Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kakuke muinasjutt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veere, kakuke, eide, söön, laulan, jänes, taat, jahtus, hüppas, jänese, rebane, kuule, eidele, eideke, kallike, tainast, laulis, saalu, kakku, ahjust, aknast, pikkkõrv, mesikäpp, võsavillem, reinuvaderOsades: *Rebane *Jänes *Mees *Rästas *Metskult/isane siga *Poeg *Hunt *Naine Metskult läks "kiievisske laadale" ,talle tuli vastu Hunt. Hunt:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Hunt:Lähme vader. Nad läksid üheskoos edasi ,vastu tuli Rebane. Rebane:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Rebane:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vader. Läksid jälle edasi ,vastu tuli jänes. Jänes:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Jänes:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vaeseke. Nii jätkasid nad teekonda ,kuni ööseks jõutsid nad sügava ja laia auguni.KULT hüppas-ei suutnud üle hüppata ning kõik teised loomad hüppasid tema järel ning kukkusidsamuti auku. Rebasel tuli hea mõte: Rebane:Hakkame laulma.Selle ,kes peenemat häält teeb ,sööme ära. Hunt:Uuuuuu! Metskult:Oooooo! Rebane:Eeeeee! Jänes:Iiiiii!
Perenaise lesk võttis siis vaeselapse naiseks ja kirst oli kadunud. Õpetus: kes teeb teisele halba, sellele tuleb endale see ringiga tagasi “Puulane ja tohtlane” Elas kord üks kitsi peremees, kes tahtis omale sulast ja tüdrukut. Kes aga kunagi tema juures ei püsinud, sest kitsi peremees ei andnud oma sulastele ja tüdrukutele kunagi piisavalt süüa. Läks ta siis kuulsa targa juurde, kes soovitas tal kolmel neljapäeva õhtul ristteele must jänes kotis minna ja vilistada, et vana peremees välja tuleks. Kuna kitsil peremehel musta jänest polnud, võttis ta musta kassi.Tegi siis nii nagu kästi ja vana peremees ilmuski välja, aga ütles, et kitsi peremees järgmisel neljapäeval tagasi tuleks. Nii peremees tegigi. Sellel neljapäeval lepiti kokku, et järgmisel neljapäeval tuleb kitsi peremees oma jänesega ja vana peremees oma sulase ja tüdrukuga. Nii tehtigi. Sõlmisid siis lepingu kaks
rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi)
kõrva juures justkui karu juttu kuulates. Räägi lapsele, et karu ütles: "Hakkame mängima!" · Ütle "Hakkame mängima!" kõrge hääletooniga. · Anna kaisukaru lapsele ja küsi, mida karu tema arvates ütleb. · Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad. · Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni. VEERE, VEERE VURINAGA Maimik on jõudnud ikka, kus palli veeretamine pakub lõbu. · Istu lapsega põrandale. Hüüa last, et ta sinu poole vaataks ning veereta siis pall temale . · Õhuta last palli tagasi veeretama. · Palli veeretades ütle: "Ma veeretan palli sulle. Vurr!" · Kui laps veeretab palli sulle tagasi, ütle: "Veereta pall emale/isale! Vurr!" · Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates. MÄNGIME KLOTSIDEGA
.............................................................................................. 33 ÄIU-ÄIU............................................................................................................................. 33 VAATAME RAAMATUID ................................................................................................... 34 LÜKKAMISMÄNG.............................................................................................................. 34 LAULAN TUJU HEAKS .................................................................................................... 34 PEHME JA KÕVA ............................................................................................................. 35 KÕIK ASJAD VÕIVAD RÄÄKIDA ..................................................................................... 35 VEERE, VEERE VURINAGA ............................................................................................ 35
põrandale)? See pole aus! Ema, tee midagi! Võõrasema: (haarab võõrastütrelt värtna käest ja pistab oma tütrele pihku) Jookse kohe kaevu juurde, viska värtnas sisse ja hüppa ise järgi. Ja vaata, et sa tood koju rohkem kulda, kui see tahmanägu! Võõrasema tütar jookseb kaevu, viskab värtna sisse, pigistab nina kinni ja hüppab ise kaevu. Ta leiab end lillelisel aasal ja jookseb kohe eide majakest otsima. Ta jookseb mööda ahju ja õunapuud, kes temalt abi paluvad. Leivapätsid: (nihelevad ahju peal) Ole hea laps ja võta meid ahjust välja, muidu me kõrbeme! Võõrasema tütar: (ehmunult) Ei mina taha ennast tahma ja pigiga määrida!(jookseb edasi ja näeb õunapuud) Õunapuu: (hüüab õnnetult) Ole hea laps ja raputa mind, muidu mu oksad murduvad! Võõrasema tütar: (vihaselt) Ega ma siia õunu korjama tulnud! Mul on parematki teha ja pealegi
sõrmekene koputab. Kopp-kopp, kopp-kopp-kopp, teine teda abistab. Kui on tarvis, appi ruttab kolmas sõrm ja kaasa võtab neljanda, viies pealt jääb vaatama. (Laule mudilastele. Kirjastus "Muusika" 2001. Lk 4) Laste laulumäng "Pimesikk" Pimesikk, nüüd tule siia, kõiki meid sa kinni püüa! Mis mu nimi, mõista sa, seo siis minu silmad ka! (R. Eespere, M. Vikat, M. Klaas. Laulik 1.2. kl. Tallinn: Koolibri 1993. Lk 121) "Kop ja plaks" Kop-kop jalaga, Plaks-plaks kätega, La-la laulan ma. Natukene tantsin ka! (I. Joandi, N. Lunjova) Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad, panen ise salli kaela. Selle järel hop, On mul seljas jopp! Inglise lastelaul "Hommikul". Eestikeelne tekst E. Ait 1. Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, pesen nii. Hommikul käsi pesen nii, uut päeva rõõmsalt algan. 26 Õpetajaraamat 2. Hommikul nägu pesen nii... 3. Hommikul hambaid harjan nii... 4
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi
mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
29 Aluste talu käest ära andma nende kätte! Seda käes ma ei anna elades neile andeks! Nüüd istuvad oma viga - aga mulgid minu vanas kotuses, ja mina näeksin, et vihkab mulke nad Siberimaal oleksid; nüüd anna veel oma laps ühele mulgile! Kui ma ometi Ennu kätte küüditamine saaksin, see teaks ehk nõu. (Üle ukse.) Jüts, ae! -12- Peeter. Jüts. Enn (parsil) JÜTS: Mis sa tahad, taat? PEETER: Üles kasi, parsile, ja too mu must vammus maha, ma lähen Erastule! JÜTS: Küll ikka, taat! (Sõbralikult.) Taat, kuule, kas Männiku Märt võtab meie Maie ära? PEETER (torisedes): Mis see sinu ninasse puutub? Katsu, et sa kassi saba alla saad! Hakkab sinul ka tarkus üle keema? Ninatark! JÜTS: Aga – eit ometi ütles – PEETER: Ah, kas sa ei mõista veel suud pidada? Üles parsile, ruttu, muidu – JÜTS: Juba ma lähen! (Iseenesele.) Mis sel taadil
juurde. Ta koputas uksele. Pöialpoiss vaatas aknast ja lausus: ,,Ma ei tohi kedagi sisse lasta, lumivalgekesed ei luba." ,,Ma ei tahagi sisse tulla. Võta, ma kingin sulle ühe õuna." Vastas talumees. Pöialpoiss kahtlevalt: ,,Ei, ma ei tohi midagi kelleltki vastu võtta." ,,Kas sa kardad midagi? Vaata, ma söön ise ka neid õunu." lausus talumees. Õun oli aga tehtud nii kavalasti, et üks pool oli mürgitatud, teine pool mitte. Kuningas hammustas oma õunapoolest ja Pöialpoiss sirutas käe ning võttis mürgise õunapoole. Niipea kui Pöialpoiss hammustas õuna kukkus ta maha pikali. Kuningas lausus rahul olevalt: ,,Häh! Seekord Lumivalgekesed sind enam ellu äratada ei saa!" Kuningas lahkus
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga küla vahel ri
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse sü
"Just just." ajas Vihmauss Viktor oma sõnade kinnituseks saba püsti. Seejärel sulges ta silmad ja hakkas mediteerima. "Om Mani Padme Hummmmm!" "Hmmm..." mõtles Kartul Kalle hoiatuse peale, kuid see lõhn mida ta tundis, hajutas igasugused kahtlused. Ja järgmisel hetkel oligi Kartul Kalle köögis. "Uhh kui lämbe siin on!" Ta pilk peatus millelgi. Kartul Kalle kooris end paljaks. "Palju parem kohe." Porgandpaljas Kartul Kalle võttis hoogu ja hüppas... "Mmmm kui hea" mõmises Kartul Kalle ning keeras end pannil teisele küljele, et veelgi pruunimaks minna. Matemaatiku unenägu Mäe tagant tõusva päikese kiired hakkasid taevast torkima. Hommikune piimjas udu hakkas hajuma ja muutus pigem munavahu moodi uduks. Valgusvihud libisesid mööda Digitaalset välja, haarates enda sisse kõige ettejääva. Üks kiirtest põrkus millegi vastu. Hakkas ronima, liikuma kõrgemale, mööda seda miskit. Valgus limpsas korra, limpsas teisegi,
"Ja veel! Te ei tea ju inglise keelt!" "Natuke ma ikka mõistan!" "Aga mademoiselle!" "Ma lähen!" hüüdis Juliette ja jooksis toast välja. 2 "Ma loodan, et teiega saab kõik korda, Mademoiselle Juliette..." sosistas Cosquette ja jäi tugitooli palvetama. Juliette aga, olles esimest korda oma 17-aastase elu jooksul vabadust tundnud, tormas esiteks tiigi äärde, kus hüppas kogu hooga külma vette. "Oh, kui vaid isa mind praegu näeks!" naeris ta õnnelikult ja ujus paar ringi. "Tere-tere, kena leedi!" kostus äkki kaldalt. Juliette haitis sinna ehmunud pilgu, kuid nähes koka poega oma sõpradega rahunes taas. "Teddy!" hõikas ta vastu ja lehvitas käegagi. Noormees paistis üsna jahmunud, samal ajal kui ta kaaslased naerma puhkesid. Lõpuks, raevust täitsa punane poiss tormas vette ja haaras Juliettel juustest. "Ah või "Teddy" kohe
Kalevipoeg leidiski neiu, kes kangastelgede taga laulis. Kalevipoeg laulis pilgates vastu, et mis seal kauget kahetseda, kui lähemal on hoopis parem peig. Piiga tuli uudistades lähemale, kus sattuski omal tahtel Kalevipojaga kõrvuti. Kalevipoeg kasutas piiga usaldust kurjasti. Piiga hüüdis appi, niiet ema-isa kuulsid. Isa kohkub, kui nii kanget meest näeb ja uurib, kust too pärit on. Kuuldes, et tegu on Kalevi ja Linda pojaga, libastus piiga ehmudes ja kukkus merre. Kalevipoeg hüppas talle järele, kuid ei leidnud piigat lainetest. Kalevipoeg hüüab saare taadile jumalaga ja ujub edasi. Taat ja eit hakkavad merd riisuma, et tütart kätte saada. Leidsid nad tamme ja kuuse, kotkamuna ja raudkübara, kala ja hõbekausi. Lainetest kostab tütre lauluhääl.(lk 57-61 ta jutustab endaga juhtunud õnnetusest) Piiga palub, et memm ja taat ei kurvastaks, sest tema koda on nüüd meres. 5. LUGU KALEVIPOEG SOOMES. SUUR TAMM. KÄTTEMAKS TUUSLARILE.
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Jõuluvanal tutimüts meil kodus et sa teaks astub majast majasse müts müts jäävad lapsed ikka heaks kinke jagab lastele võtan kaika --- --- müts müts Mina rääkida ei oska Päike ei paista ja lumi ei sära nüüd on minul tutimüts sest jänes olen ma kas tõesti jäävadki jõulud ära --- kingi tahaks omale võtta ei! Siiski pühad tulevad Siis kui õues sajab lund ja pärast uurida seda ka ja kuusel küünlad säravad magab karu talveund --- --- sest et karu, sest et karu Jõulumeest on saatnud edu Juba valge vaip on maas
"Nad ei saa mulle midagi teha , kuni ma olen maja sees. Nad ei saa ju siia üles tulla," aga siis tuli talle meelde Emily , See mees tuli tema tuppa, see tähendab, et ned saavad tulla temagi tuppa ja juba oligi üks nendest poisi ees. Ta lausus:" Me ei tee sulle liiga, me ainult muudame sind, " sellele järgnes naer,kurjakuulkutav naer. Siis mees tuli Ethanile lähemale ja haaras tema käest kinni. Kuidas poiss ei üritanud mehe haarest vabaneda, oli too ikkagist temast tugevam. Mees hüppas koos poisiga aknast välja ning muutus otsekoheselt hundiks. Ta võttis Ethani oma hammaste vahele ja hakkas jooksma. Nad jooksid kaua, võib-olla tund või kaks. Hundid viisid teda sügavale metsa, vist isegi sügavamale, kui teisi enda ohvreid ning hammustasid teda. Poisil oli valus, nii valus, et ta karjus. Ta lootis, et teda kuuldakse, kuuldakse kas või Helena majas, kas või Michell, peaasi, et teda kuuldakse. Aga ta oli liiga sügaval metsas, liiga kaugel, et isegi
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki. naine sai teada vähist, kes täidab soove. emandariided. mõis ja proua nimi. tahtis saada kuningaks, siis jumalaks- väh saatis mõlemad sealauta. SUUR TÜKK AJAB SUU LÕHKI. 5 VENE MUINASJUTTU (raamatust Havi käsul-vene muinasjutud, 2001)Illustratsioonid Maili Lepp "ÕEKE ALJONUSKA JA VENNAKE IVANUSKA Elasid kord eit ja taat. Neil oli tütar Aljonuska ja poeg Ivanuska. Eit ja taat surid ära. Aljonuska läks tööle ja võttis venna kaasa. Vend tundis äkitselt janu. Õde palus oodata, kuni jõuavad kaevu juurde. Oli palav ja higi juba jooksis. Vend nägi vet täis lehmasõra jälge. Vend tahtis juua, aga õde keelitas, et muutub vasikaks. Liikusid edasi, venna janu läks suuremaks ja nägi vet täis hobusekabja jälge. Õde keelitas muidu muutub varsaks. Liikusid edasi, venna janu oli nii suur
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
Mees kes tahab saada piraatide kuningaks proloog Rikkus, kuulsus, võim. Mees, kes sai endale kõik maailmas, piraatide kuningas, Hõbe Reorg. Viimased sõnad mis ta oma hukkamisel ütles saatis inimesed merele. ´´Minu rikkus ja aarded. Kui tahate siis võite saada. Otsige seda, ma jätsin selle kõik sinna.´´ Inimesed nüüd, ajades oma unelmaid taga, lähevad Lõputu Sinise suunas, et leida maailma suurim aare Neo Asus. Pidu laeval Oli tavaline päikseline päev ja kajakad lendasid laeva kohal ringi lauldes oma lugusi. Kahte madrust oli laeva peal näha. Nad vaatasid merd. Järsku käis mingi kolin nagu oleks midagi paadi pihta põrganud ja mehed vaatasid alla. All nägid nad ühte vaati vee peal ulpimas. Samal ajal käis laevas üks suur pidu. Palju kuulsad inimesed oli kogunenud kohale. Ühe akna juures oli daam, kes aknast välja ühe saare poole vaatas.
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
tedretähti. Ja oli vastik vaadata tema rohelist, tumedate paikadega saterkuube ja kogu tema habrast, delikaatset kuju. ,,Mis sa tükid, küüslauk?" kisendas Jakov. ,,Jäta rahu!" Juut vihastas ja kisendas samuti: ,,Olge tasemini, vei muidu lendama mul ile aia!" ,,Käi mu silmist!" möirgas Jakov ja tormas rusikatega ta kallale. ,,Pole enam elamist nende kärnikute pärast!" Rothschild kivines hirmust, kükitas maha ja vehkis kätega pea kohal, nagu kaitstes end hoopide eest, hüppas siis üles ja pistis jooksma, niipalju kui jalad võtsid. Jooksu peal ta hüples, lõi käsi kokku, ja oli näha, kuidas ta pikk kõhn selg võbises. Poisikesed rõõmustasid juhtumi üle ja punusid ta järel, karjudes: ,,Itski! Itski!" Koerad kihutasid samuti haukudes taga. Keegi pistis kõvasti naerma, vilistas, koerad haukusid kõvemini ja üksmeelsemalt... Siis pures vist koer Rothschildi, sest kostis meeleheitlik valukarjatus.
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
{38830}{38915}Aitab nüüd küll, Käsper!|- Liduda põgeneva vaenlase eest! {38921}{38992}Mina ei jooksnud esimesena!|- Lõuad! {38996}{39068}Me kõik oleme ühesugused.|- Mina ei ole niisugune nagu teie! {39072}{39099}Kes sina siis oled? {39103}{39163}Mina olen teise rühma juht,|kes jäeti üksinda lahingusse. {39168}{39231}Mina ei jooksnud esimesena. {39252}{39348}Aga mina olen teise rühma vabatahtlik|ja ei salli, kui minu peale karjutakse. {39352}{39427}Siis ära plaga nagu jänes!|- Seda kuradi jänest sa veel kahetsed! {39431}{39458}Poisid, poisid! {39481}{39560}Käsper, kuula ometi,|mina jooksin esimesena. {39675}{39733}Ma ei tea isegi,|kuidas see juhtus. {39750}{39810}Mina panin alles peale Ahast. {39818}{39945}See oli viimane kord. Enne suren,|aga enam ma ei jookse. {40090}{40195}Ärge pange pahaks, vennad,|näete isegi, läksin endast välja. {40364}{40426}Kurat, see oli esimene jooks elus,|mille ma kinni panin!
,,Ja mida te minult tahate?" ,,Sind uurida." ,,Milleks?" ,,Sest me ei tunne sinu liiki sa pole Metsast." ,,Loomulikult pole, ma olen Hallitiivaline." Vaikusehetk, mille jooksul Sora ja Kira umbusklikult teda pilkudega mõõtsid. ,,Sa ei saa olla," laususid nad lõpuks, ,,Hallitiivalised on välja surnud." ,,Inimeste arvates küll, kuid mõned kõrvalharud veel elavad." ,,Issand, no siis söön ma küll oma kübara ära, kui veel vähemalt ühte temataolist näen." Jälle vappus mets nende naerust. ,,Te olete hullud!" ,,Mitte rohkem kui sina, mu kallis. Sa oled viimane omataoline." Kahtlus ärkas Elise hinges, eriti nende tumedate pilvede suhtes. Vahest see polnudki käsk pealiku poolt koguneda, vaid pete küttide soolt, et kõik tiivalised korraga maamunalt pühkida. ,,Mis juhtus?" ,,Oo, Kira paistab, et talle hakkab lõpuks kohale jõudma."
annaabi.ee 
