Staatiline elekter (0)

Sarnased õppematerjalid

9

odt

Äike ja staatiline elekter

Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu  ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks

Kategoriseerimata

5

doc

Staatline elekter, Äike

Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Juhendaja: Tartu 2009  Sisukord Staatiline elekter Mis on staatline elekter? Kuidas kaitsta staatilise elektrilangute kuhjumise eest? Äike Mis on äike? Kuidas tekib? Kuidas välk toimib? Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Kuidas hoiduda äikse eest?  Mis on staatline elekter? Staatilise elektri põhilised allikad on isolaatorid ja sünteetilised materjalid, näiteks vinüülid või plastmassiga töödeldud pinnad, poleeritud puust toolid, teip, mullikile, siid, alumiinium, paber, teras jt. Dielektriliste vedelike voolamisel, dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub, tolmu- ja õhusegude liikumisel, materjalide töötlemisel (plastmass), sünteetiliste riidematerjalide töötluses, ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel

Füüsika

16

pdf

Elektriohutus

Ülepingekaitse Energeetikaseadmed vajavad kaitset ka erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtlike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elektriliini või lahtise alajaama seadmetesse, mitmete elektriseadmete sisse- ja väljalülitamistel tekkivad ülepingeimpulsid jne. Alajaamade seadmete piksekaitseks kasutatakse peamiselt piksevardaid, elektriliinide kaitseks aga piksetrosse ( vt Energiaõpik, www.energia.ee). 11.6 Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele, mis on seotud vedela või puistematerjali ümbertöötlemisega, segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimiskohad: 1) dielektriliste vedelike voolamisel 2) tolmu- ja õhusegude liikumisel (pneumotransport) 3) materjalide töötlemisel segistites

Riski- ja ohutusõpetus

7

doc

Äike ja staatiline elekter

Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Äike ja staatiline elekter Referaat Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid

Füüsika

14

odp

Elekter - füüsika

ELEKTER Koostaja: Rühm:  Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas.  STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi.  Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga

Füüsika

4

rtf

Staatiline elekter

Üldiselt vastab elektronide arv mingis objektis prootonite arvule. Elektronide negatiivsed laengud tasakaalustavad prootonite positiivsed laengud ja objekt on siis neutraalne. Objekt, millel on vähem elektrone kui prootoneid, on positiivse laenguga ja tõmbab külge elektrone. Negatiivselt laetud objektil on rohkem elektrone kui prootoneid ja ta on valmis loovutama oma liigseid elektrone positiivselt laetud objektile. 1. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt

Füüsika

74

docx

TÖÖOHUTUS

 töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus  See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks Kehaasend Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Kehaasendeid võib jagada:  püstiasend  isteasend  lamamisasend Püstiasendi puudused:  Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus  Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem  Liikumatult seismine – koormab närvisüsteem Tööolukorras - põhiline isteasend.  Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada  Istme kõrgus? optimaalne istme kõrgus -40-45 cm  Parim – madal iste (istumine maas)  Jalapingi kasutamine  Istme kuju sõltub vajadustest Optimaalne füüsiline koormus

Ergonoomika

35

docx

Tookeskkonnaohutuse alused

) võivad kahjustada silma. Kehaasend Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Kehaasendeid võib jagada: püstiasend isteasend lamamisasend Koduses tegevuses - isteasend. Inimene istub tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis Inimene seisab rohkem kui loom Püstiasendi puudused: Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem Liikumatult seismine - koormab närvisüsteemi Tööolukorras - põhiline isteasend. Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada Istme kõrgus? optimaalne istme kõrgus -40-45 cm Parim ­ madal iste (istumine maas) Jalapingi kasutamine Istme kuju sõltub vajadustest Optimaalne füüsiline koormus

Pangandus

Meedia

Kommentaarid (0)