt, kui ~100 a hiljem ehitatud Poseidoni (Hera) templis
rahvuslik identiteet. Tähtsamateks ehitisteks olid templid ning et seda templi keskset osa rõhutada, ümbritses see kõigist külgedest puuvaiadel ehitatud sammastikuga. [4] Joonis 6. Paestum ehk Poseidoni tempel [1] Sellel perioodil tõuseb esile samba ja friisi ehitusstiil. Sammas on selle arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, mis jaguneb alumiseks osaks ehk baasiks, keskmiseks osaks ehk tüveks ning ülemiseks osaks ehk kapiteeliks. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Erinevaid stiile nimetati orderiteks. Dooria orderi stiilile olid omased ranged toekad, kannelüüridega ning ülemisest otsast ahenevad sambad, neil oli lihtne nelinurkne kapiteel, baas aga puudus (joonis 6). Joonia orderi stiilile olid omased saledamad ja peenelt kaneleeritud sambad, selle kapiteel oli välja tahutud risttahukakujulisest kiviplokist ja seisis nelinurksel alusel. Korintose orderi stiilis oli sammas
hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel-sfääriline kolmnurk). Külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks. · Sisearhitektuur: Samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline. Talumid - sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud. Apostlite kirik- 6 saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti
· Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud · Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis · Samba osad: baas tüves kapiteel · Sambaid eristatakse kapiteelide järgi · Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega · Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Püloon sissepääs templisse, selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud
peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid ini mese pea ja l õvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Ch ephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade v õi msai m riik. Te mpli väline il me oli lihtne, range. Polnud aknaid e ga sambaid väljaspool. Väravaehitist ni metati püloon. Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taim evor me. Kapiteeliks olid suletud v õi avatud pungad või õied. Sa mbaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja. Te mplid m o odustavad terve ko mpleksi. Mõned on hiigelsuured A m oni te mpli Karnaki templid sam massaalis (Karnakis) on 134 sam mast. V õi mas on ka Ra mses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljute mpleid. Tuntuim on Ra mses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel. Selle e es on neli 20 m kõrgust Ra mses II kuju
annaabi.ee 
