Kakao (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

ppt

Kakaopuu

· lehed on kuni 40 cm pikkused õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. · Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel. · Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15­25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. · Kakaopuud on algselt pärit Lõuna- Ameerikast. Kakaopuude kasvukohad  Kakaotooted: Kakaopulber, kakaovõi, shokolaad, kosmeetikatooted jne... Huvitavat · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 milj tonni kakaoube. · Kakao sisaldab üle 300 identifitseeritud keemilise ühendi ja 1200 aktiivset aineosa. · kakao aitab kaasa seedimisele, suurendab kuseeritust, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. · Kakaod kasutatakse astma, kopsupõletiku, köha ja külmetuse raviks. · Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu. · Kakao sisaldab vähe kofeiini, kuid suured annused võivad tekitada unetust, ärrituvust, vererõhu tõusu ja kõrvetisi.

Geograafia

18

docx

ÕPIMAPP Kaubamärk

..................................................5 2BALTI VESKI AS ,,VESKI MATI".............................................................................6 2.1 Veski Mati ajalugu................................................................................................6 2.3 ,,Veski Mati" kaubamärgi alla kuuluvad tooted....................................................8 2.4 Veski Mati toodete valik ja väljapanek kaupluste põhjal......................................8 3 KAKAO.....................................................................................................................11 2.1Kakaopulbri valmistamine...................................................................................14 2.2Huvitavaid fakte kakaost.....................................................................................15 4 ARUTELU.................................................................................................................16 KOKKUVÕTE........

Ainetöö

17

doc

Tähtede kooslus

Shokolaad Erik Rattasepp 8b TÕHG  2008 SISUKORD 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi põhitooraine ­ kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9 7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2  11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine

Astronoomia

11

doc

Taimed ja puuviljad

Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11  Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Am

Geograafia

13

wps

Maailma viljad

võivad ilmuda nõeljad vanillikristallid. Peamist toimeainet, glükosiid-vanilliini on töödeldud kupardes, vanillikepikestes ehk vanillis 1,5-3%. Maailmaturul tuntakse vanillisorte tootmismaade järgi, parimaks peetakse mehhiko vanilli, mille kepikesed on 25-30 sentimeetrit pikad; tema peamised tarbijad on Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko. Mehhiko veab välja umbes 60 tonni vanillikepikesi aastas. Nii nagu asteekide valitseja Montezuma ajal 16. sajandi algul, on vanill tänapäevalgi tähtis kakao lisand, seda kasutatakse rohkesti sokolaaditööstuses. Vanill aitab kakao sokolaadiks muuta. Kasutatakse ka jäätise, kondiitrisaaduste ja likööri tootmisel, samuti ka parfümeerias. Tänapäeval toodetakse lõhnaainet vanilli suurel määral sünteetiliselt, kuid loodusliku vanilliga ei suuda see võistelda, sest ehtsa vanilli lõhnas osalevad teisedki ained. Sokolaaditööstuses leiab siiski rohkem kasutamist odav tehisvanilliin. Sünteetilist vanilliini segatakse ka suhkruga ja

Bioloogia

24

docx

Argentina

Miina Härma Gümnaasium ARGENTINA Janar Juusu Referaat Tartu 2013  1. GEOGRAAFILINE ASEND 1.1. Loodusgeograafiline Argentina asub Maa lõuna- ja läänepoolkeral, Lõuna-Ameerikas. Riik paikneb mandri lõunaosas ning on pikliku kujuga. Riik piirneb idaosas Atlandi ookeaniga ning lääneosas Andidega. Naaberriikideks on Tsiili, mis asub läänes, Boliivia ja Paraguay põhjas ning Brasiilia ning Uruguay kirdes. Argentina hõlmab 2 780 400 ruutkilomeetrise ala Lõuna-

Geograafia

73

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia

49

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)