Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Äike ja staatiline elekter Referaat Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid
Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks tekib äike? Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite ka laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, süsiniku-, hapniku-, raua- jt. ioone arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem, kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui
Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi.
pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam, kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välkude esinemist ja geograafilist jaotust uuritakse satelliidifotode ja välgu raadiosignaale jälgivate maapealsete vaatlusvõrkude abil. Meie lähinaabritest on
Elektriväli looduses ehk äike Äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt
Üldiselt vastab elektronide arv mingis objektis prootonite arvule. Elektronide negatiivsed laengud tasakaalustavad prootonite positiivsed laengud ja objekt on siis neutraalne. Objekt, millel on vähem elektrone kui prootoneid, on positiivse laenguga ja tõmbab külge elektrone. Negatiivselt laetud objektil on rohkem elektrone kui prootoneid ja ta on valmis loovutama oma liigseid elektrone positiivselt laetud objektile. 1. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt
Liigid Kohalikku ehk humassisisest ikest phjustavad tusvad huvoolud, mis tekivad maapinna ebahtlase soojenemise tagajrjel harilikult prast keskpeva, mere kohal ka sel ja hommikul. Frondiike puhkeb enamasti klmafrondil (atmosfrifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm prast ikest jahedamaks. Frondiike hlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik ike. Levik Maakeral on ikest htaegu umbes 1800 kohas. ikese sagedus kahaneb ldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, niteks Jaava saarel on aastas le 300 ikesepeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle phjuseks on pooluselhedasemate alade madalam temperatuur ja viksemad temperatuuri kontrastid. Vlk Vlk on vimas nhtav elektrilahendus, mis esineb ikesepilves, pilvede vahel vi pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on vlgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga juab sde pilve ja maa vahel les-alla kia isegi mitukmmend korda. Kige rohkem on joonvlku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks lb vlku? hus on ala
Kõik kommentaarid