Valeria Kondratjeva 123313 TABB22 14.02.2013 Neljapäev 14:45 KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus Need tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende kahe teguri oluline erinevus koosneb sellest, et laisksuse puhul inimesel on mugal olla alaealine ja anda võimalust mõelda enda eest teistele ning arguse puhul samm täisealisuse poole ja eestkostja järelvalve välja rebelemine
Kostmine küsimusele mis on valgustus Nagu ütleb autor: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Oma teoses ,,Kostmine küsimusele mis on valgustus" arutleb autor selle üle, kuidas rahvas ennast valgustab ning mis on takistusel valgustumisel. Põhjusteks, miks suur osa inimesi kannatab nn omasüülises alaealisuses on laiskus ja argus. Inimesele on kergem ja mugavam kui tema eest on eestkostijad. Nii toob Kant näite inimesest kellel võiks aru asemel olla raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane jne. Palju raskem näib olevat ise mõelda, ning alaealisus on harjumuspäraseks saanud. Avaldan siinkohal enda tähelepaneku. Inimesi õpetatakse juba noorest peale järgima seadusi, kuuletuma koolis õpetajale. Meil on alateadvuses teadmine, et peame millelegi või kellelegi kuuletuma. Olen
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KOSTMINE KÜSIMUSELE: MIS ON VALGUSTUS? Immanuel Kant Teksti põhiidee: Paljud inimesed on oma mõtlemises alaealised e. nad ei suuda iseseisvalt mõtelda, kas siis ei viitsi või ei julge. Valgustatud inimesed mõtlevad iseseisvalt, on targemad ja tajuvad ümbritsevat paremini. Seega on valgustust oluline soodustada, sest seeläbi jõuavad inimesed parema eluni ning ka riigile on see kasulik. Sisukokkuvõte: Alaealised inimesed on need, kes ei suuda ise mõtelda, ehk neil puudub otsustusvõime. Need, kel on otsustusvõime, kontrollivad alaealisi, ehk asuvad nende eestkostjateks. Peamised põhjused, miks endiselt on nii paljud inimesed alaealised, on laiskus ja julgematus ise otsuseid teha. Autori arvates on mugav olla alaealine, kui vaid jaksaks maksta, et teised tema eest mõtleksid
Mis on valgustus? Immanuel Kant Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Kandi arvates enamik inimesi ei loobu alaealisusest kuna nii on mugav ja vastasel korral peaksid nad ise otsuseid lengetama. Laiskus ja argus on põhjused, miks nii suur osa inimestest, jäävad siiski meelsasti eluks ajaks alaealiseks ning miks teistel on nii kerge nende eestkostjaks hakata. Raske on igal üksikul inimesel eraldi välja rabeleda talle peaaegu loomuomaseks saanud alaealisusest. See on talle koguni meeldivaks saanud ja ta on esialgu tõesti võimetu kasutama omaenese aru, sest eales pole tal lastud seda üritadagi. Seetõttu on vaid üksikud, kel on õnnestunud alaealisusest välja rabeleda oma vaimu
Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud saada, mitte ei hoia neid raamides laskmata ise mõelda ja otsustada. 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende
kõik mis tal on on saadud tänu ohvitseridele. Ohvitserid oleks naises näinud jõukat isikut ning ei mõtleks sellele, kuidas see jõukus on saavutatud. Nad näeksid naist, kes elab head elu. 9)Kas on keegi, kes on võimeline ja suuteline päästma end abstraktse mõtlemise eest ja käest? Miks? Ma arvan, et see ei ole võimalik, sest vähemalt korra elus puututakse kokku sellise olukorra, kus on vaja abstraktselt mõelda. Kant: Mis on valgustus? 1)Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus. Argus ja laiskus. Inimene on loomu poolest laisk ning leia, et miks peab ta ise midagi tegema kui seda võivad tema eest ära teha teised. Arg ollakse sellepärast, et kogu elu on keegi neid ohtude eest hoiatanud ning põhimõtteliselt kaitsnud ning seetõttu kardetakse omapead jääda, sest pole kunagi ise pidanud probleemidega tegelema.
Turueit mõtleb ostja- naisterahvast kui mädamunast, sest naisterahvas sõnas ka temale, et tema müüdavad munad on mädad. Seega ei näe turueit enam ostjas mitte midagi head, kuna tema kõrvus on ainult mädamuna. Ohvitserid on kogenud aga ostja-naisterahva meeldivate omadustega ning tema eeldatava meeldiva välimusega, sest naisterahvas pole ohvitseridele lausunud midagi kõrva riivavat või südant haavavat. KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1. Alaealisuse põhjusteks on laiskus, sest alaealistena mõtleb nende eest eestkostja ning sellega harjutakse ja ei leita põhjust, miks peaks saama täiskasvanuks. Samuti aitab laiskusele kaasa ka mugavus ning mugavustsoonis püsimine, sest sellest väljumine oleks inimeste jaoks ebamugav ja ebameeldiv. Üheks põhjustest on ka argus ehk ei ei juleta teha samme täiskasvanuks saamise poole, kuna kardetakse kukkuda ja haiget
üleolev ning ülbe ja seetõttu eit näeb ostjas vaid halba. Ning toob kõik selle välise ilme põhjal välja. Ohvitserid aga näevad ostjat lihtsalt tavalise inimesena ja kuna naine neid välja ei vihastanud, siis ei otsi nad naisterahva käitumise põhjuseid. Nende mõtlemine on vastanduv selle poolest, et üks otsib naise käitumise põhjuseid, kuid teine ei ürita neid leida. KÜSIMUSED KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 1) Mis on Kanti järgi alaealisus ja mis seda tingivad / põhjustavad ( kokku 3 tingimust või põhjust)? Selgitage mil viisil aru puudumine ei võimalda inimesel kasutada iseseisvalt oma aru? Kanti meelest on alaealisus see, kui ei suudeta mõelda iseseisvalt, ilma teiste inimeste juhenduseta. Tema meelest on iga inimene selles ise süüdi. Põhjusteks on laiskus, argus, otsusekindluse ja mehisuse puudumine, nähakse, et on lihtsam, kui ise ei pea
· Turunaise näites oli samuti näha, kuidas abstraktne mõtlemine hakkas inimese konkreetset mõtlemist piirama ning inimesest sai oma kinnisidee ohver. · Autori väide, et abstrakstset mõtlemist leidub enam harimatute seas sai kinnitust ka autori elulistest näidetest mõrtsukast ja turunaisest. · Inimene ei suuda kontrollida oma emotsioone ning samuti abstraktset mõtlemist. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Põhiidee: Inimesed on n.ö. omasüülises alaealisuses, mis tähendab, et neil puudub iseseisev otustamis-ja mõtlemisoskus. Seetõttu lasevad nad ennast võimul ja religioonil masinlikult juhtida. Iseseisva arengu tarbeks on vaja inimestel täielikku vabadust: oma mõituse igas suhtes avalik tarvitus. Kodanikuvabadused ja inimeste mitte keelamine tooksid kaasa inimeste isikliku vaimse kasvu ning seeläbi saaksid rikkamaks ka ühiskond ja valitsus. Vastused küsimustele:
võimatu väita, et kõrgem mõttetegevus on abstraheerimisvõimeta võimalik, kuna selleta puuduks meil oskus teha tulevikuplaane, näha olukorda teise inimese vaatepunktist või isegi tegeleda selliste "madalate" ajaveetmisvõimalustega nagu eelarvamuste kultiveerimine või keelepeks. Üritades ennast täielikult lahti rebida abstraktsest mõtlemisest, peaksime samas välja lülitama suure osa oma iseloomust ning hakkama tegutsema hetkevajaduste ajel. KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 Immanuel Kanti artikli põhiprobleem on keskmise inimese võimetus tegutseda ja mõelda iseseisvalt ning nimetab taolist nähtust alaealisuseks. Sellele vastandab ta valgustatuse, olukorra, kus rahvas on teadlik oma otsustest ning tegudest ja on valmis ,,kasutama omanenese aru". Otsustusvõime puudumine jätab meid täielikult teiste meelevalda, suutmata kasutada enda mõistust välise abita. 1) Kant toob valgustamatuse põhjuseks kaks põhitegurit: laiskuse ja arguse. Laiskuse puhul
välimusega) peale oma arvamuse. Ilmselt näevad ohvitserid seda naist hoopis teises valguses, sest nendel pole munadega mingit seost. · Ma arvan, et ilmselt polegi inimesel võimalik abstraktsest mõtlemisest pääseda, sest igaühel meist on oma eelarvamused, kogemused ja seisukohad, mis takistavad konkreetselt mõtlemast. Abstraktsus ja konkreetsus on suhtelised. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Valgustatus on isemõtlemisoskus, mida paljud püüavad kas oma laiskuse või arguse tõttu vältida. Inimesel, kes pole harjunud ise mõtlema, on raske ning mõnikord võimatu seda teha, kuid Kant väidab, et iga inimene peaks ise mõtlema ning ükski institutsioon ei tohiks seda inimestel keelata. Vastasel juhul ei toimiks ühiskonnas edasiminekut. Vastused küsimustele: 1) Kaks peamist tegurit, mille tõttu viibib inimene valgustamatuse seisundis, on laiskus ja argus
" Evelin Marjamägi 124110 TASB21 Teisipäev 08.00, aega kulus umbes 2 tundi, raskusaste 4 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et laiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. See on laiskadele tüütu kohustus midagi ise teha.Ise mõtlemisel mingit ohtu aga ei ole. Mõni asi võib küll mõni valesti minna, aga seda juhtub kõigiga, seega pole vaja karta
toimepanekuni. 8. Turueit näeb ostjas ainult halba ja üritab luua oma mõtetes seoseid selle inimese kohta ja, et leida võimalikult palju negatiivseid asju, mida nimetada. Ohvitserid oleksid aga märganud selle inimese muid omadusi (sealhulgas ka häid, nagu näiteks võib- olla ta ilu). 9. Mina arvan, et see on osa meist kõigist ja täielikult lahti saada sellest võimalik ei ole. Samas olles sellest pidevalt teadlik ja enda mõtteviisi jälgides saab seda kontrollida ja mitte laskuda tühistesse järeldustesse. Hinne: + Õppejõu poolt leitud probleemid: 1 küsimuse teine pool ei kehti 6 küsimus ebaselge (allajoonitud ,,millest ei räägita", ,,enda reputatsiooni ära rikkuda") ,,Kostmine küsimusele: Mis on Valgustus?" Kant Vastused küsimustele 1. Esimene tegur, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis, on see, et tal puudub aru. Ise mõtlemine ei vii teda valgustuseni
Sellega algas ka koolide areng. Raamatud muutusid kättesaadavaks keskklassi hulgas. Maadeavastamise algus- (eurooplase jaoks) Inimese maailm lakkas suurenema, huvi vaadata maailma avarustesse. ameerika avastamine 1492a. Saab alguse koloniaalpoliitika. Ameerika ja India avastamisega avardus inimese maailmapilt. sellega kaasnes rikastumine, mille tingis turu laienemine. Populaarseks said kakao ja tubakas kõrgkihtide hulgas. Teaduste areng- Koperniku revolutsioon, väitis et ümber oma telje pöörlev Maa tiirleb ümber Päikese. Arenesid loodusteadused- füüsika, astronoomia, anatoomia. Essee vormi tekkimine- toonitab individualistlikkust, mõtlemise üritus, katse. Vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, reaalsetel teemadel- surm. 20. Nimetage olulisemaid renessansiajastu kirjanikke, filosoofe, esseiste, luuletajaid, kunstnikke Kirjanikud luuletajad:Francesco Petrarca- humanist , luuletaja. Looming koondatud ,,Laulude raamatusse"
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt
Kuid inimesetundja leiab, miks inimene on saanud mõrtsukana. Seega abstraaktsellt mõtlejad ei saa aru, miks ta tahab mõrtsukat õigustada. Minu meelest abstraktselt mõelda see ongi näha mõrvaris seda, et ta on mõrvar. Samasugune lugu on munadega, müüja mõtles abstraaktselt ja sellepärast võttas märkust mädade munade kohta isiklikult ning ta ühendas kõik munad ja kliendi välimust, perekonna ja tema keha osad. Mis on valgustus? Kant Valgustus see on periood inemese elus, kui ta väljub alaealisest seisundist. Siis ta teeb kõik oma otsused ise ja ei vaja teise juhendust.Alaeakus ei sõltu vanusest, see sõltub inimesest ja tema tahest kasutama oma aru. Miks inimene ei leia valgustust? On kaks põhjust: laiskus ja argus. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust selle poolest, et on teised võimalused kasutama oma aru raamatud, arstid jne.
On tekkinud ettekujutus, millised võisid olla teiste maailma inimeste esteetilised traditsioonid. Meile on partamatu tunda euroopalikku esteetilist traditsiooni. Euroopas jaguneb: · Esiaeg Kreeka-Rooma antiik (ka Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India) · Keskaeg kristlus, kui euroopat valitsenud ideoloogia, mis mõjutas ka esteetilisi debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua
kommetes. Idealiseeris looduslähedust. Oluliseks pidas kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Ideaalseks riigikorraks peab vabariiki. Voltaire naeruvääristas oma teostes mitmesuguseid elupahesid. Eriliseks naerualuseks katoliku kirik. Pidas vajalikuks vabastada mõistust usulistest eelarvamustest. 9 Kant valgustuse olemuseks on isemõtlemine. Valgustus oli eelkõige isiklik vastutus, rajaneb inimese isiksuslikkusel ja vabadusel. Mõtlemine on risk. Lock ülistab loomulikku vabadust ja võrdsust, kui inimkonna esialgset seisundit. Loomulik õigus rajaneb isikuvabadusel ja eraomandusel. Ühiskondlik lepe kinnitatakse võimude lahusust ja erinevaid kodanikuvabadusi. Hegeli õpetus absoluutsest vaimust käsitab inimest kui ratsionaalset olendit ja teadmiste kandjat. Ainult inimene on
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.
vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku Misjoniajastud pole aga parimad filosofeerimiseks. pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui · Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis rüüstamise objektiks. palu armu, mitte õpetust." · Valgustus · Bonaventura · Muutumatute printsiipide tõde haarab inimene (kui Giovanni Fidanza muutuv olend) üksnes jumalikust valgusest · u. 1221 - 1274 valgustatuna (illuminatsiooniteooria). · Elu · "Ei ole võimalik mõista, ilma et Jumal ise
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika"
Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine
koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus)
Abel ja Iisrael. Täiuslikum on jumalariik. Ilmalikus riigis ei saavuta inimene täielikku hingerahu, kui inimene on täiesti jumalale suunatud, alles siis leiab ta hingerahu. 3. PILET 1. Kuidas toimub antiikse mõtlemise muutumine kristlikuks? Roomas hakkasid tekkima kogudused, neid peeti riigireeturiteks ja avaliku korra vaenlasteks, keelati. Esialgu olid patsifistid. Kiusati. Läks peale, sest Kristluses on kõik võrdsed, ei eelistata, revolutsioon altpoolt. 313 legaliseeriti, 392 keelustati kõik teised. Mõjutasid: rooma riik ja õigus, kreeka haridus, kristlus ja SRR. Germaanlased võtsid roomaliku üle. 2. Aquino Thomase koht keskaja filosoofias ja tema käsitlus Jumalas(jumalatõestused) Thomas Aquino (1225-1274) Kõrgskolastilise filosoofia tuntuim esindaja. Nimetatakse ka doctor communis ehk kristluse üldine õpetaja. Nimetatakse ka ingellikuks õpetajaks. ''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge
.......................................................................25 Rene Descartes.........................................................................................................................26 John Locke...............................................................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel.......................................................................................
3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub kolmes tähenduses: kõrvaldatus (seadus ületatakse), hoitus (midagi pannakse kõrvale, hoitakse millegi jaoks alles), esiletõstetus (enam ei nähta teesi ja antiteesi esiletõstetud vastanditena). Näiteks tees on absolutism, antitees (teesi vastand) on revolutsioon. Selle tulemusena ei jää kumbki püsima, need ületatakse täielikult ning tekib vabariik või midagi sarnast. Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn)
voorusest, headusest, aususest jne, kuid kõrgeim on idee ilust."Riigiõpetus. Riik peab olema ühtne. Inimesed tuleks jaotada kolme rühma: filosoofid, sõdurid ning käsitöölised talupoegadega. Iga valitsemisvorm hävitab ennast ise oma põhimõtetega liialdamisega: aristokraatia piirab liiga kitsaks ringi, kelle päralt on võim; oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiire rikastumise pärast. Tagajärjeks on revolutsioon, millele omakorda järgneb demokraatia. Kuid ka see hävitab iseennast. Inimesed ei ole kasvatuse tõttu valmis valima endale parimaid juhte. Inimesed armastavad väga meelitamist ja nii saab kõige osavam ja hoolimatum meelitaja enda kätte kõrgeima võimu.Ei või loota paremaid riike, kuni pole paremaid inimesi. Riigi kõige tähtsam ülesanne on oma kodanike kasvatamine. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt
põhiülesanne siin elus on hoolitseda ühiskonna eest, siis roomlane juba muretses selle pärast kuidas hoolt kanda ense eest. Oluline oli saavutada mõõdukus, mitte olla omaense ihade liialduste ori. Oluline polegi kuidas ja kellega, aga kui palju (näiteks seksida ja süüa). Enesevalitsus oli ilus. Foucault jaoks ei ole me ise midagi enesele etteantud, me peale ennast ISE LOOMA nagu KUNSTITEOST. Tõel on alati hind; ilma askeesita pole juurdepääsu tõele. Kant ütleb, "ma pean enese ära tundma kui universaalse subjekti, see tähendab, ma pean enese moodustama igas oma teos kui universaalse subjekti, mis vastab universaalsetele reeglitele". Tõlgendati ümber vanad küsimused: Kuidas saan ma end moodustada eetilise subjektina? Kuidas saan end sellena ära tunda? Kas selleks on vajalikud askeetlikud harjutused? Või lihtsalt see kantlik suhe universaalsega, mis muudab mu eetiliseks tänu kooskõlale praktilise mõistusega?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
