Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kakuke muinasjutt - sarnased materjalid

veere, kakuke, laulan, kuule, rebane, jahtus, taat, kakku, aknast
thumbnail
2
docx

Muistend ja muinasjutt

poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned ­ rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed

Eesti keel
29 allalaadimist
thumbnail
70
docx

F tähe muinasjutt

. , : - , ... ... , . . , -- ? ­ , , . . . . , , , , . , - . , . . , - . . , , , . , : - --! --! -! : - , . ? - ? , . . - , ! ­ . ­ . ­ , . , , . . , . . - , , ? ­ . - , ! ­ . ­ . . - ? ­ . - . , , , . ? - , -- , -- . - ... , , -- . , . , . ­ . . . . , . , , , . . - , ! ­ , . ­ ... , . , , , , , . , , . , , ... -- . · - . . - . : - , , --! ! - - , , . - . , , , ! . , , , . , , , : - , ... . - . ! --! ... , , , - ... , , , - . - . .

Vene keel
1 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Muinasjutt

Loomamuinasjutud on seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised. Omapäraseks näiteks võiks tuua, et inglise 4 folklooris on väga vähe loomamuinasjutte, kuna inglise rahvas on väga noor ("Kolm põrsakest"). Loomamuinasjuttude tegelasteks on isikustatud loomad, iga loom on teatud iseloomu või tegelase sümbol. Eesti loomamuinasjuttudes sagedamini esinevad tegelased: rebane ­ salakaval, kaval, nutikas; hunt ­ tölp, rumal, ahne; karu ­ tugev; jänes ­ kaval, kiire. Eesti loomamuinasjuttudes esineb mitmeid linde (just eesti muinasjuttudes!): kaaren, ronk, harakas, vares jt. Loomamuinasjutt on väga palju mõjutanud Euroopa kirjandust, näiteks 17. sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal valm (kui mitte arvestada antiikaja suuri valmimeistreid). Ka valmis (nagu muinasjutuski) on tähtis loomade kaudu edastatud "iva"; valm on aga lastele

Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinasjutt

Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond Iseseisev töö Juhendaja: Koostas: Õppegrupp: ev09 Tartu 2010 Ennemuistsel ajal läinud kord ühel koosviibimisel erinevate külade ja linnade loomad vaidlema. Et millises külas või linnas siis ikka elavad need kõige tublimad loomad, kes kõige tublimad loomad, kes kõige rohkem ja kõige paremini sporti teevad. Vaieldi mitu ööd ja mitu päeva, aga kokkuleppele ei jõutudki. Tüli paisus aga nii suureks, et vaidlesid terve maailma metsloomad omavahel. Otsustati siis, et korraldatakse loomade taliolümpia ja kohaks valiti kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatamine. Seda olid nad õppinud

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinasjutt

LASNAMÄE GÜMNAASIUM Jana Werle 10.a klass KATKEND BLOGIST Olümpiaaditöö Juhendaja: Monika Sooalu Tallinn 2014 3.jaanuar 2014 Mõtlesin täna, et inimene kogeb iga päev väga palju erinevat, meelde jääb vaid osa. Kummaline on, kuidas unenägudes kõik mosaiigiks sulandub. Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad. Siin segunevad nii loetud faktid, mõeldud mõtted, lapsepõlveunistused kui ka tunded. Näiteks miskipärast meenus hiljutine rahvaloendus. Pole kunagi varem näinud unes nii selgelt jutustatud muinasjuttu. Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriigis rahvaloendust. Vaadat

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

MUINASJUTT

Elas kord mees, kelle nimi oli Indrek. Indrekul olid näpud põhjas, tal ei olnud sentigi raha, ta elas Hanelinnas, suure punase silla all, kus elas hulganisti teisigi kodanikke, kes enda eluga karile sõitnud olid. Kõik inimesed, kes suure punase silla all elasid, nimetasid seda hurtsikuks, võis õelda, et nad olid isegi grupp, neid oli tosin, seega mitte väga palju. Küllalti palju, et moodustada ühtne ja kokkuhoidev perekond. Nad kõik valvasid üksteise seljatagust, sest üpris tihti külastasid hurtsikut linnast pärit noored huligaanid, kes üritasid sinna laamendama minna, aga tänu sellele, et Indrek ja ta grupiliikmed suutsid tublit koostööd teha, seadsid nad noored huligaanid lõksu ning andsid nad edasi politseile, kes võttis ühendust noorte vanematega. Peale seda sündmust valitses hurtsikus rahu, keegi ei tulnud sinna enam midagi halba korda saatma. Kuid siiski, Indreku ja ta niinimetatud pereliikmete majanduslik seisukord oli vägagi kehv, lausa kohutav. Igaüks n

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Jõulumuinasjutt

Linnud oli juba lõunamaale ära lenanud ja järsku hakkas lund sadama linnupoeg mõtles , et mis asi see veel on . Ta vaatas ja vaatas , kuid järsku kukkus ta oma pesast välja ja Järsku tuli tema juurde rebeane ja küsis:" linnuke, mis sina siin teed ,sa peaskid ju lõunamaal olema juba?" Linnupoeg vastas:" mul on 2 probleemi esiteks ma ei saa aru ,mis see valge asi on ja ma ei oska lennata seetõttu ma polegi lõunamaale lendanud." Rebane vastas:"see valge asi on lumi ja selle teise probleemiga ma saan sind ka aitada." Linnupoeg küsis:"ei tea kuidas sina mind aitada saad?"Rebane sellepeale lähme minu urgu. Ja lähevadki rebase urgu. Linnupoeg küsib:"noh kuidas sa mind ,siis aitada saad." Rebane vastab:" mul on sõber vares ,ta võib sind lendama õpeteda ,aga enne seda kui ma varese kutsn peame kõhud täis sööma." Rebane andis linnupojale söökiks liha aga linnupeog seda ei tahtnud . Rebene küsis:" mida sina siis sööd

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Uues kuues vana muinasjutt

Muinasjutt Elas kord üks täiesti tavaline ema. Tal oli viis poega ja kaks tütart. Kuid üks poegatest polnud päris samasugune nagu teised inimesed. Ta oli kõrvaline ,kuna teda noriti tema välimuse ja hääle pärast. Kui ta üritas kellegagi kontakteeruda keerati talle selg või tehti midagi hullemat. Nagu ühel päeval kui too poiss läks kooli ja teepeal nägi rühm poisse ,midagi põnevat korda saatmas. Seal oli ise tehtud rakett ja nad valmistasid seda õhku laskma. Poiss ligines sinna rühma ja üritas asja lähemalt uurida kuid kui ta sinna liiga ligi tikkus nabisid teised ta hoopis kinni. Andsid raketi poisi kätte ja süütasid põlema. Teised jooksid aga tema oma uudishimust vaatas seda veel natuke aega ja siis viskas õhku. Pauk oli vägev kuid sädemed süütasid poisi juuksed. Ta jooksis kiiresti lähima veekoguni ja kastis juuksed märjaks. Kõik naersid nii nagu said ,sest vaatepilt oli võimas. Siis jooksid kõik nii

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tänapäevane muinasjutt

Joodikust hunt ja seitse ulakat kitsetalle Liina Kolk KKP-22 Elas kord kitseema, kellel oli seitse väikest kitsetalle ja ta armastas neid, nagu emad oma lapsi ikka armastavad. Nad elasid väikeses korteris ja nende rahu ei häirinud miski peale teadmise, et kuskil väljas koperdab alkoholilembeline narkomaanist hunt. Ühel päeval pidi kitseema minema linna shoppama. Ta kutsus kõik lapsed kokku ja ütles: ,,Kui ma ära olen, peate end ise joodikust hundi eest hoidma. Ärge avage ust ühelegi võõrale, sest see võib olla salakaval hunt, kes petab teilt raha välja ja kasutab teid ära või hoopiski pistab teid nahka. Ta maskeerib end tihti, kuid teie võite ta alati ära tunda rögiseva joodiku hääle ja mustade tatoveeritud käppade järgi." Kitseema kallistas oma lapsukesi ja istus taksosse ning lahkus. Mõne aja pärast lasti uksekella. ,,Kes on?" küsisid kitsetalled äreval

Kirjandus
57 allalaadimist
thumbnail
2
odt

MUINASJUTT: Eilne

Eilne Kunagi ammu aega tagasi, kolisid Petersalu külla elama perekond Pintslid. Täiesti tavalised inimesed, kelle elu keerles nutimaailma ümber. Mis seal ikka imestada, kahekümmne esimene sajand siiski. Perekond Pintslite elu tabas ootamatu hoop kui tuli välja, et peretütar Kätlin oli kaotanud nende ainsa nutitelefoni. "Kuidas ma küll homme tööle jõuan, kui ma telefonist kaarti ei näe?", räuskas isa. "Kust ma küll õhtusöögi välja võlun, kui ma retsepti ei tea?", vingus ema. "Ma ei näegi nüüd õhtuseid multikaid!", jonnis väikevend. Kätlin otsustas, et peab oma vea heastama ning kaotatud telefon üles leidma. Kätlin vantsis läbi kõik nurgatagused, kus ta käinud oli. Ta küsis abi võõrastelt, kes teda aidata ei osanud. Lõunaks oli tal läbi otsitud terve küla, kuid telefoni polnud ta ikka veel leidnud. Lootuse kaotanud, vantsis Kätlin nina maas tagasi kodu poole. Olles kodust vaid mõne meetri k

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Edgar Valter

Edgar Valter Edgar Valter oli eesti lastekirjani k ja kunstnik. Edgar Edgar Edgar Valteril on paljud raamatud pokudest. Pokukoda pokumaal Need on mõned Edgar Valteri raamatute tegelased ,,Pokud". Ta on kirjutanud lastele: Kassike ja kakuke Pokuraamat Ahaa, kummitab! Pintselsabad Kullast vilepill Ikka veel kummitab! Pokulood Pokuaabits Aga need ei ole kõik tema raamatud. 2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 1983-2005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Sisehäälikud

moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS armee idee akvaarium ekskursioon poliitiline Määra sisehäälikud võõrsõnades orkester est sandalett ett binokkel isoleerima okk eer KLUSIILIGA (sulghäälikuga) lõppevais võõrsõnades määratakse sisehäälikud sõna lõpust kompvek kabinet kosmonaut kotlet

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

vormist ja struktuurist lähtudes, seejuures analüüsitakse ka teose sisulist külge. Näiteks: Vladimir Proppi imemuinasjuttude funktsiooni- ja struktuurianalüüs: Morphology of the Folktale" 1958; vene keeles 1928). fraseologism ­ mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. Fraseologismid jagunevad lihtfraseologismideks (suure surmaga ­ vaevaliselt) ja lauselisteks fraseologismideks (Lihunik vahib rätsepa aknast välja ­ katkiste riietega inimene). futurism ­ kunstimeetod, mis tekkis 20. sajandi alguse Itaalias ning pidi kujunema tulevikukunstiks. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid neile uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teose vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, kasutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke.

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi.

Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Essen und Trinken

Essen und Trinken Lebensmittel das Lebensmittel, - toiduaine das Brot, - e leib das Weißbrot, - e sai das Brötchen, - kakuke/kukkel der Kuchen, - kook die Butter, - või die Wurst, - vorst der Käse, - juust der Schinken, - sink der Quark, - kohupiim die Marmelade, - n moos das Ei, - er muna das Rührei, - er munapuder ein gekochtes, gebratenes, rohes, faules Ei keedu- ,prae- , toores- , mädamuna der Fisch, - e kala das Fleisch liha das Schweinefleisch, das Rindfleisch sealiha, veiseliha das Rindersteak, - s veiselihapraad das Kotelett, - e kotlett die Bulette, - n frikadell das Hähnchen, - kanaliha die Knödel, - n jahuklimp der Salat, - e salat die Suppe, - n supp der Braten, - praad der Nachtisch, - e = die Nachspeise, - n = das Dessert, - s magustoit der Hamburger, - hamburger die Pizza, - s = Pizzen pitsa das Eis jäätis der Pilz, - e seen die Beere, - n mari der Brei, - n puder der Grieß manna die Haferflocken kaerahelbed die Grütze, - n tangud die Buchweizengrütze, - n

Saksa keel
1 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kadripäev - Mardipäev

hoiab esimesest poisist vöökohast kinni.Nendest on üle laotatud Kes õigesti ütleb,saab endale (Saarde 1938) Mardiemal on väike kivi peos.Lapsed mõistatavad,kummas käes kivi on,kes ära arvab, saab kiita. Tõrremäng Mängijad seisavad ringis,hoiavad üksteisel kätest ja alustavad liikumist.Üks väljaspool ringi olev mängija katsub trügida ,, Tõrre" sisse.Teda takistatakse.Kes tõrrelaudadest" trügija endast paremalt sisse laseb,peab hakkama uueks trügijaks. Teeme kakku Patsi,patsi kakku, Veere,veere kakku, Sili sealihaga, Kasta kanamunaga, Viska kopsti!ahju,s Söö ära nämm,nämm! Lapsed istuvad laulukest lauldes ringis koos õpetajaga ning vastavalt sõnadele: Veere- ringikujulised liigutused peopesadega Sili ja kasta- paita ja kasta kujuteldavat kakukest Viska ­ viska kakuke kahe käega ahju Võta ­ võta kujuteldav kakuke ahjust välja Söö ära ­ pista suhu ja patsuta kõhtu Teeme,teeme Teeme,teeme,mis me teeme?Teeme tainarullikese.

Kultuurilugu
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

9. klassi kirjanduse mõisteid

29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane ­ kaval inimene). Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed (näiteks vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või naised). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..., Kui nad surnud ei ole...), sündmustiku kordumine (3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada ­ olulised on ka arvud

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte

Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natuke eelmal elasid Haldjas ja Rebaseneiu. Rebaseneiu tahtis kangesti minna maasikaid otsima, aga oli ju talv ja maasikaid tavaliselt siis ei olnud. Rebane läks Haldja juurde ja muudkui mangus, et lähme. Haldjas jäi lõpuks nõusse ja nad asusid teele. Metsa jõudes ja maasikaid otsides avastasid nad mingi halli laigu ja läksid lähemale. Hall laik osutus Pekkaks. Said siis Pekka, Haldjas ja Rebaseneiu tuttavateks. Siis astusid nende juurde Karu ja Kassikakk. Karu oli ära kaotanud oma julguse võtme ja ei olnud enam nii tugev kui vanasti. Karu oli haldja vana sõber.

Eesti keel
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti keele mõisted

1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatuste

Eesti keel
123 allalaadimist
thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Si

Saksa keel
37 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Esimene muinasjuturaamat

Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelane rebane Imemuinasjutud Vaeslapse Sündmustik käsikivi üleloomulik Imelik peegel Kasutatakse Imesõrmus imeesemeid Tõsielulised muinasjutud Talupoja ja Tegevus mõisniku vale tavaolustikus Tark talutüdruk Kangelased

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Edgar Valter

kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed.1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden. 4 III Looming Autoriraamatud lastele: Pokuraamat (1994; 1. koht kirjaniku- ja kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 1996) Kassike ja kakuke (1995; 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 1996) Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist (1995) Ahaa, kummitab! (1995) Pintselsabad (värsslugu, 1995) Kullast vilepill (1996) Iika: nii noor, aga juba nõid! (1997) Isand Tuutu ettevõtmised (1997) Pintselsabad (1998; 1. koht kunstniku- ja II koht kirjanikutöö eest Nukitsa konkursil 2000) Metsa pühapäev (1999; 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 2000) Kuidas õppida vaatama? (2000, 2

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Rukkileib

kasutusele alles 19. sajandi lõpul. Leivanõu peal hoiti kaant ja paljudes peredes ka selle tarvis kootud riiet. Leivanõud ei pestud, peenema leiva tegemisel kaabiti nõu puhtaks. Leivaküna või astja asus rehetoas või sahvris, kuivas kohas, et hallitama ei läheks. Nõus hoiti kogu aeg väikest tainakakukest, mida kasutati juuretiseks, vahel ka juurekakuks (Vunk, 1993). Leiva tegemisel võeti leiget vett, segati selle sisse väike kakuke, kallati matist jahu peale ja siis löödi see kõik suure puukulbi või käega segamini. Siis raputati segule jahu peale, nõu kaeti kaane ja paksu riideesemega ning tõsteti ahju äärde sooja kätte hapnema. Järgmisel päeval prooviti leivajuure hapukust. Parim aeg leiba sõtkuma hakata oli siis, kui juuretis oli ,,maha heitnud". Nüüd pesi perenaine käed hoolega puhtaks, pani põlle ette ja sidus rätiku pähe. Leiba ei tohtinud sõtkuda palja peaga, et juuksed ei satuks taina sisse

Inimese toitumisõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Edgar Valter elulugu

Edgar Valter Koostanud : Egon Meigas Klass : 8a. Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Edgar Valteri elulugu, näitused, lemmiktöö analüüs ja arvamus Edgar Valter sündis 21. Septembril 1929 Tallinnas ja suri 4. Märtsil 2006 Tartus ning ta maeti Metsakalmistule.Õppis Tallinnas, töötas mitmes ametis ja töö kõrvalt õppis ise kunsti. 1950. aastast vabakutseline kunstnik. Viimased poolteist aastakümmet elas Edgar Valter Võrumaal, kus hakkas ka lasteraamatuid kirjutama. Sai kunsti- ja kirjandusloomingu eest mitmeid tunnustusi. Edgar Valter oli maalikunstnik, graafik ja karikaturist. Ta tegi plakateid, filmi- ja lavakujundusi. Ta illustreeris ajakirju ja mitusada raamatut, nii ilu-, aime- kui tarbekirjandust, enamasti aga lasteraamatuid. Ta lõi Sipsiku, Krõlli, naksitrallide, Kunksmoori, Aatomiku ja veel mitme eesti lastekirjanduse tegelaskuju.1987. aastal tuli

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Hiir rätsepaks

oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike. Vana sokk on maiasmokk! Soku kinni püüame, köie kaela köidame. Ei siis kapsaid süüa saa. heinu peab närima. Vanal sokul paha meel, tahaks kapsaid süüa veel. Vana sokk on maiasmokk! Eideratas Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Villad toodud Virumaalt, linad lõunast Läti ra'alt. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Siis saan talveks sukad ma, suveks särgi ilusa. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa,

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tellimiskiri ja selle vastus

 Punased tulbid- kogus 50  Kollased tublid- kogus 50  Punased roosid- kogus 25  Valged roosid- kogus 25 Kas pakute ka transpordivõimalust ja sooviksime teie hinnakirja ning pangakonto numbrit. Lugupidamisega Sandra Muraševa Tegevdirektor Sandra Muraševa Teie 19. Oktoober 2014 nr.2/11-34 Tegevdirektor Meie 22. Oktoober 2014 nr.4/345 OÜ Kakuke Muru 15 50111 Tartu Vastuskiri Austatud proua Muraševa Oleme meelitatud,et valisite just meie teenused. Täname teie küsimuste eest ja siin on meie hinnakiri  50 valget tulpi- 100 eurot  50 roosat tulpi- 100 eurot  50 punast tulpi- 100 eurot  50 kollast tulpi- 100 eurot  25 punast roosi- 75 eurot  25 valget roosi- 75 eurot Toodete maksumus kokku seega 550 eurot. Meie kontonumber on 444901010100768

Majandus
50 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Jaan Rannap

JAAN RANNAP Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks, aga sai lastekirjanikuks! Mida tähendab Teie jaoks EV presidendi poolt antud Valgetähe IV teenetemärk? Ma võtan tunnustust kui tähelepanemist töö puhul, mida me oma koleegidega tegime, lastekirjanduse arendamisel. Kui kaua te olete ajakirjas Täheke töötanud? Teie raamatute kangelastest elab Nublu päästeametis päris omaette elu. Olete Nublu tegemisega kursis? Ikka olen. Nublu teenib ju sisulist eesmärki, milleks päästeamet teda kasutab ­ selgelt tuletatakse Nublu kaudu lastele meelde,et tikkudega ei tohi mängida, suitsetamine on üks paha asi ja muid ettevaatusega seotud asju ka. Millised raamatud peaksid Teie arvates koolilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjas olema? Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem ilmunud raamatutest muidugi A

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Isemõeldud muinasjutt "Hunt ja hobune"

Hunt ja hobune Kord sõi hobune aasal rohtu. Sõi rahulikult, kuni järsku ilmus välja hunt. Nähes hobust, tahtis hunt ta kohe nahka panna. Hobune hakkas hunti paluma: "Kallis hundike, jäta mind seekord rahule. Olen ju ainult luu ja nahk. Tänutäheks annaksin ma sulle oma peremehe imekee, mille ta mulle kaela riputas. See on talle väga kallis ese, aga ma loodan, et minu elu talle armsam on." Hobune ulatas kee hundile ning hunt küsis ketti imetledes: "Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?" "Pead keti endale kaela panema ja lausuma: Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks. Kett täidab iga sinu soovitud soovi," lausus hobune. Hunt võttis keti ja läks kepseldes metsa. Sinna jõudes tuli hundil kange himu seda imelist ketti proovida. Vaevalt oli ta sõnanud: "Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks," kui äkitselt ilmusid välja kolm nuiadega metslast. "Kurat! Hobune valetas," käis hundil mõtetest läbi. Metslased peksid hundi nuiadega sur

Kirjandus
68 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Leib on toidu ema

lõhkimineku eest. Kuigi võrdsete harudega rist on igipõline kaitse- ja õnnemärk, ei mõeldud uuemal ajal alati enam selle tähendusele: "tehakse nii nagu vanaemad tegid". Mõnel pool musutati leibasid ka ahjupanemisel: leiba ahju pannes tehti mokkadega musutamise häält, siis pidanud leivad hästi kerkima. Kui leivad ahju pandud, hakati mõtlema, et need kenasti kerkiks. Lapsi tõsteti ahjusuu ees yles, anti neile musu ja öeldi "Tõuse, tõuse kakuke, kasva kasva, lapsuke!" Kui leivad ahjus, ei tohi keerata selga ahjuukse poole ­ leivad võivad jääda taignased. Ahjusuu ees midagi ebaviisakat teha (peeretamine, halvad sõnad) ei tohi: leivad lähevad ahjus lõhki, tulevat kyyr selga. Leiva segamisest kuni ahju panekuni tehtud vigade eest oli tasuks lõhki kypsend leib. Seda aga ei ole peetud heaks märgiks. Olenevalt, kas pragu oli risti, pikuti või mõnd teist moodi, ennustati pere lagunemist, kellegi lahkumist, surma või ka syndi.

Kultuur
8 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Rukkileib eestlaste toidulaual referaat

mis asetati leivategemise ajaks raejalgadele. Saaremaal, Muhus ja Läänemaal nimetati küna ,,levalöime", Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaal ,,mõhk", setudel ,,ruih", Sangastes ka ,,ruhe", Häädemeestes ,,leivamold". Leivaküna oli umbes 1,5­2,5 meetrit pikk ja kaks vakka jahu võis selles korraga leivaks teha. Küna suurus sõltus sellest, kui palju leiba tuli teo ajal teha. Leiva tegemisel võeti leiget vett, segati selle sisse väike kakuke, kallati matist jahu peale ja siis löödi see kõik suure puukulbi või käega segamini. Siis raputati segule jahu peale, nõu kaeti kaane ja paksu riideesemega ning tõsteti ahju äärde sooja kätte hapnema. Järgmisel päeval prooviti leivajuure hapukust. Parim aeg leiba sõtkuma hakata oli siis, kui juuretis oli ,,maha heitnud". Nüüd pesi perenaine käed hoolega puhtaks, pani põlle ette ja sidus rätiku pähe. Leiba ei tohtinud sõtkuda palja peaga, et juuksed ei satuks taina sisse

Pagar-kondiiter
24 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kirjanduse/Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht

*Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha. *Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega: Rebane,ilus,kaval ja osav, lipsas märkamatult võssa. *Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!! RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või siduva osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis,

9. klassi eesti keel
51 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Erinevate Rahvaste Leivad

Referaat Erinevate rahvaste leivad Chapati Ajalugu Sõna "chapati" peetakse Dravidia päritolu,päritchappatähendab "lapik" ja attaivõi paathi tähendab Meeste Toit.Chapati on märgitud Ain-i-Akbari, 16. sajandidokumentides esitatud Keiser Mughal , Akbars Visiiri, Abu'l-Faz ib Mubarak . Chapati on õhuke valge värvusega pannkooke meenutav india leib. Seda leidub ka:Türgis,Ida-Afrika maadest,Keeniast,Ugandast ja Hiinas seal kutsutakse seda kas Chapati või lame leib. Ciabatta Ciabatta,sõna otseses mõttes "tuhvel leib" on Itaalia valge leib mis on valmistatud nisujahu ja pärmiga.Pätsid on veidi piklikud laiad ja lamedad.Ciabattale omane vorm töödati välja aastal 1982 aastal.Alates 1990 aastast on see populaarne Euroopas,eriti Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides ja laialt kasutatav võileiva leivana. Ciabatta esmakordselt toodetud Liguria ,võid leida igalt Itaalia tänava nurgalt.Rooma riigi a

Kultuurilugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Väike tüdruk, kaks libahunti ja kuri nõid

ning käskis tüdrukul selga ronida. Nad kõndisid mööda metsa ning tüdruk oli ära eksinud juba ja ei teadnud kus kodu tee on. Lõpuks oli kaugelt nõia maja näha ning libahunt keeldus edasi minna. Libahunt ütles, et edasi minnes on igalpool lõksud. Seepeale ütles libahundile: ’’ äkki puude peal pole lõkse, kas sa ronida oskad?’’. Libahunt käskis kõvasti kinni hoida ning tegi vägeva hüppe. Libahunt hüpples ühelt puult teisele ja jõudsin nõia maja juurde ning vaatasid aknast sisse. Nõid magas sügavalt. Libahut ütles tüdrukule: ’’mine majja sisse ja too sealt võlukepp ja võluraamat, ma olen liiga suur, et sisse minna’’. Tüdruk läks vaikselt sisse ning nägi võlukeppi ja võluraamatut suure kapi otsas kõrgel riiulil. Tüdruk ei ulatunud sinnani ja hakkas midagi välja mõtlema. Tõi igasuguseid asju, et ülesse ronida.järsku tool libises maha ning tüdruk jäi riiuli otsa rippuma.

Kirjandus
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun