AINE EHITUSE ALUSED (2)

AINE EHITUSE ALUSED
Sissejuhatus aine ehitusse. Reaalsed gaasid.
Reaalse gaasi puhul peame arvestama osakes mõõtmeid, sest osakestevahelised kaugused on väiksemad, on 10 ja vähem osakese diameetrit ja molekulaarjõudusid tuleb järelikult arvestada.
Ülekandenähtused gaasides .
Def: ülekandenähtus on nähtus, milles kandub midagi üle.
1) Sisehõõrde tekkimine keha liikumisel gaasis. Nt. sportlane jookseb staadionil, tunneb takistusjõudu.
Põhjus: keha liikumisel hakkavad tema lähedal olevad osakesed liikuma keha liikumise kiirusega. Kuna osakesel on mass, iseloomustab teda liikumishulk mv, mis kandub temast kaugemal olevatele osakestele ning väheneb.
Järeldus 1 : sisehõõrdel toimub liikumishulga ülekandumine ühelt gaasi osakeselt teisele.
Järeldus 2 : tekib takistusjõud gaasisliikuvale kehale, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus tekkiva liikumishulga muuduga mv-mv .
2) Diffussiooniks nim. Kahe või enama erineva aine osakeste iseenesest segunemist. Nt. piserdades lõhnaainet õhku, kandub aine osake ühest ruumi punktist teise, see on osakese ülekandumine.
3) Soojusjuhtivus – energia ülekandumine aine ühelt osakeselt teisele.
Selgitus: ruumi osas, kus temperatuur on kõrgem, on osakese kiirus ja kineetiline energia suurem, põrkumisel aeglasemate osakestega toimub nende energia suurenemine.
Järeldus : gaasis soojusjuhtivusel toimub energia ülekandumine põrkel osakeselt osakesele.
Võrrand:
Pindpinevus .
Def: pindpinevuseks nim.vedeliku omadust kokku tõmbuda ja omandada minimaalne pindala.
Def: pindpinevusjõuks nim jõudu, millega kokku tõmbunud vedelik mõjutab teda ümbritsevaid kehi. See jõud mõjub risti pinda piirava piirjoone pikkusühikuga ja vedeliku pinna suhtes puutuja sihiliselt.
Pindpinevustegur :
Def: pindpinevustegur on füüsik. Suurus, mida mõõdetakse pinda piirava piirjoone ogale pikkusühikule mõjuva pindpinevusjõuga.
Valemid:
Kapillaarsus.
On vedeliku märgamisega seotud nähtus. Kapillaarideks nim. Väga väikese diameetriga torukesi.
a) pinda märgav vedelik. Märgav vedelik tõuseb kapillaaris anumas oleva vedeliku pinnast kõrgemale. Kapillaaris vedelik tõuseb nii kaua ja saavutab kõrguse h, kui vedelikusamba raskusjõud mg saab võrdseks pindpinevusjõuga, kus m on sambas oleva vedeliku mass, g on vabalangemise kiirendus ja F on pindpinevusjõud.
b) pinda mittemärgav vedelik.
Valem :
Tahkised .
Tahked ained:
a) tahkised – on kritallilised ained, kus kristalle kuju on määratud kristall -ehk ruumvõrega, mille saame, kui aine osakesed ühendame mõtteliste joontega. Nt. metallid, teemat, süsinik. Tahkistel on kindel sulamistemperatuur , mis ei muutu sulamise ajal. Monokristall on üks kristall, mille ulatuses kristallvõre on ühesugune. Polükristall koosneb paljudest kristallidest, on kristallvõred korrapäratult.
b) amorfsed ained – nt. klaas, pigi , plastmassid . Nende ehitus on sarnane vedelike ehitusega, nende omadus on voolavus . Nt. vana klaas voolamise tagajärjel muutub alt paksemaks, kui ülevalt. Temperatuur muutub sulamise protsessis pidevalt.
Isotroopsed ained – ained, milles füüsikalised omadused on igas suunas õhesugused. Nt. elektrijuhtivus, soojusjuhtivus,. Tavaliselt polükristallilised ained, vedelikud. Nt. kattes metallplaadi pinna õhukese parafiini kihiga ning puudutades plaadi poolt kuuma nõelaga sulab parafiin ümber puutepunkti ühtlaselt.