Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14
..6mm) Keevitamise tootlikus ja keevituskiirus Kõrge tootlikus ,mis on tingitud suurte Madal tootlikus. Kasutatakse peamiselt keevitusvoolude rakendamisest. Pole vaja remonttöödel. aega kulutada elektroodi vahetusele. Vooluallikad Alalisvool, mis saadakse keevitusalaldilt. Vooluallikad puuduvad (madal pinge ning suur voolutugevus) Keevitusmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus Vastavalt keevitatavale materjalile valitakse Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid sobivast materjalist ning sobiva läbimõõduga või keevitustraati. Kasutatakse ka räbusteid elektrood. Vajalik kaitsegaaside (pulber, pasta). Kõrgtemperatuuril gaasileek kasutamine ,et kaitsta keevist väliskeskkonna (atsetüleen+ hapnik)toimib samuti kaitva eest. Kaitsegaasina kasutatakse kihina. süsihappegaasi ja ka süsihappegaasi ning argooni segu.
Ülesanne: 1. Koostada liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluste arvestuslik mõõde 2. Esitada tabeli kujul kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Metallide tehnoloogia, materjalid. Mari-Liis Kuuse TTÜ EMERA alusõppe lektoraat. 2015 7. Keevitusparameetrite valik 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega 9. Liidete kvaliteedikontroll Kirjandus: Kübarsepp, J., Kommel F., Laansoo A. 2001. Metallide tehnoloogia. Juhendmaterjalid harjutustöödeks
Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta 3) Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldusega 4) Keevitusparameetrite ja lisamaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, vooluallikate põhimõtteline valik 5) Toorikute ettevalmistamise kirjeldus 6) Liidete kvaliteedikontroll 2. Kaitsegaaskaarkeevituse MIG-keevituse ja TIG-keevituse võrdlus. Parameeter MIG-keevitus (131) TIG-keevitus (141) Keevitatavad materjalid Keevitusviisi kasutatakse Võimalik keevitada kõiki kõikide keevitatavate metalle. Kasutatakse õhukeste
läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimiskohad: dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub tolmu- ja õhusegude liikumisel materjalide töötlemisel (plastmass) ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu: maandamine õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) antistaatiliste segude kasutamine õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine Olemus · Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See ongi osaliselt staatiline energia. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks,
Enamasti kasutatakse pool- nt. keevituse teostamise asu- juhtalaldit, harvem ka keevitus- koht. Tehasetingimustes on invertereid. soovitatav kasutada trafosid, ehitusplatsil generaatoreid. 5. Keevitus- Põhiline keevitusmaterjal on Keevitamiseks on vaja traati, mis on materjalide ja sulav elektrood, mis on tehtud keevitatava materjaliga ligilähedase kaitsegaaside koostiselt keevitatava mater- koostisega. Lisaks vajatakse kaitse- vajadus jaliga ligilähedasest materjalist gaase, milleks on üldiselt süsihappe- ning ka elektroodi kate. gaas või argooni ja süsihappegaasi segu Katteid on erinevaid (aluseline, (argooni sisaldus on ülekaalus). Valik happeline, rutiil, tselluloos, tehakse soovitava kvaliteedi järgi. hübriid)
kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja näidata toote eskiisil õmblust tähistava viitenoole hargnevas sabaosas keevitusviisi tunnusnumber. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks (materjali keevitatavus, toote tehnoloogilisus). 5. Lisamaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik. 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus. 7. Keevitusparameetrite valik 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega. 9. Liidete kvaliteedikontroll. 21/ISO5870-C Variant 1, toru, süsinikteras, paksus 2mm, masstootmine, protsess 111/21.
Vooluallikad Vastupolaarset Võib kasutada erineva alalisvoolu tekitav poolarsusega alalisvoolu alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, invertoreid, generaatoreid. Keevitusmaterjalide Kaitsegaasiks on Elektroodid, traadid, ja kaitsegaaside CO2, elektroodina vardad, kaitsegaasi ei vajadus kasutatakse kasutata keevitustraati Keevitaja Tööjõu Tegu on kvalifikatsioon kvalifikatsioon on poolautomaatsekeevitusega, kõrge seega tööjõu kvalifikatsioon on madal Eelised Suur tootlikus, Sobib kasutada kõikides
kõrglegeerterased, Al, Cu, Mg, Ni, Ti ja pronks paksustel 0,15-6 mm Tootlikkus ja protsessi pidevus Kõrge tootlikkus. Mittepidev Väikesed tootmismahud. Seadmete remont. Mittepidev Elektroodimaterjalide ja Kaitsegaas: Puhas Ar, gaasisegu Kaitsegaas: Ar, He, roostevabadel kaitsegaaside vajadus 98% Ar + 2% 02 terastel 88% N2 + 12% He. Elektrood: keevitustraat Elektrood: roostevabade teraste puhul puhtast volframist vardad Õmbluste kvaliteet Hea. Ei teki räbu. Parameetrite Hea. Ilma räbu ja oksiidilisanditeta valel valikul võib tekkida siledapinnaline keevisõmblus
Kaitsegaaskaarkeevitus Parameeterid MIG / 131 TIG / 141 Keevitatavad Al-sulamid Al-sulamid materjalid Kõrglegeerterased Kõrglegeerterased Materjalide suurim Kuni 6 mm Kuni 6 mm paksus Keevitustehnoloogi Suured tootmismahud Parandustööd ja üksikud detailid a tootlikus Kaitsegaaside Inertgaas 0.8Ar + 0.2CO2 Inertgaas Ar + He vajadus Õmbluste ruumiline Ruumiline ligipääs on parem TIG Ruumiline ligipääs on halvem MIG liigipääsetavus tehnoloogiast tehnoloogiast Keevitaja Lühike esmaväljeõppeaeg Lühike esmaväljeõppeaeg kvalifikatsioon TIG tehnoloogia TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille hiljem toiteallikas muudab nö. konstantseks vooluks
Odav Protsessi pidevus Ei ole pidev Pidev protsess Aeglasem keevituse Suurem keevituse kiirus kiirus Ei sobi kasutamiseks välistingimustes Elektroodimaterjalide vajadus Kasutatakse kattega Kasutatakse traati vardaid Kaitsegaaside vajadus Pole vaja Gaasisegu 98% Ar + 2% O2 AGAMIX Õmbluste kvaliteet Kvaliteet sõltub Puuduvad elektroodi suuresti keevitaja vahetamisest tingitud oskustest katkestused, õmbluste
eraldatud ja märgistatud standardikohaste siltide ja viidetega. ESD-kaitsesüsteemide hulka kuuluvad põrandakatted (just ESD-, mitte antistaatilised katted), töökohamatid, randmevõrud, kontroll- ja mõõteseadmed, signalisaatorid, ionisaatorid, ESD- pakkematerjalid jpm. Kaitse staatilise elektri kuhjumise vastu: Maandamine Õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) Antistaatiliste segude kasutamine Õhu ioniseerimine Kaitsegaaside kasutamine Elektriseeruvate pindade niisutamine Gaaside, vedelike puhastamine saastunud hõljuvosakestest Riietuse valimine. (Mitte kanda sünteetilisest materjalist rõivaid)
Harjutustöös lahedatakse järgmised ülesanded: 1. Määrata keevisliite ja keevisõmbluse tüüp. 2. Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja tuua keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 3. Keevitusmaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite jms ning keevitusparamaatrite põhimõtteline valik. 4. Vooluallikate, voolu liigi ja vooluallika põhimõttelise tunnisjoone valik. 5. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus ning liidete kvaliteedikontroll. Detail (I-tala) Materjal: süsinikteras; paksus (s, mm): 25; tootmismaht: mass; protsess: 21/111. 1. Keevisliite ja keevisõmbluse tüüp Selle detaili puhul on kasutatakse T-liidet ehk vastakliidet ning nurkõmblust. 2
Protessi pidevus Pidev protsess Ei ole pidev Kiirem Paksus vähendab kiirust Suurem keevitus kiirus Tundlikum keevitus kiirus Ei sobi kasutamiseks Ei sobi kasutamiseks välistingimustes välistingimustes Elektroodimaterjalide Kasutatakse traate Kasutatakse vardaid vajadus Kaitsegaaside vajadus Inertgaas 0.8Ar + 0.2CO2 Inertgaas Ar+0.03 NO MISON MISON Õmbluste kvaliteet Normaalne kvaliteet Kvaliteetsem Täpsem Puhtam Väiksemad keevitusdeformatsioonid
Roostevaba teras, Malm, Al ja sulamid, Cu ja Cu sulamid Al sulamid Materjalide paksus: 1.0 mm - … 0.8 mm - … Tootlikkus: väike suur Keevituskiirus: aeglane kiire Vooluallikad: Trafo koos alaldiga, Trafo Generaator, Inverter Keevitusmaterjalide Elektrood Traat vajadus: Kaitsegaaside -- Aktiivgaas (CO2) vajadus: Keevitaja Kõrge Madalam kvalifikatsioon: Eelised Keevitamine ka Parem õmbluse kvaliteet, ei teki räbu, välistingimustes ning vähem keevitussuitsu, keevituskaare kohtades, kus ei ole isereguleerivus, kõik ruumilised asendid,
kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja näidata toote eskiisil õmblust tähistava viitenoole hargnevas sabaosas keevitusviisi tunnusnumber. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks (materjali keevitatavus, toote tehnoloogilisus). 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik. 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus. 7. Keevitusparameetrite valik 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega. 9. Liidete kvaliteedikontroll. Variant 4, Joonis 1 – Toru Tegemist on I-õmblusega. Töös olevaks keevisõmbluse põhitüübiks on põkkliide Harjutustöö variandi andmed : Variandi nr
siid, alumiinium, paber, teras jt. Dielektriliste vedelike voolamisel, dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub, tolmu- ja õhusegude liikumisel, materjalide töötlemisel (plastmass), sünteetiliste riidematerjalide töötluses, ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel Kuidas kaitsta staatilise elektrilangute kuhjumise eest? Maandamine, õhuniiskuse tõstmine (üle 70%), antistaatiliste segude kasutamine, õhu ioniseerimine, kaitsegaaside kasutamine, elektriseeruvate pindade niisutamine, gaaside, vedelike puhastamine saastunud hõljuvosakestest, riietuse valimine (mitte kanda sünteetilisest materjalist, nailonist, perlonist rõivaid, varustada töötajad nahktaldadega jalatsitega). Staatiline elekter on meiega kogu aeg kaasas ja sellest lahti saada ei ole lihtne. Eriti ohtlik on staatline elekter kui peab kokku puutuma arvutite või mingi muu täppiselektroonikaga, sest staatiline elekter võib neis päris palju pahandust teha
Materjalide max. paksus maksimaalselt 6mm piirangud puuduvad Väike tootlikus, ei ole Väga tootlik, ei ole Keevitustehnoloogia tootlikuks pidev pidev On vaja kasutada Ei ole vaja elektroode Kaitsegaaside vajadus elektroode. Kaitsegaase ega kaitsegaase kasutada ei ole vaja sõltub keevitaja Sõltub seadme Õmbluse kvaliteet kutseoskustest aga reguleerimise õigusest.
(-10%); toorikute ettevalmistamine (lõikamismeetod) (-5%); kvaliteedikontroll (-10%) Variant 18, Joonis 5 - plaadid Tegemist on vastak, ehk T-liitega. Töös olevaks keevisõmbluse põhitüübiks on nurkliide. Kahe pakutud keevitusviiside võrlemine ja sobiva protsessi valik 1· Keevitatavad materjalid ja nende suurim paksus 2· Protsessi tootlikkus, pidevus, sobivus keskkonnatingimustele 3· Elektroodmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus 4· Õmbluste kvaliteet ja vajadus õmbluste puhastamises 5· Piirangud õmbluste asendile ja ligipääsetavusele 6· Keevitusprotsessi parameetrite reguleeritavus 7· Keevitaja kvalifikatsioon Võrreldav Gaaskeevitus Punktkontakt keevitus aspekt kuni 6mm paksus Cu- ja Al- sulameid 1 lehtmetallist toodete valmistamisel madalsüsiniku terased, roostevaba teras
piiriks. Maksimaalset gaasi-, auru- või tolmusisaldust õhus, mille juures antud segu on veel võimeline plahvatama süüteallika mõjul, nimetatakse plahvatusohtliku kontsentratsiooni ülemiseks piiriks. Tolmul võib ülemine piir puududa. Allja ülalpool plahvatuspiiri on segu plahvatusohutu. Plahvatuspiire on võimalik muuta: · rõhu alandamisega, seejuures plahvatusintervall kitseneb ja teatud rõhu juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks. Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta).
- tolmu- ja õhusegude liikumisel - materjalide töötlemisel (plastmass) - sünteetiliste riidematerjalide töötluses - ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu: maandamine õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) antistaatiliste segude kasutamine õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine elektriseeruvate pindade niisutamine gaaside, vedelike puhastamine saastunud hõljuvosakestest riietuse valimine (mitte kanda sünteetilisest materjalist, nailonist, perlonist rõivaid, varustada töötajad nahktaldadega jalatsitega). Kasutatud kirjandus: 1) Tööstusautomaatika foorum 2) et.wikipedia.org 3) Väike Entsüklopeedia 2002 4) ENEKE 4
Metallide keevitamine Keevitus on protsess, kus kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis.
Küsimus 20 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Hapniku rõhk täisballoonis on MPa (atm) Vali üks: a. 4,0 (40) b. 5,0 (50) c. 15,0 (150) d. 1,6 (16) Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Laserkeevitust iseloomustab Vali üks: a. lai termomõju tsoon ja väike keevituskiirus b. teostatakse käsikeevitusena keevitaja juhib käega laserkiirt c. teostatakse ainult kaitsegaaside keskkonnas d. väikesed toote deformatsioonid, minimaalne, ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Metallide keevitatavuse hindamisel tuleb arvesse võtta Vali üks: a. korrosioonikindlust b. kaitsegaasi kasutamise vajadust c. metalli sulamistemperatuuri d. konstruktiivseid ja ekspluatatsiooninõudeid liitele ja tootele, keemilist koostist Küsimus 23 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Maksimaalset gaasi-, auru- või tolmusisaldust õhus, mille juures antud segu on veel võimeline plahvatama süüteallika mõjul, nimetatakse plahvatusohtliku kontsentratsiooni ülemiseks piiriks. Tolmul võib ülemine piir puududa. Allja ülalpool plahvatuspiiri on segu plahvatusohutu. Plahvatuspiire on võimalik muuta: · rõhu alandamisega, seejuures plahvatusintervall kitseneb ja teatud rõhu juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks.Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse
On võimalik elektrilahendus, mis võib süüdata vedelikke, gaase. Potentsiaalide vahed: 3600 V - bensiini voolamisel terastorus 9000 V - atsetooni väljavoolamisel balloonist 80000 V - nahast ülekanderihmade puhul. Sädelahendus: 3000 V - süütab gaase 5000 V - süütab tolmusid. Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu: 1) maandamine 2) õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) 1) antistaatiliste segude kasutamine 2) õhu ioniseerimine 3) kaitsegaaside kasutamine 4) elektriseeruvate pindade niisutamine 5) gaaside, vedelike puhastamine saastunud hõljuvosakestest 6) riietuse valimine (mitte kanda sünteetilisest materjalist, nailonist, perlonist rõivaid, varustada töötajad nahktaldadega jalatsitega).
Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon)
Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. 1.1 Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega
Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). KEEVITUSKAAR on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metallaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumune. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. 6. Elektroodkeevitus, elektroodkeevituse olemus, keevituselektroodid. Keevituselektroodide liigitus ja tähistus. Sulava elektroodiga keevitamisel annab põhimetalli ja elektroodi sulamiseks vajaliku soojuse nende vahel põlev elektrikaar
protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Joon.1 Keevitamise protsess 3 Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide Joonis 1, Keevitamise protsess vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja
kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga), 35. Milliseid kaitsegaase kasutatakse kaarkeevitamisel kaitsegaaside keskkonnas? MAG- inertgaasi (süsihappegaasi), segugaase (80% Ar + 20% CO), TIG- argooni, heeliumit 36. Milliste termiliste (sulatamisega) keevitusmeetodite puhul leiavad kasutamist keevitusräbustid? Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, vastakkaarkeevitus 37. Milliseid ülesandeid täidab keevituselektroodide kate? Elektroodikate sisaldab räbutekitajaid, desoksüdeerijaid, gaasitekitajaid, legeerelemente, kaare ioniseerijaid ja sideaineid.. Elektroodkate on
Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaasolema ioniseeritud. Gaassurvekeevitus. Keevitatavaid detaile kuumutatakse liitekohas erilise, mitmeleegilise põletiga plastse olekuni või servade sulamiseni, seejärel aga surutakse välisjõudude toimel kokku. Selliselt keevitatakse rööpaid, torusid, vardaid jne
dielektriliste vedelike voolamisel dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub tolmu- ja õhusegude liikumisel materjalide töötlemisel (plastmass) sünteetiliste riidematerjalide töötluses ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu: maandamine õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) antistaatiliste segude kasutamine õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine elektriseeruvate pindade niisutamine gaaside, vedelike puhastamine saastunud hõljuvosakestest riietuse valimine (mitte kanda sünteetilisest materjalist, nailonist, perlonist rõivaid, varustada töötajad nahktaldadega jalatsitega). Tuleohutus Põlemine Põlemine on keemiline reaktsioon, kus aine ühineb hapnikuga nii kiiresti, et selle tulemusel tekib kõrge temperatuur ja valgus ning jääkained.
toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. Joonis 13. Skemaatiline keevitusasendite tähistamine Tabel 3. Keevitusasendite tähistamine [2:27] > 15. Kaitsegaaside valik ja mõju MIG/MAG keevitusele. Keevisliite tsoonid: 1 - põhimetall (põhimaterjal) - keevitatav metall või materjal; 2 - keevismetall 3 - segunemistsoon e. legeerimistsoon - keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 - sulamisjoon 5 - termomõju tsoon (HAZ) - põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 - termomõju ala 7 - keevitustsoon - keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala.
Tekkimiskohad: dielektriliste vedelike voolamisel dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub tolmu- ja õhusegude liikumisel materjalide töötlemisel (plastmass) sünteetiliste riidematerjalide töötluses ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu: maandamine õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) antistaatiliste segude kasutamine õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine elektriseeruvate pindade niisutamine gaaside, vedelike puhastamine saastunud hõljuvosakestest riietuse valimine (mitte kanda sünteetilisest materjalist, nailonist, perlonist rõivaid, varustada töötajad nahktaldadega jalatsitega). TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Tööandja Üldsätted Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
suruõhu asemel riiete puhastamiseks. Tegutsemine tulekahju korral ja kuna hapnik soodustab põlemist, siis kiire hapnikuventiili kinnikeeramine vähendab põlemise intensiivsust. Võimaluse korral teisaldada balloon ohutusse kohta. Ballooni kuumenemise vältimine vähendab plahvatuse ohtu. Ohud hapniku puudulikkusest õhus. Normaalne hapniku sisaldus õhus on 21%. Hapniku sisalduse langemine õhus võib tekkida tema ära põlemises või tema väljatõrjumises kasutatavate kaitsegaaside poolt, sest need on õhust raskemad. Sellise olukorra tekkimisel on väga suur ohtlikkus töötavatele inimestele. Üldised näidustused, mis tekivad hapniku puudulikkusest on toodud allpool olevas tabelis. Hapniku sisaldus õhus Tagajärjed ja esinevad sümptonid (atmosfääri normaalse rõhu % juures) Töövõime langus. Võivad tekkida kordinatsiooni häired. Esimesed
positiivsed nt: toruseintele. On võimalik elektrilahendus mis võib süüdata vedelikke, gaase. Potensiaalide vahed 3600V bensiini voolamisel terastorus, 9000V atsetooni väljavoolamisel balloonist, 80000V nahast ülekande rihmade puhul, sädelahendus: 3000V süütab gaase, 5000V süütab tolmusid. Kaitse staatiliste elektrilangute kuhjumiste vastu: 1)maandamine 2)õhuniiskuse tõstmine(üle 70%) 3)antistaatiliste segude kasutamine 4) õhuioniseerimine 5) kaitsegaaside kasutamine 6) elektriseeruvate pindade niisutamine 7) gaasied vedelike puhastamine saastunud hõljuv osakestest 8) riietuse valimine(mitte kanda sünteetilisest materjalist- nailonist rõivaid, varustada töötajad nahk taldadega jalatsitega) Elektriohutuse tagamine elektripaigaldistes Üldnõue elektripaigaldise ohutusele Elektriohutus seaduse järgi tuleb elektripaigaldist ja seadet projekteerida, ehitada, katsetada,
77 Keevisliidetele lubatavad pinged Keevitusviis Põkkõmblustes Lõikel tõmbel survel Räbustialune automaatkeevitus, poolautomaat- [] [] 0,65[] keevitus, keevitus kaitsegaaside keskkonnas, põkk- kontaktkeevitus sulatusega, keevitus kõrg- kvaliteetsete elektroodidega Käsikeevitus normaalkvaliteediga elektroodidega 0,8[] 0,9[] 0,6[] Punkt- ja joonkontaktkeevitus - - 0,6[] 13.3. GARANTEERITUD PINGUGA LIITED (PRESSLIITED) Liide saavutatakse haarava ja haaratava detaili tegelike mõõtmete erinevuse abil. Võlli
annaabi.ee 
