Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008]..................................................................................................
Sissejuhatus Muna Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." Munade säilitamine Hoidke mune kauplusepakendis, tingimata tömbid otsad üleval ja teravikud allpool, nõnda püsib munarebu muna keskel. See on väga oluline siis, kui soovite muna serveerimiseks sektoriteks tükeldada või poolitada. Parim säilitamistemperatuur on 13°, mistõttu sahvri või jaheda seinakapi puudumisel hoidke mune külmkapi kõige soojemas osas, st alumises köögiviljasahtlis
Häädemeeste Keskkool MUNA Referaat Juhendaja: Häädemeeste 2006 Sisukord: · Sissejuhatus · Kanamuna toiteväärtus · Muna ehitus · Munade säilitamine · Muna kvaliteet · Munatoidud · Kasutatud kirjandus · Lisad Sissejuhatus Hea lugeja. Selles referaadis saate teada kõike munast. Milliseid toite saab munast teha, milline on kanamuna toiteväärtus, muna ehitus, munade säilitamine ja kõike sellist põnevat. Peale selle on seal ka kasutatud kirjandus, kus saab lugeda, milliseid raamatuid või interneti aadresse on kasutatud ja ka lisad, kus on igasuguseid jooniseid! Head lugemist! Kanamuna toiteväärtus 12% valku 12% rasva 1% mineraalaineid 0,5 süsivesikuid 74% vett Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98% Muna ehitus Koor Muna väliskiht- katab muna sisemust, koosneb suuremas osas
Pesamaterjal peab: 1. pärinema kindlast teadaolevast kohast, materjalist 2. säilima hästiventileeritavas kohas 3. olema kaitstud saastumise eest (hiired, rotid jne) Haudemuna valik: Ideaalsed haudemunad 1. pikkus/laius 1,4:1 2. karjale ja tõule iseloomuliku keskmise massiga 3. munetud pesas, mis on kuiv, puhas ja tolmuvaba 4. on pärit haigustevabast karjast 5. puhtad (pole määrdunud sõnnikuga) 6. puhtad ja kuivad (ei tohi olla kokkupuutunud katki läinud munade sisuga) 7. ühtlase värvusega (tumedamad või heledamad, sõltuvalt karja vanusest) 8. sileda koorega; ei tohi omada pinnal deponeerunud kaltsiumit, olla liigselt poorne ja mõradega Haudemunade desinfitseerimine Muna on eriti vastuvõtlik saastumisele õhuruumi formeerumise ajal. Õhuruum muna tömbis otsas hakkab tekkima munemisjärgselt. Munemisjärgselt muna jahtub, muna tömbis otsas toimub munavalge ja pooride
Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. 1 Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6…1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta.
Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. Vasikas suurendab oma sünnimassi (36 kg) samas ajavahemikus umbes 2,2 korda, seapõrsas 13 korda. Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6...1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg
Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Lindude arv, tuh 31.12 2295 2096 1945 2183 1879 1639 1447 1743 1795,8 2023,3 Munade kogutoodang, mln, tk 278 253 234 231 209 183 156 146,6 172,8 184,5 Munatoodang kana kohta, tk1 295 303 290 275 288 287 254 269 264 265 Munatoodang inimese kohta, tk 203 186 173 171 155 136 116 110 129 138 Linnuliha tootmine, tuh t 9,22 11,52 14,42 14,82 13,82 12,52 16,83 18,53 20,93 22,43
· Hapukapsasupp · Hernesupp(vastlapäev) · Oasupp(vastlapäev) · Külasupp v.talupojasupp · Piimasupid (klimbi, kruubi, köögivilja) · Nõgesesupp · Hapuoblikasupp · Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Vutimuna · Pardimuna · Hanemuna · Kalkunimuna · Faasanimuna · Jaanalinnumuna Kanamuna · Umbes 10% koor, 30% rebu, 60% munavalge · Munade suurus o S 53g o M 53-63g o L 63-73g o XL 73-80g · Tervisemunad kanade toidule lisatud rapsiõli · Kollased munad A-vitam.,karotinoide (rohelist ja porgandit) Toiteväärtus, omadused Toitainesisaldus
....................37 5.3 PASTEEDID JA VÕIDED.......................................................................................38 5.4 HAKKLIHAST TOOTED.......................................................................................38 5.5 TARRENDTOOTED JA SÜLDID...........................................................................39 6 MUNAD.........................................................................................................................39 6.1 Munade koostis........................................................................................................39 6.2 Munade pakendamine..............................................................................................40 6.3 Munade kvaliteediklassid ja märgistamine..............................................................40 6.4 Munad toidulaual......................................................................................................41 6.4.1 Kanamunad..
puljongite lisandiks. Munapuder-võib valmistada vesivannil, pannil või aurukapis. Valmistades pannil või veevannil, kuumutatakse nõu nõrgal kuumusel, pannakse sellele veidi rasvainet' ning valatakse peale munamass. Alguses lükatakse munamass massi temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks ja et see ei pruunistuks. maitsestatakse soola ja valge pipraga, serveeritakse suitsutatud või soolatud kala lisandina, hommikusöögilaual. Munapudru valmistamiseks võetakse: 3 osa kanamuna ja 1 osa piima või rõõska koort. Munamass segatakse ühtlaseks (ei tohi vahustada!) Härjasilmad-on tervelt praetud munad. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, nii et rebu jääb terveks ja praetakse, kuni munavalge on piimjasvalge ja rebu kergelt hüübinud. Praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Lisandiks sobivad praetud suitsupeekon või
Säilitamine Margariinid ja õlid peavad olema puhta lõhnaga ja ühtlase värvusega. Ei tohi hoida koos tugevalõhnaliste toidukaupadega, sest margariinid võtavad kergesti lõhnu külge. Säilitatakse jahedas (+4-+80 C) ja pimedas. KANAMUNAD. Kanamunad on inimese toidulaual tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi.
Säilitamine Margariinid ja õlid peavad olema puhta lõhnaga ja ühtlase värvusega. Ei tohi hoida koos tugevalõhnaliste toidukaupadega, sest margariinid võtavad kergesti lõhnu külge. Säilitatakse jahedas (+4-+80 C) ja pimedas. KANAMUNAD. Kanamunad on inimese toidulaual tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi.
alla seisma. Maitsestunud fileedest lõigatakse sabapoolsest osast alustades õhukesi viile, mida serveeritakse suupistena, võileivakattena või külmalaual. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Härjasilm Tervelt praetud muna mida praetakse väheses rasvas. Muna lüüakse lahti otse kuumale pannile ning praetakse ainult ühelt poolelt kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Pipart raputatakse ainult munarebule kuna Vältida tuleb soola raputamist munakollasele kuna see teeb pinna täpiliseks. Lisandiks sobib praetud peekon, sibul, praetud kartul või lihasaadused, köögiviljad. Härjasilmale võib raputada ka maitserohelist (till, basiilik, tüümian, petersell) Härjasilma võib serveerida ka praetud
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Teisel poolel kohanevad põhisöötadega. 3) Sugulise küpsemise e puberteetperiood – arenevad suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Ei seemendata enne 15-18 kuu vanuseks saamist. 4) Täiskasvanuperiood – suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse. Annavad kõige paremaid järglasi, suurema jõudlusega. 5) Vananemis- ja raukumisperiood 9 Linnukasvatus 2012. a oli kanamuna kogutoodang 11,2 tuhat tonni. (2005.a. oli 59 milj t) Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanamuna hautamine kestab 21 päeva. Haudumise temperatuur 37…40 ºC. Kanatibu koorumiskaal 38 g. Kanamuna realiseerimise vanus – 42 päeva. Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Kanamuna kaalub 60g (45-75). Kanamuna tihedus 1,09 g/cm3. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C.
9. Kuidas valmistatakse kohupiimavormitoite? Valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiima hulka jahu või manna, lahtiklopitud munad, maitseained ja muud retseptuuris näidatud ained. Mass valatakse 3-4 cm paksuse kihina võitatud vormi ja küpsetatakse praeahjus 20-30 min 10. Millistes roogades kasutatakse kohupiimatäidiseid? Köögiviljade täitmiseks, kapsarullides, pannkoogides, pagari- ja kondiitritoodetes. 10. MUNAROAD 1. Kuidas mune eeltöödeltakse? Kontrollidakse munade värskust, munad pestakse, lüüakse 5 kaupa lahti eraldi nõi kohal. 2. Kuidas keedetakse koorega mune? Võetakse 1- 1,5 h enne keetmist külmikust välja. Mikropragude esinemise korral munakoores pannakse keeduvette soola või äädikat. Pannakse ettevaatlikul keevasse vette ja munad peavad olema täielikult vees. 3. Kuidas keedetakse kooreta muna? Kasutatakse värskeid mune, vesi kuumutatakse keema ja sellele lisatakse äädikat. Muna
pakendamine. Toorpiima ehk töötlemata piima kauplustes ei müüda. Piima saadused Pett, keefir, jogurt, kodujuust, hapukoor, kohupiim, rjazenka(kõrgpastöriseeritud hapupiimatoode ), puding, glasuurkohuke, viili, kondenspiim, piimapulber, jäätis, sorbett, või ja margariin. Munad Muna koosneb neljast põhiosast: Munakoor- on muna kaitsev poorne habras kest. Koore värvus ei viita muna toiteväärtusele või maitsele, vaid sõltub kana tõust. Kooremembraanid- on koore külge liibuvad kaks- kolm valgukihti, mis annavad munale täiendava kaitse, näiteks hallituse ja bakterite vastu. Muna ümaras otsas paikneb õhuruum, mis on seda suurem, mida vanem on muna. Munavalge ehk albuumen koosneb 87% veest ja 12,55 valkainest, millest suurem osa albumiin. Munavalge sidemed on kaks albumiinist spiraalset membraanivääti, mis asuvad kummalgi pool rebu ja hoiavad seda paigal. Mida värskem on muna, seda tihedam ja
Proovi: maitsesta tsilliga või tsillimarinaadiga kanatiibu, pane need grillresti vahele ja grilli! Piprad: Grill-liha, marinaadide ja kastmete maitsestamiseks sobib loomulikult pipar. Vahelduseks mustale piprale võid katsetada ka rohelist või valget pipart. Valge pipar on pipardest kõige teravam, roheline jälle mahedam ja värskem. Roseepipar: ei kuulu hoolimata oma nimest piparde hulka. Pohla meenutava, hapra koorega roseepipra sees on pruun, aromaatne tuum. See maitsestab mahedalt liha, kana ja kala. Purusta roseepipar näpu vahel ja lisa lihale kohe grillimise algul, küpsenuna on tal mõnusam maitse. Ingver: Grillimisel pole eriti laialt levinud, aga miks mitte kasutada seda marinaadides, annab idamaise maitsenüansi. Sobib seakarbonaadi ja -ribiga ning linnulihaga. Ingver on ka üks karri komponente. Jahvatatud ingveriga võid maitsestada ka grillitavaid puuvilju nagu näiteks õunu ja pirne. Väga hea on ingverit kasutada glasuurkastmete valmistamiseks.
4 Piima-, muna- ja kohupiimatoidud 4.1 Piima kõrbemine (kuidas vältida?) Poti põhi tuleks eelnevalt külma veega kokku teha ja piimale võiks lisada suhkrut või soola. 4.2 Muna kui emulgaator Muna on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. 4.3 Vutimuna Väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktikas 4.4 Jaanalinnumuna Jaanalind muneb umbes 40 muna aastas, on aga teada ka 80...100 munaga rekordeid. Ka 2 kg muna peetakse rekordiks. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Omleti valmistamiseks vajab see küll märksa rohkem vahustamist, kuid tulemus on sama efektiivne kui kanamuna puhul. Jaanalinnumuna maitseb aga pisut teistmoodi...ehk siis midagi gurmaanidele. Munakoore paksus
Toidupüramiidis esitatud toiduainete rühmadest valitakse toiduports. Vaatle tervisliku toiduportsu koostist joonisel 2.2. Pilt: Taldrikureegel Joonis 2.2. Taldrikureegel Jäta meelde taldrikureegel - see aitab süüa mitmekülgselt ja tervislikult: Pool taldrikust tuleb täita köögiviljadega (s.o. 2. põhikorrus). Veerand taldrikust täidetakse liha, kala, kana või muu 3. põhikorrusele kuuluva toiduainega. Veerand taldrikust jäetakse lisandile – pastale, kartulile, riisile jne (s.o. 1. põhikorrus). ÜLESANDED 1. A. Kirjutage üles ühe päeva jooksul süüdud toidud ja joodud joogid. B. Analüüsige päeva jooksul tarvitatud toite ja jooke toidupüramiidi alusel. 2. Koostage nimistu, mida peate muutma oma toitumises, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest.
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
aurustamise teel piimapulbrist või kondenspiimast, väherasvasest kondenspiimast või väherasvasest piimapulbrist või kondenseeritud kooritud piimast või lõssipulbrist või kõrge rasvasisaldusega kondenspiimast või koorepulbrist, võist või piimarasvast; 3) sokolaadiglasuuris on vähemalt 16% kakao rasvata kuivainet. 1.10 Linnumunad ja munatooted Toiduks tarvitatakse kana-, kalkuni-, hane-, pardi-, vuti ja jaanalinnu mune. Muna põhilised koostisosad on koor 11% munamassist, munavalge 57% rebu 32%. Kõik munad on hästi omastatavad ja kergesti seeditavad. Kanamunad sisaldavad keskmiselt 12,5% täisväärtuslikku valku, 11,5% rasva (rasvaga kaasneb kolesterool) 0,7% süsivesikuid (glükoos ja glükogeen), 0,8% mineraalaineid, 74% vett ning A-, B- rühma, D- ja E-vitamiine. Kanamuna mass kõigub olenevalt kana tõust 35 - 85g piires. Jaanalinnu muna mass võrdub 22- 24% kanamuna massiga.
5. Kõva juust (emmental, parmesan) 6. Sinahallitusjuust (roquefort, danish blue) Juustu tüübid: 1. Parmesani tüüp 2. Emmenthali tüüp 3. Edami tüüp 4. Gouda tüüp 5. Tilsiteri tüüp 6. Cheddar tüüp 4. MUNAD JA MUNASAADUSED. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Munadest süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Süüakse ka pardi-, hane-, kalkuni-, vuti- ja jaanalinnumune. Munavalge sisaldab 10.1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B vitamiine. Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiine, tänu millele on suurepärane toiteallikas. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge
põhjustaja on lehmapiim. Organismi ülitundlikkust võib põhjustada ka lehmapiimas leiduv valk - laktoglobuliin, mille allergeensed omadused ei kao keetmisel. Teatud määral vähendab laktoglobuliini allergeensust piima hapnemine. Siit ka konkreetne soovitus. Nendele lastele, kes on värske piima suhtes allergilised, tuleks pakkuda piima asemel keefiri, jogurtit, hapupiima. Kuid ka nende toodetega ei tohi koguseliselt liialdada. Teine väga tugev valguline allergeen tavatoiduainete hulgas on munavalge. Äärmuslikel juhtudel võib munavalge põhjustada isegi allergilist shokki. Ja veel - munavalkude allergeenseid omadusi termiline töötlemine (keetmine, küpsetamine) ei vähenda. Lohutuseks siiski niipalju, et enamasti munaallergia nõrgeneb või kaob üldse seoses organismi vananemisega. Eeltoodut ei tasu nii mõista, nagu oleksid allergeensed ainult loomsed valgud. Taimsetest valgurikastest toiduainetest on tugevad allergeenid pähklid, mandlid, herned ja oad. Ka nende
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
Marmelaadikompvekid täidiseks erimaitselised marmelaadid Valikkompvekid käsitöö, seetõttu iga kompvek unikaalne. Osa nimetatakse trühvliteks need võivad olla erinevate kujudega (koonus, neljakandiline) Alkoholi- ja alkoholikreemitäidisega kompvekid täidiseks liköör, konjak vm ning alkoholi sisaldavad kreemid. Sufleekompvekid - glükoosisiirupi vahustamisel munavalge ja piimapulbriga, tuntud ka Linnupiima nime all Griljaaziga kompvekid - täidiseks röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklitükikesed. Puuviljagriljaaz sisaldab kuivatatud puuviljade tükikesi. 2. Piimakompvekid - glükoosisiirupi, suhkru ja piima keetmisel, näiteks Lehmake. 3. Iiris - valmistatakse iirisemassist, mis kujutab endast keedetud suhkru, piimakomponentide (piimapulbri,
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
juhe on kokku käkardanud (globulaarne struktuur), mitu telefoni juhet neljandane struktuur. 12 Füüsikasliskeemilised omadused. 1. kõrgmolekulaarsus (suur molekulmass, meditsiiniline aspekt, kui valgud hakkavad membraane läbima on paha paha- valk uriinis) 2. laeng valkude summaarse laengu määravad ära radikaalide laengud 3. lahustuvus - lahustuvad valgud on piimavalgud, munavalge, verevalgud. Lahustumatud valgud on villavalgud, justevalgud, lihasvalgud. 4. Koonsemine AH- jääkidest. Keskmises valgus on esindatud 12... 14 erinevat AH-jääki. Spetsiifilises valgus on neid veel vähemgi 5...8. 5. Denaturatsiooni käigus tugevatoimeliste mõjurite tõttu kaovad kõrgemat järku struktuurid, kuid säilub esmane. Organismide sisene: valkude kalgendamine maos. Palavik denatureerib haigustekitaja valke. Haavade puhastamine (denatureeritakse valke).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
