50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaMariaOtsa
Õppematerjali autor
Normaalsel atmosfäärirõhul 25 kraadi C juures ei saa veeauru tihedus olla rohkem kui 23g/m3. ❏ Suhteline - kreeka fii (%), millise osa võimalikust moodustab tegelik. Nt kooliruumides 30-70%, eluruumides 40-60%, alla 30% pole hea ❏ Õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse hügromeetreid Pindpinevus ❏ Pindpinevuse korral saame rääkida ainult vedelikest. ❏ Miks saame klaasile kuhja peale tekitada? -Miks tekib pindpinevus? - molekulide vahelised jõud. Molekulid tahavad tõmmata kokku üksteise poole, sest vedelikus on molekulid tihedamalt kui väljaspool e õhus. ❏ Õli ei saa kallata kuhja peale, tekib lohk ❏ Kahte liiki jõud: ❏ Kohesioonijõud (kokku kuuluma) - samade molekulide/osakeste vahel (2 vee molekuli vahel nt) ❏ Adhesioonijõud(küljes rippuma) - erinevad osakesed(vesi/klaas, õli/klaas)
1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevus aine loomusest? 4
pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius? Aineosakeste sellist kaugust, kus tõmbejõud ja tõukejõud on tasakaalus nimetatakse osakese mõjuraadiuseks. 11. Nimetage vedeliku makroskoopilisi omadusi.(välised omadused) Värvus, läbipaistvus, voolavus, viskoossus, pindpinevus, pinnakihi olemasolu, kokkusurumatus, võtab anuma kuju. 12. Mida nimetatakse relaktsiooniajaks? Aineosakese kahe järjestikuse hüppe vahelist aega nimetatakse relaktsiooniajaks. 13. Millest sõltub relaktsiooniaeg? See sõltub vedeliku liigist ja temperatuurist. Vedeliku soojendamisel aineosakeste keskmine relaktsiooniaeg väheneb. 14. Mille poolest erineb vedelik kristallist (aine partikulaarse ehituse seisukohast)?
nõguspinnad. Sellel pinnal on hüdrostaatiline rõhk väikesem, võrreldes tasaparalleelsete osadega. See kutsub esile vedeliku voolamise kile keskelt äärtele ja toimub kile õhenemine. Kui selline kile on kaetud pindaktiivse aine adsorptsioonikihiga, siis tulemusena langeb pindaktiivse aine kontsentratsioon kile keskel, liitekohtades see aga suureneb. Selle tagajärjel tekib pindkontsentratsiooni gradient, milline on suunatud kile keskele. Kontsentratsioonide erinevuse tõttu on kile keskel pindpinevus suurem (' > ), adsorptsioon väikesem ('< ), mis põhjustab Kahe- dimensioonilise rõhu erinevuse (PS > PS') ja vedelik hakkab voolama äärtelt keskkohta ning kile õhenemine on takistatud. See on Gibbsi efekt. Siit on ka selge, miks puhtad vedelikud ei moodusta püsivaid vahte. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioon-ikeskkonnaks on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi agregaatolekust jagatakse aerosoolid järgnevalt:-
Selle tagajärjel tekib pindkontsentratsiooni =1/S. Olgu ka lahuse ruumalas 1 mool pindaktiivset ainet. Viies ühesugused mõõtmed ning puudub igasugune vastastikune kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi gradient, milline on suunatud kile keskele. Kontsentratsioonide väiksema hulga ainet ruumist pinnakihti, muutub pindpinevus d toime.Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe- erinevuse tõttu on kile keskel pindpinevus suurem (' > ), võrra. Töökuluosmootse rõhu ületamiseks on Vd, kus V on lahuse paralleelselt) voolamisel kehtibNewtoni seadus F = S (dv/dy). voolamispotentsiaal
Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu ruumala on jaotatud väiksemate kuupide kujul, mille summarne ruumala on endiselt V. Pikkus l väiksema kuubi pikkus Peenestusaste Eripind väikeste kuupide summarne pindala. Pinnaenergia Pinnaenergia jaoks kehtib aga valem. Siin on energia, mis on vajalik pinna temperatuuri hoidmiseks, kui pinda suurendada ühe ühiku võrra. on pindpinevus. Oluline on siin see, et pinnaenergia on võrdeline pindpinevusega, eripinnaga ja ruumalaga (s.t. kasvab kui need kasvavad). Kui ruumala jääb samaks peenestamisel, siis eripind kasvab. Sellega koos kasvab ka pinnaenergia . Klassifikatsioon osakeste mõõtmete järgi , siis sadestuvad näeb mikrosk. ei läbi filtreid jämedispersne. ei dialüüsu ei difundeeru
seetõttu on sama ainehulga ruumala vedelikus umbes 1000 korda väiksem kui gaasis. Sellepärast on molekulide soojusliikumine vedelikus teistsugune kui gaasis: molekulid võbelevad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega. Suurema kontsentratsiooni ja sagedaste põrgete tõttu on molekulide ümberpaiknemine vedelikus hoopis raskem kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelikus esinevad ka ülekandenähtused nagu gaasiski. Soojusjuhtivustegur ja sisehõõrdetegur on vedelikul suurem kui gaasil, aga difusioonitegur väiksem. 8 4.3.2.1. Pindpinevus ja märgamine Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nimetatakse pindpinevuseks
Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. 9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid