simbolismo Birgit Riimann Click to edit Master text styles Second level Maalikunst Third level Fourth level Fifth level Luule Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Skulptuur Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Proosa Third level Fourth level Fifth level
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil CLAUDE MONET
2) Glyptothek'il on suur tähtsus, sealt käivad inimesed üle maailma imetlemas vanu Kreeka stiile, religiooni ning poliitikaga väga seost ei ole 3) Ehitati hertsog John Churchilli auks, seos poliitikaga seisneb selles, et selle maja uhkus viis poliitilise võitluseni. Arhitekt kaotas oma reputatsiooni ning hertsog tõugati võimult. Winston Churchilli esivanemate elukoht. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seosed Sport skulptuurid sportlastest Poliitika võimu esindamine Ajalugu pikk ning juured ulatuvad esimeste ehitusstiilideni Teater hakati tegema juba Kreeka ajal (stiilid) Muusika Mozart, Beethoven, Bach jne. Juugend Üldine Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri (eriti tarbekunsti) stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890 1905 Viktor Horta 6 January 1861 - 8 September 1947
Vaenlasi tapeti armutult. Kp. Saatis sõjaväed peale suurt võitu koju. Põrgukatla juures sai Kp. Sarvik-taadilt rammuandja kellukese. Murueide tütred tekitasid magavatele sangaritele ilusaid unenägusid. Päikesetõusul virgus Kp ja tegi ettevalmistusi uueks põrgu minekuks. Sarvik saatis sissetungijatele vastu oma suured sõjaväed. Kp lõi Sarviku sõjaväed puruks. Kp purustas põrguväravad, ta nägi seal Linda varju, kes juhatas Kp-le kätte eluvedeliku. Sellest sai Kp. Uut jõudu. Sarviku eit kutsus Kp. Endale külaliseks, kuid Kp. Keeldus. Ka Sarviku tugevamadki sõjamehed lõi Kp. Tagasi. Siis astus Kp-le vastu Sarvik ise. Algas äge võitlus, mis kestis 7 ööd ja ka 7 päeva. Pärast visa võitlust suutis Kp. Sarvikust ikkagi jagu saada. Ta keerutas Sarvikut 10 korda pea kohal ja lõi ta siis maasse. Seejärel pani ta Sarviku ahelaisse
-Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning kujunes üheks Eesti rahvusliku maalikunsti rajajaks. Lõpu tööks ,, Herakles toob Gerberose põrgu värvast." · Sai stipendiumi.Reisib mööda ilma. · 1857
tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid joonistades raha koguma. 1892. a. algul võis tulevane 2 kunstnik akadeemias nõutava sisseastumismaksu tasuda ja korrapäraseid õpinguid alustada. 1899. a. oli eesti kunsti ajaloos otsekui veelahkmeks. Kevadel oli Peterburis surnud Johann Köler. Selle mehe kogu tegevus oli langenud aega, kus väheste eestlastest kunstnike loomingujõud pidi endale rakendust otsima väljaspool kodumaad. Nüüd aga vajas Eesti kedagi, kes olemasolevaid jõude kohapeal koondaks ja uusi ette valmistaks. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Enesekindla ja energilise kunstniku asumine Tallinnasse ei saanud siin kuidagi märkamata jääda. Juba esimestel kuudel esines ta
Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid joonistades raha koguma. 1892. a. algul võis tulevane kunstnik akadeemias nõutava sisseastumismaksu tasuda ja korrapäraseid õpinguid alustada. 1899. a. oli eesti kunsti ajaloos otsekui veelahkmeks. Kevadel oli Peterburis surnud Johann Köler. Selle mehe kogu tegevus oli langenud aega, kus väheste eestlastest kunstnike loomingujõud pidi endale rakendust otsima väljaspool kodumaad. Nüüd aga vajas Eesti kedagi, kes olemasolevaid jõude kohapeal koondaks ja uusi ette valmistaks. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Enesekindla ja energilise kunstniku asumine Tallinnasse ei saanud siin kuidagi märkamata jääda.
Baltisaksa kunst: ● Sageli idealiseeriv ja detailirohke; ● Maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete kontuuridega, põhineb joonistusel; ● Maastikud, natüürmordid, lillemaalid, portreed, kompositsioonid Piibli või antiikmütoloogia ainetel. C.T. von Neff “Üllatus” Julie Wilhelmine Hagen- Schwarz “Lilled vaasis” Gustav Adolf Hippus “Eest pruut” 1852. aasta Karl Ludwig Maibach “Vaade Võru linnale” Oskar Hoffmann: ● Erineb enamuse baltisaksa kunstnike loomingust märkimisväärselt oma realistliku eluvaate ja maalilisema käsitlusviisi poolest, sarnanedes pigem 19. sajandil levinud realismile. “Eesti taat” “Kolm talumeest kõrtsis”, 1889. aasta “Jüripäev” 1849.-1899. aasta Eduard von Gebhardt “Mäejutlus”, 1904. aasta Johann Köler 1826.1899. aasta ● Sündis Viljandimaal;
William Turner. Viies egiptuse nuhtlus. 1800. Parlamendihoone põleng 16. Fregatt "Temeraire'i" viimne oktoobril 1834. 1835. teekond. 1838. William Turner. William Turner. William Turner. Matus merel. 1842. Vihm, aur, kiirus. 1844. Ingel päikesevalguses. 1846. Caspar David Friedrich. 1774-1840. Saksamaa Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. Kloostrivaremed tammikus. 1809 Rist mäel. u. 1808 Sadam kuuvalgel. 1811. 1810. Caspar David Friedrich. Maastik tammede ja jahimehega
väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Ilukirjandus- kirjandus, kus ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi.
gathered together in Tartu. Though following German patterns, this all-Estonian enterprise became a national tradition and, coloured by the Estonian spirit, expressed the unity of the Estonian people. In its essence this became a spiritual manifestation of national potential. The success of the festival led to more choirs and bands being organised in Estonia. The following year the society would found the first amateur theatre. Dr. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) was the compiler of the national epic poem, Kalevipoeg, the first Estonian literary work to achieve international recognition, published in sequels between 1857 and 1861; he was a strong influence on the young Estonian intellectuals, a writer, a practising physician, and a member of foreign societies (the Finnish Literary Society and the Hungarian Academy of Sciences). Dr. Karl August Hermann (1851-1909) was a philologist, the most prominent
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism.
Estofiilide tegevuse põhisuunad: Eestlaste mineviku kohta andmete kogumine ja säilitamine. Sellega tegeles Õpetatud Eesti Selts (1838). 19. saj kuulusid sinna ainult mehed. Rajajate hulka kuulus ka Faehlmann. Muinasusundi uurimine (teema algatas K. J. Peterson, arendasid edasi Faehlmann ja Kreutzwald). Mõtlesid välja pseudomütoloogia (Taara peajumal, Vanemuine laulujumal jne). Lisaks ka eestlaste jäädvustamine estofiilsete kunstnike poolt. Joonistati üles eestlaste rahvarõivaid. Friedrich Ludwig von Maydell. August Pezold huvitus eestlaste jäädvustamisest. Maalis eesti talupojatüüpe. Tegi rahvariiete kontuurid, saatis kihelkondadesse ja lootis, et need värvitakse ära, kuid kedagi see eriti ei huvitanud. Eestlastele oma ajalookäsitluse loomine. Esimene eestikeelne ajalookäsitlus on Kalevipoeg. Koostamise idee autoriks on Dr. Bertram. Eestlastele oma ajaloo andmise vajadust tõestasid Dr. Bertram ja Faehlmann. Eepos Kalevipoeg ilmus ÕES toimetistes 1857-1861.
Pärit 17.saj. lõpust. Kingitud Rootsi Kuninga poolt. Maalikunstnikud 17.saj lõpust - J. Aken- Lübeckist pärit, Lünetiväljade maalid Tallinna raesaalis- 8 piibliainelist maali kohtumõistmise teemal. Nt. Saalomon kohut mõistmas, Kristus Pilaatuse ees. - E.W. Londicer- sotlane, kaunistanud maalidega Mustpeade vennaskonna hoonet- laemaal selle keskses saalis. Mustpeade vennaskonna jaoks ka saksa valitsejate portreesid nt. Friedrich Wilhelmi portree. Portreesid jõukamatest Tallina elanikest. - C.G. Welte- saksa päritolu portselanimaalija, teinud ka portreesid, maastikuvaateid. Manufaktuurid - Portselanimanufaktuur Põltsamaal, loodud von Lauw poolt, läks pankrotti. - Fajanssmanufaktuur Tallinnas- meenutab valget portselani, aga raske. - Klaasimanufaktuur Hiiumaal- varustas kogu Rootsit klaasnõudega, seal puhas ja kerge liiv, nõusid säilinud vähe, leitud tükke.
Äärmiselt kriitiline aadelkonna suhtes. Kirjeldab maapäeva Pärnus 1555 (sõda algas 1558). Selle asemel, et rääkida silmnähtavast ohust, Ivan Julma näol, räägiti isegi tantsust. 16. sajandi viimane veerand, puudusid traditsioonilised infokandjad. Euroopa mõistes Vana-Liivimaa tähendas Euroopa serva. See mis kusagil kaugel põhjas toimus, oli Eurooplastel ähmane ettekujutus (info liikus hobustega, aeglaselt). Kroonika, mis anti välja Liivi sõja ajal. Esimene trükk müüdi kiiresti läbi. Info sõja kohta oli vahetu. Sündmused olid põnevad saksa lugejale. Kirjeldab üksikasjalikult, mida moskoviit korda saatis. Kroonika kirjutatud alamsaksa keeles. B. R. sündis arvatavasti 1536, oli pikka aega Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Pühavaimu kirik oli aegade algusest peale maarahva kirik. Teada on, et B.R, oli lihtsast soost. Tema isa oli talupoeglikku päritolu, oli Tallinnas voorimees. Eesti päritolu mees oli jõudnud väga kõrgele positsioonile -
Koidula. 1870. pani Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850. aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja Faehlmannist algab eesti rahvusliku mõtte ning "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" kirjanduse arengujoon. Faehlmannist sai esimene eestikeelne ajakiri, mille toimetamisel oli kaugelenägelik algataja, rahvusliku ärkamise suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Kuigi vaimuelu mõjustaja. Friedrich Robert Faehlmann Jannsen armastas kirjutada ka loodusest ja oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu ülikooli armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" rahvaluulest ja kirjandusest. 1825 hakkas ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks.
ninasarvik, rohutirtsud. Tuntud oli ka Magritte, kes oli irooniline, nt ,,Ravitseja" ja ,,Sööst läbi aja". Max Ernst, ,,Kuningas Ubu", Miró katalaani kunstnik, omalaadne dekoratiivstiil erinevatest kujudest. Masson kasutas kunstis spontaansuse abi. Tanguy lähtus spontaansusest, sage element loomingus oli viburlased, rannakivisid meenutavad kujundid, mis olid pärit alateadvusest. Eesti kunst 3 Eesti kunsti lähtemeistrit olid Weizenberg, Adamson ja Köler. Kuni 19 saj lõpuni räägitakse Eesti ala kunstist, jagunes baltisakslaste kunstiks ja eesti talurahva kultuuriks (19 saj keskpaigas ilmus eesti rahvusest kultuuritegijad, alles sajandivahetusest hakkas välja kujunema eesti kõrgkultuur). Eesti rahvusliku kunsti teerajajaks loetakse kolme kunstnikku, kes olid Eesti päritolu ja Eesti juurtega, nad olid rohkem akadeemilise ja ametliku suuna esindajad. Köler siirdus kunstiharidust omandama
vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus
Laikmaa ateljeekooliga oli eesti kultuuriellu tulnud tõsiselt arvestatav tegur, mis äratas lootusi rahvusliku kunsti tuleviku suhtes ja pani mõtteid uues suunas liikuma. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts - rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud - A. Weizenberg ja A. Adamson - jäid algatuse suhtes ükskõikseks ja skeptiliseks. Kuid mõte oli ikkagi idanema pandud ja kunstiseltsi loomine jäi endiselt päevakorda. Eestimaal hakkasid 1905. a. toimuma tavatud asjad: Tallinna tööliste üldstreik, streigid ja demonstratsioonid teistes linnades, maal mõisatööliste ja talupoegade sagenevad väljaastumised. Ühiskondlik aktiivsus võttis niisuguse ulatuse ja omandas selliseid vorme, millest seni mõeldagi ei võidud
Friedrich August Saebelman 1851 1911. Sai tänu heale saksa keele oskusele tööle Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874 esimese eestlasena astub Peterburi konservatooriumi. Õpib seal vaid 1 aasta. Pöördub tagasi Eestisse, Karksisse, kus töötab kooli õpetajana. Paistus kihelkonna kooli õp, köster, organist. Asutas Paistus meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Loomingus peamiselt koorilaulud, säilinud u paarkümmend, vaid üksikud isamaalised laulud. Friedrich rahvaviise ei kasuta, kirjutab rõõmsat, lihtsat ja muretut muusikat. Kaunimad laulud: ,,Ema süda," ,,Ellerhein," ,,Palve." Alekssander E. Thomson 1845 1917 (sureb Petrogradis). Sangastest pärit mees. Valga Cimze seminar, lõpetab 1865. Läheb tööle Kanepisse õpetajaks. Organiseerib 60liikmelise koori. Töötab Vana-Võidu mõisas koduõpetajana. Teeb iseseisvalt õppides ära keskkooli lõpueksamid, sai Tartu Ülikooli matemaatikat õppima, juhatas ka Vanemuise koori
Koloniaalajastu maadeavastustega materjali lisandumine, nt Joseph-Francois Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused Johann Gottfried von Herderi müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine 2.Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 19. saj tautegooriline ja evolutsionistlik Tautegooriline Friedrich Schelling müüt on autonoomne, tuleb mõista eraldi kui inimvaimu omalaadi kujundit, Ernst Cassirer Evolutsionistlik võrdlev, algkeel eeldab algkodu, -kultuuri ja -müüdistikku, Edward Burnett Tyler, Andrew Lang 20. saj. Ritualistlik ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik Cambridge'i koolkond, James G.Frazer, Jane E. Harrison müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste Psühhpanalüütiline Otto Rank kangelaste tüpoloogia, Sigmund Freud müütide ja
taotleb samasugust panoraamset üldistavat lahendust Johannes Hau (1771 1838), kelle Tallinna vaated on suure kultuuriloolise väärtusega. Saksa romantismi erinevatest koolkondadest mõjutasid Baltikumi kunstnikke tollal kõige enam matsareenlased, kes põlgasid klassitsismi idealiseeritud vorme ja nõudsid kunstilt siirast tundeküllust, kuid mõjusid tihti seejuures lausa härdameelselt ja verevaeselt. Esimesena tõi Eestisse sellise romantilise kunsti Friedrich Ludvig von Maydell )1795 1846). Romantikute keskajaihaluse ajal tegi ta joonistused vaselõigete sarjale "50 pilti Liivimaa ajaloost", mis esitleb sakslasi kui kultuuritoojaid barbarite maale. Samal ajal on ta esimesi, kes lõi teoseid eesti mütoloogia ainetel. Ta maalis altaripildid mitmele kirikule ja asutas 1835 Tartu puugravüüri töökoja, kus valmis hulgaliselt illustratsioone ja reproduktsioone. Tallinna kunstnikest on romantismiga enim seotud Ernst Hermann
ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. ·Johann Köler- 1826-1899. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Seotud rahvusliku liikumisega. ·August Weizenberg- 1837-1921. Eesti rahvusliku skulptuuri looja. 1913. aastal kinkis Weizenberg oma "Koidu ja Hämariku" Estonia teatrile, mis pandi kaunistama teatrimaja punast saali. ·Lydia Koidula- 1843-1886. Oli eesti kirjanik. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Tegev Postimehes, Vanemuises. ·Aleksander Kunileid- 1845-1875. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele. ·Friedrich Saebelmann-1851-1911
R. Kreutzwaldi teostatud "Kalevipoeg", hakkas ilmuma J. V. Jannseni toimetatud nädalaleht "Perno Postimees". Lydia Koidula luulekogu "Emajõe Ööbik" pani aluse eesti ilukirjanduse järjepidevale arengule. Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks oluliselt aeglasemalt. Kohalik kunstipublik koosnes veel mitmeid aastakümneid peamiselt sakslastest, jäädes eesti seltskonnale kättesaadamatuks ja võõraks. 1.1. Maalikunst Esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler (1826-1899). Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Tänu Aleksander II portree eest saadud honorarile tekkis tal võimalus reisida mitmel poolt Lääne-Euroopas. Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsisimi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Seetõttu ei uskunud Köler, hoolimata oma rahvuslikut meelsusest, rahvusliku kunsti võimalust.
Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta. Kreutzwald on kõige kuulsam inimene, kes Võru linnas elanud on. Arvan, et iga Võru linna elanik peaks temast nii mõndagi teadma. Sellepärast otsustasingi Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta oma uurimistöö teha. Dr. Fr. R. Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina. Lauluisa suri Tartus 25. augustil 1882. Ta maeti Raadi kalmistule. Muuseumi asutamise idee tuli Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestusseltsil aastal 1923. Selts tegi muuseumi jaoks Kreutzwaldi asjade korjanduse. 1926. aastal püstitas Mälestusselts monumendi Kreutzwaldi mälestuseks. Monument asub Võrus, Tamula järve ääres. Muuseum asutati 10. veebruaril 1941. aastal. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asub praegu kohas, kus Kreutzwald elas 44 aastat
Minna, Perno Postimees Kulutama olen wahwas Keik, mis sünnib ilma sees. Nimetusest "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise nimetasid ennast maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Nüüd lõpuks said eestlased endale nime, millel puudus halvustav kõla ja seisusele osutav tähendus. Eestlased saavad eepose 1857.a hakkas Õpetatud Eesit Seltsi toimetistes annete kaupa ilmuma tavatu luuleteos, Võru arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi registriväline eepos "Kalevipoeg". See kujutas endast mitmete muistendite ja rahvalaulude toel loodud eepilist jutustust, mi põhiosas oli siiski Kreutzwaldi enda looming. Kreutzwald oli endale juba nime teinud õpetlik-harivate kirjutiste ja kalendrisabadega, mis kõik valmistasid ette pinnast rahvuslikuks ärkamiseks. "Kalevipoeg" oli aga midagi seninägematut. Selle loomise varjamatuks eeskujuks oli olnud soomlaste "Kalevala", mille
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 7 7. Kirikukirjanduse väljaandmine 18. sajandil (eestikeelne piibel jm). Uue Testamendi tõlge ilmus 1715 Kullamaa pastori H.Gustlaffi trükkitoimetamise viljana, Forselius-Hornungi parandatud kirjaviisis. Selles väärib tähelepanu saksakeelne eessõna kõige varasema eesti kirjandusloo ülevaatena. Ka see müüdi üsna pea läbi, teine trükk 1929 Tallinnas. Eelkõige tehti tööd uuemate tõlkimiste ja muudatustega, plaanidega uusi trükke välja anda. Kirik vajas oma tööks uut trükki Uuest Testmendist. Vajati ka kiriku-käsiraamatut ja selle juurde kuuluvat katekismust, mille varasemad trükid olid läbi müüdud. Käsiraamatu parandamine kujunes põhjalikuks, püüti kaotada kirikukeele ja maakeele erinevusi, trükiti Saksamaal - ilmus 1721. aastal
on. Valgustustekstid on kanooniliselt vähetähtsad, sest pole kirjanduslikult kõrgel tasemel. Tekstide 6 eesmärk on olla pigem õpperaamat ja praktiliste elujuhiste käsiraamat kui kirjandus. Didaktilise valgustuskirjandusega saab alguse eestikeelne proosa, jutulooming. Eesti valgustuskirjanikud: 1. Friedrich Gustav Arvelius „Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat“ (1782), 2. Ludvig von Luce „Sarema Juttu Ramat“ (1807, 1812), 3. Otto Reinhold von Holtz „Luggemissed Tallorahva Mõistusse ja Süddame Juhhatamiseks“ (1817), 4. Friedrich Wilhelm von Willmann „Juttud ja Teggud“ (1782) Kõik nimetatud autorid olid pastorid, eestikeelse koguduse juhid. Arvelius oli nt Alutaguse pastor. Kõik on saanud hariduse Saksamaal, osa on seal sündinud, kuid tagasi tulnud. Eestikeelset
filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis- filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama
Martin Giläus ja Reiner Brockmann kirikulaulud uuesti (lisaks uusi laule), juba arvestavas 3 värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise-
ehitatud Tallinna Oleviste kiriku põlemine ja taastamise alustamine 1820. a. Tartu Toomkirik, Tallinna Kaarli kirik 1870, Tallinna Jaani kirik, 1884 Aleksandri kirik, Rapla kirik, (1864 Saaremaal Jämaja kirik, 1863 Saaremaal Mustjala kirik), Viljandi Pauluse kirik 1863-66, Tori kirik, 1882-1994 Peetri kirik, Aleksander Nevski katedraal Tallinnas 1900. 12. Kes rajas Eesti rahvusliku maali? Näited Johann Köler rajas Eesti rahvusliku maali. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. Ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. Siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe.Akadeemikunimetuse
(Kõrvits 1964: 83) (vt Lisa 5) 12 2. Suure-Jaani muusikafestival Suure-Jaani muusikafestivali on korraldatud alates aastast 1998. Idee Suure-Jaani Muusikafestivaliks tuli Eesti Kontserdi Muusikapäevadest Viljandimaal, mille kontserte peeti ka Suure-Jaanis. Mõtteid Suure-Jaani muusikafestivaliks panid kokku Suure-Jaani kultuurimaja direktor Tiiu Siim ja kunstiline juht Eda Saaremets, Viljandi Maavalitsuse kultuurijuht Linda Arro ja Eesti Kontserdi produtsent Taivo Tuberik. (Suure-...) Koos võeti ühendust Eesti Kontserdi ja Taivo Tuberikuga, et panna paika täpsemad plaanid. Jaanuaris kohtus Tiiu Siim Eesti Kontserdi produtsent Andres Uiboga. Koostati Suure- Jaani Muusikapäevade kava. Tänapäeval teatakse seda kui Suure-Jaani Muusikafestivali. 5. mail 1998 sõlmisid Suure-Jaani Linnavalitsus ja Eesti Kontsert Eesti Kontserdi majas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
