Laiemas mõttes mõistetakse kapillaarsuse all aga kõiki pindpinevust tingitud nähtusi. Lisarõhu suurus on arvutatav Laplace'e valemiga 1 1 (1) p = + R1 R 2 Kus on pindpinevustegur, R1 ja R2- pinna kõverusraadiused kahel teineteisega ristuval tasapinnal. Sfäärilise pinna korral R1=R2=R ja 2 p = (2) R Kus R on pinna kõverusraadius. Vedelikutõus või langus kapillaaris toimub seni, kuni vedelikusamba hüdrostaatiline rõhk tasakaalustab pinna kõverusest tingitud lisarõhu. Kui märgamine on täielik, siis meniski radius on võrdne kapillaari raadiusega ja 2 p = = gh (3) r Kus r on kapillaari raadius, - vedeliku tihedus, g- raskuskiirendus, h- vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris. Mõõtnud vedeliku tõusu kõrguse kapillaaris ja teades vedeliku tihedust , saab valemist (3) arvutada pindpinevusteguri rh
ümbritsevaid kehi. See jõud mõjub risti pinda piirava piirjoone pikkusühikuga ja vedeliku pinna suhtes puutuja sihiliselt. Pindpinevustegur: Def: pindpinevustegur on füüsik. Suurus, mida mõõdetakse pinda piirava piirjoone ogale pikkusühikule mõjuva pindpinevusjõuga. Valemid: Kapillaarsus. On vedeliku märgamisega seotud nähtus. Kapillaarideks nim. Väga väikese diameetriga torukesi. a) pinda märgav vedelik. Märgav vedelik tõuseb kapillaaris anumas oleva vedeliku pinnast kõrgemale. Kapillaaris vedelik tõuseb nii kaua ja saavutab kõrguse h, kui vedelikusamba raskusjõud mg saab võrdseks pindpinevusjõuga, kus m on sambas oleva vedeliku mass, g on vabalangemise kiirendus ja F on pindpinevusjõud. b) pinda mittemärgav vedelik. Valem : Tahkised. Tahked ained: a) tahkised on kritallilised ained, kus kristalle kuju on määratud kristall-ehk
pindpinevusjõuks. F = l F Pindpinevusjõud 1N - pindpinevustegur 1N/m l pikkus 1m Pindpinevusjõud on võrdeline pinna piirjoone pikkusega. Pindpinevus sõltub vedeliku temperatuurist ja vedelikes olevatest lisanditest. KAPILLAARSUS Kapillaarsus on märgamisest tingitud vedeliku tõusmine või langemine peenikeses torus kapillaaris. Nähtuse põhjustajaks on vedeliku molekulide ja kapillaari vastastikmõju. · Kui kapillaaris on märgav vedelik, tõuseb see vaba pinna suhtes teatud kõrgusele. Märgav vedelik tõuseb kuni raskusjõud tasakaalustab pindpinevusjõu. · Kui kapillaaris on mittemärgav vedelik, langeb vedeliku nivoo kapillaaris allapoole kui anumas. TAHKIS Tahkis ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala. · Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt
Mõjub gravitatsioon 8. Mis on kapillaarsus? Mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused. 9. Miks ei ole soovitatav vannirätikuid triikida? Selgita lähtudes kapillaarsuse nähtusest. Sest see võtab paremini endasse vett ilma triikimata. Vannirätikul on rohkem vabu poore, mis vett endasse imevad. 10.Millistel tingimustel lakkab vedeliku liikumine kapillaaris? Kui langetav jõud kompenseerib tõstvat jõudu. 11.Kus igapäevaelus ja looduses puutume kokku kapillaarsuse nähtusega? Igapäevaelus näiteks rätikut kuivatades ning looduses vihmasaju ajal, kui veeaur õhku tõuseb.
8lV kus kõiki suurusi võrrandi paremal poolel saab mõõta eksperimentaalselt. Nende suuruste mõõtmiseks kasutatakse kapillaari 2, mille otsad on ühendatud vedelikmanomeetriga 1 rõhkude vahe mõõtmiseks. Rõhkude erinevuse p saab arvutada valemiga : p = gh kus on manomeetris oleva vedeliku tihedus, g on vaba langemise kiirus, h vedeliku nivoode vahe manomeetri torudes. Gaasholder tekitab kapillaaris 2 ees konstantse üle rõhu. Gaasholder koosneb välisest silindrilisest anumast 4, mille põhi on sisse surutud nii , et põhja juures tekib kitsas pilu ujub õli sees teine, kummulikeeratud silinder 5, millele on asetatud raskus. Õli takistab gaasi välja voolamast gaasholderist. Õhk pumbatakse gaasholderisse kraani 6 kaudu, kraan 7 juhib õhu kapillaari. Õhu voolamine kutsub esile ülerõhu, mis tekitatakse raskuse mõjul kummulikeeratud silindri all
Mittevesikeskkonnaline kapillaarelektroforees (NACE): kus puhvriks on orgaaniline solvent (MeOH, ACN) koos vedela soolaga, mis suurendab elektrijuhtivust; lahutab vees mittelahustuvaid orgaanilisi ühendeid. Mitsellaarne elektrokineetiline kromatograafia (MECC): kus puhvriks on vesilahus, millele on lisatud pindaktiivset ainet (naatriumdodetsüülsulfaati SDS), mis moodustab mitsellid; lahutab ka naturaalseid orgaanilisi ühendeid. Kapillaargeelelektroforees (CGE): kus kapillaaris on geel väikesed molekulid liiguvad kiiremini kui suuremad; lahutab nukleiinhappeid, proteiine. Kapillaarne isoelektriline fokusseerimine (CIEF): kus kapillaaris on geel, milles tekitatakse pH gradient; lahutab valke. Affiinsuskapillaarelektroforees (ACE): interaktsioonid lahutatavate ainete ja spetsiaalselt lisatud ühendite vahel; näiteks: antigeen-antikeha. 5 Aparatuur: Sisestamise eriviisid:
kapillaarsuseks. Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes - kapillaarides. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seinte ainega tugevamini kui teineteisega, siis vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles. Paber märgub hästi ja paberi kiudude vahel on palju kitsaid vahesid, kuhu vesi sel viisil pugeda saab. See võimaldabki paberist teha vooliku, mis ise vett imeb. Vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris on pöördvõrdeline kapillaari sisemise läbimõõduga - mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgemale vesi nendes tõuseb. 6. Mis eristab tahkised ja amorfsed ained? Too näited. Tahkeid aineid jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines aga mitte. Tahkes aines paiknevad molekulid reeglina veel tihedamalt kui vedelikus. Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda,
See protsess leiab aset, kuna kahel pool kapillaari seina olevad vee- ja teiste ainete hulgad püüavad tasakaalustuda. Koevedelikus on vähem hapnikku, ent rohkem süsihappegaasi ja muid jääkaineid kui veres. Seetõttu antakse läbi kapillaari seina verre liigne süsihappegaas ja muud jääkained (piimhape, kusiaine jt), vastu aga saavad koed hapnikku ja toitaineid (glükoosi, aminohappeid jt). Kapillaaride kaudu jõuavad rakkudesse ka nende talitlust reguleerivad hormoonid. Veri voolab kapillaaris rõhu erinevuse tõttu juussoone arteripoolse ja veenipoolse otsa vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare (lihase puhul 60%) tühjad. Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii organi parema varustatuse verega ja selle kaudu vajalike toitainete ning hapnikuga ja ka jääkainete ärajuhtimise. Selle protsessi käigus võib vere maht näiteks lihases suureneda kuni 20 korda. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km.
rõhu väärtus? Oleneb aine osakeste arvust lahuses ainete kontsentratsioonist. 7.3 atm ehk 745 kPa. 3.Mida tähendab mõiste hamatokrit? Kuidas seda saab lihtsal viisil laboris määrata? Tooge näiteid hematokriti füsioloogilisest normist (inimene ja vähemalt üks koduloom) Hematokrit vererakkude (peamiselt erütrotsüütide) osakaal veres pärast täielikku tsentifuugimist. Stabiliseeritud veri tsentrifuugitakse kapillaaris püsiva rakumahuni. Mõõdetakse punaliblede samba protsent kogumahust. Meeste norm: 44-46% erütrotsüüte, enamasti 30-45%, inimesel kõrgemad, loomadel madalamad. 4.Mida tähendab mõiste hemolüüs? Tooge vähemalt 3 näidet võimalikest hemolüüsi põhjustest in vivo. Hemolüüs erütrotsüütide paisumise tagajärjel liblede lõhkemine, mille tulemusena väljub hemoglobiin vereplasmasse.
tahke aine ja vedeliku molekulide vaheline külgetõmme. Näiteks elavhõbe ei märga klaasi. Märgamise ja mittemärgamisega on tihedalt seotud kapillaarsus. Kapillaar ükskõik mis materjalist ja suvalise kujuga peen toru. Kui kapillaari seinad märgavad vedelikku, siis pindpinevusjõudude tõttu kerkib vedelik eda kõrgemale, mida peenem on kapillaar märgamise korral. Kui vedelik ei märga kapillaari seinu, siis langeb vedeliku tase kapillaaris madalamale kui suures anumas. Kapillaaruse tõttu tungib vedelik (põhilik vesi) poorsetesse kohevatesse ainetesse. 4. Tahked ained Laias laastus liigitatakse tahked ained: a) Tahkised ehk kristallilised ained b) Amorfsed ained Tahkistes on aineosakeste paigutus tihe ja korrapärane, nii et osakeste paigutus moodustab nõndanimetatud kristallvõre. Võre kuju võib olla mitmesugune.
- Lahuse polaarsus juuresole - Temperatuur - Molekuli jäikus - - - - KE teooria: - 2 - KE pritsiip (liikuvus, EOF) - tehnika, mis väga efektiivselt kasutab väikese läbimõõduga kapillaare eri suuruses molekulide lahutamiseks. Lahutamist võimaldab kõrgpinge kasutamine, mis võib kapillaaris esile kutsuda elektroosmootset ja elektroforeesset voolu puhvrite ja ioonide puhul. - EOF ehk elektroosmootne liikuvus (electroosmotic flow), mis on tingitud kapillaari seina pinnalaengust, defineeritakse valemiga: ϵϚ - ν eo = E 4 πη - - KE erimenetlused – capillary zone electrophoresis, kasutatakse näiteks valkude ja peptiidide lahutamiseks ning võte töötab isegi juhul, kui
3. Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 6. Millel põhineb pindpinevuse määramine kapillaartõusu meetodil? Tänu adhesiooni ja kohesiooni koosmõjule liigub vesi üles peentes torudes vastu gravitatsioonijõudu. Vesi adheerub kapillaari seinaga veesamba külgedel, tulemusena tekib U- kujuline menisk, pindpinevus aga püüab tasandada veepinda, tõmmates vett kapillaaris üles. Tänu kohesioonile veesammas ei katke. Langetavaks jõuks on raskusjõud, mis ühel hetkel kompenseerib tõstvat jõudu ja vee liikumine lakkab. Kapillaarsed nähtused on väga tähtsad bioloogias: kapillaarjõud aitab kaasa ksüleemimahla liikumisele taimede juhtsoontes. (Vt pilt) 7. Millel põhineb pindpinevuse määramine rõnga lahtirebimise ja stalagmomeetrilisel meetodil? Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 2 8
lüliks). 1. Gaaside vahetus kopsualveoolide ja vere vahel gaasivahetus kopsualveoolide ja vere vahel toimub gaaside osarõhkude erinevuse tõttu. Osarõhkudest räägitakse siis, kui tegemist on gaasiseguga. Alveoolis on kolme gaasisegu (so. Hapnik, CO 2, ja lämmastik(gaasivahetusest osa ei võta, ta veres ei lahustu ja kudedesse ei lähe)). Hapniku osarõhk(PO2) on 100 mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Venoosses kopsukapillaaris on PO2 40 mmHg ja PCO 2 on 46 mmHg. Äravoolavas kapillaaris arteriaalses veres PO 2 on 100mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Arteriaalne veri liigub kudedesse. Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu. Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks
märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul kui vahemikus ei kutsu esile koagulatsiooni. Põhjuseks on vastasioonide sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, siledal pinnal. Vedeliku molekulil on nõgusalt pinnalt raskem väljavahetamine. See on eriti iseloomulik mitmevalentsete ioonidega jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Aururõhk kapillaaris sõltub elektrolüütide lisamisel kolloidlahusele. Kõigepealt toimub Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on potentsiaaliandvate ioonide laengu kompenseerimine kuni - enamkasutatavad ained. Seebi all mõistetakse ühealuseliste tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. kriitiline, kus algab koaguleerumine
Samuti on adsorbendi-adsorbaadi ja vastupidi vahelised koosmõjud sarnased. 4. Võib esineda hüstereesinähtus. Toimub pooride erinev täitumine rõhu tõstmisel ja alandamisel.5. kapillaarne kondensatsioon. Kapillarkondensatsioon: poorsete absorbentide korral. Kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul kui siledal pinnal. Vedeliku molekulil on nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on meniski kohal aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Elektrolüütide A: A-d põhjustavad elektrostaatilised jõud
Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg. Samuti teame eelnevast Laplace võrrandist ln =. Asendades ln =. , siis RT ln V/r. Näeme, et vedelikumeniski kohal olev aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on meniski kohal aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Mittemärgava vedeliku korral kondenseeruvad aurud meniski
Vee sisenemisel rakku kasvab raku ruumala ja turgorrõhk (P). Vee liikumine toimub veepotentsiaalide võrdsustumiseni raku sees ja välislahuses. Vesiniksideme tugevus veemolekulide vahel on vahemikus 1-100 kJ mool-1 Kovalentse sideme tugevus hapniku ja vesiniku aatomite vahel veemolekulis on vahemikus 100-1000 kJ mool-1 Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ja langetav jõud. Tõstvaks jõuks kapillaaris on veemolekulide adhesioon kapillaartoru seinaga ja pindpinevus. TÕSTEV jõud = ümbermõõt x pindpinevustegur = 2 π rS Langetavaks jõuks on veesamba kaal. LANGETAV jõud = kõrgus x pindala x vee tihedus x gravitatsiooni jõud = h π r2rg Veeauru difusioonikoefitsient on kas suurem või väiksem kui vedela vee koefitsient. Kui palju suurem või väiksem? Veeauru difusioonikoefitsient on suurem 10 000x. Nimetada tegurid, mis mõjutavad veevoolu kiirust Poiseuille valemis
märgamine)? Kapillaartõusu valem: h=2/gr; Siit r=2/gh=(2*0.075)/ -7 (1000*9.81*20)=7.65*10 m=0.765µm; Diameeter seega 1.53µm. 36. Kui suur on ülerõhk seebimulli sees, mille diameeter on 2 cm? Mullis tekkiva lisarõhu valem: =2/r=2*0.075/0.01=15Pa. 37. Puutüves kõrgusega 30m on 10µm diameetriga juhtsooned täidetud veega. Vähemalt kui suur peaks olema esialgne aurumullikene, et sammas katkeks? 10 µm kapillaaris on vee spontaanne tõus h=2/gr=(2*0.075)/(1000*9.81*5*10-6)=3.06m. Rippuvas olekus on 30 3=27m veesammas. Selle tipu lähedal on negatiivne rõhk - gh= - 1000*9.81*27= - 264870Pa. Kuni mulli siserõhk on sellest suurem, sammas ei katke. Sellisele rõhule vastab mulli raadius r=2/p=2*0.075/264870=0.57µm, diameeter 1.14 µm. 38. Kui kaua tuleb vett keeta võimsusel 1kW et 1 l algruumala täielikult aurustuks? 1 l vett on 1000g. Selle aurustamiseks kulub 560000cal. Võimsus 1kW=1000J/s=240cal/s
omadustega ühendite eraldamiseks ja kindlaks tegemiseks. Selle käigus süstitakse ainete segu kromatograafilisse kolonni, edasi kantakse see läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Toimub segu komponentide jaotumine, sest need liiguvad edasi erineva kiirusega. Moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid ning ained saab üksteisest eraldada. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. 49. Elektroforees on lahustunud osakeste erinev liikumine vedelikus või geelis elektrivälja mõjul ja nende lahutamine üksteisest, sõltuvalt ühendi laengust. Positivse laenguga osakesed liiguvad katoodile ja negatiivse laenguga osakesed anoodile. Kasutatakse näiteks valkude ja DNA analüüsil. 50. Nukleiinhapete hübridiseerimine. In situ hübridisatsiooni põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine
Selle teine kuju arvestab ka kumerust ja nõgusust. Teeme teisest T-K võrrandist teise kuju ja järeldame r on KÕVERUSRAADIUS. Kui kõverusraadius on positiivne, siis on exp väiksem ühest, järelikult ph suurem kui p0 Kui kõverusraadius on negatiivne(nõgus), siis on exp suurem ühest, ph väiksem kui p0 Nagu võib valemist näha võib olla peamiselt kaks olukorda (ph suurem p0) või väiksem. Esimeses olukorras on aururõhk kapillaaris VÄIKSEM. Järelikult toimub kondensatsioon, KAPILLAARKONDENSATSIOON. Siit võib omakorda järeldada, et kui vedelik märgab kapillaari seinu, siis aur kondenseerub kapillaarides vedelikuks. Selle nähtuse mehaaniline seletus oleks see, et kumeralt pinnalt on kergem aurufaasi minna kui nõgusalt. Teises olukorras on aururõhk kapillaaris suurem. Järelikult toimub adsorptsioon tasasele pinnale, ADSORPTSIOON.
kera kuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. 9 Vedelikutasemete kõrguste vahet kapillaaris ja anumas saab arvutada valemist h = 2/gr, kus on vedeliku pindpinevustegur, vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja r kapillaari raadius. Valem kehtib nii märgamise kui mittemärgamise korral. 4.3.3. Tahked ained Tahkeid aineid jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines aga mitte. Tahkes aines paiknevad molekulid reeglina veel tihedamalt kui vedelikus. Tahkises ei saa
Harilikult võrreldakse proovi teadaolevate näidistega või uuritakse andmebaase. Proovi saab vajadusel välja lõigata ja edasi uurida/töödelda. - kapillaarelektroforeesiks. Kasutatakse ülipeeneid vajaliku täidisega torusid- kapillaare. Kapilaarkolonn on mõlemat otsa pidi puhverlahustes, mis sisaldavad ka elektroode. Ühest otsast sisestatakse proovilahus kas rõhu muutuse abil või elektrivälja toimel. Proov lahutatakse kapillaaris vastavalt komponentide liikumiskiirusele elektriväljas. Kapillaari väljundotsa lähedale on paigaldatud detector, mis mõõdab kapillaari läbivaid aineid. Tulemusena saadakse elektroferogramm, milles iga piigi pindala on võrdeline antud aine kogusega proovis. Kasutusvaldkonnad: proovimolekulide analüüsimeetod bioloogias, meditsiinis ja farmakoloogias. Tüüpiline on valkude ja DNA, RNA analüüs. Eelkõige kasutusel planaarne GE ja geelITP
vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 46. Valkude strukutuuri ja fukntsiooni (valk-valk) interaktsiooni meetodid Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke
Nähtused, mis toimuvad kolme faasi piirpinnal ning viivad pinna vabaenergia kahanemisele. Mägumise perimeeter on kolme faasi kokkupuutejoon. Äärenurk iseloomustab märgumise ulatust. Äärenurk alla 90º - märgumine, üle 90º - mittemärgumine ja 0º - laialivalgumine. Märgumissoojus on energia hulk, mis eraldub märgumisel pinnaühiku kohta. Märgumisnähtused tahke-vedela aine piirpinnal kutsuvad esile kapillaarnähtused- vedelikusamba tõusu või languse kapillaaris ning määravad õhk-vedeliku piirpinna kuju. Vedelikusamba kõrgus on tasakaalustatud pindpinevusjõuga kolme faasi piirpinnal. Neid põhjustab rõhk vedeliku kõvera pinna all. Kumera pinna korral on see lisarõhk positiivne ja nõgusa pinna korral negatiivne. Seda lisarõhku nimetatakse ka kapillaarseks rõhuks, sest see tingib vedelikutaseme muutused peenetes kapillaarides. Pindpinevus. Seda töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks 1 cm2 võrra,
vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 43.Valkude struktuuri uurimise meetodid · Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil · Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega · Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke
läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. Eesmärgi põhjal jagunevad kromatograafilised meetodid preparatiivseteks ja analüütilisteks. Preparatiivse kromatograafia korral on eesmärk saada teatud hulk lahutatud komponenti(te) edasiseks kasutamiseks. Seega on tegu kromatograafilise puhastamisega. Analüütilise kromatograafia korral kasutatakse oluliselt väiksemaid
atmosfääri kihti,milles temp.kasvab kõrgusega. Temperatuuri mõõtmine on kaudne mõõtmine. Mitmete ainete omadused sõltuvad oluliselt temperatuurist (näit. vedelike ruumala, elektrijuhtide takistus, metallide ühenduskohtade kontaktpinge jm.). Seda tõsiasja kasutatakse termomeetrite valmistamisel. Näiteks kõigile tuntud vedeliktermomeetrites me jälgime termomeetri täitevedeliku ruumala muutusi, mis on tingitud temperatuuri muutustest. Igale täitevedeliku tasemele termomeetri kapillaaris vastab kindel termomeetri temperatuur. Temperatuur maapinnal ehk maapinnatemperatuur mõõdetakse taimkatteta pinnal. Selleks on 1 meteoroloogiaväljakul maalapp mõõtmetega 6 x 4 m, mis kevadel läbi kaevatakse ja mille pealispinda pidevalt rehaga kobestatakse vältimaks umbrohu teket. Vaatleja ei tohi kogu vaatlusperioodi jooksul väljakule astuda, vältimaks mulla kunstlikku tihendamist
vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 43.Valkude struktuuri uurimise meetodid · Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil · Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega · Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke
vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 47. Valkude struktuuri ja funktsiooni (valk-valk interaktsioonide) uurimise meetodid Tamme, loeng 6, slaid 14 • Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil • Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega
Osmoos on vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani difusiooni teel. Rakumembraan, läbitav vee jaoks, aga mitte vees lahustunud ühenditele. 9. Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ......... ja langetav jõud............ Tõstev jõud = pindpinevus * ümbermõõt = 2rTcos Langetav jõud = raskuskiirendus * pindala * vee tihedus * kõrgus = r2hg Kui need jõud on võrdsed, saab leida vedelikusamba kõrguse kapillaaris: h=14.9/r. 10. defineerige difusioonikoefitsient. Veeauru difusioonikoefitsient on kas suurem või väiksem (õige variant alla kriipsutada) kui vedela vee difusioonikoefitsient. Kui palju suurem või väiksem? 10 000x . Aine kogus, mis kindlates temp ja rõhu tingimustes difundeerub ajaühikus läbi pinnaühikum kui kontsentratsiooni gradient on üks molm-4 11. Nimetada tegurid, mis suurendavad ja vähendavad veevoolu kiirust Poiseuille valemis Vee viskoossus, rõhu erinevus piki toru
Veetilgal raadiusega 1 µm on kapillaarrõhk 1,5x105 Pa (umbes 0,1% vee siserõhust), tilkadel raadiusega 10 nm on kapillaarrõhk juba 1.5x107 Pa (umbes 10% vee siserõhust). Vee siserõhk on 2x108 Pa (2000 at). See rõhk on küllaldane selleks, et kindlustada tilga sfääriline kuju. Kui on nõgus kõverpind (näiteks kapillaartorus tekkiv vedeliku menisk), siis rõhu liig p on suunatud meniski raadiuse suunas õhku. Selle tagajärjel tekkiv täiendav rõhk aitab tõsta kapillaaris olevat vedelikku ülespoole (lisaks pindpinevuse jõu mõjul vedelikusamba tõusmisele). Näited tegelikkusest: 1) Puhume seebimulli. Võtame puhumiskõrre otsa suust ja seebimull väheneb kiiresti kuni lõpliku kustumiseni. Seebimulli kõver pind tingib ka suurema rõhu võrreldes välisrõhuga. 2) Puhume kaks seebimulli (parem oleks kaks üheaegselt puhujat). Esimene puhub suure mulli, teine aga väikese mulli. Võttes nüüd kiiresti mõlemad puhumiskõrred
vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 47. Valkude struktuuri ja funktsiooni (valk-valk interaktsioonide) uurimise meetodid Tamme, loeng 6, slaid 14 · Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil · Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega
lahustumist, nt süsivesikud, rasvad, eetrid. Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevuse tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes kapillaarides. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seintega tugevamini kui teineteisega, siis vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles. Paber märgub hästi ja paberi kiudude vahel on palju kitsaid vahesid, kuhu vesi sel viisil pugeda saab. Vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris on pöördvõrdeline kapillaari sisemise läbimõõduga mida peenemad kapillaarid, seda kõrgemale vesi neis tõuseb. Osmoos on lahusti (nt vee) ühesuunaline liikumine läbi poorsete materjalide madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Nt looduses on osmoosseks anumaks rakk; ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi tagajärjel võib vesi liikuda mahutitesse, mistõttu mahutite maht hakkab suurenema ning üle ajama. Süsinikterasest gaasi-,
vaja vähem proovi Väljakutsed: praimerite disainimine (pole programme) reaktsiooni optimeerimine katseeksituse meetodil, võtab aega 10. Pikkusmarkerid ja alleelsed redelid STR alleelide kindlaktegemisel (mida endast kujutavad, miks on vaja). Alleelne redel on komplekt erinevaid alleele, mis on kokku pannud enamlevinud alleelivariantidest. Kapillaarides jooksutatakse paralleelselt kaks proovi: ühes kapillaaris pikkusmarker + uuritav DNA, teises pikkusmarker + alleelne redel. Pikkusmarkeris on alati teadaoleva pikkusega produktid ja seda kasutatakse erinevate proovide omavaheliseks võrdluseks. Proovis võivad esineda ka alleelid, mida pole alleelses redelis need on mikrovariantsed alleelid. Veske 1. Numbriliste ja struktuursete kromosoomi anomaaliate klassifikatsioon Numbrilised: * polüploidia kromosoomistiku mitmekordsus
(liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detakteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. Eesmärgi põhjal jagunevad kromatograafilised meetodid preparatiivseteks ja analüütilisteks. Preparatiivse kromatograafia korral on eesmärk saada teatud hulk lahutatud komponenti(te) edasiseks kasutamiseks. Seega on tegu kromatograafilise puhastamisega. Analüütilise kromatograafia korral kasutatakse oluliselt väiksemaid
omadused, kasutamine praktikas. a. Zn-Al sulamiga kaetud teras (nt plekk) on üldjuhul väga vastupidav atmosfääri korrodeeruvatele omadustele, kuid kui atmosfääris on tolmu või tuhka (aluselised) reageerib alumiinium nendega väga aktiivselt ning hävib, misläbi tekib terasdetailil pisteline korrosioon. 50. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Millest sõltuv vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris ja praos? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse? a. Märgav vedelik tõuseb mõõda kapillaare ja pragusid üles. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. See sõltub ka vedeliku pindpinevusjõust. b. Pindaktiivseteks nim. aineid, mis vähendavad vedeliku pindpinevust. Pindinaktiivseteks nim. aineid, mis suurendavad vedeliku
Boyle Mariottei ja Gay Lussaci Graafiku rõhtteljel on hügromeetri, püstteljel täitevedeliku tasemele termomeetri mitmesuguste soolade ühendid lagunevad seaduste alusel kehtib absoluutse psühromeetri järgi määratud relatiivsed kapillaaris vastab kindel termomeetri kergesti ja annavad palju niiskuse ja veeauru rõhu vahel seos: a= niiskused. temperatuur. kondensatsiooniruumi. Nende tuumade raadius
lüliks). 1. Gaaside vahetus kopsualveoolide ja vere vahel gaasivahetus kopsualveoolide ja vere vahel toimub gaaside osarõhkude erinevuse tõttu. Osarõhkudest räägitakse siis, kui tegemist on gaasiseguga. Alveoolis on kolme gaasisegu (so. Hapnik, CO2, ja lämmastik(gaasivahetusest osa ei võta, ta veres ei lahustu ja kudedesse ei lähe)). Hapniku osarõhk(PO2) on 100 mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Venoosses kopsukapillaaris on PO2 40 mmHg ja PCO2 on 46 mmHg. Äravoolavas kapillaaris arteriaalses veres PO2 on 100mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Arteriaalne veri liigub kudedesse. Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu. Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks . Erütrotsüütide sees transporditaksegi hapnik kudedesse
Kõvad osakesed annavad madala hõõrdumisega kandva pinna ja pehmemead osakesed võimaldavad määrdeainel voolata. Kasutamine - ??? seina-katuse profiilide tegemiseks Kasutamine (Zn-Al) - kasutatakse valgustites, eriti led-valgustites; ka käekelli tehakse sellest + muid pudinaid, autojuppe jms. 53. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Millest sõltub vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris ja praos? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse ? Kui vedeliku pind on tahke pinna suhtes nurga all · 90, siis tõuseb vedelik mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h = 2/gr) ning ei märga pinda (vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud).
metallioksiidid ja hüdroksiidid). Kui vedelik märgab pinda, tõuseb ta kapillaarides ja poorides üles. Vedelikusamba kõrgus on määratud kapillaari raadiuse, vedeliku tiheduse ja pindpinevusega. · Mittemärguvad pinnad -hüdrofoobsed pinnad (metallid, enamik molekulaarse struktuuriga orgaanilisi ühendeid) Märgumisnähtused tahke aine/vedeliku piirpinnal kutsuvad esile vedelikusamba tõusu või languse vedelikus asetsevas kapillaaris ning määravad õhk/vedeliku piirpinna (meniski) kuju. Vedelikusamba kõrgus on määratud kapillaari raadiuse, vedeliku tiheduse ja pindpinevusega. Gaasid Gaasilisele olekule on iseloomulik, et · molekulid, aatomid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, mis neile antud on ning mis on tunduvalt suurem gaasiosakeste summaarsest ruumalast; · molekulide mõõtmed on väga väikesed võrreldes nendevaheliste kaugustega; · molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises (Browni liikumises);
kasutamine praktikas. Zn-Al sulamist pinnakate 55% ja 6%. Zn-kihi kvaliteedi omadused: kihi paksus ja poorsus, lisandid (vähe Fe ja Cu) Ühildumine terasega (1), vastupidavus korrusiooni suhtes (2), terast kaitsvad omadused (3), vastupidavus mehhaanilistele mõjudele (4), kontrollivõimalused (5), sobivus värvimiseks. Kasutamine praktikas: Gaasitorude (maasiseste) katmine 53. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Millest sõltub vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris ja praos? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse? Vedelike tõusmine mööda kapillaare on põhjustatud pindpinevusest. Kui vedelik märgab pinda, siis 1) (Fadh>Fkoh) märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega (h=2/gr). Näiteks: vesi tõuseb 1m-15m, 1mm-1,5cm. 2) (Fadh>Fkoh) mittemärgav vedelik Näiteks: Hg.
valgustites, eriti led-valgustites; ka käekelli tehakse sellest + muid pudinaid, autojuppe jms. Zn-kihi kvaliteedi omadused: kihi paksus ja poorsus, lisandid (vähe Fe ja Cu-d) Ühildumine terasega (1), vastupidavus korrusiooni suhtes (2), terast kaitsvad omadused (3), vastupidavus mehhaanilistele mõjudele (4), kontrollivõimalused (5), sobivus värvimiseks. 54. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Millest sõltuv vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris ja praos ? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse ? Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta maksimaalselt kera kuju.
Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. Vedelikutasemete kõrguste vahet kapillaaris ja anumas saab arvutada valemist h = 2/gr, kus on vedeliku pindpinevustegur, vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja r kapillaari raadius. Valem kehtib nii märgamise kui mittemärgamise korral. 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika Elektrostaatika uurib seisvate elektrilaengute tekitatud ja ajas muutumatut elektrivälja. Põhiülesanne on leida välja kuju laengute paigutuse järgi, aga ka laenguile mõjuvate jõudude leidmine.
annaabi.ee 
