Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaks Eestit või jätkusuutlik Eesti". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, jätkusuutlikuks, aspekte, rahvastikutaaste, sündivus, enamikes, eluea, liidust, võõrtööjõud, jätkusuutlikus, sündimust, surmade, rahvaarvuga, haridus, puhtas, rikaste, rikkamaks, aegadel, hariti, talusid, põlluharimine, loomakasvatus, teeksm.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:
majandusliku kindlustatuse küsimus. 4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Majandusliku heaolu kasvust tähtsam on küsimus, kuidas jaotub see heaolu inimeste vahel. Prantsuse valgustusfilosoof Charles de Montesqieu rõhutas, et demokraatlikuks ei tee ühiskonda mitte see, palju riigil rikkust on, vaid see, kuidas riik rikkust ühiskonnaliikmete vahel jagab. Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. See on paljusid riike sundinud võtma vastu võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Kui 1960. aastail oli Euroopas keskmiselt 0,5 vanurit ühe töötava inimese kohta, siis praegu on selleks suhtarvuks kujunenud 1,2. Pensionärid moodustavad Euroopa Liidu maades umbes 20 protsenti rahvastikust, nende osakaal suureneb pidevalt madala sündimuse ja keskmise eluea pikenemise tõttu.
Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus, oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne. EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK Sissejuhatus Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja
telekommunikatsioon äriteenused ( reklaam, hotellid, transport, ehitus ) isikuteenused ( jaekaubandus, kiirtoit ) Riigid globaliseeruvas infoühiskonnas Majanduskasvu mõõdetakse sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ühe elaniku kohta. See on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid toodetakse, seda rikkam on riik. Riikide arengutaseme hindamisel arvestatakse ja ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb keskmise eluea, SKT ja hariduse näitajatest. Kõrge arenguga riike on 53. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse Meelelahutus areneb tööstusesk seal, kus jätkub raha ja vaba raha ka kesk-ja töölisklassil. Rikkamad maad, kus inimestel oli nii aega kui ka raha, muutusid inforiikideks. Seal kasvavad kiirelt äriteenused, meelelahutus ja sotsiaalteenused. Lääne-Euroopa, P-Ameerika ja Jaapan. Tööstustoodang on kasvanud uustööstusmaades, mida iseloomustab usina ja odava
jäämisega. kiiresti, põhiliselt Aasias. Inimese eluiga ja sinna tahavad suurfirmad paigutada hakkab pikenema. tootmise. 2 Kõrge suremus ja kõrge Sündimus endiselt kõrge. Suremus madal. II Suur rändeaktiivsus üleilmastumine. sündimus.Keskmine etapp: rahvaarvu kasv aeglustub, sündivus Selge rändesuund on arengumaadest eluiga väga madal. langeb. kõrgelt arenenud riikidesse. Asustus - elati järjest Asustus -Algas kiire linnastumine tööstus Sisserännupiirkond Põhja-Ameerika, rohkem paikselt. ja seega töökohad koondusid linnadessse. Lääne-Euroopa, ka Lähis-Ida. Suurim Tihedaim asustus Asulad tekkisid kaubateede ja jõgede väljarändepiirkond Filipiinid. Inimeste
3. Kolmandas stsenaariumis eeldatakse, et tööjõus osalemise määrad tõusevad OECD riikide keskmiste näitajateni. 4. Neljandas versioonis on eeldatud kasvu EL ühe kõrgeima tööjõus osalemise määradega riigi - näitajateni. 8 2 VANEMAELISTE TÖÖTURUKÄITUMISE TEOREETILISED ALUSED 2.1 Vanemaealise tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid Kahekümnes sajand mõjus murranguliselt inimeste eluea üldisele kasvule. Kui veel sada aastat tagasi oli võimalus elada üle kolmekümne aasta väga väike ja püsinud sellisena kolmsada aastat, siis kahekümnendal sajandil toimus põllumajanduses, sanitaarsetes oludes ja arstiteaduses murrang ning sajandiga tõusis keskmine eluiga üle kahe korra. (Arrak, 2008) Tänu vanemaealiste inimeste võimalustele elada kauem ja olla ka vanemas eas füüsilisel ja vaimsel
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mi
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel.
Majanduse struktuur Hankiv, Töötlev, Teenindav 4. Töö tootlikus Ühe töötaja poolt valmistatud toodangu kogu 5. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 6. Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7. Väliskaubanduse suurus ja struktuur 8. Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad 9. Inimarengu indeks (IAI) riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) 37. Arenenud ja arengumaad Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Põhi Lõuna Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
HUVE. Ühiskonna jätkusuutlikkuse eesmärgid on tagada kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ökoloogiline tasakaalustatus ja ühiskonna sidusus. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane ja rahvas peab hindama samu väärtusi kui võimulolijad.; võim peab olema tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Jätkusuutlik deomgraafia rahvastik vananeb, tekib probleem nt pensionide maksmisega. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb suurendada sündimust või soodustada sisserännet. Oluline on ka rahvastiku kvaliteet haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: · majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid ..
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Vabrikutööstuse arengule aitas kaasa raudtee ehitus. · 1870 avati Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin. · 1887 avati Tallinn-Tartu-Valga-Riia liin. Tööstuspöördega kaasnesid: I Panganduse kiire areng. II Kaubanduse kiire laienemine. III Kutsehariduse kiire kasv. TÖÖSTUSÜHISKOND Kui tööstuses hõivatud rahvastiku osakaal jõuab juba põllumajadusega võrreldavasse suurusjärku, siis on rahvastik jõudnud tööstus ühiskonda. Tööstus annab sel juhul põhiosa rahvamajanduses toodetud väärtustest. Maailma majandus - riike siduv rahvusvaheline tööjaotuse ja majandus suhete süsteem. Maailma majanduse elemendid on maailma turg, rahvusvahelised arveldused ja krediidid, rahvusvahelised majanduse organisatsioonid ja rahvusvaheline tööjaotus. Maailma turg - maailma majanduses kaupade ja teenuste vahetamise sfäär, mis väljendub nende pekkumises ja nõudmises
kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine. XX sajand Nõukogude Liidus Nõukogude Eesti ühiskonnas oli suhteliselt kõrge abiellunute osakaal ja lapsevanemaks saadi suhteliselt noorelt. Selle põhjused: sisemigratsioon idast rasestumisvahendite piiratud kättesaadavus puuduv seksuaalkasvatus eelised korteri saamisel ja töökohale suunamisel. Nõukogude ajal nõrgenesid perekonna arengus sugulussidemed, kasvatus oli ideeline, lahutuste arv ja laste sündivus väljaspool abielu kasvas. 19791984 lahutati enam kui 4 abielu 1000 elaniku kohta, kasvas kordusabielude osakaal. Taasiseseisvumisel vähenes abiellumus, vabaabielud kasvas sünnitamise vanus Sündimus langes drastiliselt 1990. aastatel, jõudes madalaimasse punkti aastal 1998 ja seda eelkõige teisena sündivate laste arvelt. Laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikel põhjustel. Eesti Vabariigis 19912008 1990
rasestumine. XX sajand Nõukogude Liidus Nõukogude Eesti ühiskonnas oli suhteliselt kõrge abiellunute osakaal ja lapsevanemaks saadi suhteliselt noorelt. Selle põhjused: - sisemigratsioon idast - rasestumisvahendite piiratud kättesaadavus - puuduv seksuaalkasvatus - eelised korteri saamisel ja töökohale suunamisel. Nõukogude ajal nõrgenesid perekonna arengus sugulussidemed, kasvatus oli ideeline, lahutuste arv ja laste sündivus väljaspool abielu kasvas. 1979-1984 lahutati enam kui 4 abielu 1000 elaniku kohta, kasvas kordusabielude osakaal. Taasiseseisvumisel - vähenes abiellumus, vabaabielud - kasvas sünnitamise vanus Sündimus langes drastiliselt 1990. aastatel, jõudes madalaimasse punkti aastal 1998 ja seda eelkõige teisena sündivate laste arvelt. Laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikel põhjustel. Eesti Vabariigis 1991- 2008 1990. aastatel oli Eestis ametlikult
1960ndatel aastatel jõudis USA teadlane James Lovelock „Gaia teooria formuleerimiseni, mille järgi Maa (kr. k. jumalanna Gaia või Ge) on suur elusorganism ning tal on võime enda atmosfääris toimuvat ise reguleerida. Lovelock kirjutab samas: „Üks vähestest kindlatest asjadest Maakera kohta on see, et oleme atmosfääri ja maapinda muutnud rohkem, kui ta on ise muutunud miljoneid aastaid.“ (Lovelock 1979). Polimeni, Giampietro, Mayumi ja Alcott (2007) toovad välja, et maailma rahvastik on alates 1970.-ndatest, mil ta oli 3,5 miljardit, kasvanud 35. aastaga 6.5 miljardiliseks, mis on rohkem, kui maailma rahvastik on kasvanud eelneva 35 000 aasta jooksul. Töö kirjutamise hetkel on maakera rahvastik ületanud 7 miljardi inimese piiri. „Viimase 50 aasta jooksul on inimesed muutnud ökosüsteeme kiiremini ja laiemalt, kui kogu inimkonna ajaloo jooksul. Selle tulemuseks on mahukas ja paljuski tagasipööramatu kaotus Maakera bioloogilises mitmekesisuses
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Ka Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul. Liivi sõda (1558-1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. Bremenit, Lübeckit ja Hamburgi nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani. Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid nad seda oma vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansakaubandus keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim reas Euroopa riikides ning manufaktuuritööstus sai oma alguse. Oma rolli mängisid ka organisatsiooni ülalpidamiseks vajaminevad kulutused, mis ei õigustanud ennast enam. Hansalinnad lahkusid üks teise järel liidust, hansapäevade toimumine harvenes
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
Võib küsida, mis on selles halba, olgugi, et tegemist on üsna lihtlabase küsimusega. Iseenesest pole vanurites midagi halba. Vanaisad, vanaemad -- kes meist neid ei armastaks. Probleem peitub hoopiski rahas. Pensionärid saavad pensioni, mida maksab neile riik. Raha eelarvesse tuleb aga maksudest, mis peetakse kinni töötava elaniku palgast. Seega põhimõtteliselt on noored need, kes peale oma pere toidavad ka ühiskonna vanureid. Siin ilmnebki probleem. Kui rahvastik on suhteliselt vana, siis rahva maksukoormus kasvab, tagamaks kõigile pensionäridele väljateenitud toetust. Vastuolu tekkimine ühiskonnas on paratamatu, kõik tahavad elada võimalikult hästi. Kuidas olukorda lahendada? Selge on see, et lihtsalt soovitusega "Sünnitage rohkem lapsi!" midagi muuta ei saa, võttes arvesse riikide suhteliselt väikesed lapsetoetused. Lahendus, mis on välja pakutud ning ka koheselt kehtima hakkab, on kogumispension
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja t
24. Mis on metapopulatsioon? Metapopulatsioon on osapopulatsioonide võrgustik, mis on omavahel ühenduses sisse- ja väljärande kaudu ja milles toimub pidevalt osapopulatsioonide asustamine ja väljasuremine. 25. Millised tegurid põhjustavad populatsiooni arvukuse muutusi? Populatsiooni arvukuse kujunemiselt ja selle ajalistel muutustel on neli peamist põhjust. Isendeid tuleb populatsiooni sündimuse ja immigratsiooni kaudu, vähemaks jääb suremuse ja emigratsiooni tõttu. Kui sündivus ja/või immigratsioon on suuremad kui suremus ja emigratsioon on tegemist kasvava populatsiooniga, vastupidi kahaneväga. Kiirus, millega vanad isendid populatsioonis asendatakse noortega, sõltub organismi elueast. Mõnede liikide puhul võib indiviid elada väga kaua ja sel juhul on suremus vanemates vanusejärkudes reeglina madal. Sündivus võib sellest hoolimata suur olla kuid sel juhul saab enamus järglastest hukka ammu enne suguküpsuse saavutamist. Sündimus Suremus
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
Mõned olulisemad ümberkorraldused- 1??3. a. Rüütelkondade likvideerimine. Riigiametnike osakaalu kasvamine rohkem kui 3 korda perioodi alguse ja lõpu vahel. Ka kasvas venelaste osakaal riigiametnike hulgas. Domineerima jäid siiski veel baltisakslased. Nekrutikohustus 1797- Balti aladel Järgmine suurem muudatus 1816 pärisorjuse kaotamisega Eestimaal tuli nn "liisutõmbamise" kord, mis põhines pmst puhtal õnnel. 6. Rahvastik 18. sajandil. Suur katk. Rahvaarvu muutumine, rahvastiku rahvuslik ja sotsiaalne koosseis. Asustuse põhijooned 1695 Rahavarv kokku350 000-400 000 Linnarahvastik: 5-6%, kokku ca 20000 1712 Rahvaarv kokku 150 000-170 000 Linnarahvastik: ca 3%, umbes 5000 matsi 1782 Rahvaarv kokku 485 000 Linnarahavastik ca 5%, umbes 23 000 matsi. Vahepealne langus Suur näljahäda 1697 (suurim teadaolev näljahäda eesti aladel üldse, suri umbes viiendik rahvast)
suur vahe. Ükski kommunistlik riik ei olnud hoolimata nende põhiseaduses väidetust demokraatlik. Sama kehtib praeguseni Hiina Rahvavabariigi, Kuuba Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Vietnami Vabariigi kohta. Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Kõrgelt arenenud riigid ülekaalus teenindussektor tertsiaarsektor
Mark Perlman: loomulikult on probleemiks ülal pidada (sustain) miljardeid inimesi, iga indiviidi jaoks on probleem ülal pidada ennast ja oma perekonda. Aga viimase millenniumi jooksul toimunud kasv mõnelt miljonilt madala elatustasemega inimolendilt miljarditeni, kes elavad pealpool elatusmiinimumi on parim positiivne kinnitus, et säästlikkuse probleem on pigem vähenenud kui suurenenud. Rahvastiku kasv iseenesest tekitab rohkem rõõmu kui kurbust. Me elame maailmas, kus rahvastik on kasvanud drastiliselt viimase sajandi jooksul ja tõenäoliselt kasvab 9 miljardi inimeseni käesoleva sajandi jooksul. Iga inimese materiaalsed nõudmised ja vajadused on kasvanud, kuigi väga paljud elavad endiselt väga vaeselt. Alates 1950ndatest on vaesuse vältimise vahendina nähtud majanduskasvu. Ilma majanduskasvuta tähendaks vaesuse leevendamine ümberjagamist rikastelt vaestele. Kuid üldiselt on vaesemaid ikkagi rohkem kui paremini toime tulevaid, seepärast on ka
annaabi.ee 
